Lollide koda Eesti teadust manageerimas

@ckrabat
Persona in fieri lugudes on palju juttu olnud teadlaste sertifitseerimisest Lollide kojas, mis võib-olla nõuaks lahtirääkimist. Eesti teadlaskond on allutatud bürokraatlikule süsteemile, mida manageerib Eesti Teadusagentuur ETIS programmi abil. Kui sind pole ETIS-es, siis pole sind Eesti teadlaskonna jaoks olemas, sest teadlaseks võivad end lugeda ainult Lollide koja poolt sertifitseeritud teadlased. Teadlasi kureeriva Lollide koja eesmärk on teaduse bürokratiseerimine, et allutada teadlaskond ametkondlikule kontrollile. Kõige paremini on teadlaskond kontrollitav normatiivsete mõõdikute abil, mille laulsid kunagi suureks toonane justiitsminister Ken-Marti Vaher ja tema kantsler Jüri Pihl. Teadlaskonna vaoshoidmiseks juurutati need aga vaikselt, et teaduses laineid löövad brillidega intelikendid, kes pole burksiputka juures käinud ja ei tea, mis elu on, sellest aru ei saaks. Sisulist kontrolli on bürokraatidel aga raske teha, sest tihtipeale ei saa nad ju aru, mida teadlased teevad. Need teadlased tegelevad teinekord nii keeruliste asjadega, et panevad tavalisel lollil pea valutama.

Bürokraatlikud kontrollmehhanismid sunnivad aga teadlaskonda tegelema mitte sisuliste, vaid vormiliste küsimustega. Targem on produtseerida masstiraažides artikleid “õigetes väljaannetes”, kui et tegeleda uurimistöö kvalitatiivse küljega, sest bürokraatia Lollide koja näol eelistab kvantiteeti kvaliteedile. Tihtipeale pole teadlasel võimalik tegeleda enesearendamise ja lugemisega, sest selle asemel peab ta produtseerima ja avaldama toodangut nagu neukkuajal täideti viisaastaku plaane. Parem on teha rohkem keskpäraseid ja nõrku artikleid kui üks hea artikkel.  Tekkinud on uus nähtus ehk teadusbürokraatia ehk teadust teenindav preesterkond. Alati saab väita, et väljaanne, kus see või teine teadustöö on avaldatud, ei vasta mingitele bürokraatlikele klassifikaatoritele ja kedagi ei huvitagi, milline on töö sisuline väärtus ning kas saviplaat on ikka õigetpidi plaadimasinasse pandud. Lollide koja eesmärk on teaduslikku innovatiivsust vaos hoida, kõike ja kõiki kontrollida ning kokkuvõttes tagada jätkuv arengupeetus. Eesti teadussüsteemis on hinnatud kolm teadustöö kategooriat – artiklid, mis on klassifitseeritavad ETIS-e kategooriates 1.1., 1.2 ja 3.1. Kõik muu on kuulutatud automaatselt väärtusetuks. Näiteks minu rahvusvaheliselt kõige tsiteeritum artikkel kuulub ametlikult kategooriasse 1.3. Tsiteeritavus on aga tulnud arvatavasti ka sellest, et ta on Internetis kergesti kättesaadav. Soliidse kirjastuse artikli lugemine on enamasti tasuline.

Publikatsioonid on ETIS-es klassifitseeritud loomulikult mitte sisulistest printsiipidest lähtuvalt, vaid vastavalt sellele, missuguses väljaandes on see avaldatud. Kõige kõrgemalt klassifitseeritud artiklid on kategoorias 1.1 – sinna kuuluvad tööd, mis on avaldatud sobivasse listi kuuluvas väljaandes (teadusartiklid, mis on kajastatud Thomson Reuters Web of Science andmebaasis (v.a. Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index poolt refereeritud kogumikud) ja/või Euroopa Teadusfondi humanitaarteaduste loendi ERIH (European Reference Index of the Humanities) kategooriates INT1 ja INT2 ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud)). Aste madalamal on kategooriasse 1.2 klassifitseeritavad ajakirjad ehk need rahvusvahelised väljaanded, mis ei ole listis (teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele; artiklid humanitaarteaduste loendi ERIH kategoorias NAT kajastatud ajakirjades). Kolmas kategooria, mida Eesti teadusbürokraatias arvestatakse, on 3.1 kogumikuartiklid, mis on avaldatud õigete ehk listi kuuluvate kirjastuste poolt (artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes – kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud). Ei maksa unustada, et need kategooriad ei hõlma ainult artikleid, vaid ka arvustusi jms populariseerivaid publikatsioone. Teha arvustus 1.1 väljaandele on tulemuslikum kui artikkel 1.3 väljaandele.

Lollide koda on teaduse bürokratiseerimise üles ehitanud projektipõhisusele. Kui sinu projekti rahastatakse, siis on sul võimalik tegeleda teadusega, kui mitte, siis on võimalused piiratud. Teadussüsteem on üha enam muutumas suletud süsteemiks, Lollide kojaks, mille seotus päriseluga on väike ning väljastab massitiraažis toodangut põhiliselt iseendale. Kui Lollide kojas sertifitseeritud teadlane lahkub süsteemist, on tema tagasitulek raske. Täpselt samuti on väljastpoolt tulijal aga väga raske süsteemiga liituda, sest tema publikatsioonide arv ja tsiteeritavus, mille alusel teadlasi hinnatakse, ei vasta ilmselt nõuetele. Samuti on teadusebürokraatia süsteemis valitsevad reaalteaduste põhised klassifikaatorid, mis ei ole alati üheselt rakendatavad sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Reaalteadustes on töögrupi osatähtsus alati suurem, kui teistes teadusvaldkondades, mistõttu teadlaste individuaalsed publikatsioonid on muutunud seal haruldusteks. Eesti Keele Instituudi (EKI) direktori Urmas Sutropi sõnul on Eesti teaduspoliitika nurjunud ning süsteem vajab täielikku ümbertegemist. Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli hinnangul vajavad riiklikud teadusasutused teistsugust rahastamismudelit, sest praegune, kõiki teadusasutusi ühiste kriteeriumide alusel hindav süsteem on ajale jalgu jäänud.

2014. aasta alguses võttis Riigikogu vastu “Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia“, mille järgi lubati valdkonna rahastust 2015. aastaks suurendada 3%-ni SKT-st, 1% pidi tulema riigilt ja ülejäänu erasektorist. Eesti teaduse arendamine on suures sõltuvuses Euroopa Liidu toetusest ning siseriiklik huvi teadus- ja arendustegevuseks on olnud väike. Aastal 2020 lõpeb aga rahastamine Euroopa Liidu tõukefondidest ära. Mart Juurt parafraseerides, praeguses julgeolekusituatsioonis ei pea valitsus teaduse toetamist mõistlikuks. Endise haridusministri Toivo Maimetsa arvates on Eesti teaduse arendamisel solidariseerumas riikidega nagu Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka. Erasektori huvi teadusesse panustada on vähene, sest Eestis puudub innovatiivne teaduskeskkond, mistõttu on loomulik, et edasi jõuda soovivad teadlased peavad vaatama Eestist väljapoole. Selles mõttes on Eesti teaduse rahvusvahelistumine kahtlemata positiivne, kuid riikliku tasandi teadus sureb välja, sest Eesti-kesksed projektid pole väärtustatud. Maimets: need, keda me oleme juba Eesti raha eest välismaale õppima saatnud, on kirjutanud alla lepingule, et nad tulevad siia tagasi – aga neil ei ole varsti enam kuhugi tulla.

Eesti Teadusagentuur otsustas 2015. aastal rahastada kokku 54 personaalset uurimistaotlust, neist 34 stardiprojekti ja 20 otsinguprojekti. Tänu sellele, et Haridus- ja Teadusministeerium eraldas 4,1 miljonit eurot lisatoetust personaalsetele uurimisprojektidele, suudeti rahastada 24 projekti rohkem, kui see oleks olnud võimalik lisarahastuseta. Ise küsimus, mis saab nendest projektidest peale perioodi lõppu, kas nad on jätkusuutlikud? Valitsev projektipõhisus välistab aga pikaajalisemad eesmärgid, sest tulevik on tume ja Eesti teadlaste ainus lootus rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult tegutseda on seotud lootusega välismaale tööle saada. Õige kah, sest teaduse mõju valitsevale 3B majandussüsteemile (beibed, bemmid, burksid) on väike. Oktoobris kutsus “sisserändaja poeg” haridus- ja teadusminister Ossinovski kokku töörühma, mis tegi oma ettepanekud teadussüsteemi reformimiseks. Väljendatud on ka seisukohti, et Eesti ei peakski tegelema teadmistepõhise ühiskonna ehitamisega, sest meil on muid väärtusi, mida müüa: näiteks odav tööjõud. Eesti võib vabalt üles ehitada ka 3B süsteemi klassikalise rullnokkade ühiskonna, kus lollus on kuulutatud väärtuseks.

Lolli valmistamine. Pilt aadressilt: http://www.eccentricshadows.com/wp-content/uploads/2014/02/alien-experiments.jpg

Advertisements

11 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    jaan. 05, 2015 @ 21:10:59

    Graafik: Eesti teaduse rahastamine OECD riikidega võrreldes
    http://teadus.err.ee/v/teaduselu/d9205ed1-3a09-4f17-9283-a26e1a2855d3

    Vasta

  2. ckrabat
    jaan. 06, 2015 @ 10:10:40

    Omaette ooper on teadusuudiste esitamine “populaarses meedias”
    Nt: Hüljeste sukeldumismustrid jahmatasid teadlasi
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/huljeste-sukeldumismustrid-jahmatasid-teadlasi?id=70496783
    Artikli sisu tutvustab hallhülgeid. Pealkirja järgi avastati midagi olulist, mille eest pappi saab, näiteks sukeldusid hülged paariskuupäevadel teistmoodi 🙂

    Vasta

  3. Jolli
    jaan. 06, 2015 @ 10:19:49

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 06, 2015 @ 11:12:54

      Nüüd sõidavad Briti teadlased Falklandi saartele seda küsimust kohapeal lahendama. Briti antarktikauurijad kavatsevad elada saartel kuu aega ja uurida nähtust, millest kuninglike õhujõudude piloodid teatasid esmakordselt 1982. aastal, kui Suurbritannia pidas Argentinaga Falklandi sõda.

      Teadlaste grupp võis välja tulla sensatsioonilise avastusega, et kuigi mõneed pingviinid kukuvad selilii, siis teatiud osa pingviine kukub hoopis kõhuli 🙂

      Vasta

  4. Jolli
    jaan. 06, 2015 @ 11:19:49

    Teadlased on mõnda aega otsinud vastust küsimusele, kas pingviinid kukuvad üle nende peade lendavatele lennukitele järele vaadates selili. Nüüd on vastus käes – ei kuku.
    Asja uurinud teadlased leidsid, et pingviinid võivad küll hirmunult plehku panna, aga nad ei kaota tasakaalu ega prantsata selili.

    http://epl.delfi.ee/news/melu/pingviinid-ei-kuku-lennukeid-vaadates-selili?id=50864772

    teaduslikult tõestatud. 🙂

    Vasta

  5. K_V
    jaan. 07, 2015 @ 08:04:13

    Unistus tõelisest teadusest on sarnane unistusega tõelisest ajakirjandusest. Näiteid toomata on raske ära arvata, millest on jutt – võibolla unistatakse hoopis millestki veel viletsamast?
    Kunsti rahastamine on progressi eesliinil. Kunst on küll kõikjal, aga nõuab eriti kompetentset sertifitseerimist, sest võhikute jaoks on tõeline kunst silmapaistvalt mittekunst. Ärritab ja puudutab valupunkte. Tõeline teadus peaks kah ehk ainult karjasisene asi otsustada olema ja raha eraldavad väljaspool olijad kinnisilmi.

    Vasta

  6. ckrabat
    jaan. 07, 2015 @ 17:41:48

    Populaarne ajakirjandus ja hea ajakirjandus on loomulikult erinevad asjad nagu ka populaarteadus ja süvateadus. Põhimõtteliselt võiksid ideaalis kõik asjad end ise ära elatada. Kui nad seda ei suuda, siis järelikult pole neid tarvis.

    Vasta

  7. Trackback: Repliik Hardo Pajula artiklile “Õpetlaste hämaras” | Persona in fieri
  8. personainfieri
    dets. 16, 2015 @ 23:05:39

    Vasta

  9. ckrabat
    jaan. 27, 2016 @ 00:55:17

    Eesti teadlaste varjuelu: ostetud artiklid prügiajakirjades
    http://pluss.postimees.ee/3483435/eesti-teadlaste-varjuelu-ostetud-artiklid-prugiajakirjades
    Lugu sai alguse mullu sügisel. Eesti tuntumaid plagiaadikütte, Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TKTK) teadusfilosoofia aluseid õpetav Priit Pärnapuu andis tudengitele ülesande: leida teadusinfosüsteemist (ETIS) oma kooliga seotud teadusartiklid, millest võiks kahtlustada ajakirja kehva kvaliteeti. «See, mis tudengid leidsid, oli suhteliselt piinlik,» meenutas Pärnapuu.
    Selgus, et TKTK teadlased olid viimase viie aastaga ilmutanud 71 teadusartiklit, mille ETIS tunnistas 1.2 klassifikaatori alla kuuluvaks. Maakeeli öeldes tähendab see, et artiklid on ilmunud respekteeritud väljaandeis, millel on kõrgel tasemel rahvusvaheline toimetus ja eelretsenseerimine.
    Kui tudengid hakkasid lähemalt uurima, varises ilupilt kokku. Leitud artiklitest koguni 59 on ilmunud musta nimekirja kuuluvates teadusajakirjades. «Näiteks 17 teadusajakirjal ei olnud ISSN-koodi. Rangelt võttes ei saa neid artikleid üldse teaduse infosüsteemi panna!» imestas Pärnapuu.

    Vasta

  10. ckrabat
    jaan. 29, 2016 @ 08:43:18

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2015
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: