Naised ja ajateenistus

@ckrabat
Riike, kes on säilitanud ajateenistuskohustuse relvajõududes, pole väga palju alles jäänud ning selle põhjuseks ei ole niivõrd isegi muutunud julgeolekukeskkond, kui tänapäeva relvajõudude kõrgendatud nõudmised professionaalsuse osas. Laiapõhjaline riigikaitsemudel ei käsitle sõdurit enam puhtakujulise kahurilihana, vaid tänapäeval laialdaselt viljeldav neljanda generatsiooni sõjapidamine esitab kõrgendatud nõudmisi ka selle läbiviijatele. Traditsiooniliselt on ajateenistus relvajõududes olnud kohustuslik ainult meessoost kodanikele. Sooneutraalset ajateenistus kõigile kodanikele praktiseerivad sellised toredad riigid nagu Boliivia, Tšaad, Kuuba, Eritrea, Iisrael, Mosambiik, Põhja-Korea ja Sudaan. Kümmekond aastat tagasi kaalus Rootsi tõsiselt kohustusliku ajateenistuse laiendamist naistele, kuid lõpuks otsustasid loobuda ajateenistuse kohustusest üldse. Küll jõudis naabermaa Norra 2014. a. niikaugele, et algatada seadusemuudatus ajateenistuse kohustuse laienemisest naistele ning kui seadus jõustub, siis alates järgmisest aastast on neil esimese NATO ja Euroopa riigina sooneutraalne ajateenistus.

Eestis on koos Venemaaga konservatiivse Euroopa fundamentalistlikumaid kantse, mis on jäänud truuks kohustusliku ajateenistuse mudelile, sest laialt levinud arvamuse kohaselt teeb sõjaväeteenistuse läbimine noorukist mehe. Arvamusliider Ivar nõukogude armeest räägib: “Meie sõime kartuli asemel hirsiputru ja kapsasuppi, pidudel jõime puupiiritust, aviobensiini ja punast pidurivedelikku ning mehistusime suure kodumaa avarustel. Tänapäeva tulevikuta noored söövad burksi, joovad siidrit ja saku on aissi ning tsillivad ja hängivad kaubanduskeskustes.” Unistus romantilisest sõjast Baltikumis hullutab paljude maarahva poegade ja tütarde meeli ning see unistus on kujunenud paljuski nõukogude sõjafilmide ning Hollywoodi märulifilmide taustal. Hollywood töötab juba usinasti tuleviku sõja stsenaariumitega, sest indiaanlaste asemel on “pahade” rollid märulifilmides üle võtnud venelased.

Pole saladus, et naiste suhtumine ajateenistusse ning sõjapidamisse üldse võib sageli olla positiivsem, kui meestel. Üks vaidluse osalistest, Johannes Kert kutsus noori naisi valima endale tulevasi mehi ainult nende hulgast, kes on läbinud ajateenistuse. Võib-olla peaksid perekonnaseisubürood hakkama meessoost abiellujatelt selliseid tõendeid nõudma? Aga see viib jälle kodanike võrdsuseni seaduse eest, sest miks ei nõuta sarnaseid tõendeid naissoost kodanikelt. “Pehmode” väljatõrjumiseks ühiskonnast saaksid naised paljugi ära teha. Ivarile nõukogude armeest kasvatas õigeid eluhoiakuid tema abikaasa Anfissa, kaheksakordne Musta mere laevastiku meister sambos nii naiste kui meeste arvestuses. Naiste mõju meeste võitlustahtele võib olla suur. Näiteks sattusin ühes Tallinna baaris tunnistajaks stseenile, kus pehmost mees lõhkus ära õllekraani vidina ja oli valmis seda allaheitlikult kinni maksma, kuid siis sekkus konflikti tema naiskaaslane, kes saavutas lõpuks olukorra, et mõlemal pandi käed raudu ja viidi politsei poolt ära. Võitluskaaslast ei jäeta lahinguväljal maha!

Ühiskonnas on käivitunud diskussioon kohustusliku ajateenistuse mudeli laiendamisest naistele. Kahekordne Jaan Tatika auraha laureaat soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper ei ole ajateenistuskohustuse soolise võrdõiguslikkuse koha pealt midagi ette võtnud, vaid üritab punkte koguda pseudoprobleemide üle kella lüües, jättes suuremat ühiskondlikku kandepinda nõudvad küsimused tähelepanuta. Postimehe veergudel diskuteerisid naiste ajateenistuse üle reformierakondlasest noorpoliitik reservkindralleitnant Johannes Kert, kes pooldas soolist võrdõiguslikkust ning ulmekirjanik reservkolonelleitnant Leo Kunnas, kes kaitses traditsioonilist maailmapilti. Ettearvatult võitis väitluse ulmekirjanik 81%:19%, kuid mitte sellepärast, et tema argumentatsioon oleks olnud kuidagi parem kui erukindralleitnandil, vaid tema seisukoht vastas rohkem lugejate ootustele. Ei maksa ära unustada, et keskmine postimees.ee lugeja on piisavalt loll selleks, et diskussiooni sisust ning tagamaadest mitte aru saada ning ta lähtub otsuse valikul põhiliselt temasse sisestatud programmist ning suurel osal neist on see made in USSR.

Johannes Kert leiab, et seaduse ees peaksid kõik olema võrdsed, soolisest kuuluvusest hoolimata, ning toob esile mitmeid positiivseid aspekte, mida kaitseväekohustuse laienemine naissoost isikutele kaasa tooks. Kert rõhutab, et hoides naisi kaitseväest eemale, hoiame sealt eemale meie ühiskonna kõige harituma osa. Ta rõhutab: “Tegelik riigikaitse oma komplekssuses ei sarnane mitte millegi poolest Ameerika märulifilmiga, kus kassa tekitamiseks on kahte tundi kontsentreeritud hulk seikluslikke sündmusi.” Laiapõhjaline riigikaitse ei hõlma ainult püssiga vehkivaid sõjakangelasi, vaid kogu elanikkonna riigikaitsealane ettevalmistus peaks olema laiapõhjalisem. Riigikaitses on terve rida ülesandeid, mida naised suudavad täita samal tasemel või veelgi paremini kui mehed. Naiste ilmumine kaitseväkke on motiveerinud ka mehi. Vale on luua ettekujutlust naistest kui vähemväärtuslikust osast ühiskonnast, kelle panus ühiskonna arengusse on väiksem kui meestel ja seda veel tänapäeval, kui mehedki lähevad laste kasvatamiseks isapuhkusele.

Kuigi ulmekirjanik Kunnas väidab, et naiste ajateenistusel pole ratsionaalset põhjendust, ei suuda ta tuua ühtegi ratsionaalset argumenti, mis ei põhineks eelarvamustel ning traditsioonidel senise mehi diskrimineeriva korralduse jätkamiseks. Kunnas isegi nõustub oma oponendiga, et naised on ühiskonna haritum ja eesrindlikum osa ning kinnitab, et vabatahtliku ajateenistuse kehtestamine naistele on motiveerinud nende meessoost teenistuskaaslasi, kuid kitsa maailmapildi tõttu ei suuda kirjamees ühiskonda vaadata laiemalt, ahenevast silmapiirist kaugemale ning manipuleerib arvudega nagu oleks sõjapidamine ise ratsionaalne tegevus. Kui me räägime naiste vabatahtlikust ajateenistusest, siis me peaksime rääkima ka meeste vabatahtlikust ajateenistusest. Kui vabatahtlik ajateenistus oleks ühiskonnas kõrgelt motiveeritud nagu elukutselise sõjaväelase karjäär Ameerika Ühendriikides, siis saaksime rääkida kõrgendatud kaitsetahtega Eesti kaitseväest. Kui me aga räägime riigi poolt kodanikele esitatud sundkohustusest, siis peaksid need järgima laialt tunnustatud kodanike võrdõiguslikkuse printsiipi ning seal ei tohiks kohta olla soolistele, rassilistele, usulistele, poliitilistele, rahvuslikele ega mistahes muudele eelarvamustele ning diskriminatsioonivormidele.

Seesama Kunnas ise ka “ei kahtle, et naised võiksid ajateenistuses, sõjaväeteenistuses laiemalt ja ka sõjas hästi hakkama saada,” viidates nõukogude armee kogemusele, kelle ridades võitles Teises maailmasõjas üle miljoni naise. Ameerika Ühendriikide relvajõududes teenis 2011.a. 203 000 naist, mis moodustab 14,5% koguarvust. Neist 74 000 teenis maaväes, 62 000 õhuväes, 53 000 mereväes ja 14 000 merejalaväes. Naised moodustasid 16,6% ohvitseridest ning 14,2% sõduritest ja allohvitseridest, sh olid naised 69 kindralit ja admirali. Otseses sõjategevuses osalevatest vägedest moodustasid naised 2,7% ja nad teenisid meestega võrdsetel alustel 95% sõjalistest teenistustest. Iisraelis on naiste sõjaväeteenistus täiesti loomulik ühiskondlik nähtus, milles nähakse ühiskonnale vaid positiivset mõju. Väga paljud Iisraeli perekonnad sünnivad ühise sõjaväeteenistuse tulemusena. Eestis on küll reservarmee, mistõttu sõjaväekohustus ei lõppe ajateenistusega. Reservkindralleitnant Kert: “Meil on reservarmee, aga kui naisel on juba pere ja vahepeal on sündinud lapsed? Kas palkame siis lapsehoidja, kui ema teenistusse kutsume?” Halloo! Meil võtavad laste kasvatamisest osa ka mehed! Isapuhkusest oled midagi kuulnud?

Meist ida pool organiseeritakse sõjalisi laagreid noortele, et “liita sõpruses ja vendluses endistes Nõukogude Liidu riikides elavad koolinoored ning kasvatada neist õige kallakuga tulevikutegijad, kes oskaksid juba lapseeas oma kodumaad kaitsta nii paljakäsi kui automaadiga.” Kodanike ebavõrdsus ajateenistusse kutsumisel ning sellest tulenev sooline diskriminatsioon on mineviku igandid, millest eesrindlikud ühiskonnad peaksid vabanema. Eesti ühiskonna mentaalne seisund on väga sarnane naabermaa Venemaa ühiskondlikele hoiakutele, mistõttu valitseb siin endiselt negatiivne hoiak nii kooseluseaduse kui ka naiste ajateenistuse suhtes. Võib-olla sellepärast ongi paljud panustanud kaardid tuleviku sõja puhkemisele Balti riikide ja Venemaa vahel, kuid varsti saabuva lõbusa sõja ootuses ei tohiks me kõrvale tõrjuda suurt osa meie ühiskonnast. Naised sõjaväkke!

Advertisements

16 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    nov. 21, 2014 @ 18:25:09

    Naised Iisraeli kaitsejõududes

    Vasta

  2. ckrabat
    nov. 21, 2014 @ 19:25:04

    Vasta

  3. Anonymous
    nov. 21, 2014 @ 20:31:37

    Minu arvates on üks ja ainult üks põhjus, miks enamik rahvaid ja kultuure pole naisi relvakonfliktis kasutanud: naised on selleks liiga väärtuslik ressurss rahvastikutaaste seisukohast. Üks mees pluss sada naist võrdub sada beebit, sada meest pluss üks naine võrdub üks beebi.
    Siiski: “The women of this country learned long ago, those without swords can still die upon them.” (LOTR)
    Naistel võiks täitsa olla kohustuslik ajateenistus, aga neid ei peaks ette valmistama lahinguks, vaid toetavaks tegevuseks (üldfüüsiline treening, enesekaitse, tsiviilkaitse, esmaabi, põetamine, orienteerumine, ellujäämisoskused, side, autojuhtimine jms), millest oleks mh kasu ka rahuaegsetes kriisiolukordades.

    Vasta

  4. ckrabat
    nov. 21, 2014 @ 21:04:09

    Täiesti nõus: ajateenistuskohustus ei pea tähendama, et mõlemast soost kohuslased täidavad seda ühel ja samal viisil. Küsimus ongi just kohustuses ja siinkohal rikutakse soolise võrdõiguslikkuse printsiipi, kui suurel osal ühiskonnast on ebavõrdsed kohustused. Ajateenistuskohustuse puudumine naistel on samasugune võrdõiguslikkuse printsiibi rikkumine nagu valimisõiguse puudumine naistel.
    See jutt, et naised sünnitavad, ei ole siinkohal relevantne: naistel pole sünnituskohustust, vaid nad sünnitavad täiesti vabatahtlikult. Samuti käivad nad vabatahtlikult ajateenistuses, samal ajal kui meessoost kodanikele on see kohustuslik. Kui see ei ole diskrimineerimine sooliste tunnuste põhjal, siis mis see on? Kui me räägime näiteks ajateenistuskohustustest vabastamisest laste sünnitamise ettekäändel, siis sellise pretsedendi loomine oleks diskuteeritav, kuid see peaks toimuma individuaalselt nagu meeste vabastamine ajateenistusest ühel või teisel takistaval põhjusel.
    Kui me räägime täna ikkagi laiapõhjalisest riigikaitsest ja ka sõja mõiste on teisenenud võrreldes 19. sajandiga, siis võib kohustuse mõistet defineerida ka palju laiemalt. See ei ole ainult püss käes ja nuga hambus mudas roomamine.
    Siin oleks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul sm. Sepperil kohane sekkuda, kuid paraku volinik magab ja ta ei tee oma tööd.

    Vasta

  5. Jolli
    nov. 21, 2014 @ 21:20:35

    Vasta

  6. ckrabat
    nov. 22, 2014 @ 08:43:07

    Sõjaline planeerimine laiadesse massidesse
    http://kolonel-hans.blogspot.com/2010_03_01_archive.html

    Vasta

  7. ckrabat
    nov. 22, 2014 @ 08:58:09

    Kunnas räägib, et naiste kohustusliku ajateenistuse vajadus võiks tekkida siis, kui sooviksime suurendada meie sõjaaja kaitseväge 80-150 000 inimese suuruseks. Kas meie ei soovi? Kas niiviisi võidetakse sõdu? Juba kuulus Harju Loogiline ütles, et suur malev on palju parem kui väike malev.

    Vasta

  8. ckrabat
    nov. 22, 2014 @ 19:13:10

    Vasta

  9. ckrabat
    nov. 22, 2014 @ 19:17:38

    Vasta

  10. Jolli
    nov. 23, 2014 @ 13:07:39


    See pole ainult sääskede ja siilide öö 🙂

    Vasta

  11. personainfieri
    nov. 24, 2014 @ 12:04:53

    Vasta

  12. ckrabat
    dets. 15, 2014 @ 08:45:15

    Vasta

  13. ckrabat
    dets. 15, 2014 @ 08:55:11

    See idee ei ole üldsegi väga originaalne, vaid väga palju isemõtlejaid Jaan Tatikast Saalomon Vesipruulini kuni ringkonnaülemani välja on selliste integratsioonikeskuste peale mõelnud:
    https://personainfieri.wordpress.com/2011/09/05/maakond-aastal-2030-%E2%80%93-neukkude-unelm-ii/

    Jevdossi Kanavaras ja Lehv-Leif Lehvike olid esimeste seas, kes pakkusid uuele võimule oma teeneid ja andsid neile kuuluvad „Maakonna WC” ja „WC Paberi” riigi käsutusse. Riigistatud „Maakonna WC“ internetiportaalis hakati avaldama uue valitsuse teadaandeid ning ametlikke rahvavaenlaste nimekirju. Rahvavaenlaste identifitseerimisele aitasid kaasa vabatahtlikud WC Oraaklite pataljonist, mille juhist Lepa Uugust sai Jaroslav Lillekese valitsuse propagandaminister. Rahvavaenlased saadeti peale nende nimede väljahõikamist „Maakonna WC” portaalis äsja rajatud töölaagritesse – ümberkasvatusasutustesse, kus neid püüti Tõe ja Õiguse austamise vaimus ümber kasvatada ning ühiskondlikult kasuliku töö tegemisel rakendada. Ümberkasvatatavad kaevasid kraave, ehitasid varjendeid ning rajasid muid peatse sõja saabumisel elutähtsaiks muutuvaid objekte. Jaan-Saalomon uskus töö positiivsesse mõjusse riigitruu kodaniku kasvatamisel, sest vanade maakondlaste uskumuse järgi pidi töö inimese vabaks tegema. Jevdossi Kanavaras töötas välja ühiskondliku kasuteguri kontseptsioon, mille järgi kodanikud jaotati elualade järgi erinevatesse kategooriatesse vastavalt nende poolt ühiskonna ümberkorraldamisele laekuvale panusele. Ühiskondliku kasuteguriga arvestati kodanike eluolu korraldamisel, palga maksmisel ja sotsiaalsete hüvede jaotamisel. Esmajärjekorras mõisteti töölaagritesse ümber kasvama loomeharitlased ning kunstiinimesed, kõiksugused humanitaar- ja sotsiaalteadlased, kirjanikud, kunstnikud, muusikud, näitlejad – kõik need, kellest ühiskonnal nende madala ühiskondliku kasuteguri tõttu kasu ei olnud ning kes tunnistati ühiskonna parasiitideks.

    Vasta

  14. ckrabat
    mai 17, 2015 @ 13:19:05

    Iisraellanna kohustuslikust sõjaväeteenistusest: tänu sellele, et teenivad ka naised, on meie sõjavägi maailma kõige inimlikum
    http://www.ohtuleht.ee/677071/iisraellanna-kohustuslikust-sojavaeteenistusest-tanu-sellele-et-teenivad-ka-naised-on-meie-sojavagi-maailma-koige-inimlikum

    Inbar leiab, et siinkohal ei saa ebaausast kohtlemisest rääkida. “Ma ei usu, et see oleks aususe küsimus. See on hoopis vajalikkuse küsimus,” teatab ta ja lisab siis: “Iisrael on väga demokraatlik riik. Naised tahavad ju, et nad oleksid võrdsed meestega. Seega peavad nad ka andma enda elust need mõned aastad. Okei, võib-olla naistel on vaja karjääri ülesehitamiseks rohkem aega, nii et nad on sõjaväes kaks aastat. Olgu, ole need kaks aastat, aga vähemalt tee midagi! Mehed võivad küll võidelda, aga nad vajavad ikkagi kedagi, kes neid aitaks. Naisi.”

    Vasta

  15. ckrabat
    aug. 29, 2015 @ 21:06:08

    Vasta

  16. ckrabat
    märts 17, 2016 @ 07:40:38

    http://arvamus.postimees.ee/3620631/emajoe-saadik-naised-kasutamata-potentsiaal-julgeolekus?-kasutamata-potentsiaal-julgeolekus=
    Tänu 2013. aastal vastu võetud seadusele sai Norrast esimene Euroopa riik ja NATO liige, kus ei lasu ajateenistuse läbimise kohustus üksnes meestel, vaid ka naistel. Soolise võrdõiguslikkuse küsimustes eeskujulikus Norras leitakse, et lisaks soolisele tasakaalule tagab muudatus ka senisest motiveerituma ja kompetentsema kaitseväe olemasolu. Tasub mainida, et Norras on võimalik ajateenistusest erinevatel põhjustel keelduda, sealhulgas ka motivatsioonipuuduse tõttu.
    Ent Norra ei ole naiste kaitseväekohuslaste hulka arvamises unikaalne riik. Sellesse klubisse kuuluvad ka näiteks Iisrael, Eritrea, Põhja-Korea, Mosambiik, Tšaad ja Boliivia,

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

november 2014
E T K N R L P
« okt.   dets. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: