Maailm Venemaa vastu maakera kuklapoolel – lõbus sõda Baltikumis coming soon?

@ckrabat
Brisbane’s Austraalias toimus maailma suurimate majandusvõimude (G-20) tippkohtumine, mille “pahaks poisiks” kujunes Venemaa president Vladimir Putin. Lisaks G-20 alalistele liikmetele osalesid seekordsel kohtumisel Mauritaania, Myanmari, Uus-Meremaa, Senegali, Singapuri ja Hispaania liidrid. Kohtumise peamine teema oleks pidanud olema üleilmsest majanduskriisist paranemise järgse majanduskasvu kindlustamine, kuid rahvusvahelise meedia fookuses kippusid sündmused Ukrainas majandusprobleeme varjutama. Totaalne meedia väljaanded avaldavad üksteise järel teateid maailma mõjukate liidrite näpuviibutamisest Putini suunas. Positiivseid arenguid Ukraina kriisis on raske ette näha. Pole ju saladus, et mitmed poliitikud, eksperdid ja arvamusliidrid soovivad maailma näha uue külma sõja tallermaana, kuid mõnusat stabiilset loksumist tuumaohu kattevarjus nagu Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suure vastasseisu ajal, on tänaste segaduste foonil raske prognoosida. Külma sõja aegne vastasseis, millest unistab 1970-tel ja 1980-tel üles kasvanud põlvkond ning paljudes sel ajal sirgunud poliitikutes, kes nüüd on paljudes maades jõudnud riigitüüri hoidma, on see põhjustanud nostalgilisi meeleolusid, kuid möödunud ajad ei tule tagasi, sest puuduvad samaväärsed vastased. G-20 kohtumine näitas, et Venemaal ei ole sõpru ega ka ideoloogilist jõudu nagu oli seda Nõukogude Liidul, mistõttu ei suuda ta tänases maailmas pakkuda tõsisemat alternatiivi neile, kes valitsevad maailma täna. Talle on jäänud parimal juhul vaid kümmekond strateegilist partnerit.

Sada aastat peale Esimese maailmasõja algust elab maailm jälle kasvava sõjaootuse paine all, mis on inspiratsiooni saanud Venemaa agressiivsest välispoliitikast, Islamiriigi jõulisest esiletõusust Lähis-Idas ja mitmetest potentsiaalsetest pingekolletest Ida-Aasias ja Aafrikas. Eesti vasakpoolse intelligentsi väljaanne “Vikerkaar” on 2014. aasta oktoobri ja novembri kaksiknumbri ette valmistanud koostöös Eesti Välispoliitika Instituudiga ning on pühendanud selle uuele maailmakorrale. Kõige intrigeerivamaks autoriks värskes numbris võiks pidada Tallinna Ülikooli rahvusvahelise õiguse juhtivteaduri Rein Müllersoni kirjatööd “Ukraina: geopoliitika õigus- ja moraalikeele rüüs”, kuna autor on Eesti avalikkuses omandanud “venemeelse” maine ja ta on olnud kriitiline Läänest pärineva maailmakorralduse suhtes ning püüdnud põhjendada Venemaa motiive Läänele vastandudes, seda ka Ukraina kriisi puhul. Kuid Müllerson viitab Henry Kissingeri hoiatusele, et “Läänele ei ole Vladimir Putini demoniseerimine mitte poliitika, vaid poliitika puudumise õigustamine”. Tartu ülikooli professor Eiki Berg nendib samas numbris, et “Venemaa vastustab Lääne hegemooniat selle enese varasalvest laenatud argumentatsiooniga”. Eestis on palju räägitud ja vähem tehtud vajadusest siinseid venelasi Eesti ühiskonda integreerida, sest muidu võivad nad pilgud ida poole suunata ning mässama hakata. Laias maailmas ei kulge asjad palju teisiti. Kui veel peale külma sõda nähti Venemaad Lääne liitlasena, siis täna seisame vastamisi olukorraga, et Läänel ei õnnestunud Venemaad Lääne süsteemiga integreerida, kui ta seda üldse üritaski.

Eesti välispoliitiline narratiiv ülistab sageli Eesti ettenägelikkust, kes on juba ammu hoiatanud Läänt Venemaa maailmavallutuslikes kavatsustes. Eestis on alati arvatud, et Venemaa pole “normaalne riik” (Hent Kalmo). Lääne ja Venemaa vahelise “püha sõja” õhutamises peitub meie alateadlik soov vabaneda hääletu alistumise painest ning sellega kaasnenud ajaloolisest süüst, et me kallilt kätte võidetud omariikluse Teise maailmasõja künnisel ainsagi püssipauguta loovutasime, seda küll paraku sõja võitjale. Eesti maailmanägemus uut maailmakorda valgustavas selgeltnägijate tuleproovis sarnaneb rohkem siiski itaalia kirjaniku Dino Buzzati esitatud narratiiviga, kelle suurteoses “Tatarlaste kõrb” kannatlikult oodatakse kõrbe varjust ilmuvate tatarlaste rünnakut ja oh seda õnne ja rõõmu, kui nad lõpuks peale aastakümneid kestnud pinevat ootust tulevadki. Venemaa suunalise poliitilise strateegia puudumine kehutabki meid Vladimir Putinit demoniseerima, kuid ajaloolise mälu köidikutesse kinni jäädes sulgeme me silmad tõsiasja ees, et Lääs on usinalt aidanud Putini maailma ehitamisele kaasa. Kokkuvõttes võib ka Eesti Venemaa poliitikat iseloomustada kui poliitika puutumist. Vastase demoniseerimise abil üritatakse tekitada üldrahvalikku arvamust, mille abil on võimalik poliitika puudumist õigustada ning meil ei jää muud üle, kui meie enese maalitud tondi varjus kõrbe tagant ründavaid pahalasi oodata.

Jüri Saar mainib, et “Venemaa võimud peavad tänapäeval sõda ja legitimiseerivad seda viisil, mis äravahetamiseni meenutab inimkonna ajaloos ammu tuntud pühi sõdu, mille juurde käib kõige lubatavus, vastase demoniseerimine ja dehumaniseerimine, lõpmatu vassimine ja valetamine ning enda tegudele õigustuse otsimine ja ühise ürituse reeturite ähvardamine.” Eestis on alati lugupidavalt suhtutud Ameerika Ühendriikide sõjalist jõudu, kelle idealistlikele püüdlustele meid meie pühas sõjas aidata me loodame sellest hoolimata, et nad on peale Teist maailmasõda kaotanud 70 sõda Vietnamist Afganistanini ((:) kivisildnik). Kuid kas Ühendriikide sõjalise sekkumise apologeetide USA senaatorite John McCaini ja Lindsey Grahami sõda on parem ja õiglasem kui Vladimir Putini sõda? Müllerson peab uue maailmakorra aluseks rahvusvahelise kooseksisteerimise õigust, mille põhimõteteks on jõu mittekasutamine ja siseasjadesse mittesekkumine ettevaatlikult taltsutama “sõda kõikide vastu” propageerivat Thomas Hobbes’i maailma ja liikuma lähemale stabiilsusele orienteeritud John Locke’i maailmale, mis näitab, et euroopalikud väärtused Immanuel Kanti unistus igavesest rahust on kõrvale heidetud. Eestit nähakse võitlusväljana Ameerika orientatsiooniga burksiputkade laste ning Venemaa-nõukogude orientatsiooniga neukkude vahel, kuhu Euroopa orientatsiooniga “pehmodel” pole kohta. Andrus Kivirähk: “Korraga muutub ebaviisakaks oponendile peale käratada, rääkimata sellest, et vastuvaidlejale lihtsalt vastu hambaid anda – mis oleks ju ometi kõige lihtsam ja loogilisem viis oma tõde kehtestada! Aga ei, selle asemel debateeri, ütle tänan ja palun…”

G-20 kohtumine maakera kuklapoolel ei toonud kaasa strateegilisi kokkuleppeid tulevase maailmakorra osas. Vastu võeti 800-st meetmest koosnev majanduskasvu toetav pakett. Huvitava kokkusattumusena seatakse eesmärgiks majanduskasvu saavutamine 2% SKP-st, samal ajal kui meie oleme uhked 2% SKP-st sõjalistele kulutustele paigutades. Pehmod! Läbimurre saavutati kliimamuutuste vastu suunatu abinõude toetamises ja võitluses Ebola viirusega. Eestis need teemad eriti kedagi ei huvita. Meie meeli ergutab vaid unistus pühast sõjast Venemaa vastu. Kas täitub paljude märg unenägu, lõbus sõda Baltikumis, kui vihjata Kivisildniku luuletusele samas Vikerkaare numbris? Eestlaste välispoliitilist mõtlemist ei iseloomusta pragmaatilisus ja selle poolest sarnanevad nad rohkem ameeriklastele ja venelastele kui eurooplastele või kasvõi uuele tõusvale jõule hiinlastele. Teisalt puuduvad meil ka vahendid, millega ameeriklased ja venelased suudavad idealistlikku maailmapilti endale ise luua hoolimata sagedastest valusatest tagasilöökidest. Kas meil on lootust selles idealismivaenulikus maailmas, kus jõud mõistusele tihtipeale alla jääb, üldse ellu jääda? Eesti nõukodade ülemakstud analüütikuid ahistab kitsas maailmapilt ja ahenev silmapiir, mis ei suuda kõrbe taha näha, vaid sunnib neid orava kombel staatiliselt rattas liikuma. Nõukodadega konkureerivad vabakutselised analüütikud burksiputka ees ja poe taga. Avalike arvajate poolt kujundatav kodukootud üldrahvalik arvamus kipubki Venemaale üleloomulikke võimeid omistama. Seda mõjutavad irratsionaalsed motiivid nagu hirm ja viha, mis teevad eduka ning läbimõeldud poliitilise strateegia kehtestamise lootusetuks. Sisuliselt pakutakse läbikukkunud hääletu alistumise asemele häälekat alistumist – nt Postimehe uus leid Veskimees: peame nimetama asju õigete nimedega ja olema valmis halvimaks. Olema valmis lõputuks ootuseks, et kunagi ilmuvad kõrbe varjust tatarlased …

Unistus uuest maailmakorrast. Pilt aadressilt: http://cs618029.vk.me/v618029695/1e415/ymB2rl-R3Yo.jpg

23 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    nov. 16, 2014 @ 10:31:37

    Vikerkaarest avastasin muuseas ka aastataguse Sirbi revolutsiooni najal orbiidile lennanud tundmatu kirjamehe Jan Kausi kirjatöö. Tavaliselt poleks ma sellele tähelepanu pööranud, aga märkasin seal burksiputkade lastele omast kõnepruuki. Kirjutas brillidega intelikendi kohtumisest normaalse klemmiga burksiputka ees. Kultuurinomenklatuuri lugemine oleks vist võrreldav süütuse kaotamisega, aga lugu oli ok, normaalne. 🙂

    Vasta

  2. ckrabat
    nov. 16, 2014 @ 12:41:53

    Kausi jutt tõi meelde ühe situatsiooni pikemast intervjuust Rein Taageperaga:
    http://aegumatu.wordpress.com/2014/07/29/paisumine/

    “Kahe või kolme aasta eest siin Tartus Emajõe ääres mees õngitseb. Juhtus olema eestlane, kuigi enamasti nad on venelased. Ma mõtlesin, et võib-olla see ehmataks teda, kui ma tema selja tagant mööda kõnnin ja ütlesin juba kaugelt vaikselt jõudu tööle! Tema vastu: “Höö-höö-höö, mis jõudu siin vaja on, siin on osavust vaja.” Ja ta tänitas edasi nii kaugele kui ma edasi minnes kuulsin. Küll ta oli rõõmus, et leidis sellise lolli, kes kalamehele jõudu soovis! Sellist võimet käänata heatahtlikku väljendit lolluseks annab leida. Võib-olla oleks lihtsam olnud, kui oleks temast lihtsalt tähele panemata mööda läinud nii nagu eestlane tavaliselt teeb. Kõigepealt ta ei hooli teisest inimesest ja kui tal on kogemus, et tema viisakus on kunagi ilgusega vastu võetud, see ajendab teda veel vähem hoolima. Nagu need dissidendid, kes otsisid sellest minu oma parima tegemisest tikutulega midagi lolli välja, kui ma raamatu mati alla panin. Siin on liiga palju teiste inimeste lolliks tegemist ja seda Mare rõhutas.”

    Vasta

  3. ckrabat
    nov. 16, 2014 @ 13:15:41

    Putini intervjuu Saksamaa telekanalile ARD
    http://news.kremlin.ru/video/2753

    Vasta

  4. jolli
    nov. 16, 2014 @ 16:39:03

    Vasta

  5. huviline
    nov. 16, 2014 @ 17:32:44

    Maailma otsmikupoolel käivad asjad teist moodi kui maailma kuklapoolel! Otsmiku all on nägu, ja näos on nina, mida kuklas ei ole. Ukrainas toimuvat võibki nimetada pigem nohuks, mis on samas ohtlik haigus, mida põevad väga paljud iga aasta.

    Sõda muidugi nohu pole! Mõned nimetavad sõda poliitikaks teiste vahenditega (Carl von Clausewitz), teised nimetavad sõjaks oma tahte pealesurumist teistele, arvatakse, et sõda on suur katsumus ühiskonnale. Tegelikult sünnivad sõjad omandi reformimise vajadusest, sest omand (omadused) on üks äraütlemata stagnantne mõiste, mis lihtsalt on ja mis ilma muutmata ei muutu. Veelgi enam, omandi mõiste ei muutu ka sõdade käigus, vaid üksnes omanikud, seda nii võitjate kui kaotajate hulgas. Vajadus omandit ümber defineerida eksisteerib alati igas sotsiaalses üksuses, ka üksikisikute alateadvuses.

    Sõda erineb revolutsioonist. Revolutsioon tähendab kontinuiteedi täielikku rebenemist, sõja korral aga jätkatakse rõõmsasti reparatsioonide maksmist ja muude kahjude hüvitamist. Kaotaja maksab võitjale vabatahtlikult, ilma maksuametita. Kas Gruusia maksab Venemaale, seda ei tea, aga pole kuulda, et Vietnam oleks USA maksnud. Siit võib teha järeldusi.

    Selleks, et vastata küsimusele, kas Ukrainas toimuv on sõda või nohu, tuleb vaadata, kas toimub omandi reform või ei toimu. Eestis praktiseeritud restitutsiooni, varade tagastamine endistele omanikele, Krimmis ja Donbassis ei toimu, mis ei tähenda, et omandi kuuluvus ei võiks üle minna teist moodi. Seni veel ei ole Donbassis toimuv sõda, seda vaatamata kombatantidele ja lahingutele, sest eksisteerib võimalus, et kahju tekitajad maksavad lõpuks kinni kogu kahju, st reform jääb lõpule viimata. Ühiskond saab alati reformist ergutust.

    Eestis 90 jooksul lõpule viidud omandi reformi võib näiteks vereta sõjaks nimetada. Igaüks ise teab, kes olid võitjad ja kes kaotajad. Vereta sõda ja vereta jaht on sarnased nähtused, mõlemal juhul toimub omandi (autori õiguste) üleminek.

    Vasta

  6. personainfieri
    nov. 19, 2014 @ 22:22:48

    USA väljaanne: tillukesed Baltimaad valmistuvad võimsale Venemaale vastu astuma
    http://www.postimees.ee/2998387/usa-valjaanne-tillukesed-baltimaad-valmistuvad-voimsale-venemaale-vastu-astuma
    Balti riike on pikalt süüdistatud Vene ohuga liialdamises, kuid nüüd tunnevad nad, et neil on õigus olnud, kirjutab USA väljaanne Newsweek. «Meie, eestlased, ei mõelnud nii, et ajalugu lõppes kakskümmend aastat tagasi,» sõnas Eesti kaitseministeeriumi asekantsler Sven Sakkov.

    Vasta

  7. ckrabat
    nov. 20, 2014 @ 18:05:11

    Oh laula ja hõiska,
    Sest sõjaaeg on käes!
    Su relvade tärin,
    See helisegu väes!

    Kõik mure ja häda
    Oh unusta sa nüüd,
    Ning südant sul täitku
    viha, raev ja sõjahüüd!

    Nuga hambusse,
    Kaigas kätte,
    Nüüd üles kõik,
    Kel needus rõhub,
    Lõbus sõda Baltikumis
    Coming soon!

    Vasta

  8. ckrabat
    nov. 20, 2014 @ 18:45:40

    “Pealtnägija” paljastas, kuidas Kreml Eesti lastest lojaalseid sõdureid valmistab
    http://uudised.err.ee/v/eesti/101263dd-86c9-4550-9a53-75b1a02be27b
    Ka Suure Isamaasõja võitu ülistava laagri organisaatorid ise tunnistavad, et nad tahavad liita sõpruses ja vendluses endistes Nõukogude Liidu riikides elavad koolinoored ning kasvatada neist õige kallakuga tulevikutegijad, kes oskaksid juba lapseeas oma kodumaad kaitsta nii paljakäsi kui automaadiga.

    Vasta

  9. ckrabat
    nov. 20, 2014 @ 18:49:06

    Tähelepanek: Märulikangelaste vaenlane number üks – venelane
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tahelepanek-marulikangelaste-vaenlane-number-uks-venelane?id=70189715
    Mis ühendab viimaste kuude jooksul linastunud menukaid Hollywoodi märulifilme „Equalizer”, „John Wick” ja „November Man”?
    Vastus on ühene: kõigis nendes filmides kujutatakse paha tegelasena venelasi.
    Nii näiteks alistab Denzel Washingtoni mängitud tegelaskuju filmis „Equalizer” kättemaksuks prostituudi peksmise eest terve idaranniku Vene maffia ning Pierce Brosnani veteranist spioonitegelane paljastab Venemaa presidendiks kandideeriva endise sõjakurjategija teod filmis „November Man”. Keanu Reeves mängib aga alles hiljuti linastunud tippmärulis „John Wick” nimitegelasest endist Vene maffia heaks töötanud palgamõrtsukat, kelle teed venelastega kogemata uuesti ristuvad, ning sellest kokkupuutest saab alguse verine kättemaksujada.
    Spekuleerides võib põhjusi otsida nii poliitikast kui ka lihtsalt kokkusattumusest, kuid tuleb tähele panna, et filmid on läbi ajaloo olnud väga tugev propagandavahend. Ja mis kinnistaks ameeriklastele Venemaa kui vaenlase kuvandit paremini kui võimalus vaadata õhtuti kinos, kuidas Keanu Reeves pärast jubeda aktsendiga vene keele rääkimisthoobilt mitu venelasest pahategelast mättasse lööb?

    Vasta

  10. ckrabat
    nov. 22, 2014 @ 11:37:13

    Võimumängudest Venemaal:
    Ольга Романова: «Путин уже не президент, в России два президента»
    http://www.aboutru.com/2014/11/10254/

    Vasta

  11. Trackback: Viha vabariik XVII – solvumissõda Soomega | Persona in fieri
  12. personainfieri
    veebr. 06, 2015 @ 20:14:23

    NATO eelmise peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni arvates võib Venemaa president Vladimir Putin kasutada hübriidsõja meetodeid Balti riikide vastu, et testida NATO 5. artikli vettpidavust.
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/44c7da41-ffb6-4061-a241-3970104d3ee2
    Originaalallikas
    http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/11393707/Putin-could-attack-Baltic-states-warns-former-Nato-chief.html
    Vene uurimiskeskuse peadirektor: need maad, mis on Lääne tsivilisatsiooni piiririigid, hävitatakse. Sellega nende rahvuslik ajalugu lõppeb
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vene-uurimiskeskuse-peadirektor-need-maad-mis-on-laane-tsivilisatsiooni-piiririigid-havitatakse-sellega-nende-rahvuslik-ajalugu-loppeb?id=70735555

    Vasta

  13. Trackback: Neli tundi, mis vapustasid Maarjamaad | Persona in fieri
  14. ckrabat
    juuli 07, 2015 @ 20:59:33

    Positiivne tulevikustsenaarium vastukaaluks Maakonna sünnile ;irw
    http://nihilist.fm/parast-soda/

    Vasta

  15. ckrabat
    aug. 04, 2015 @ 23:59:04

    Huvitav artikkel
    Can the United States Stop a War With Russia?
    http://observer.com/2015/08/can-the-united-states-stop-a-war-with-russia/
    Russia sees the US as the aggressor, surrounding Russia with military bases in Eastern Europe at every opportunity since the collapse of the Soviet Union. The US sees Russia as the aggressor against its neighbors.
    A war with Russia cannot be won economically. Russia has oil and an abundance of natural resources. It occupies the largest landmass in the world.

    Vasta

  16. ckrabat
    aug. 30, 2015 @ 20:34:29

    Mõned huvitavad tähelepanekud
    Ukraine: Five facts and fallacies you need to know about the US-Nato drive to war
    http://www.stopwar.org.uk/news/ukraine-five-facts-and-fallacies-you-need-to-know-about-the-us-nato-drive-to-war
    Why the Ukraine Crisis Is the West’s Fault
    The Liberal Delusions That Provoked Putin
    https://www.foreignaffairs.com/articles/russia-fsu/2014-08-18/why-ukraine-crisis-west-s-fault
    Seesama Cohen (koos Pozneriga) osales pro-Russian positsioonilt Munk’i debatis Anne Applebaumi (ja Kasparovi) vastu. https://www.munkdebates.com/debates/the-west-vs-russia
    Mearsheimer on aga on üks neorealistide värvikamaid tegelasi, kes on viimasel ajal olnud üsna USA valitsusringkondade kriitiline.

    Vasta

  17. Trackback: Eesti julgeolekumuinasjutt II | Persona in fieri
  18. Trackback: World War Three: Inside the War Room – lõbus sõda Baltikumis coming soon II | Persona in fieri
  19. Trackback: Eesti ja Ida-Virumaa | Persona in fieri
  20. ckrabat
    okt. 22, 2016 @ 16:01:44

    (:)kivisildnik | (:)RBGT – Rail Baltic Gay Transsexual ehk kuidas pidada infosõda
    http://www.ohtuleht.ee/766154/-kivisildnik-rbgt-rail-baltic-gay-transsexual-ehk-kuidas-pidada-infosoda

    Vasta

  21. ckrabat
    nov. 20, 2016 @ 09:21:33

    Former Ukraine President Kravchuk: Sanctions Not Enough, Must Negotiate for Peace
    http://www.voanews.com/a/first-ukrainian-president-kravchuk-says-ukraine-must-find-peaceful-solution-separatist-conflict-russia/3603891.html
    “We have only one prospect ahead of us, and it implies dialogue and agreements,” Kravchuk:“Other prospects are nonexistent…I’m confident Ukraine has no other pathway than that of peace, Donbas will return without fail, and we will not have to wait long. As for Crimea, we will have to wait for a long time…Crimea was drawn into Moscow’s orbit, so it is already part of the Russian federal system.”
    Burbulis: “There is no other way than consensus, but consensus implies a different understanding of politics, a different culture of relations, not guided by the principle, ‘I am stronger and you are poorer.”
    Shushkevich: “A whole range of symbols of the old Soviet Union have been resurrected because the mentality of Soviet people has been preserved.”

    Vasta

  22. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri
  23. ckrabat
    dets. 21, 2016 @ 10:56:33

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

november 2014
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: