Berliini müüri tagasitulek

@ckrabat
Käesolev sünge aeg peale hingedepäeva on paksult täis erinevaid neukkutähtpäevi, millega tähistatakse neukkuühiskonna paljude sümbolite sündi ja surma – 7. novembril möödus 97 aastat Suurest Sotsialistlikust Oktoobrievolutsioonist, mida võib lugeda neukkurassi sünniks, keda nõukogude võimu ja kogu maa elektrifitseerimisega hakati odava masstoodanguna välja laskma. Kuigi Venemaal see ametlike pühade hulka enam ei kuulu, 4. novembril tähistatakse küll Venemaa ühtsuse päeva Kuzma Minini ja Dmitri Požarski mälestuseks, kes vabastasid 1612 Moskva Poola vallutajatest, tähistavad seda päeva endiselt pidulikult Valgevene, Kõrgõzstan ja Transnistria. Neukkutähtpäevadest tähistatakse Venemaal endiselt nõukogude armee aastapäeva 23. veebruaril, mida nüüd nimetatakse isamaakaitsjate päevaks. Kuna nõukogude armee kasvatas neukkude arvates tõelisi mehi, siis tähistatakse seda laialdaselt ka meestepäevana. Seda päeva tähistavad veel Valgevene, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja veel mõned endised neukkuvabariigid. 8. märtsil tähistab progressiivne neukkuüldsus rahvusvahelist naistepäeva ning ametlikuks tähtpäevaks on see kuulutatud Afganistanis, Angoolas, Armeenias, Aserbaidžaanis, Valgevenes, Burkina Fasos, Kambodžas, Kuubas, Gruusias, Guinea-Bissaus, Eritreas, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Laoses, Moldovas, Venemaal, Tadžikistanis, Turkmenistanis, Ugandas, Ukrainas, Usbekistanis, Vietnamis ja Sambias. Hiinas, Makedoonias, Madagaskaril ja Nepaalis on see püha vaid naistele.

Kõige laialdasemalt ülemaailmselt tähistatav neukkupüha on 1. mail. Paljud riigid tähistavad 9. mail võidupüha Teise Maailmasõja võidu tähistamiseks: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Ukraina, Kasahstan, Kõrgõzstan, Makedoonia, Mongoolia, Moldova, Montenegro, Venemaa, Poola, Serbia, Sloveenia, Tadžikistan, Turkmenistan, Usbekistan. Tagasi novembrisse, kui 9. november 1989 on päevaks, kui lammutati Berliini müür, 13. augustil 1961 rajatud külma sõja sümbol, millegi üritati idasakslasi takistada läände põgenemisest. Kui enne müüri rajamist hinnatakse läände põgenenud sakslaste arvu neljale miljonile, siis peale Berliini müüri rajamist kahanes põgenike arv 200 000-ni (neist 5000 suutsid ületada müüri). Hoolimata oma paljude nõustajate vastuseisust, 12. juunil 1987 adresseeris Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan kõnes Brandenburgi väravate juures sõnumi Mihhail Gorbatšovile: “Tear down this wall!” (rebi see müür maha!). Täna 25 aastat hiljem, kui Berliin lennutas müüri langemise meenutamiseks õhku 8000 õhupalli, hoiatas Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov seal samas Brandenburgi väravate juures maailma uue külma sõja eest, süüdistades lääneriike ning Ameerika Ühendriike lühinägelikkuses, kes kuulutas end külma sõja võitjaks ning kasutas ära Venemaa nõrkust, üritasid kehtestada võimumonopoli, selle asemel et ehitada üles uusi julgeolekuinstitutsioone ning demilitariseeruda. Meenutuseks, et sõja kaotamine Esimeses Maailmasõjas viis revanšistlike meeleolude tekkeni ja Hitleri võimulepääsemiseni Saksamaal. Marshalli plaan aitas taltsutada Teise Maailmasõja järgset Saksamaad, kuid külma sõja kaotanud Venemaa jäi Marshalli plaanita ning revanšistlikud meeleolud tekkisid taas.

Viimasel ajal on külma sõja tagasitulekust räägitud liigagi palju. Meedia on levitanud mõttekoja European Leadership Network raportit Venemaa ja lääneriikide sõjalistest intsidentidest 2014. aastal, kus toodi välja neliteist juhtumid, nendest kolm kõrgeima riskiastmega, nende seas Eston Kohveri kinnivõtmine Eesti-Vene piiril, allveelaevajaht Rootsi rannikul (mida on siin blogis varem käsitletud) ning Vene luurelennuki ja SAS reisilennuki ohtlik lähenemine Taani territooriumi kohal. Huvitava kokkusattumusena kipuvad need intsidendid tekkima rahulikul Läänemerel, kus sõjalis-strateegilises plaanis peaks olema teisejärguline piirkond, kuid kellegi huvides on siin pingeid tõsta. Pikemaajalisemas perspektiivis on sooduspiirkond pingete tõusuks Arktikas, seda eriti fossiilsete kütuste ressursside vähenemise taustal. Raport soovitab küll hoiduda pingete eskaleerimisest ning võtta suund sõjalisele vaoshoitusele, mis on Eesti ekspertidelt juba väheke nahutada saanud, kuid kriiside ohjamise eesmärgiks saabki olla nende ärahoidmise staadiumis pingete mahavõtmine. Küll on ekslik prognoosida rahulikult pingelise, kuid stabiilse külma sõja tagasitulekut. Berliini müüri võib uuesti üles ehitada, kuid ta jääb lääneriike eraldama juba millestki muust ning palju ebastabiilsemast julgeolekukorraldusest. See ei ole kahe võrdse süsteemi relvajõudude tasakaal, vaid külma sõja kaotusest muserdatud Venemaa ambitsioonidest põhjustatud staatusekonflikti ohjeldamine, milles on reeglipärasust palju vähem kui “vanas heas külmas sõjas”.

Minnes kalendriga edasi, tähistab neukkurahvas 10. novembril rahvusvahelist miilitsapäeva. Huvitaval kombel on Venemaal miilitsad asendunud 2010.-st aastast politseiga, kuid traditsioon jätkub Valgevenes ja Ukrainas ning lisaks neile veel Usbekistanis, Kõrgõzstanis ning Tadžikistanis. Kolmkümmend kaks aastat tagasi, 10. novembril 1982, lahkus 76. aastaselt siit ilmas “vana hea külma sõja” iidol Leonid Brežnev, kelle valitsusperioodi võib pidada neukkutsivilisatsiooni kõrghetkeks. Tema matuseid 15. novembril õnnestus televiisori vahendusel jälgida ning mäletan kuidas kirst valju kolksatusega hauda kukkus, mille järel taevasse lendas must vares. Kas kadunu hingega? Viimase episoodi mainis muide ära ka venekeelne “Vabadusraadio”. Täna, 11. novembril võime tähistada aga rahvusvahelist ahvidepäeva, mis kehtestati ahvialgatuse korras kaksteist aastat tagasi. 28. veebruaril 2007. a. andis Hispaania Baleaari saarte parlament inimahvidele isikuõigused, mida hiljem tunnustas Hispaania. Juba 1999. a. tõstatus ahvide inimõiguste küsimus Uus-Meremaal. Head rahvusvahelist ahvidepäeva! Proosit, neukkud!

1976. aastal saatis Ida-Saksamaa juhtkond maalt välja opositsioonilise lauliku Wolf Biermanni. 2014 esitas ta 79-aastasena selle laulu Berliini müüri varemetel.