Licence to kill II – koolitulistamised

@ckrabat
Eesti on astunud järjekordse sammu arengus edasi, kui 27. oktoobril 2014 kl. 13.55 toimus Viljandis Paalalinna koolis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene koolitulistamine. 15-aastane 9. klassi õpilane tulistas klassis oma isa seaduslikust relvast surnuks 56-aastase saksa keele õpetaja. Alles hiljuti toimus Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis koolitulistamine, kui Tulalipi hõimust indiaani päritolu 15-aastane Marysville-Pilchucki keskkooli õpilane Jaylen Ray Fryberg tulistas kooli kohvikus kaasõpilaste pihta, tappis ühe ja haavas raskelt nelja kaasõpilast, kellest kaks surid hiljem haavadesse. Kolm olid tema sugulased ning sooritas lõpuks enesetapu. Tegude motiivid võisid olla erinevad, kuid teo toimepanijatel oli ka ühiseid jooni. Ühevanused ja sugugi mitte tõrjutud, kes oleksid kannatanud koolikiusamise all, pärit militaarsete huvidega peredest, kus puutusid kokku relvadega ning kindlasti seisid silmitsi mingite seni identifitseerimata probleemidega, mis sundisid neid senisest elust välja astuma.

Jayleni teo motiividena on märgitud teda hüljanud tüdrukut või kaasõpilase rassistlikku kommentaari. Viljandi juhtumi puhul on motiivid veel selgumata. Meile väga lähedases Soomes on koolitulistamisi toimunud vähemalt kolmel korral (1989, 2007, 2008) + pussitamisjuhtum käesoleval aastal. Meie poolt sageli imetletud Ameerika Ühendriikides kipub koolitulistamine muutuma üsna tavapäraseks, vaata et juba igapäevaseks juhtumiks. Koolitulistajad on tavaliselt meessoost, ühiskonnas pettunud noorukid, kes huvituvad relvadest. Nii mõnigi kord on nende kavatsusi ilmutanud erinevates sotsiaalmeedia võrgustikes. Ajendid võivad olla mitmesugused, koolikiusamine ning raskused ühiskonda sobitumisel on kindlasti üks neist, kuid inimene on keeruline olend ning väga raske on ette näha, mis toimub ühe teismelise peas. Seletamatud käitumishäireid ning ilmselt rohkemgi võib esineda aga ka hilisemas eas, täiskasvanute seas, kui üks või teine mingil põhjusel “ära pöörab”.

Viha vabariigi ehitamine totaalse meedia kaasabil ning sellega kaasnev sotsiaalne surve indiviididele on kahtlemata üks olulisemaid ajendeid vägivaldsete käitumismustrite tekkimisele. Meediaühiskonnale on omased “hirmukultuur”, “vihakultuur” ja “solvumiskultuur”. Viimase kohta kirjutab nihilist.fm: “Peamiselt otsitakse grupipõhist solvumist ja represseerimist, et näidata ütlejat ebaratsionaalse vihkajana. Oled naine, siis mehed rõhuvad sind. Oled homo, siis heterod rõhuvad sind. Hoolid loomadest, siis lihasööjad ja kasukakandjad rõhuvad sind. Oled mustanahaline, siis valged rõhuvad sind. Oled kohalik venelane, siis eestlased rõhuvad sind. Kunagi ei ole süüdi sa ise, sinu suutmatus või sinu oskuste või kogemuse või ajalootundmise puudumine. Alati on süüdi keegi teine. Soovitavalt terve grupp teisi. Keda on siis hea tembeldada homofoobideks, rassistideks, naistevihkajateks, venevihkajateks ja mida iganes veel.” Rõhumine vähemuse õigustele võib kaasa tuua enamuse vihkamise ning pahupidi sallimatuse ning see on kaasajal kujunemas probleemiks.

Kus asuvad ühiskonnas laialt levinud sallimatuse juured? Kas Varro Vooglaius, keda meedia üritas sallimatuks tembeldada? Vastupidi, katoliiklik kogukond on väga marginaalne ja ilma suurema mõjujõuta. Väärtushinnangud kujunevad mujal ning sageli on need vormilt rahvuslikud, kuid sisult sotsialistlikud ja pärinevad vanematelt, meediast ning üsna sageli ka koolist, kust noor inimene omandab neukkupõhimõtted. See on neukkupärimus, millele on üles ehitatud unistus paksust riigist, valjust korrast ning vaikivast naabrijuhanist. Kui neukku lastakse lahti vabasse ühiskonda, siis võib tagajärg olla samasugune, kui šimpansile kalašnikov kätte anda. Ta on turvapuurist lahti lastud ning ei suuda oma tunge ja torme enam ohjeldada. Vaevalt, et Klass nüüd kedagi tapma inspireeris. Pigem oleks see andnud veel mõned aastad elada õndsas teadmatuses. Pigem on siiski meedia poolt dikteeritav viha ja sallimatus + relvade vabakasutus kestvaks inspiratsiooniallikaks vägivallaaktidele. Kaugemaid põhjuseid ning juuri ei tuleks otsida aga mitte “manduvast läänest”, vaid ikkagi lähimineviku neukkuühiskonnast, kust meie ühiskonnas valitsev moraal või moraalitus suuresti pärit on. Poliitilise korrektsuse huvides on muidugi viisakas seda eitada. Neukkul on raske metsiku lääne vabaturumajanduses mentaalselt hakkama saada, sest tal puudub vastutustunne. Näiteks ei saa neukku aru, et relva valdamine tähendab ka selle eest vastutamist, mitte see ei ole karja liikme priviligeeritud õigus, mis väljendab tema autoriteeti.

Kui Ilmar Raag tegi oma palju laineid löönud filmi “Klass”, mille keskmes oli koolitulistamine, siis süüdistasid paljud teda probleemi ületähtsustamises, sest Eestis ei saavat ju midagi niisugust juhtuda ning soovisid filmi ärakeelamist. Niikaua, kuni midagi pole juhtunud, on palju mugavam pea liiva alla peita – minu pea ei ole kandiline, ei ole – ning probleemi eitada. Ilmar Raag: “See, et sellest ei räägitaks, ei aitaks seda ära hoida. Minu meelest on viimase 10 aasta jooksul nii politsei kui Eesti laiem üldsus võimalike koolitulistamiste probleemiga päris palju tegelenud ning selles suhtes on selle tragöödiaga nii nagu paljude teistega. Kui ei oleks vahepealset diskussiooni ja mõttetööd olnud, siis oleks olnud oht, et koolitulistamine oleks Eestis juhtunud juba varem.” Meedia poolt kultiveeritav ning ühiskonnas võimendunud vägivallakultus ei saa jääda tagajärgedeta. Nii arendas totaalne meedia vihakampaaniat Steven Seagali kontserdi suhtes ning, kuid hoidis targu suu kinni tema vägivalda heroiseerivate märulifilmide suhtes, mis täidavad meie telekanalite programme. Vägivalda heroiseeriv ühiskond annabki oma liikmetele välja tapjalitsentsi – licence to kill, luues soodsa fooni selle materialiseerumisele – “don’t judge me cause I am quiet”, “no one plans a murder out loud” ja “born to kill”.

Assailant: Jaylen Fryberg, 15, was crowned a homecoming prince at school before shooting five classmates

15-aastasele Jaylen Frybergile meeldisid relvad

I do’nt need a PhD
/chorus: I don’t need a PhD/
I just have my M-16
/chorus: I just have my M-16/

Foto: http://i.dailymail.co.uk/i/pix/2014/10/25/1414213597674_Image_galleryImage_MARYSVILLE_Wash_At_least_.JPG

Advertisements

12 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    okt. 27, 2014 @ 23:16:51

    Vasta

  2. ckrabat
    okt. 27, 2014 @ 23:29:09

    Vasta

  3. Jolli
    okt. 28, 2014 @ 06:36:04

    “Meedia poolt kultiveeritav ning ühiskonnas võimendunud vägivallakultus”

    Mitmendat kuud juba on esilehtedel keegi Pizdorjus, kes elab eitea kus karu per*es ja ei oma eesti või eestlastega mingit sidet… Aga kajastatakse. Miks kajastatakse? Kelle käsul?

    Vasta

  4. K_V
    okt. 28, 2014 @ 06:40:26

    -Eesti on astunud järjekordse sammu arengus edasi,-

    Relvajuhtumite statistikat üheksakümnendate Eestis on võimalik leida?
    Kui on, siis vaevalt ta eriti täpne saab olla. Lisaks veel kadunuks jäänud, kes Venemaale äri ajama sõitsid.
    Kui see tõesti on nüüd esimene koolitulistamine Eestis ja kui otsida seletust väljaspoolt statistilist tõenäosust, siis võiks välja pakkuda ühiskondliku ootuse. Et kuna me siis selles osas ükskord pildile pääseme.
    Teiseks võiks pakkuda, et tegemist on progressi ilminguga moraalsetest autoriteetidest vabanemise teel.

    Vasta

    • ckrabat
      okt. 28, 2014 @ 16:24:00

      Väidetavalt esimene ametlik koolitulistamine küll. Ühiskondlik ootus on õigustatud v-olla sel juhul, kui arvestada üldist vägivallakultust ühiskonnas. Paljude ideaalid on Metsikus Läänes (burksiputkade lapsed) või nõukogude armees (neukkud).
      https://personainfieri.wordpress.com/2012/04/11/surmanuhtlus-kui-vagivallauhiskonna-sumbol/

      Kui vaadata mõrvade toimepanemisi Euroopa Liidu riikides, siis kuulub liidriroll vaieldamatult Eestile (7,1 100 000 elaniku kohta 2009.a.), kellele järgnevad Leedu (5,6) ja Läti (4,8). Neljandal kohal on Soome (2,3), kellele järgnevad Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia (juba vähem kui 2,0). Maailma keskmine on seejuures 7,6. Kui siia liita veel ihalus surmanuhtluse taastamise järele, siis tuleb tunnistada teatavaid muret tegevaid märke ühiskonda läbivast vägivallakultusest.

      Selliselt taustalt lähtudes on koolitulistamine täiesti normaalne sotsiaalne tellimus, mis lõpuks täideti. See on nii ühiskonna tasandilt vaadates. Individuaalses plaanis olid mõlemad, nii hukkunu kui tulistaja selle ühiskondliku ootuse ohvrid. Ma ei julge väita, et mõrv sooritati mingi feimi saamiseks või vajadusega silma paista, samuti ei olnud nähtavasti tegemist kiusamisega. Mingil põhjusel sõitis ühel osalisel katus pealt ära ja ilmselt ei pruugigi siin olla ühest selgesti defineeritavat vastust.
      Seega, laiemalt, ühiskondlikul tasandil, on kõik selge: juhtium täitis sotsiaalset tellimust vägivallale. Individuaalsel tasandil on aga kõik palju keerulisem.

      Vasta

  5. ckrabat
    okt. 28, 2014 @ 16:45:11

    Esimene koolitulistamise juhtum Eestis Paunvere kihelkonnakoolis

    Vasta

  6. ckrabat
    okt. 29, 2014 @ 07:20:51

    15-aastane tulistaja vaikis konfliktist õpetajaga: „Mitte keegi ei oleks mind nagunii uskunud.”
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/15-aastane-tulistaja-vaikis-konfliktist-opetajaga-mitte-keegi-ei-oleks-mind-nagunii-uskunud?id=70040645
    Vahuri koolivenna õde tunnistas, et poiss oli varem teiste kiusamisega silma paistnud. Tüdruk tundis muret, et kool üritab jätta mulje, et poisiga või kiusamisega probleeme ei olnud. „Ka minu nooremat venda kiusas tema klassivend ja kui mu ema käis õppealajuhatajaga rääkimas, siis üritati kõike salata,” rääkis ta.

    Meedia on alustanud omapoolset juurdlust. Probleem võib tekkida siis, kui hakatakse joonistama “staarkurjategija” portreed. Pole välistatud, et siis jõutakse varsti juba kohtuotsuse väljakuulutamise ja täideviimiseni 🙂

    Vasta

  7. Jolli
    okt. 29, 2014 @ 11:16:51

    “Pole välistatud, et siis jõutakse varsti juba kohtuotsuse väljakuulutamise….”

    Minu teada ei avaldata alaealiste kurjategijate nimesid meedias, samuti ei ole süüdi enne, kui on kohtust läbi käinud. Meedia on kõike seda juba teinud: nimed on kõlanud, ei kasutata isegi enam terminit “kahtlustatav”, vaid juba süüdi…
    Ilmselt jälle üks neid kordi, kus ajakirjanikud oma eetikakoodeksiga p**t pühivad.

    Vasta

    • K_V
      okt. 29, 2014 @ 14:00:39

      Ajakirjanikel oli võimalik pikalt ja põhjalikult ette valmistada Eesti Esimese Koolitulistamise juhtumi vastuvõtuks.
      Korjata maailma meediast ideesid, valmistada ette artiklikavandeid…
      Pealegi on “neljas võim” Eestis üks maailma vabamaid. Ülejäänud kolm võivad ainult loota, et neljas nende ja maailma kujutamisel liialt sürrealistlikuks ei muutu.

      Vasta

  8. ckrabat
    okt. 29, 2014 @ 14:32:27

    Kriminaalne Soome – aastast 2007
    http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/kriminaalne-soome?id=69150219
    Üheksa inimelu nõudnud koolitulistamine on Soome viimaste aastate jubedaim kuritöö, selles pole kahtlust. Ent terve tänavune aasta on Soome kuritegevuses olnud lausa enneolematult jõhker.
    Ei möödu nädalatki, kui Soome suuremates lehtedes poleks uudiseid mõne mõrvaprotsessi kohta. Artikleid ehivad pealkirjad, mis sobiksid hästi ka õudusfilmile: “Vanemad lubatakse kohtuma õdedetapjaga”, “Prokurör nõuab jäätuuramõrvarile eluaegset”, “Insuliinimõrvar loobus kaitsjast” jne.

    Vasta

  9. ckrabat
    okt. 29, 2014 @ 14:36:04

    Kummalise paralleelina levib sotsiaalmeedias Bob Geldofi 35 aastat tagasi kuulsaks lauldud pala “I don’t like Mondays”, mis räägib koolitulistaja Ann Spencerist. Samuti esmaspäeval oma veretöö toime pannud tüdruk ei osanud toona uurijatele muud põhjendust tuua kui kuulsaks saanud fraasi: “Mulle ei meeldi esmaspäevad!”
    http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/kuidas-on-viljandi-tragoodiaga-seotud-menetlust-juhtiv-prokuror?id=70036667

    Vasta

  10. ckrabat
    okt. 29, 2014 @ 14:57:39

    Selline arvamus:
    Ilmar Raag, ära sellest filmi tee
    http://nihilist.fm/ilmar-raag-ara-sellest-filmi-tee/
    Vaadake, selliste tolade telekas näitamine esindab lamba rahustamise keissi. Ehk siis tuuakse kaamera ette puuetega inimesed, kes on ebaadekvaatsed etteantud teemal kuid kes annavad täpselt neid vastuseid mida segaduses mass kuulda tahab. Seda tema juttu oli piinlik lugeda, kuid meediakäsitlus antud teemal ongi piinlik. Mida selline inimene noortest teab? Normaalsetes oludes ei küsiks tema arvamust mitte keegi, ealeski.
    Praegu on see periood, kus kõik tahavad süüd endalt ära veeretada: vanematelt, koolilt ja meedialt. Vaadata tuleks just kõigepealt nende otsa. Vanemaid ei taheta eriti kunagi süüdistada, sest see tähendab et ka sina võisid midagi sitasti teha ja et sinu laps on potentsiaalne ISISe liige.
    Mis edasi saab? Edasi lüpsab meedia seda teemat kuu-kaks ja selle kuuma perioodi sees on hüsteeria kõige suurem. Me näeme ekraanidel sarnaseid Autoriteete, nagu “ekspert” kes ilatseb filmide vägivallast või mõnda politseinikku kes tõsisel ilmel turvameetmetest räägib. Need näod on mõeldud kõik hirmu ja segaduse hajutamiseks ja mingit reaalset juttu neilt seega ei kuule. Tulevad klisheed to the max. Ka astuvad kindlasti üles keskealised tädikesed, kelle roll on avaldada kaastunnet ka tulistajale ja mängida sellel psühholoogianurgal. Koos võimuorganite isafiguuri ja psühholoogide emafiguuriga käivitatakse standardpakett operatsioonis “Xanax14″.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

oktoober 2014
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: