USA vahevalimised 2014

@ckrabat
Vähem kui kuu aja pärast, 4. novembril, toimuvad Ameerika Ühendriikides vahevalimised, mille käigus valitakse ümber 435-kohaline Kongressi Esindajatekoda, 33 kohta Senatis (100-st) ja 36 osariigi ning 2 territooriumi (USA Neitsisaared ja Põhja-Mariaanid) kubernerid. Ümber valitakse ka suur osa kohalikke seadusandlikke kogusid ja täitevvõimu organeid. Kokkuvõttes võib prognoosida, et vabariiklased tugevdavad mõnevõrra oma positsioone ning võivad saada enamuse Senatis.

Esindajatekoda
Esindajatekoda on vabariiklaste kontrolli all ning praegu kuulub neile seal 233 kohta demokraatide 199 koha vastu. Esindajatekotta uuesti ei kandideeri 16 demokraatide ja 25 vabariiklaste kongresmeni, kes lähevad erru või kandideerivad teistele valitavatele ametikohtadele ning  3 vabariiklast (sh vabariiklaste liider Esindajatekojas Eric Cantor) ja 1 demokraat kaotasid juba eelvalimistel. Kuigi ümber valitakse kõik 435 kohta, siis arvatakse, et 200 vabariiklast ning 159 demokraati on oma kohad samahästi kui kindlustanud ning tegelik võistlus toimub ainult 76 ringkonnas, kus pole selget liidrit välja kujunenud. Enamuse saavutamiseks tuleb koguda 218 kohta. 76-st võistluse alla käivast ringkonnast annavad prognoosid eelise vabariiklastele 31 ringkonnas ning neil on edu sees veel 3-s. Demokraatidel on eelis 29 ringkonnas ja nad võivad loota edule veel 4-s. See annaks vabariiklastele juba ülekaaluks piisava edu 234:192, kuid 8 kohta (7 DP kohta – Arizona 1.,2.; California 52.; Illinois 10., 12.; New Hampshire 1.; West Virginia 3. ja 1 VP koht – Iowa 3. ringkond) on täiesti lahtised, kus võit võib minna ühele või teisele poole. Küsitluste põhjal pakun, et demokraadid kaotavad Arizona 1. ja Illinois 12., kuid võidavad ülejäänutes, sh Iowas. Demokraadid on üle võtmas California 31. ringkonda, mille vabariiklasest esindaja Gary Miller läheb erru ja New Yorki 11. ringkonda, mille senist esindajat Michael Grimmi ootab detsembris kohus maksupettuste eest. Vabariiklased on üle võtmas erru minevate kongresmenide Bill Owensi (New Yorki 21. ringkond), Michael McIntyre (North Carolina 7. ringkond) ja Jim Mathesoni (Utah 4. ringkond) kohti. Kokkuvõttes jäävad vahekorrad Esindajatekojas tõenäoliselt endiseks, kuigi vabariiklased võivad mõned kohad juurde võita. Minu prognoos valimisteks on vabariiklased 237: demokraadid 198.

Senat
Senati vahekorrad on peale viimased valimisi olnud demokraatide kasuks 53:45 + 2 sõltumatut, kes tavaliselt hääletavad demokraatidega. Koos kolme erivalimisega läheb ümbervalimisele 36 kohta: 15 vabariiklast ja 21 demokraati. 10 kohta demokraatidele ja 15 kohta vabariiklastele peaksid olema kindlad ning 11 osariiki lähevad võistlusesse, kus 6 osariiki annavad edu vabariiklastele ning 3 demokraatidele. Colorados ei anta eelist ühelegi kandidaadile. Kindlasti kaotavad demokraadid Montana, South Dakota ja West Virginia osariikides, kus senised senaatorid ei kandideeri, tõenäoliselt lähevad kohad veel Alaskas (Mark Begich), Arkansases (Mark Pryor), Iowas (ei kandideeri) ja Louisianas (Mary Landrieu). Vabariiklastest on ohus vaid Kansase senaator Pat Roberts, kus prognooside järgi on edu sees sõltumatul Greg Ormanil (keda toetavad demokraadid). Kui ennustada, et ametisolev Colorado senaator Mark Udall võidab Cory Gardneri, siis saavad vabariiklased 21 ja demokraadid 14 kohta + 1 sõltumatu. Senati koosseis oleks 51 vabariiklast, 46 demokraati ning 3 sõltumatut ning ka senat läheks vabariiklaste kontrolli alla. Kuid demokraadid võivad võita mõne tasavägisema heitluse Alaskas, Arkansases, Iowas või Louisianas ning säilitada ikkagi enamuse.

Osariigid
Ümbervalimisele läheb 23 vabariiklaste ning 13 demokraatide valduses olevat osariikide kuberneride ametiposti. 20 vabariiklast ja 9 demokraati taotlevad ümbervalimist. Hawaii kuberner demokraat Neil Abercombie kaotas eelvalimistel osariigi senatisse kuuluvale David Yutaka Igele. Uueks perioodiks ei kandideeri vabariiklikud kubernerid Arizonas, Nebraskas ja Texases ning demokraadid Arkansases, Marylandis, Massachusettsis ja Rhode Islandil. Prognoosid ennustavad kindlat võitu demokraatidele 7 osariigis (California, Maryland, Minnesota, New Hampshire, New York, Oregon, Vermont) ja vabariiklastele 12 osariigis (Alabama, Idaho, Iowa, Nebraska, Nevada, New Mexico, Ohio, Oklahoma, South Dakota, Tennessee, Texas, Wyoming). Võitlusväljale jäänud osariikidest on vabariiklastel edu sees Alaskas, Arizonas, Arkansases, Georgias, Illinoisis, Michiganis, South Carolinas ja Wisconsinis. Demokraadid peaksid võitma Hawaiis, Maines, Massachusettsis, Pennsylvanias ja Rhode Islandil. Täiesti võrdsed võimalused on Colorados, Connecticutis, Floridas, Kansases. Küsitluste põhjal ennustan ametisoleva kuberneri John Hickenlooperi (DP) võitu vabariiklase Bob Beauprezi üle Colorados, kuberner Dannel Malloy (DP) võitu vabariiklase Thomas C. Foley üle Connecticutis ja kuberner Sam Brownbacki (VP) võitu demokraadi Paul Davise üle. Demokraatide eest kandideeriv endine vabariiklik kuberner Charlie Crist peaks aga jagu saama ametisolevast kubernerist Rick Scottist (VP). Kokku peaksid vabariiklased võitma 21 ja demokraadid 15 kohta. Teistest kuberneridest on Illinois’i kuberner Pat Quinn (DP) kaotamas Bruce Raunerile (VP), Maine kuberner Paul LePaige (VP) Mark Michaudile (DP) ja Pennsylvania kuberner Tom Corbett (VP) Tom Wolfile (DP). Praeguste prognooside järgi peaksid demokraadid vastupidiselt trendidele isegi paar osariiki juurde võitma.

Teemad
Seekordsetel valimistel on tulipunkti jõudnud keskkonnaküsimused ja energiaprobleemid. Keystone naftajuhtme rajamine Lääne-Kanada naftaväljadelt naftautmistehastesse Nebraska, Illinoisi ja Texase osariikides, mis on tagajalgadele ajanud keskkonnakaitsjad eesotsas miljardär Tom Steyeriga, kes muretsevad üleilmse kliimasoojenemise üle. Arvatakse, et naftajuhtme tulemusel tõuseb kasvuhoonegaaside emissioon 12-17%. Samuti nähakse ohtu maastikukaitsele, veevarude reservuaarile ja ökosüsteemide tasakaalule. Keystone naftajuhtme kaitsjad väidavad, et objekt on oluline energia julgeoleku seisukohast, kuna vähendab USA sõltuvust välisnaftast, sest vabakaubandusalasse kuuluvat Kanadat õigeks välismaaks ei peeta. Praegu impordivad Ameerika Ühendriigid 10 miljonit barrelit naftat päevas. Küsitlused näitavad, et 57-65% rahvast toetab naftajuhtme rajamist ning 28-30% on vastu. Kui valdav osa vabariiklasi on naftajuhtme poolt, siis demokraatidest on neid veidi üle poole.

Muude teemade hulgas on päevakorral sissetuleku lõhe, kus vabariiklased on blokeerinud president Obama plaane töötuskindlustuse ja föderaalse miinimumpalga suurendamiseks; nn “võrguneutraalsus” ehk kuivõrd peaks tegevust Internetis kontrollima; ja muidugi “Obamacare” ehk tervisekindlustusreform, mis on olnud Obama administratsiooni üks peamisi poliitilisi eesmärke, kuid pole saavutanud oodatud populaarsust. Kaudselt mõjutavad valimisi ka välispoliitilised teemad (Lähis-Ida, Ukraina, Venemaa jms), mis võivad valijate otsustusi kallutada vabariiklaste suunas, kuna Obama välispoliitikal puuduvad silmnähtavad saavutused, ta ei ole suutnud vabaneda oma eelkäija pärandist ning olukord maailmas on muutunud veelgi ebastabiilsemaks. Kui siia lisada pettumine Obama majanduspoliitikas ning üldine väsimus demokraatidest, siis peaks see looma vabariiklaste jaoks soodsa platvormi revanšiks, millega neile on tekkinud reaalne võimalus Senati kontrollimiseks peale 2007. aastat. Vabariiklaste suurim probleem seisneb aga võimetuses tulla välja uue poliitikaga ning nad püüavad taaselustada ammusurnud vana, pakkudes üksnes võimalust valida kedagi teist, mitte midagi uut. Kuigi demokraatide populaarsust hinnatakse Washington Posti ja ABC News küsitluste järgi viimase 30 aasta madalaimaks: 39% poolt ja 51% vastu, siis vabariiklaste reitingud on veelgi madalamad: 33% poolt ja 56% vastu.

Elevant on vabariiklaste ja eesel demokraatide sümbol. Eesel on oma positsioone elevandile kaotamas.

Pilt aadressilt: http://www.oppositionnews.org/files/cache/b411516a7d01f5cad35caa2d4fedf620_f69.jpg