Miks võiks keegi soovida õpetada riigikaitset II: siil peeglis

@huviline
Riigikaitse tähendusväli on kõikehõlmav. Sõja puhkedes saab sellest puudutatud kordades rohkem inimesi, kui võis osalejaid olla öölaulupidudel eelmise aastatuhande viimase sajandi lõpukümnenditel või summas 2014. aasta laulupeo „Puudutuse aeg“ kõik osalejad ja pealvaatajad. Riigikaitse suurüritus „Siil 2015“ toob esmakordselt kokku militaarala asjatundjad brigaadi tasandil, kes täidavad sellega nii lühi- kui pikaaegseid eesmärke. Samal ajal valitsevad ühiskonnas rahuaegsed meeleolud, palju ebaselgust ja poliitiline mugavus jätkata senisel viisil. Kuigi sõda käib meie külje all Euroopas, jätkatakse endise retoorikaga ja ettevalmistatud kavade kohaselt. Ometi on selgunud, et Venemaa saab rahvusvahelisest õigusest teistmoodi aru kui lääs.

Filosoofiline probleem tekkib teisiti kui vaidlema õhutavas ja vastandlikest konfliktolukordadest tõde otsivas debatis. Võrreldes traditsioonilise ja tavapärasega on filosoofiline lähenemine mittetraditsiooniline, kuna filosoofia tekkib alati müüdist hiljem. Traditsioonid ja müüdid on sotsiaalses ühiselus vältimatud ja riik ning õigus on sellepärast traditsioonilised. Inimesed käituvad traditsiooniliselt, mis on reguleeritav ja seetõttu on saanud võimalikuks seaduste sõnastamine või inimmõistust kopeeriva infotehnoloogia ja võrgustike rajamine. Tasub aga tähele panna, et lisaks müüdile on ka müüdiloome protsess tavapärane, toimides eeskätt müütide purustamise teel. Originaalset müüdiloomet, geniaalseid lahendusi, esineb harva. Palju lihtsam on olemasolevaid mõttestampe kritiseerida. Filosoofiline probleem tekkib siis, kui küsida, mille nimel me midagi teeme.

Ühte traditsioonilist ja huvitavat arvamust vabariigi kaitse põhjenduseks võib lugeda Rein Raua artiklist „Riik kui peegel“, kus väidetakse, et inimene, kes üritab alati jääda enamuse poolele, ei saa tegelikult olla vaba, sest vabaks teeb meid vabaduse teostamine. Artikli mõtte teisendus võiks olla järgmine. Riigikaitseõpetaja kui autoriteet kirjeldab sõda õpilasele, kes usub, mida talle räägiti. Sõja ajal aga ilmneb, et sõda on palju jubedam kui talle räägiti ja isik kaotab oma usu – „tunne, nagu vaataks ta peeglisse, aga ei näeks seal mitte midagi.“ Artikli eesmärk on veenda lugejat, et igaüks võiks riigipeeglisse vaadates seal ka ennast näha. „Rein Raud: Aga kui riik oleme meie, siis tähendab see ju ühtlasi, et keegi meist ei tohiks riigi peeglisse vaadates muretseda, kas ta seal ka midagi näeb.“ Vaevalt, et keegi tahab peeglisse vaadates seal just õda näha, sest keegi ei soovi näha vägivalda, mida sooritatakse ilmsüüta inimeste, tsiviilelanike, kallal.

Riigikaitseõpetaja ülesandeks on seega võimatu missioon, kirjeldada usutaval moel peegelpilti, mida keegi näha ei soovi. Kuna riigikaitse tähendusväli on kõikehõlmav, siis selliseid ebasoovitavaid pilte on teisigi. Nii tuleks küsida, kas Vabariigis esineb tegelikult tahe näha riigipeeglis kooseluseadust? Kas homoseksuaalsed inimesed soovivad näha riigipeeglis oma pilti? See tundub ebausutav, sest „kõik inimesed on sündinud Genuas!“ (Jaan Kross). Riik, mis tegeleb üha enam „tõbraste, virisejate ja pugejatega“, samuti nagu samasoolistega, kaotab üha enam väärtust, mille nimel võiks keegi soovida vabariiki kaitsta. Filosoofiline, mittetraditsiooniline vaade vabadusele seisneb kaitsevalmiduses. Mille nimel võiks keegi olla valmis oma riiki kaitsma? Inimene on seda vabam, mida selgemini ta teab, mille nimel riiki, perekonda, ise ennast kaitsta. Kooseluseaduse vastuvõtmisel hakkab riigipeeglist paistma siil ja riigikaitse õpetaja missioon muutub veelgi võimatumaks.

4 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    aug. 16, 2014 @ 21:03:27

    Siil peeglis:
    Siil käis enesemõjutamise kursustel, kus sai teada, et kõik, mida sa endale sisendad, saab tõeks. Siil läks koju õpitut rakendama. Seisab peegli ees ja sisendab endale:
    “Ma ei peereta, ma ei peereta, ma ei peereta.”
    Äkki käib väikse purtsatus, siil vaatab suurte silmadega peeglisse ja sisendab endale:
    “Mina see ei olnud, mina see ei olnud, mina see ei olnud!”
    http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?q=&id=40409&kat=&where_q=+where+1%3D1+and+naljad.allikas_id+%3D+2+&start=9630

    Vasta

  2. Jolli
    aug. 22, 2014 @ 11:53:44

    Vasta

  3. personainfieri
    aug. 22, 2014 @ 14:22:41

    Tank ei võitle, tanki komandör võitleb. (kuigi tööstuslikult toodetud lollile võib see olla raskesti mõistetav, sest on temagi lõppkokkuvõttes masin :irw)

    Muidugi ei ole Eesti olukord võrreldav Ukraina omaga päris mitmes võtmes, kuid ka meil on omad nõrgad kohad, mida saab visa vastane ära kasutada. Ja kui ta tahab, siis seda ta ka teeb; täpsemalt just nõrkusi ta ründama hakkabki, sest see on eduka sõjapidamise eeldus. Venemaa on ammu välja kasvanud nn Talvesõja taktikast, kus massidega mindi vastase tugevuse vastu, lugemata inimelusid. Need ajad on möödas. Täna näeme suhteliselt heal tasemel varustatud ja tegutsevat vastast, kes kasutab usinalt ära parimaid õppetunde kogu maailma sõjaajaloost. Ehk siis tõsisem kui varustuse ja relvastuse parenemine on tegelikult sõjaline intellektuaalne areng. Tank ei võitle, tanki komandör võitleb.

    http://renetoomse.blogspot.com/2014/08/julgeolek-ja-riigikaitse-kas.html

    Vasta

  4. ckrabat
    aug. 24, 2014 @ 09:18:17

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

august 2014
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: