Gaza ründamine

@ckrabat
Ida-Ukraina sündmused on maailma avalikkuse tähelepanu alt tõrjunud olukorra teravnemise Lähis-Idas, kus viimasel ajal on edukad olnud ISIS võitlejad ja seda mitte ainult Iraagis, vaid ka Süürias, saades enda valdusesse naftaväljad Homsi lähedal ja tuues islami kalifaadi idee reaalsusele veelgi lähemale. Pinged on tõusnud Iisraeli ja Palestiina vahel ning Iisrael on ette võtnud ulatusliku kättemaksuaktsiooni islamirühmituse Hamas taltsutamiseks Gazas. Kui 1993.a. kirjutasid Iisraeli ja Palestiina tollased juhid alla Oslo kokkulepetele, mis lõid soodsa platsdarmi iisraellaste ja palestiinlaste leppimisele, siis tänaseks päevaks ollakse teineteisemõistmisest veelgi kaugemale nihkunud. Kadunud peaministri Ariel Sharoni eestvõttel lahkus Iisraeli sõjavägi 2005.a. septembriks Gaza maaribalt ning koos nendega sunniti lahkuma sealsed juudi asunikud, millega Gazast sai täielikult palestiinlaste poolt kontrollitav territoorium. Alates 2007. aastast on Gaza piirkond olnud islamistliku rühmituse Hamas kontrolli all, mis on suurendanud pingeid Iisraeliga. Selle aasta 8. juuliks arenes olukord niikaugele, et Iisrael alustas intensiivsete raketirünnakutega ofensiivi Gaza piirkonna vastu. Relvakonflikt on toonud kaotusi mõlemale poolele. Selle käigus on hukkunud üle 1000 palestiinlase, neist enamus on tsiviilisikud ning 43 iisraellast, neist 40 sõdurit + üks Tai kodanik.

2012.a. novembris sõlmiti Hamasi ja Iisraeli vahel Egiptuse vahendusel relvarahu. Olukorra pingestumine sai uue alguse tänavu 23. aprillil, kui kaks palestiinlaste peamist seni rivaalitsenud ühendust – Gaza sektorit kontrolliv Hamas ning Jordani jõe läänekaldal võimul püsiv Fatah sõlmisid omavahelise koostöökokkuleppe, millega lõppes seitsmeaastane vaenuperiood. Kui seni oli palestiinlastel olnud kaks valitsust, siis 2. juunil astus ametisse kõiki osapooli esindav Palestiina ühtsusvalitsus Fatahi esindaja Rami Hamdallahi juhtimisel, mille peale reageeris teravalt Iisrael ja teatas, et ta sellist valitsust ei tunnista ning läbirääkimisi nendega ei pea. Peaminister Netanyahu andis teada, et Palestiina president Mahmoud Abbas peab valima rahu vahel Iisraeliga ja rahu vahel Hamasiga ning mõistis hukka rahvusvahelise kogukonna toetuse uuele valitsusele, mida toetasid teiste hulgas ÜRO, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Hiina, India, Venemaa ja Türgi.

Kõrvuti poliitiliste murumängudega tõusid pinged ka mujal. 15.mail hukkus Iisraeli raketirünnakus Gazale kaks Palestiina teismelist. 12. juunil rööviti Jordani jõe läänekalda Iisraeli asundustest kolm juudi teismelist, kes hiljem mõrvati: Naftali Fraenkel (16), Gilad Shaer (16) and Eyal Yifrah (19). Arvatakse, et kuriteo panid toime kaks meest Hamasi äärmuslikust Qawasameh’i klannist Hebronis. Kättemaksuks põletasid juudi äärmuslased 16-aastase palestiina nooruki Mohammed Abu Khdeiri elusalt. Jordani jõe läänekalda Palestiina aladel elab umbes 350 000 Iisraeli asunikku, lisaks veel 210 000 Ida-Jeruusalemmas ja 20 000 Golani kõrgendikel. Läänekaldal on 121 juutide asundust, mis on Iisraeli poolt tunnustatud ning lisaks veel umbes sadakond omaalgatuslikku asundust. ÜRO ja Euroopa Liit loevad neid asundusi, mis jäävad “rohelise liini” taha ebaseaduslikeks. 1982.a. loobus Iisrael 18 asundusest Siinai poolsaarel ning 2005.a. evakueeriti 21 asundust Gaza maaribal ning 4 asundust Läänekaldal, kuid peale seda on olemasolevad asundusi Läänekaldal laiendatud ning on rajatud isegi uusi asundusi.

Rahu Lähis-Idas on olnud Ameerika Ühendriikide välisministri John Kerry üks prioriteetsetest välispoliitilistest suundadest, kuid erilist edu ta pole saavutanud. Washington on nõudnud rahuprotsessi taastamist ja see on nende suhteid Iisraeliga pingestanud. Paraku ei ole Iisraeli tänased liidrid enam nii leplikud kui seda olid Oslo rahulepete taga olnud Itzhak Rabin ning Shimon Peres. 24. juulil lõppes Oslo lepete arhitekti 90-aastase Shimon Peresi ametiaeg tseremoniaalsel Iisraeli presidendi ametikohal ning tema asemele tuli Palestiina iseseisvuse vastane Reuven Rivlin. Netanyahu valitsus on olnud vastu “kahe-riigi-lahendusele” Palestiina aladel. Peaminister Netanyahust veelgi jäigemal positsioonil on Nõukogude Liidust emigreerinud neukkukogukonda esindav välisminister Avigdor Lieberman, kes nõuab üheselt palestiinlaste karistamist. Suur osa Läänekalda juudi asunikest on tulnud vanadelt neukkualadelt ning põhjustanud äärmuslaste mõju kasvu Iisraelis.

Ameerika Ühendriikides tugevneb surve populaarsuse madalseisu sattunud president Obamale, keda paljud ameeriklased süüdistavad mitmetes surmapattusdes, sh ebajärjekindlas Lähis-Ida poliitikas. Mitmed äärmuskonservatiivse Teepartei tegelased nagu kongresmen Steve Stockman ja endine asepresidendikandidaat Sarah Palin on kutsunud üles tema tagandamisele, impeachment’ile, mille konkreetse ajendina tuuakse kõige rohkem esile islamistide rünnak USA esindusele Benghazis 11. septembril 2012, aga samuti ebaedu illegaalse immigratsiooni tõkestamisel ning vastuseis relvade vabale kasutamisele, mis olevat ameeriklaste üks põhiõigusi. Tema teine ametiaeg sarnaneb väga tema eelkäija George W. Bushi samale perioodile, kui toogi kannatas rünnakute laviini all. Vandenõuteoreetikud võiksid arvata, et see võib muuhulgas olla põhjustatud ka ameeriklaste pehmest (diplomaatilisemast) poliitikast Lähis-Idas, kuigi otseseid tõendeid selle kohta ei ole.

17. juulil toimus maailma pingekolletes mitu olulist sündmust. Sel päeval tulistasid Ida-Ukraina irredentistid alla Malaysia Airlines lennuki ning vaid loetud tunnid hiljem algas Iisraeli maaväe ofensiiv Gaza piirkonnas, kui nad sisenesid Gaza territooriumile.  Internetis levisid pildid mässuliste sõjalise juhi Igor Girkini Iisraeli passist, kuid see võib olla võltsitud. 1992.a. olevat ta aga võidelnud serblaste poolel Bosnia kodusõjas ja segatud etnilisse puhastusse Visegradis. Loomulikult on seose tekitamine kahe sündmuste eskalatsiooni vahele Ida-Ukrainas ja Gazas spekulatsioon, mis ei ole kaetud esmaste tõenditega, kuigi pingete kasv Euroopa vahetus läheduses asuvas Ukrainas on viinud Lähis-Ida konfliktid maailma avalikkuse fookusest välja. Iisraeli maaväe esmane eesmärk on loendamatute maaaluste tunnelite hävitamine Iisraeli-Gaza piiril, mida on kasutatud Iisraeli ründamiseks. Endine FBI direktor Robert Mueller ja ametist lahkuv USA kaitseväe luureülem Michael Flynn on väljendanud muret, et sündmused Gazas võivad tugevdada ameerikavastaseid meeleolusid Lähis-Idas ning kokkuvõttes tugevdada al-Qaeda positsioone. Olukorra muudab veelgi pingelisemaks äärmusrühmituse ISIS kindlustamine Süürias ja Iraagis, mis võib osutuda samalaadseks sunni islamiste konsolideeriv faktor nagu nõukogude okupatsioon Afganistanis 1980-tel aastatel.

ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon, USA välisminister Kerry ja Egiptus on püüdnud vaenupooli kutsuda üles relvarahule, kuid siiani edutult. Teatavasti on Egiptus Jordaania kõrval ainuke araabia riik, kellel on diplomaatilised suhted Iisraeliga ja need ei katkenud isegi islamistist presidendi Morsi ametiajal. Vastupidi, president Morsi vahendas relvarahu Hamasi ja Iisraeli vahel 2012.a., kuid uue presidendi al-Sisi võimalused Hamasi mõjutada on väiksemad. Diplomaatilistesse jõupingutustesse kriisi lahendamisse on kaasatud Hamasiga heades suhetes olev Katar ning Türgi. Palestiinlased nõuavad piiriületuskohtade avamist Gaza ja Iisraeli ning Gaza ja Egiptuse vahel, vangistatud võitlejate vahetamist, ebaõnnestunud rahuläbirääkimiste järel vangistatud palestiinlaste vabastamist, Palestiina kalastustsooni laiendamist ning mere- ja õhusadama avamist Gazas. Iisrael on teatanud, et nad ei aktsepteeri ühtegi relvarahu, mis ei hõlma tunnelite hävitamist. Hamas jälle nõuab Iisraeli sõdurite lahkumist nende territooriumilt. Iisrael lükkas tagasi John Kerry algatatud vaherahu pakkumise. 26.juulil kehtestati poolte vahel ajutine 12-tunnine humanitaarne relvarahu, mida Iisrael oli algselt ÜRO palvel ühepoolselt pikendanud, kuid Hamas keeldus ning alustas taas raketirünnakuid Iisraelile, mis ei ole küll nende Iron Dome õhutõrjesüsteemist läbi murdnud.

Gaza tunneleid on kasutatud salakaubaveoks Egiptuusega kui ka terroristide toimetamiseks Iisraeli. Pildil salakaubavedajad tunnelit läbimas. Pilt aadressilt: http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2009/2/9/1234221186996/Palestinian-smuggler-move-001.jpg