Filosoofia teema

@ost ia sueeb
Filosoofia teema moodustub probleemidest, mida filosoofia kolmikjaotuse kohaselt lahatakse metafüüsika, epistemoloogia ja aksioloogia valdkondade lähtekohalt. Lahkajaks on saabumisel isik, keda kunagi pole tulnud. Probleemid tekivad terviknähtuste absolutiseerimisel, st nende jagamisel üksiknähtusteks ja/või tagasiliitmisel tervikuks. Üksiknähtuste tervikuks liitmise käigus võib ka mitte säilida kooskõla igas olukorras osa ja terviku suhtes. Sotsiaalsete ja looduslike üksiknähtuste vaheteost tuleneb, et sotsiaalsed üksiknähtused ajendavad sotsiaalseid probleeme. Ühiskonna tüüpilised probleemid on kahju tekkimine, ohu tekitamine ja kuritegevus. Filosoofia teemaks on ebaselged vahekorrad, suhted ja kontaktid kogu inimtegevuse laial diapasoonil, üksikisiku ja ühiskonna probleemid, mis võivad tekkida keele, kirjanduse, matemaatika, loogika, esteetika, eestika, ajaloo, teaduse või muul üldisel eristamisalusel ebakõla selgitades.

Jättes selgitamata füüsika ja metafüüsika vahekorra, mida ajalooliselt tuntakse idealismi ja realismi vastasseisuna, pole võimalik filosoofiast aru saada. Me ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et teaduste süsteemi erinevad harud tegelevad erineval moel olemasoleva reaalsuse avastamisega, sealhulgas sotsiaalteadused. Sotsiaalteadused tegelevad pidamise sotsiaalse maailmaga ehk õigusega. Filosoofia on emateadusena haaranud endasse ka idealismi. Idealism on sotsiaalne ja tegeleb teooriate tõestamise, õigustamise ning ideede tegelikkusele vastavuse põhjendamisega. Teaduslik maailmapilt, mille sünonüümina kasutatakse sageli füüsika mõistet, analüüsib universumit ja keskkonda. Uurimisalaks on siin loodusseaduste süsteem ja mateeria. Teadust iseloomustab vastutamatus avastatud seaduspärasuste nimel, sest universumi uurimisel tuvastatud faktid ei olene vaatleja isikust ega tema tõekspidamistest. Need faktid on antud.

Teadus on objektiivne ja tegelikkusele vastav. Loodusseaduste avastamise ajalugu veenab, et kõik positiivsed väited, mida võib teha maailma kohta, on allutatud universaalsetele seaduspärasustele. Universaalsed loodusseadused on aluseks loogika reeglitele ja matemaatika teoreemidele, millede vaheline põhjuslik seos on ebaselge. Keegi ei pea hakkama ise endale tõestama, et ta on olemas. Tegelikult on just teoorias võimalikud positiivsed väited, mille seaduspärasuste reaalsuses ei saa olla kahtlust. Teadusliku maailmapildi kohaselt tekkis reaalsus ehk universum umbes 15 miljardit aastat tagasi Suure Pauguga. Jakov Zeldovits kirjeldab Suure Paugu teoreetilist mudelit ja mateeria erinevaid evolutsioonifaase selles paisuvas universumis järgnevalt: esimese sekundi jooksul paiskab universum laiali kõik fundamentaalosakesed, paisumise jätkudes järgneb sellele evolutsioonifaas, mida kutsutakse kiirgusdominantse plasma ajastuks ja ee kestab umbes kolm minutit. Järgneb galaktikate, kvasarite, planeedisüsteemide ja planeetide tekkimine. Ruumi osas on füüsika tõestanud mateeria koosseisu. Ruumi koosseisu kirjeldatakse aatomi standardmudeli abil. Aatomi standardmudel esitab seega seisukoha, et stabiilne aatom koosneb liikuvate ja ebastabiilsete kvantide poolt kantavatest fundamentaalosakestest.

Ruumi struktuur on kärjekujuline, st korrapärane. See on selgunud tänu Jaan Einasto ja tema meeskonna tööle. Ühtlasi tõstatab see avastus taas metafüüsikas olulise struktuuride vormi küsimuse, sest mateeria korrapärane asetus saab olla teatud vormis. Olen kunagi lugenud ühte Gustav Naani seletust universumi vormi kohta, mida seletati Möbiuse lehe kujundi abil. Üldiselt siiski teadlased hoiduvad sõna võtmast universumi vormi kohta, sest füüsika antroopsusprintsiip väidab, et mateeria keeruline evolutsiooniprotsesside ahel viib kokkuvõttes inimese ja ühiskonna tekkeni. Selget lahendust antroopsusprintsiibiga seotud üldistele probleemidele füüsika praegu anda ei suuda, ning võib arvata, et ei suuda seda kunagi. Filosoofia on ainuke teadus, mis neis küsimustes võib selgust tuua, seda peamiselt selletõttu, et saabumisel isik käsitleb aega füüsikast erinevalt.

Kaasaegne füüsika käsitleb aega ühesuguse ja universaalsena, kuigi tuntakse nii minevikku kui tulevikku, st aja pidevust. Avastuse fikseerimiseks on vaja ainult üht aja dimensiooni, andmete sunniviisilist uuendamist. Aeg kui pidevus on jagatud ajavahemikeks, mille täpsuse uuendamine on kohustuslik. See, et midagi peab tehtud saama teatud tähtajaks, sunnib ajapuudusesse, kõigil on kiire, kellelgi ei ole aega, andmeid tuleb uuendada. Me teame kui oluliselt on õiguslikud tagajärjed seotud tähtaegadega. Isikud loetakse täisealiseks 18-aastaseks saamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tähtaja ületamine materiaalõigusnormi rikkumine.

Filosoofia seevastu näeb aega mittetraditsiooniliselt, pidevana. Väidetavalt on inimese suurimaks andeks võime liikuda ajas, olla hetkel minevikus, teisel näha ette tulevikku, toimida nüüd ja praegu. Platoni arvates seisneb mõtlemise ja kogemuse erinevus selles, et mõtlemistoimingute kaudu uurime vormide maailma ehk ideede maailma, mis meelte maailmas on kaardistatud ainult osaliselt. Saabumisel isiku jaoks, keda kunagi pole tulnud, on oluline metafüüsiline aja pidevus. Meenutame, et kultuur on loodusega võrreldes kunstlik/tehislik, kunst, ld.k ars, kr.k techne, seega kahevalentne. Filosoofia on kultuuri mittetraditsiooniline nähtus, erinedes müütilisest ehk traditsioonilisest maailmavaatest.

Nii nagu müüt, nõnda ka kunst ja tehnika on põhimõtteliselt traditsioonilised. Martin Heidegger väidab, et tehnika olemus avaldub kunsti valdkonna kaudu. Kunst ja tehnika avardavad maailma erinevalt. Sarnaselt filosoofiaga on tehnika tänapäeval tunginud maailma, mis ei ole meeleliselt kogetav, nt nanotehnoloogia, ja kus iga liigutus maksab hiigelsuurt raha. Samal ajal on infotehnoloogia jõudnud esimeste sammudeni abstraktse mõtlemise valdkonnas. Kuid üldistusvõime puudumisest tuleneb tehnika lõplik võimetus aidata filosoofia valdkonnas kaasa uute julgete ideede väljatöötamisele. Tehnika on konkreetne ja avaldab olulist positiivset mõju. Üksikisiku tasandil on filosoofia teemaks jätkuvalt metafüüsikast lähtuvad humaansed küsimused inimese kohta. Ühiskondlikul tasandil on peamiseks probleemiks looduskeskkonna ja kultuurkeskkonna vahekord. Selle teema raames üles kerkivaid probleeme lahendab saabumisel isik orienteerituna filosoofia põhiülesandest.

Advertisements

1 kommentaar (+add yours?)

  1. ckrabat
    juuli 27, 2014 @ 01:24:15

    Teadlased suurest paugust:

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuli 2014
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: