Malaisia lennuki saladus II – MH17, ka Donetski kohal säravad tähed

@ckrabat
Mõistlikum tundub ikkagi lennukiteema eraldi rubriiki panna, sest eelmise loo peateema ehk Steven Seagal ja tema bluus pole sellega kuigivõrd seotud või siis väga kaudselt, aga ei jaksanud kohe uut lugu kirjutada. Mis siis juhtus? Kui ma parajasti eelnevat lugu kirjutasin, oli teler lahti ununenud ning seal teatati, et Ukraina õhuruumi kohal on Malaisia reisilennuk alla kukkunud. See ei ole esmakordne juhtum, mis tänavu on Malaysia Airlines lennukitega juhtunud, sest kevadel jäi väidetavalt India ookeani kohal kaduma Kuala Lumpurist Pekingisse suundunud lennuk. Ühtegi ratsionaalset seletust, kuidas lennuk sedavõrd kursist kõrvale kaldus nagu ka ühtegi kinnitust leidvat märki lennuki allakukkumisest pole tänaseni leitud. Malaysia Airlines Flight 17 lennuk Boeing 777-200ER 298 reisija ja meeskonnaliikmega pardal alustas teekonda Amsterdamist Schipholi lennuväljalt 17.juulil 2014 kell 12.14 Kesk-Euroopa aja järgi ja pidi maanduma 11 tundi ja 45 minutit hiljem Kuala Lumpuris, kell 6.00 kohaliku aja järgi. Kolm tundi hiljem, kell 15.14 Kesk-Euroopa ja 13.15 Ukraina aja järgi kukkus lennuk alla venemeelsete irredentistide kontrollitaval alal Grabovo küla lähedal nn “Donetski rahvavabariigis”, Torezi linnast põhjas.

Kuni viimase ajani lendasid mitmed lennukompaniid, k.a. Malaysia Airlines, üle sõjategevuse tsooni Ida-Ukrainas, et aega ja raha kokku hoida. Vahetult enne intsidenti lendasid tsoonist üle üks Singapuri lennukompanii lennuk ja üks India lennuk. Lendu kontrollisid Ukraina lennujuhid, kes andsid korralduse MH17le lennata madalamalt 33 000 jala (10,0 km) kõrgusel, kuigi varem pidi kõrgus olema 35 000 jalga (10,7 km). Segane lugu on lennuki mustade kastidega, mis väideti alguses olevat ukrainlaste käes, kuid teised teated on seda eitanud. Mustade kastide leidmist on eitanud ka irredentistid, kes on lubanud need leidmise korral Venemaale üle anda, kuid Venemaa on Lavrovi sõnul keeldunud neid vastu võtmast. Võimalik, et need on Donetski päästeteenistuse käes kindlas kohas, kuid ka, et mustad kastid on rekvireeritud mõne saagijahil neukku poolt, kes on sellest teinud endale tuhatoosi või suitsuanduri. Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Venemaa presidendi Vladimir Putini telefonikõne põhjal toetavad mõlemad rahvusvahelise juurdluse läbiviimist ICAO kontrolli all. Lennukihuku koha turvalisus ei ole irredentistide poolt tagatud. OSCE vaatlejaid on sündmuskohale lubatud, kuid nende tegevust on segatud. Väidetavalt on teadmata suunas ära viidud hukkunute surnukehi ning sündmuskohal käib marodööritsemine. 298-st hulkkunust oli valdav osa ehk 193 hollandlased. Rohkem oli pardal Malaisia (43, sh 15 meeskonnaliiget) ja Austraalia (27) kodanikke. Irredentistide telefonikõnest võib välja lugeda, et nad leidsid kellegi Indoneesia päritoluga naiskodaniku laiba ja dokumendid.

Ma püüan seda teemat lahata reptiilsest seisukohast lähtuvalt, mis võimaldab ratsionaalset ning võimalikult sõltumatut hinnangut, sõltuvalt muidugi materjalide kättesaadavusest ning usaldatavusest. Inimlike seisukohtadega on selline probleem, et imetajatena lähtuvad nad põhiliselt instinktiivsetest emotsioonidest, mis tekitab mulje, et kusagil on kallutatud jõud. Inimeste hinnangud kipuvad sageli olema pigem esteetilised ning subjektiivsed, nad valivad pooli, millega võetakse vastu ainult sellist informatsiooni, mis vastab tema poolt omaks võetud esteetilistele kategooriatele. Kolmas ja kõige arvukam Maa peal esinev liik ehk lollid on juba omaette nähtus, sest nende väärtushinnangud lähtuvad temasse sisestatud programmi koostajast ehk siis millises vabrikus või millise nurga taga käsitöönduslikus korras on loll valmis meisterdatud. Loll on alati programmipõhine. Teda tao kasvõi kuvaldaga, tema programmist ei tagane ja lollide ümberseadistamine on väga keeruline ja kallis ettevõtmine. Loll võib rikki minna, siis hakkab ta nurgas omaette ringe tegema ja sinist suitsu välja ajama. Sellisel juhul on mõistlikum juba uus loll muretseda, aga nendel tänapäeva lollidel on selline viga, et nende mõistlik ekspluatatsiooniaeg jääb aina lühemaks.

Sündmuste kronoloogiast niipalju, et sündmuste loogika ning olemasolev teave lubab eeldada, et lennuki tulistasid alla irredentistidele (mis on täpsem väljend kui separatistid, sest nad taotlevad pikemas perspektiivis liitumist Venemaaga, mitte nn Novorossia iseseisvust)Venemaalt appi tulnud Doni kasakad, kasutades selleks nõukogude päritoluga õhutõrjekompleksi BUK 9K37/M1 (NATO kood SA-11 Gadfly). BUK tulistab 5,7 meetriseid ja 55 kiloseid maa-õhk rakette kuni 28 km kõrgusele. Kuidas see süsteem irredentistide kätte sattus, pole veel kindlat vastust leidnud. Väidetakse, et süsteem toodi vahetult enne intsidenti Venemaalt ning seati üles Torezi kesklinnas ja viidi pärast Venemaale tagasi, kuid välistada ei saa sedagi, et nad said süsteemi trofeena ukrainlastelt, kelle relvastusse see süsteem samuti kuulub. IISS analüütik Joseph Dempsey peab seda võimalikuks. Viimasele versioonile viitab näiteks vene äärmuslase Sergei Kurginjani sõnavõtt. BUK võeti Nõukogude Liidus kasutusele 1979.a., kuid seda on eksporditud ka mõnedesse välisriikidesse. Väidetavalt suudab süsteem eristada vaid neid krüpteeritud tuvastussignaale, mis tulevad nn “sõbralikelt lennukitelt”, mis kasutavad talle tuntud signaale ning ei tee vahet sõjalennukite ja tsiviillennukite vahel. Erukindral Krüüneri sõnul nõuab BUKi kasutuselevõtt vaid vähest väljaõpet.

Loomulikult annab lennuki allatulistamise kohta kokku keerutada loendamatu hulga vandenõuteooriaid, kuid praeguste tõendite alusel, k.a. ukrainlaste poolt salvestatud irredentistide telefonikõned, lubavad siiski eeldada, et lennuk tulistati alla eksikombel, kuna seda peeti ukrainlaste transpordilennukiks AN-26. Arvamus, et lennuki allatulistamise korraldas Venemaa president Vladimir Putin, et kolmandat maailmasõda valla päästa, ei ole kinnitust leidnud nagu ka ukrainlaste sidumine katastroofiga, mida on promonud venelased. Praegu võib siiski väita, et venelaste seotus intsidendiga on olemas, mis puudutab 1) Doni kasakate osalust sõjategevusest; 2) Venemaa kodanike osalust relvastatud võitluse juhtimisel Donetskis ja Luganskis; 3) venelaste võimalikku abi õhutõrjesüsteemi ettevalmistamisel; 4) mõnede Venemaa luureohvitseride osalust irredentistidevahelises kommunikatsioonis peale intsidenti. Irredentistide elulugu on värvikas ja pole teada ka kui palju Venemaa neid tegelikult kontrollib ja kuivõrd on võimelised iseseisvalt tegutsema. Tundub, et kohalik rahvas on seal pigem Nõukogude süsteemi taganutvad neukkud, kui et imperiaalse Venemaa patrioodid. Donetski rahvavabariigi  isehakanud riigipea Deniss Pušilin olevat läinud erru, Venemaale ja kadunud seal nagu vits vette. Huvitav tegelane on Donetski sõjaline juht Igor Girkin (või Girkind), kellel olevat väidetavalt ka Iisraeli kodakondsus. Donetski sündmustega samaaegselt alustas Iisrael Gaza piirkonna vallutamist, aga see on juba omaette lugu.

Saage tuttavaks – selle loo “kangelane” nõukogude päritoluga õhutõrjesüsteem Buk-M1.

Foto: http://cdn.theweek.co.uk/sites/theweek/files/styles/theweek_article_main_image/public/8/01/140718-buk2_0.jpg?itok=K1Py0evU