Politseilise vägivalla vajadus

@huviline
Mitmed seigad lähiminevikust ja lood, mida lugude jutustajad ikka meile räägivad, pajatavad sellest, et eestlaste seas eksisteerib kustumatu vajadus politseilise vägivalla järele. Eesti politsei juhid on nimetatud vajadusest aru saanud, juhtides organisatsiooni rahva soovidele vastu tulles. Meile räägitakse avalikult eetikast, usaldusväärsusest ja muid lugusid, millest koosneb riiklikult sunniviisilise õiguse kontseptsioon, tõmmates kriipsu peale igasugusele moraalile, millega tõemeel ja julgus käsikäes käivad. Lugudest orienteeritud kalasilmsed rahvaesindajad ja vähese kodanikukogemusega juhid, kes ei tee vahet eetikal ja moraalil, sammuvad nendega sama sammu. Tõepoolest, eestlaste seas eksisteerib ammune politseilise vägivalla vajadus. Kes ei teaks, kuidas Mahtras sandarmid rahvast läbi kadalipu ajasid või salapolitseinikud Kawe keldris tõde selgitasid. Justiitsminister ei väsi politseid saavutatud tulemuste eest kiitmast.

Kas riiklikult sunniviisilise õiguse kontseptsioon on üldse õigus? Õigus peaks andma õiguse omajale turvalise tunde, et ta ajab õiget asja ja julgeb sedasama soovitada oma perekonnaliikmetele. Iseenesest vaba rahvas politseilist vägivalda ei vaja, aga kui see asi, mida aetakse, on vale, siis tuleb suunamisega nõustuda ja siis on juba raske vabast rahvast rääkida. Tundub, et eestlased on harjunud ajama vale asja, mille sest muuga seletada politseilist vägivalda hiljuti Patarei vangla juures, mille videot levitas FB. Võimalik, et Patarei vangla juures toimunu on üksikjuhtum, kuid igapäevaselt toimib samalaadne politseiline vägivald liikluses, mis on riiklikult sunniviisilise õiguse kontseptsiooni kõige ehedam näide. Kogu õigus taandubki laias laastus liikluses kasutatavatele reeglitele ja liikluspolitseid võib lugeda kogu politsei sümboliks. Just liikluspolitseinikud puutuvad rahvaga kõige konkreetsemalt kokku, kujundades tegeliku arusaamise politsei mainest rahva seas, mis jääb uuringutes ja küsitlustes kajastamata.

Tüüpiline liikluspolitseiniku töö on liiklusrikkumiste fikseerimine, mis enamikel juhtudel päädib trahviga ja mille hulgast omakorda enamik on kiirusepiirangute ületamine. Tüüpilise sündmusena on liikluspolitseinikud treenitud lahendama kõiki kiirusepiirangute rikkumisi ülemuste koostatud standardite kohaselt. Igale sündmusele omane eripära jäetakse lihtsalt arvesse võtmata, samuti väidetava rikkuja soov, miks ta konkreetset piirangumärgi mõju rikkus. Kas ta soovis teadlikult valesti käituda või liikus ta teel soovist kasutada seda vahendina kuhugi jõudmiseks? Tavaliselt kasutatakse teed siiski vahendina kuskile minna, kui tegemist pole just spordiga, ja liiklus ei ole asi iseeneses, mida saab tüpiseerida. Iga liikluses toimuv olukord on kordumatu. Sellepärast on ka küsitav riiklikult sunniviisilise õiguse kontseptsiooni kui tüüpilise õiguse sümboli õiguspärasus.

Mingite konkreetsete näidete esitamisel puudub siinkohal  mõte, sest eesmärk on näha kaugemale riiklikult sunniviisilise õiguse kontseptsioonist. Neid näiteid on võimalik leida nii Lõuna kui Põhja Prefektuurist. Vanainimene peab appi tulnud autojuhi abiga viima oma puudega venna teises maakonnas asuvasse hooldekodusse ja auto kiirus märgi mõju lõpumeetritel on tõusnud lubatust suuremaks  20 km/h võrra. Ta palub liikluspolitseinikul piirduda suulise hoiatusega, kuid saab vastuseks tänitaval moel kuulda riikliku õiguse kontseptsiooni, siis on midagi lahti Eesti rahvaga. Liikluspolitseinik kohtleb oma sõnade kohaselt kõiki võrdselt.  Kas tõesti pole liikluses enam kohta õigustusel?  Kas tõesti on kõik õigustused võrdselt koheldavad? Iseenesest peaks objektiivne karistamine olema keelatud ja iga juhtumit tuleks käsitleda eripärasena, aga kui rahvas ei vasta juhtide ootustele, siis pole imestada, et ka liikluspolitseinikud rahvast võrdselt ühesuguse halli massina märkab.

Riiklikult sunniviisilise õiguse kontseptsiooni apogee on kohus, kes mõistab õigust ja teeb seda traditsiooniliselt hästi. Vähemalt Riigikohus  õigust riiklikult sunniviisilise kontseptsiooni puhtakujulise väljaandena.ei mõista, mille järelduvalt rahvas ikkagi päris valet asja ei aja. Selline järeldus võiks ka juhtide seas laiemalt levida. Liiklusrikkumisi ei tohiks käsitleda politseilise vägivalla õigusena, mida rahvas politseinikele tööks annab. Igasugune politseiline vägivald peab olema käsitletud ebatüüpiliselt, konkreetsest rikkumisest lähtuvalt ja ühtlustavate standardite pähetuupimine koolitustel on halvim, mida juhid saavad oma alluvatele teha. Tegelik õigus toimib vägivallata.

Advertisements

2 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    juuli 17, 2014 @ 23:27:37

    Vanainimene peab appi tulnud autojuhi abiga viima oma puudega venna teises maakonnas asuvasse hooldekodusse ja auto kiirus märgi mõju lõpumeetritel on tõusnud lubatust suuremaks 20 km/h võrra. Ta palub liikluspolitseinikul piirduda suulise hoiatusega, kuid saab vastuseks tänitaval moel kuulda riikliku õiguse kontseptsiooni

    Mul pole õnnestunud viimasel ajal reegleid rikkuda, pole menetlusega päris kursis, aga kas pole mitte nii, et politsenik ei määra karistust kohapeal, vaid see määratakse hiljem ning asjaolusid võetakse arvesse. Politseinik lihtsalt tuvastab, et kiirust on ületatud, aga otsus võetakse vastu hiljem ja seda on võimalik kohtus vaidlustada?
    https://www.eesti.ee/est/mis_on_vaartegu_kus_ta_kirjas_on/

    Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (politsei) kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot.

    Vasta

    • huviline
      juuli 20, 2014 @ 19:37:49

      Asjaolud fikseeritakse protokollis, mille põhjal langetatakse otsus, mida on võimalik hiljem vaidlustada. Kohapeal on inspektorile võimalik lihtmenetluse korras trahvi maksta, mida minu teada enam vaidlustada ei saa.

      Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuli 2014
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: