Indo-euroopa müüt

@ckrabat
Septembris 2012 esines india päritoluga Kanada teadlane dr. Alexander Yacob Londoni Foorumil ettekandega indo-euroopa religiooni algetest, mida võib lugeda väikeseks revolutsiooniks indo-euroopa pärimuse uuringutes. Yacob käsitleb indo-euroopa kultuuri osana laiemas tsivilisatsioonis, mis hõlmab Sumeri, Egiptuse ja Induse oru tsivilisatsioone. Indo-euroopa müüti on mitmed ideoloogid kasutanud ära oma jumalikkuse põhjendamisel. Eeskätt Adolf Hitler, Alfred Rosenberg ja teised natsionaalsotsialistlikud ideoloogid, kes püüdsid konkurentsis 19.sajandi jumalate kapitalismuse ja kommunismusega üles ehitada rassistlikele ja natsionalistlikele põhimõtetele üles ehitatud doktriini, mis tugines aaria rassi ja saksa rahvuse ülimuslikkusele ning antisemitismile. Eestist pärit Alfred Rosenbergi pseudoteaduslik “Kahekümnenda sajandi müüt” (Des zwangisten Jahrhunderts) on glorifitseerinud nn põhjarassi idee ning sidunud selle indo-euroopa algega. Germaani rassi jumalikustamisega lootsid natsid vastu seista 20.sajandi alguses levinud internatsionalistlike ideede levikule, keda nad sidusid teadagi kelle mõjuga.

Alexander Yacob pöörab tähelepanu teaduse deideologiseerimise vajadusele, sest natsionaalsotsialistlikud eksirännakud 20.sajandi keskel kutsusid esile põhivoolu teaduse vastureaktsiooni, millel on ilmsed teadagi kelle mõjud. Yacobi meelest on lähenemised paljudele teaduslikele küsimustele on muutunud religioosseteks, mis on tugevasti pärssinud indo-euroopa uuringuid. Teaduse ideologiseerimine takistab teaduslikku progressi, sest usk ei ole sobiv teadusliku uurimise meetod. Itaalia teadlase Giovanni Semerano ja tuntud briti antiikfiloloogi Martin Litchfield Westi võrdlevate lingvistiliste ja mütoloogiliste uuringute põhjal võib järeldada, et Indo-euroopa religiooni alged, nagu paljudel teistelgi kultuuridel, pärinevad Lähis-Idast. Senised käsitlused eiravad võimalust, et nii Sumeri ja Egiptuse tsivilisatsioon kui ka indo-euroopa kultuurid (sh hetiidid, kreeklased jm) pärinevad kõik ühest ja samast allikast ning seda nii geneetilises, rassilises kui ka lingvistilises mõttes, millele viitavad ilmsed sarnasused kolme kõige iidsema tsivilisatsiooni: Sumeri, Egiptuse ja Induse oru tsivilisatsioonide religioonide kosmoloogias.

Professor Petr Charvat on viidanud esimese universaalse religiooni tekkimisele kalkoliitsete vaseajastu kultuuride käigus Mesopotaamias, pidades silmas Tel el Halafi kultuuri Põhja-Mesopotaamias (6100-5500 ekR) ning Ubaidi kultuuri Lõuna-Mesopotaamias (6500-3800 eKr). Nii sumeri mütoloogia kui ka Vana Testament viitavad ühe keele rääkimisele kauges minevikus. Veeuputuse käsitlemine Mesopotaamia Gilgamešis vastab üsna täpselt judaistlikule Toora pärimusele Noast, vaid väheste variatsioonidega. Erinevate rahvaste ühisele Lähis-Ida algele viitab veeuputuse lugu, mis esineb nii Mesopotaamia, Egiptuse kui ka indo-euroopa pärimustes. Veeuputuse motiiv üleilmsest katastroofist ja paadist, mille abil katastroof üle elati, viitab ühisele kosmoloogilisele pärimusele kauges minevikus. India mütoloogias Bhagavata Purana räägib draviidi kuningast, kes maabus põhjapoolse mäe juures, millel on ilmseid sarnasusi müütidega Noa laevast ja Ararati mäest. Mitmed arheoloogilised leiud viitavad varajaste tsivilisatsioonide tekkimisele Ararati mäe vahetus läheduses: Anatoolias, Süürias/Palestiinas, Mesopotaamias ja Eelamis (Edela-Iraanis) 6.-7. aastatuhandel eKr.

Veeuputuse jälgi on leitud iidsete Mesopotaamia linnade Shuruppaki, Uri, Kiši, Uruki, Lagaši ja Ninive väljakaevamistel. Teooriad põhjendavad veeuputust meteoriidi langemisega India ookeani, millega tekkis Burckle’i kraater Madagaskarist idas. Arvatakse, et selline sündmus võis aset leida ajavahemikus 3000-2800 eKr ja põhjustada olulise veepinna tõusu Lähis-Idas, Pärsia lahe piirkonnas. Mõned teadlased üritanud siduda ka Thera (Santorini) vulkaani purskega 1630-1600 eKr, mille tagajärjel tekkisid hiigeltsunamid, kuid see ei haaku mütoloogilise pärimusega, sest inimtsivilisatsioonid tekkisid tunduvalt varem. Uuemad teooriad seovad müüdi Musta mere veepinna järsu tõusuga u.5600 eKr. Arvatavasti toimus veeuputus enne inimtsivilisatsioonide tekkimist ning inimeste arvu äkilist kasvamist 3500-3200 eKr. Veeuputust on sageli paigutatud vahetult selleke eelnevasse aega u.4000 eKr. Gilgameš paigutub aega 2700 e.Kr. ja selleks ajaks pidi veeuputus juba toimunud olema. Maiade kalender algab aastaga 3114 eKr, mida seostatakse samuti veeuputusega.

Sarnasusi võib leida piirkonna varajastes kultuurides proto-hurriitide, proto-indoeurooplaste ja proto-draviidide vahel, nende keeltes, rituaalides, mütoloogias, näiteks jumala nimetustes, aga samuti kui võrrelda nende käsitöönduslikke trende. Esimene Moosese raamat (Genesis) ilmsete Sumeri-Akkadi mõjutustega. Kõik see viitab ühtse algkultuuri olemasolule, mis tekkis Lähis-Idas ja levis sealt edasi teistesse piirkondadesse. Noa poegade Japheti, Shemi ja Hamiga on seotud vastavalt indoeuroopa, semiidi ja hamiidi rahvaste sünd. Natsionaalsotsialistlikus kultuuris oli indo-euroopa algupära käsitlemine üles ehitatud Lääne-Euroopa germaani päritoluga identiteetidele. Algkultuur oli polüteistlik. Teadagi kelle poolt vastureaktsioonina peale surutud mononatsionalistlik ja monoteistlik pärimus on aga hilisem nähtus, kui seda on Sumeri ja Egiptuse polüteistlik mütoloogia. Monoteistlik Jahve-kultus on seotud mononatsionalistliku juutide hõimukultusega, mis arenes pikkamisi edasi kuni omandas läbi edasiarenduste (kristlus, islam) valitseva positsiooni paljude semiidi ning indoeuroopa algupäraga rahvaste hulgas. Dr. Yacobi uurimus aga toetab sellele küll otseselt viitamata ühtse (Nibiru) algupäraga tsivilisatsiooni tekkimist Lähis-Idas.

Nibiru rahvamuusikaansambel etendab alglollide saabumist maale 🙂

22 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    juuli 06, 2014 @ 23:48:35

    Anunnaki & Sumerian Earth History – Everything you need to know

    Vasta

  2. personainfieri
    juuli 07, 2014 @ 00:15:59

    Anunnaki and Ancient Hidden Technology

    See on küll üle kahe tunni 😦

    Vasta

  3. ckrabat
    juuli 07, 2014 @ 00:26:01

    Yacobi uurimuse võib teha vähemalt viis fundamentaalset järeldust.
    1. Indoeuroopa religioon on Lähis-Ida päritoluga
    2. Nii Egiptuse, Sumeri kui Indoeuroopa tsivilisatsioonid pärinevad ühest ja samast allikast
    3. Seal on silmnähtavad sarnasused Sumeri, Egiptuse ja Induse oru religioonide kosmoloogias.
    4. Indoeurooplaste ja semiitide vastasseis on üles ehitatud rohkem usule kui ratsionaalsetele lingvistilistele või rassilistele argumentidele. Teisisõnu see on kunstlik ideoloogilise põhjaga argument.
    5. Kõiki neid erinevaid tsivilisatsioone ühendav lüli ei saa olla keegi muu kui Nibiru reptiilid (kuigi neist loomulikult ei räägita), kes tegid endale geneetiliste mutatsioonidega tööorja: inimese või lolli.
    Seletage mulle ära, kuidas tuhandeid, isegi miljoneid aastaid rahulikult küttinud-korilenud metsinimene kukkus ühtäkki püramiide ehitama? Ärge rääkige mulle põllumajandusest, mis pani kõik arenema. Põllumajanduse arendamiseks polnud püramiide üldse tarvis.
    Järgmine küsimus – milleks talle kulda tarvis oli? Kullast ei ehitatud tööriistu, et areneda. Sellel puudus praktiline vajadus.
    Lõpuks – kuidas lollid Maa peale sattusid? Ilmselgelt on tegemist võõrliigiga.

    Vasta

    • huviline
      juuli 07, 2014 @ 11:30:59

      Yacobi uurimus on põnev, kuid järeldused ei saa olla fundamentaalsed sel lihtsal põhjusel, et need on tehtud järgi mingeid sündmusi, samas kui fundamentaalne on sündmus ise, mitte selle hilisem seletus.

      Ajaloolised kontaktid, ja üldse ajalugu, on tõendamata seni kuni leitakse konsensus või kolmas isik langetab siduva otsuse. Ette ei ole ühelgi tõendil kindlaks määratud jõudu isegi vaidluse välisel kolmanda isku jaoks.

      Põhimõtteliselt on võimalik maaväline tsrebraalne aparatuur, kellega võiks saabumisel isik suhelda. Kindlasti ei toimunud kontakt aga minevikus, sest see saab toimuda vaid olevikus.

      Vasta

    • huviline
      juuli 09, 2014 @ 16:43:48

      Miks korilased või muud, karjakasvatajad, põlluharijad, kütid, kukkusid äkki püramiide ehitama? Püramiidid, laiemalt üldse kõik ehitised ja rajatised, sh kuld kui käibevahend, samuti kunst, viitavad inimliku inimese tekkimisele, kelle peamiseks eristavaks jooneks loomalikust inimesest on positiivse tunnetuse teke. Positiivne ehk kirja pandud teadvus on unikaalne leid. See teeb vahe vahele inimese ja looma vahele.

      Püramiidid on teatud vormis luuletused või muusika, mis on ehitatud inimeste poolt kes ei oska luuletada või ei pea viisi.

      Inimlikule inimesele on lihtsalt vaja positiivset seisundit, midagi mis on kirja pandud ega muutu. Kui püramiidide ehitajad oleksid osanud luuletada või viisi pidanud, siis poleks enam vaja A.Pärti, B.Alverit, H.Talvikut, aga nad ei osanud ja valisid teistsuguse väljendusvormi. Kuna eestlased pole kunagi püramiide ehitanud, siis on ehitajate vägevus siinmaal kanaliseerunud teatrisse, kirjandusse, muusikasse

      Vasta

  4. ckrabat
    juuli 07, 2014 @ 00:43:31

    4000-aastane Uri ziggurat Iraagis Nassiryia lähedal. Koos Chogha Zanbili zigguratiga Iraanis Khorasani provintsis on need paremini säilinud zigguratid, mis alles on.

    Vasta

  5. Jolli
    juuli 07, 2014 @ 11:32:40

    Päris aukartustäratavad ehitise mõõtmed…
    Uruk oli ju linn kus elas ja töötas Gilgameš 🙂
    ja tema sõber metsmees Enkidu, ehk selle blogi raames Kellumees ja Enn Kidu.

    Vasta

  6. Jolli
    juuli 07, 2014 @ 11:49:53

    Vasta

  7. Jolli
    juuli 07, 2014 @ 12:16:02

    Kas nibirulased tulid 5 000 või 50 000 a e.m.a., ei olegi ehk tähtis.
    Kreeka müüdid räägivad titaanide ja jumalate sõdadest, võibolla kasutati Maad vahebaasina mingis kosmilises sõjamängus. Baasi taristu tuleb luua, mehitada, perimeeter kaitsta. (Gigantsed ehitised, mille tekkeaeg ja päritolu on hämarad…) Selleks on loomulikult töölisi vaja. Kõrgtsivilisatsioon ei pruugi kõiki töölisi kaasa vedada kui on võimalik neid kohapeal toota. Bioloogilisest materjalist isepaljunevad robotid on kindlasti kõige odavamad, võrreldes metallidest tehtutega… 🙂
    Meie muidugi ei taha enestele seda tunnistada, et põlvneme sellest partiist, mille litsents pärast vabaks anti, ehk defektsed mudelid laborist välja visati.

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 08, 2014 @ 14:31:57

      Kusjuures niikaua kui nibirukad olid kohal, siis oli robotite paljunemine kontrolli all. Ega igal robotil paljuneda ei lastudki. Kõigepealt kontrollis reptiil mudeli isiklikult üle, kas see on paljunemisvõimeline ja siis löödi tempel peale – nii sündis esimese öö õigus 🙂

      Vasta

  8. ckrabat
    juuli 07, 2014 @ 18:57:50

    Nibiru rahvamuusikaansambel etendab alglollide saabumist Maale.

    U. 2.25 ilmub kaadrisse uut keha koorivat ja toitvat näohooldusmaski proovivat Anfissat meenutav tüüp. Tema etendab ilmselt reptiili osa 🙂

    Vasta

  9. ckrabat
    juuli 07, 2014 @ 20:07:10

    Zecharia Sitchin – Sumerians & The Anunnaki

    Vasta

  10. huviline
    juuli 08, 2014 @ 11:23:05

    Filosoofiale eelnes müüt. Mida mõista müüdi all ehk mis müüt on? Müütide tekkimiseks on erinevaid versioone. Üks neist väidab, et müüdid kirjeldavad silmapaistvate isikute saatust, mida rahvas ümber luuletab. (euhemerism) Teise versiooni lõid stoikud, kelle arvates jumalused kirjeldavad isikute psüühilisi võimeid. Modifikatsioon teisest versioonist on väide, et müüt on sümboli eksegees. Kolmanda versiooni kohaselt taksitab inimeste elav fantaasia loodusnähtuste kainet vaatlust ja viib selleni, et nad hakkavad luuletama ja ilustama kõike tajutut. (Uku Masing)

    Uku Masing on müüdi ja filosoofia tekkimist seletanud järgnevalt. On midagi paeluvat ja tõrjuvat maailmas, midagi salapärast, mis ei jäta rahule. Inimese ehitusest oleneb, mis laadi küsimusi ta esitab. Esimesed küsimused on alati kausaalset laadi. Taoliste küsimuste arva võrreldes teistsugustega määrab tänapäevalgi inimese vaimse arengu astme. Alles selginemine ja kasvamine tingib kvaliteedi ja kviditeedi küsimused.

    Vasta

  11. huviline
    juuli 08, 2014 @ 11:59:44

    Maailma mütoloogia üks tunnustatud nimesi Jaan Puhvel väidab, et iga müüt on põhimõtteliselt eripärane ja iseloomulik oma algümbrusele.

    Minu arvates on müüdi loomine katkematu protsess, mida kõrvaltvaataja võis näha omal ajal ja mida võib näha tänapäeval, sest ühiskonnas on alati isikuid, keda ametlikult heakskiidetud lood jätavad külmaks. Omal viisil on iga müüt isikliku vabaduse tulem, näitab vabadust avaldada arvamust, ja kui tõsiseltvõetav või ebausutav mingi müüt on, see ei puutu üldse asjasse. Müütide loojad on tavaliselt täisealised, aga ebaküpsed isikud, kes armastavad vabadust, lugude jutustajad seevastu ametliku retoorikaga kaasajooksijad.

    Teaduslikult tehniliselt mütoloogiat uurida tähendab tegelikult piirangute seadmist saabumisel isikule, keda kunagi pole tulnud, sest mingeid tõendeid müütide kehtivuse kohta pole olemas. Kirja pandud müüt kaotab automaatselt müüdile omase vabaduse käia filosoofia ees, olla olevikus.

    Vasta

  12. Jolli
    juuli 08, 2014 @ 13:01:50

    Lugesin just kunstiajalugu ja jäin mõtlema probleemi üle, miks vanad roomlased kreeklaste jumalad üle võtsid? Kas neil endal siis ei olnud?
    Või olidki jumalad universaalsed, ehk siis et miks pidigi iga rahvas omale isiklikud välja töötama kui oli võtta terve Olümposetäis valmis jumalaid.
    Ja miks nad üldse Olümposel elasid? Mida see legend peegeldab?

    Vasta

    • huviline
      juuli 09, 2014 @ 11:56:04

      See võib tunduda ainult esmapilgul, et jumalused on ülevõetud või valdust vahetanud nagu vallasvara. Jumala mõistesse süvenedes võib leida ka sellise seletuse, et jumal on mõistena iga inimest haarav tervis. Tervis, mis tähendab terviklikku heaolu, haigused puuduvad, midagi pole vaja remontida, selle lihtsaks väliseks tundemärgiks on jume.

      Sõna jumal ongi tuletatud sõnast jume ja tähendab sisuliselt, et põsepuna palgetel viitab julgusele avada oma mõtteid avalikult. Emotsioonid avalduvad põskedel, punastamine ei pea üksnes häbi tähendama, vaid võib ka kõhukoopa keemisest märku anda.

      Roomlastel, nagu üldse kõikidel oma riigi loomiseni jõudnud rahvastel on esimesel kohal alati vabadus, mis annab teatud kindluse, et minu tervise küsimused on sõltumatud kõrvalkindluse mõjudest. Jumekad mõtted haaravad täielikult, sh naaberrahvaste jumalad. Sisuliselt kasutatakse seda, mis mentaliteediga kokku klapib.

      Sama piirkonna rahvaste jumalad on alati sarnased. Üle rahvaste ulatuvad monoteistlikud maailmausundid erinevad selle poolest, et võivad sobida ka isikutele, kes ei kuulu samasse piirkonda, nt juutide jeesus võib sobida eskimole, kellele on loomulikult ebamõistetav taevamanna, mis kasvab üksnes kõrbe piirkonnas. Aga põhimõtteliselt loeb eskimo piiblit ja teeb endale selgeks, mis asi on taevamanna, ta saab selles aru, sest isikud on alati võimelised mõistma ka päritoluliselt võõrapärast, kuigi oma silmaga ei näe võib olla kunagi taevamannat. Eskimo usub, et taevamanna on olemas.

      Roomalsed nägid oma silmaga samu piirkondi, mis kreeklasedki, neil polnud vaja uskuda, et Olümpos on olemas ja Jupiteril on välk. Vahemere lainete valged jänesed on nii ilusad, et ainult sellest vahust võis kasvada maailma ilusaim jumalus, seda nii roomlaste kui kreeklaste jaoks.

      Vasta

  13. Jolli
    juuli 08, 2014 @ 13:05:16

    Teine huvitav küsimus, et kuidas ikka ja jälle saab ajaloos primitiimsemal tasemel rahvas ära vallutada kultuurrahva? kui nad nii kultuursed on, miks nad primitiividele lõuga ei sõida?

    Vasta

    • huviline
      juuli 09, 2014 @ 12:48:22

      Kultuursus tähendab teatud seisundeid, mille hulka kuuluvad kultuurinähtused, sh kirjandus, seadused, omand, aga ka stagnatsioon. Primitiivsus tähendab tegelikku võimu, valdust, mobiliseerumist, operatiivsust, vähest intelligentset pingutust, tegutsemist vahetute otsuste mõjul.

      Üldiselt on ajaloos siiski kultuursed rahvad võidumeesteks jäänud, kuigi teatud perioodidel võivad primitiivsed kultuurid neid vallutada. Summas primitiivid kulturiseeruvad ja integreeruvad, võttes omaks seisundeid, areenile ilmuvad uued kirjanikud, kelle teosed viivad stagnatsioonini.

      Huvitav küsimus on stagnatsiooni perioodilisus ja regulaarus, või mitte. Intelligentne pingutus automaatselt annab tulemuseks vaid stagnatsiooni. Üksikisiku saavutus jõuda teatud tasemele on sotsiaalselt kahjulik käitumine, sest sellel tasemel väheneb vajadus ühiskonna poolt pakutavate hüvede järele. Sotsiaalselt kasulik käitumine, seadusekuulekus, võrdne kohtlemine, pärsib üksikisiku võimekust ja tundeskaala primitiviseerub. Ajaloos on üksnes vabadus olnud see vahend, mille abil hoida ühiskonda stagneerumisest.

      Kultuursed rahvad annavad primitiivsetele lõuga hoopis rafineeritumalt, ostes klaashelmeste eest omandi, millele hiljem rajatakse New York. Kui kultuuri mõista protsessina, siis on raske sellesse sobitada seisundeid.

      Vasta

  14. Jolli
    juuli 08, 2014 @ 14:18:54

    Ja kui sumeri preestrid esindasid jumalaid siis egiptuse vaarao oli ise jumal. Mis muidugi laseb arvata, et reptiilide algne päälinn oli ikkagi vana-egiptuses. 🙂

    Vasta

  15. ckrabat
    juuli 08, 2014 @ 17:19:12

    Teine huvitav küsimus, et kuidas ikka ja jälle saab ajaloos primitiimsemal tasemel rahvas ära vallutada kultuurrahva? kui nad nii kultuursed on, miks nad primitiividele lõuga ei sõida?

    Vasta

  16. personainfieri
    apr. 26, 2015 @ 08:41:00

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

juuli 2014
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: