Islamistide pealetung Iraagis

@ckrabat
Peale ameeriklaste lahkumist 2011.a. on Iraagi valitsus üritanud riigi haldamisega põhiliselt omade jõudude abil toime tulla. Iraak on riik, mida on riigi sünnist saadik 1932.a. juhtinud sunniitlik vähemus, kuigi riigis on enamuses šiiidid ning riigi põhjaosas asub arvukas kurdi rahvusvähemus. Paljud tulevase Iraagi hädad kaasnesid juba tema sünniga. Ameeriklaste initsieeritud interventsioon tõi kaasa demokraatliku riigikorralduse, mis lähtub võimujagamise printsiibist põhiliste identiteedigruppide vahel ja nii on valitsuse eesotsas šiiit Nouri al-Maliki, riigi president on kogenud kurdi poliitik Jalal Talabani ning parlamendi esimees sunniit Usama al-Nuyafi. Kui Saddam Husseini vastu sõdinud šiiidid (u65% rahvastikust) ja omavalitsuse saanud kurdid (u10-15% rahvastikust) on riigikorralduse suhtes olnud rohkem või vähem lojaalsed, siis relvastatud opositsiooni keskmesse on tõusnud riigi keskosas elavad sunniidi araablased (u35% rahvastikust, sh enamus kurdidest), kus on peale 2003.a. nähtaval kohal olnud äärmuslikud salafistlikud rühmitused. 2014.a. on salafistlik opositsioon jõude koondanud ning hõivanud suured territooriumid sunniitidega asustatud aladel Kesk-Iraagis, sealhulgas võtnud kontrolli oma alla riigi suurusel teise linna Mosuli (v.a. kurdide poolt kontrollitav Põhja-Mosul). Islami fundamentalistlike sunniitide ofensiiv on ärevusse ajanud mitte ainult Iraagi valitsuse, vaid ka rahvusvahelise üldsuse, kes Ukraina ja Süüria sündmuste mõjul oli Iraagi juba unustanud.

Islamistide põhijõu moodustab Süüria kodusõjaski silma paistnud endisest al-Qaeda Iraagi harust välja kasvanud ISIS (Islamic State in Iraq and al-Sham, araabia k. ad-dawla ʾal-islāmiyya fīl-‘irāq waš-šām ). Al-Sham on araabiakeelne termin Levandi kohta. Organisatsioon tekkis peale Ameerika Ühendriikide juhitud koalitsiooni interventsiooni Iraaki 2003.a. ja ühendas salafistlikke jõude, sh võitlejaid teistest araabia ja islamiriikidest. Organisatsiooni asutajaks võib lugeda jordaania päritolu džihadisti Abu Musab al-Zarqawit, kes hukkus 2006.a.. Kuni 2013.a.-ni sidus organisatsioon end al-Qaedaga, kuid kuna viimase liider Ayman al-Zawahiri asus konfliktis teise Süüria salafisliku liikumise Jabhat al-Nusraga toetama konkurente, siis löödi al-Qaedast lahku. Rühmituse praegune liider tuleb Iraagist, Bagdadi ülikooli doktorikraadi islamiteadustes omav Abu Bakr al-Baghdadi, kes sai ISIS juhiks peale tema eelkäija Abu Omar al-Quarashi al-Baghdadi (kodanikunimega Hamid Dawud Mohamed Khalil al Zawi) hukkumist lahingus Iraagi ja USA vägedega 2010.a. Praegune liider (kodanikunimega Ibrahim Awwad Ibrahim Ali al-Badri) on sündinud Samarras ja tegutses 2003.a. selles linnas vaimulikuna. Ta vangistati 2005.a., kuid lasti 2009.a. vabaks, sest teda ei peetud sel ajal islamistide oluliseks liidriks. ISIS lipu all Iraagis arvatakse olevat u6000 võitlejat.

Süürias ongi ISIS silma paistnud sellega, et tegutseb teistest liikumistest omaette ja sõdib peaaegu kõigiga, kuid on sellegipoolest enda kontrolli alla saanud ulatuslikud alad Ida-Süürias, Raqqahi kubermangus. Iraagis vallutas rühmitus 2014.a. algul Fallujah linna Bagdadist 70km läänes ning on peale seda oma mõjuala vaikselt suurendanud. 9.juunil saavutasid nad seni tähtsaima võidu, lüües Iraagi julgeolekujõud välja Iraagi suuruselt teisest linnast Mosulist. Mosuli enamuse moodustavad sunniidi araablased, kuid seal on juba sajandeid traditsiooniliselt elanud kurdi, assüüria, turkomani, armeenia ja shabaki kogukonnad. Ofensiivi käigus võeti kinni Mosulis töötanud kuni 95 türklast, k.a. Türgi konsulaadi personal, ja 40 India kodanikku. Sõjapõgenikke hinnatakse poole miljoni kanti. Hiljem on salafistid vallutanud Saddam Husseini kodulinna Tikriti, rünnanud Samarra linna Bagdadist 80 km põhjas ja lubanud seejärel minna edasi Bagdadi peale. Sunniitide ofensiivi kasutasid oma huvides ära kurdid ja nende võitlusgrupid (Peshmerga), kes kehtestasid kontrolli araablaste ja kurdide vaidlusaluse Kirkuki üle, mis on ka üheks oluliseks naftakeskuseks Iraagis.

Kuigi ISIS, kes seab eesmärgiks islami kalifaadi kehtestamise Iraagis ja Süürias, on kõige nimekam, kardetum ja äärmuslikum organisatsioon sunniitide vastupanuliikumises Iraagis, pole lõplikult selge, kui keskset rolli nad keskvõimult vallutatud territooriumil ikkagi kannavad. Mitmed sunnitlikud liidrid (nt endine asepresident Tariq al-Hashemi) on nimetanud ISIS juhtrolli sunniitide vastupanus ülevõimendatuks. Paljud kohalikud sunniitlikud võitlejad on vastu Iraagi keskvalitsusele, kuid ka ISISele. ISIS liitlased Iraagi kodusõjas on sufistlik Naqshbandi Ordu (u5000 võitlejat) ning viimasega seotud Džihaadi ja Vabastuse Ülemnõukogu Husseini-aegse asepresidendi Izzat Ibrahim al-Douri juhtimisel, aga ka endiste baathistide Iraagi Revolutsionääride Sõjaväeline Peanõukogu (MCIR, u10 000 võitlejat), mille eesotsas on endised Husseini armee ohvitserid. MCIR on seotud Hanbali koolkonna sunniitide konservatiivse poliitilise organisatsiooniga Islamiõpetlaste Assotsiatsioon. Kuigi ISIS ja MCIR teevad omavahel sõjalist koostööd, on rühmituste vahel puhkenud juba esimesed lahkhelid. MCIR põhiline toetuspiirkond asub Mosulis, kus nad on sõlminud relvarahu kurdi võitlejatega ning nimetanud oma esindaja Hashem al-Jammasi Mosuli kuberneriks.

Konflikt Iraagis võib areneda ususõjaks šiiitide ning sunniitide vahel. See võib omakorda kehutada kurde omariiklusele, mis aga ei pruugi meeldida naaberriik Türgile. Soodsate tuulte mõjul võib tekkida doomino-efekt, kodusõda Iraagis omandada laiaulatuslikud mõõtmed ja kanduda edasi naaberriikidesse. Iraagi šiitide usujuht suurajatolla Ali Sistani on rahvast kutsunud üles vastupanule salafistide vastu. Peaminister al-Maliki ei ole sunniidi ja kurdi saadikute vastuseisu tõttu suutnud riigis kehtestada erakorralist seisukorda ning Iraagi keskvõim on kriisi lahendamisel olnud samavõrra jõuetud kui nende kolleegid Ukrainas. Oma abi on pakkunud naaberriik Iraan, kes on saatnud Iraaki kolm pataljoni Qudsi jõudude eriüksuseid. Ameerika Ühendriigid on avaldanud toetust Iraagi seaduslikule valitsusele ning president Obama ei ole välistanud, et Iraagi armee toetuseks korraldatakse õhurünnakuid salafistide positsioonidele. Viimastel päevadel on sunniitlike mässajate pealetung mõnevõrra raugenud ja Iraagi julgeolekujõud on mõned väiksemad keskused tagasi võitnud, kuid 18.juunil ründasid islamistid Iraagi suurimat naftatöötluskeskust Baijis Ninive provintsis ning mõningatel andmetel kontrollivad suuremat osa sellest. Igal juhul tasub Iraagi sündmustel silma peal hoida.

Alleged ISIS militants in the town of Baiji (taken from a video posted on 17 June)

ISIS võitlejad naftatöötluskeskuses Baijis

Foto: http://news.bbcimg.co.uk/media/images/75609000/jpg/_75609119_022750308-2.jpg

Advertisements

18 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    juuni 19, 2014 @ 18:57:06

    Sündmust aitavad paremini lahti mõtestada kaardid
    http://www.bbc.com/news/world-middle-east-27838034

    Vasta

  2. Jolli
    juuni 20, 2014 @ 12:21:40

    Kellele on see kasulik? Kellele on kasulik kõrge naftahind? Teadagi….

    Vasta

  3. ckrabat
    juuni 20, 2014 @ 14:55:30

    Noh kui lööb kulla hinna lakke, siis on jällegi … kasud sees 😀
    Hiljuti oli teade, et Iraak ostis 36 tonni kulda. http://www.iraq-businessnews.com/tag/gold/

    According to officials in Baghdad, Iraq has huge gold producing potential. Nevertheless, senior government members have stated that the country does not have the necessary know-how in terms of mining capabilities. The government could increase gold production in Iraq by granting production licenses to foreign mining companies, but employees of the national banking system do not possess the necessary knowledge about gold trading either.

    http://www.resourceinvestor.com/2012/03/09/iraq-aims-to-increase-gold-production
    Küsimus suurele ringile: kelle käes on kulla kaevandamise nõuhau 🙂

    Vasta

  4. ckrabat
    juuni 20, 2014 @ 17:14:57

    Losing Iraq
    http://brianpklein.com/wp/losing-iraq/

    It should come as no surprise that winning the peace in Iraq after winning the war a decade earlier proves harder in practice than in theory.
    After years of occupation, an election and billions of dollars in U.S. funding, the all-inclusive society of Shi’ites, Sunnis and Kurds has failed to materialize. A new military built from the ground up as Saddam’s forces were disbanded turned tail at the first signs of organized radical resistance. Add to the transition equation a porous Syrian border in civil war, well-funded radical groups pursuing a mythologized Caliphate and a stream of foreign fighters eager for a new front — Iraq’s unresolved domestic fissures could only expand.
    All of the official optimism about a new pluralistic Iraq, under both the Bush and Obama administrations, flew in the face of what political-military planners, historians and diplomats knew as far back as the late 1990’s when Iraq War I was waged.

    Vasta

  5. ckrabat
    juuni 21, 2014 @ 12:36:57

    Iraagis nõutakse peaminister al-Maliki tagasiastumist. Tema kritiseerijate nimekiri on täienenud šiiitide usujuhi al-Sistaniga. Uue valitsuse eesotsas nähakse pigem asepeaminister Hussain al-Shahristanit, Maliki julgeolekunõunik Faleh al-Fayyadi või peaministri kabinetiülem Barak Abdullah Nejmi, kuid võimatuks ei peeta veteranpoliitik Ahmad Chalabi naasmist suurde poliitikasse, keda kunagi peeti USA administratsiooni ustavaks liitlaseks, kuid on viimasel ajal teinud koostööd šiiitide usujuhtidega.
    http://online.wsj.com/articles/iraq-government-plays-up-obama-support-for-fight-against-sunni-rebels-1403268296

    Vasta

  6. ckrabat
    juuni 22, 2014 @ 08:16:01

    Vasta

  7. huviline
    juuni 22, 2014 @ 10:05:00

    “Ameeriklaste initsieeritud interventsioon tõi kaasa demokraatliku riigikorralduse,”

    Demokraatia levitamine ja levitatsioon ebademokraatlikult? Demokraatlik diktatuur? Monarhistlik maailmakorraldus aitab parandada maailma riikide riigisisest demokraatiat?

    Vasta

    • ckrabat
      juuni 22, 2014 @ 11:37:58

      Miks mitte? Üks on eesmärk, teine vahend. Bushi doktriin laias laastus seda oligi – demokraatia kehtestamine ebademokraatlike vahenditega 😀

      Vasta

  8. ckrabat
    juuni 22, 2014 @ 13:18:39

    USA think tank ISW (sõjateaduste instituut) pakub regulaarset Iraagi sündmuste update’i.
    http://understandingwar.org/iraq-blog
    Viimane raport 21. juuni 2014
    http://iswiraq.blogspot.com/2014/06/iraq-situation-report-june-21st-2014.html

    Vasta

  9. personainfieri
    juuli 03, 2014 @ 23:35:09

    Vasta

  10. ckrabat
    aug. 11, 2014 @ 12:30:43

    Vasta

  11. personainfieri
    aug. 18, 2014 @ 21:58:56

    Vasta

  12. personainfieri
    aug. 22, 2014 @ 07:48:22

    Islamic State threat ‘beyond anything we’ve seen’: Pentagon
    http://news.yahoo.com/islamic-state-threat-beyond-anything-weve-seen-pentagon-205308282.html

    Vasta

  13. ckrabat
    aug. 31, 2014 @ 20:54:24

    Vasta

  14. ckrabat
    sept. 03, 2014 @ 17:24:28

    Islamiriigist vikerraadio uudis +
    http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2320701

    Vasta

  15. ckrabat
    jaan. 01, 2015 @ 23:12:34

    Vasta

  16. Trackback: Eesti murumängud gladiaatorite areenil ja strateegiline malepartii Lähis-Idas | Persona in fieri
  17. ckrabat
    nov. 24, 2016 @ 17:18:55

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuni 2014
E T K N R L P
« mai   juuli »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: