Filosoofia on maailmavaade: filosoofia eesmärk (ontoloogiline osa)

@ost ia sueeb
Filosoofia on valitsev maailmavaade, emateadus, mis produtseerib jätkuvalt teaduslik/tehnilisi saavutusi. Haaramata inimese tahet või emotsioone nagu näiteks rituaalid ja kultus, on filosoofia teoreetiline. Kuid ometi see puudus haarab täielikult. Mõte viib saabumisel isikuni, keda kunagi pole tulnud. Oluline pole tema tulek, mida siiski ei saa välistada, vaid pärand, mille nimel elame ja teeme. See on maailmavaade, mis haarab kõik ideed, ideoloogiad ja ideaalid. Filosoofia erinevus ideoloogiast, mille eesmärgiks on omistada suvalistele ideaalidele vastuseid, seisneb selles, et filosoofia jätab idealiseerimata üksiku väärtuse, pidades mõnda neist vääraks või valeks. Aksioloogilises mõttes on ideaalide sidumine filosoofiaga õigustatud. Kuid metafüüsilises või epistemoloogilises mõttes toitub filosoofia olemisest ja ideede tervikust, nagu väitsid juba esimesed filosoofid.

Kreeka filosoofia saab oma lähtekoha maailmanähtusest, vesi, õhk, tuli, maa, millele omistatakse ajaline järgnevus. Thales mõtestab saabumisel isiku tuleku põhimõttega, et alati leidub samasugune, muutumatu põhjus. Toodud põhimõttest on kasvanud aine algosakese teaduslik teooria. Georg Simmel väidab, et meie tunnetuse ja tegutsemise sisu koosneb muutumatust osisest ja muutlikust osisest. Muutumatu osise moodustavad kogemuse tajutavad üksiktõsiasjad ja tahte viimased eesmärgid, muutliku osise aga põhjuslikud seosed, mis seostavad ning vabastavad inimese ühtlasi, ja vahendid eesmärgi saavutamiseks. Tõnu Luik presenteerib filosoofiat kui maailmavaate teoreetilist vormi, mis pretendeerib põhjendatusele. Uku Masing kirjutab uue mõtlemise võimalusest, psühholüüsist, nimetades seda uinunud võime äratamiseks, võrreldes seda histolüüsiga, sarnaselt nagu tõugust saab liblikas.

Elu mõte maailmavaatena saab olla maailma jätmine paremana maha kui me ta saabudes eest leidsime. See pärand, mille jätame saabumisel isikule, haarab looduskeskkonda ja noosfääri. Eeskätt järeltulevale põlvele mõeldud tegutsemine võib anda tulemuseks parema maailma. Küsimus on eeldustes ja eesmärgis. Nende vaheteost tuleneb võimalus, et kogupaketti kuuluv hingestus avaldab mõju ka teostatavatele projektidele. Võimalik psühholüüs on eraldi küsimus, mille pelk esitamine juba viib vastuse passiivse ootamiseni. Igavese Orpheuse igavene saabumine annab sisu filosoofilisele eneseteostusele. Selle tähenduseks võib olla Platoni väide, et filosoofia on suurim muusika, kui muusika on suur. Muusika parimates palades on täielikult haaratud nii eeldused kui eesmärgid. Nii ei ole elu mõtestamine elu ainuke mõte, nagu halvasti haritud või vähe moraalsed isikud sageli on arvamust avaldanud. Surm ei tapa, vaid halvab, arvatakse, millise arvamusega saabumisel isik, keda kunagi pole tulnud, kindlasti ei nõustu.

Filosoofia kui maailmavaate eesmärk on hoida mõte liikumises, samuti korrapärastes kommentaarides ainele ja pärandile. Kui eesmärgiks on jätta saabumisel isikule parem maailm, isikliku vabanemise kaudu, siis on oht ajada segi pärandi muinsuskaitseline ja pärimuslik osa. Pärand, mille jätame maailmale lahkudes saabumisel isiku jaoks, saab olla maailmavaateline, kooskõlas filosoofia kolmikjaotusega. Kaalugem, kas toimetused, mida teeme, võiks finišis päädida parema maailmaga saabumisel isiku jaoks. Kui mitte, siis on tegemist muinsuskaitselise maksiimiga, ära tee teisele seda, mida ise ei soovi endale tehtavat. See on väikseim möödunud mikrohetk, millele riik tugineb, et oma eetilistes nõudmistes ülenduda, soovides nõnda avaldada muljet saabumisel isikule, keda kunagi pole tulnud. Aga pärimuslik osa, muusika või Jakob Hurda algatatud rahvaluule kogumise näitel, millele tugineb kultuur, erineb filosoofia maailmavaatelisest eesmärgist ühetaolisuse poolest. Kultuuriline pärimus ei soosi mitmekesisust, kuigi võib sellele kaasa aidata liigilise pluralismiga. Muusika tähendus on sotsiaalselt liiga kitsas, piirdudes musikaalsusega. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna kitsastes raamides, piirdudes raamidega. Poliitilised maailmavaated eksisteerivad niivõrd kuivõrd saab valida vastandite vahel, mis on väga ühetaoline. Filosoofia seevastu annab ühetaolisusele lisamõõdu finišis, olles eesmärgist määratud. Saabumisel isik, keda kunagi pole tulnud, näeb mitmekesisust selles, et maailm on parem olnust, mille jätame lahkudes.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

juuni 2014
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: