Filosoofia on õppeprotsess: filosoofia üldosa eesmärk

@ost ia sueeb
Filosoofia üldosa pole veel kirjutatud. Esineb palju sissejuhatusi filosoofiasse ja ülevaateid filosoofiast, samuti spetsiifilisi oskussõnu eeldavaid filosoofiaid ning teaduslikke või kunstilisi lähenemisi filosoofilisele ainele. Nende kõigi ühiseks omaduseks on ebaselgus ja avarus üksnes pühendunud isikute jaoks – seega ebatäielikkus. Need ajendid, mõjud ja toimed on viinud selleni, et eemaldusin koolkondades tehtavast koolifilosoofiast ja küpses arusaamine vajadusest filosoofia üldosa järele. Kas aga filosoofias üldse on selgus võimalik ja kuidas selleni jõuda? Filosoofia üldosa tähendab juurdumist filosoofia lätete juurde, anonüümsete mõtlejate poole, ilma nimeta, tituleerimata, tagasihoidlike filosoofide manu, kelle autorlusest ei teata midagi, sest nende tekstid puuduvad.

Algus on nimetatamata. Need on lätted, suuline suhtlemine, elamine ja armastamine, mis on alati eksisteerinud. Neist on alati ammutatud ja ammutatakse tänapäeval. See on reaalne copy left, mitte copy right mõtlemine. Nende mõtted küll kajavad eelsokraatilistes ja klassikalise filosoofia tekstides, mille autorid on teada, kuid neid pole siiski põhjust pidada algallikaks. Kindlasti said Thales või Herakleitos inspiratsiooni ühiskonnast, mis neid ümbritsesid. Iga sotsiaalne elukorraldus, mis on jõudnud riigiks kujuneda, vajab nimesid ja aadresse. Riik vihkab tituleerimatust, anonüümsust, registreerimatust, adressaaditust. Pigem on filosoofia üldosa õigustuseks infotehnoloogia arenguga kaasnev infoküllus, informatsiooni pinnapealsus ja märkide näilisus. Saabumisel isik, keda kunagi pole tulnud, võiks loota teatud selgust.

Filosoofia üldosa on õppeaine, juurest kasvav tüvi ja võra, kuna filosoofia on õppeprotsess. See on menetlus, mis seisneb ettevaatamises neist, kes liiguvad ees. Samuti nagu liikluses, kus eesmärgiks on turvalisus, saab vältida avariilisi olukordi kui vaadata ette kaugemale. Näha silmapiiri laiemalt ees liikuvast kolonnist. Filosoofia üldosa eesmärgiks on näha uut arusaamist, mis võib õppides saabuda. Ajaloolises mõttes sai filosoofia alguse ca 2500 aastat tagasi ja neid filosoofia algelemente näeme tänapäevalgi. Nendeks elementideks on märgid: sõnad ja numbrid; keel: müüdi ja kirjana; õigus: seaduspärasuste ja seadustena. Need on vahetult nähtavad elemendid, millest moodustuvad objektiivsed tunnused. Alati on kehtinud põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Objektiivne tõendamine ilma tunnetuseta, mida saab anda saabumisel isik, peaks olema lubamatu. Ometi valitseb teaduses range tuginemine allikatele. Inimesse puutuvad elemendid on avaramad, kui tehniliste abivahendite abil nähtav, so mikro- ja teleskoobi vaatlusega tuvastatud elemendid. Filosoofia üldosa arvestab saabumisel isikuga. Seega on filosoofia üldosa teoreetiline distsipliin.

Kaasaegne filosoofia haarab kõik eriosad ja kogu ajaloo. Sellepärast on filosoofia emateadus. Teadmiste paigutamiseks on erinevaid võimalusi. Kuigi igale autorile kuulub püha võimalus struktureerida informatsiooni selguse huvides vastavalt oma nägemusele, peavad kõik teadmised elik kogu informatsioon vastavalt teemale, olema filosoofilises nägemuses haaratud. Isiklik lahutav üldistusvõime, mingi nähtuse lauseteks kodeerimine, pole mõeldav üksikisiku tegevusse suletuna. Inimene on õppiv olend, kandes seda kõike endaga kaasas, mida kunagi kuskilt loetud ja moodustades õpitu põhjal oma isiklikke lauseid. Igaüks lahutab nähtusi erinevalt. Teadmised saab struktureeritada valdkondadesse, eeldades faktilise tegelikkuse olemasolu või pidamist. Selguse huvides tuleb vahet teha tegelikkusel ja vormistamisel. Tegelikkus ja tõde on nähtused, mille vormiliseks väljenduseks on loogika esimene reegel (A=A).

Loogika esimene reegel on nö aususe reegel: räägi seda, mida oled näinud ja tead. Mõni teab, aga pole näinud, mõni on näinud, aga ei oska sellest adekvaatselt rääkida. Teadmistest üksi on vähe ja nägemisest üksi on vähe, nad peavad käima koos. Miinusmärkide liitmisel saame plussi. Matemaatikaga pole mõtet vastuollu minna isegi teadusel. Saabumisel isikuga, keda kunagi pole tulnud, on teine asi. Saabumisel isikut pole olemas olnud, aga kuna ta võib tulla, siis me ei saa seda välistada. Siis tehkem täna midagi, mida talle pärandada. Pidamine annab filosoofia üldosale usaldusväärsuse. Teiste sõnadega öeldes peab väljend olema sisendiga vastavuses, kuid mitte identses suhtes. Pidamise kohaselt vastanduvad tõde ja vorm tekstis. Nende samastamine tähendaks ebaselgust. Üksnes selged suhted võimaldavad kindlustunnet. Filosoofilistes tekstides räägitakse sõnadest, mõistetest, terminitest jms. Mõned religioossed tekstid räägivad samuti sellest, et alguses oli sõna. Selguse huvides tuleb neil vahet teha, eristada sõnu ja lahutada mõisteid.

Filosoofia üldosa kirjeldused on sõnalised, kuigi sõnaga koos on alati kehtinud numbrid. Erinevad viisid kannavad erinevaid tähendusi. Üldosa initsiatiiv tuleb siiski keelest. Filosoofia üldosa eesmärgiks on kujundada filosoofia mõistmiseks, filosoofiast arusaamiseks ja filosofeerimiseks vajalikud alused. Tähtsust omavad siin loogika reeglid, argumenteerimisoskus ja oskus mitte kalduda kõrvale teemast. Filosoofias on igakordse käibesüsteemi tõhusus arendatav üksnes isiklikult, koolkonnaväliselt, ilma tiitliteta. Kõik, mida me teeme, omandab mõtte saabumisel isiku jaoks, keda kunagi pole tulnud, kui see on tehtud hästi ja omab pärimisväärsust. Tõe selgitamine annab filosoofiale liitva (ühiskondliku) ja lahutava (isikliku) üldistusvõime, mille kasutamise eest mõtleja vastutab või sureb.

Advertisements

3 kommentaari (+add yours?)

  1. K_V
    juuni 07, 2014 @ 06:38:45

    Üldistusvõime kasutamise eest mõtleja vastutab või sureb?
    Moodsas maailmas tuleks filosoofia ümbritseda siltidega “Ära tule – tapab”.
    Seda siis juhuks, kui mõni tulekul isik on liiga loll, et mitte ise taibata.

    Vasta

  2. ckrabat
    juuni 07, 2014 @ 06:53:20

    Iseenest huvitav filosoofiline küsimus võiks olla – kas saabumisel isik võiks olla loll? Või siis teistpidi seatuna – kas loll võiks olla saabumisel isik? Siinkohal räägime lollist kui omaette võõrliigist, nibirulaste loodud töörobotist, mitte epistemoloogilisest mõistest. Kuna lolli valmismeisterdamine muutis tugevasti elukorraldust planeedil ning odav tööjõud mõjutas oluliselt püramiiidide ehitust ning kulla kaevandamist, siis võib küsiimuse sedaviisi püstitada küll. Ja kui me räägime lollist kui saabumisel isikust, siis ei saa me rääkida temast võtmes, keda kunagi ei tulnud, vaid enamgi veel, ta tuli mühinal nagu merelõvi ja vallutas kogu planeedi. Teda tabas aga robotite tüüpiline needus – ta hakkas joomna ning kvaliteet läks alla. Nibirul toodetud algmudel (algloll) oli küll kallim, kuid kõvasti töökindlam mudel.

    Vasta

  3. Jolli
    juuni 07, 2014 @ 12:45:44

    “Tegelikkus ja tõde on nähtused, mille vormiliseks väljenduseks on loogika esimene reegel (A=A).”

    —–

    Inspektor Glebsky esitas filmi: “Hukkunud Alpinisti” hotell lõpus monoloogi loogikateemadel. 🙂
    “Kui nad on inimesed, siis talitasin ma ju õigesti? Ja kui nad on need… mitte-inimesed… siis mis asja on meil üldse nende mitte-inimestega? Loogiline? Loogiline!”
    Või midagi sellist, mälu järgi.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuni 2014
E T K N R L P
« mai   juuli »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: