Poliitika kolmikpunkt: sotsiaalne alarõhk

@huviline
Eksursioon keemiasse: vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist, olles kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis. Vesi muutub tahkeks umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. Kui normaalset atmosfäärirõhku vähendada, siis hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama ja keemistemperatuur langema. Kolmikpunktiks nimetatakse vee olekudiagrammil punkti, kui teatud rõhul on sulamistemperatuur ja keemistemperatuur võrdsed. Poliitika on sotsiaalne nähtus, millel puuduvad füüsikalised agregaatolekud. Vee metafoori kasutades võib väita, et reaalsuses saab poliitika olla ühiskondlikult vastuvõetav üksnes siis, kui on leitud sotsiaalne surve (rõhk), mis tasakaalustab avalikud huvid (sulamistemperatuur) ja revolutsioonilised ajendid (keemistemperatuur) – nii, et jää on jää ja aur on aur. Teiste sõnadega öeldes on poliitika kolmikpunkt ühiskonnas valitsevate meeleolude mõjul kujunenud ühtsustunde puudumine. Alarõhk aga toimib siis, kui ebavõrdsus on põlu all ja valitseb võrdsustamine. Seejuures jätkem siinsest mõttekonstruktsioonist kõrvale võrdsuse seaduse ees, mis on abstraktne mõiste – ühiskondliku toimimise eeldus ja kooselu vältimatu abinõu. Normaalses olukorras valitseb ühiskonnas ebavõrdsus, mitmekesisus ja ühtsustunne.

Harva võib juhtuda, et rahvas on sama ühtne, kui olid eestlased eelmise sajandi ühekskümnendatel aastatel. Sotsiaalne surve võib ühtsustunnet mõjutada, luua või hävitada, sageli on nii pärast suuri konflikte nagu vabadussõda või maailmasõda. Alarõhu toime ühiskonnas on vastastikune: ametnikud mõjutavad ebakindla sissetulekuga elanikke, kes omakorda otsijatena mõjutavad kindla sissetulekuga ametnikke. Praeguseks ajaks on ühiskond lõhenenud, toimib lepingulistel pingetel põhinev sotsiaalne surve, kus initsiaator võtab kasumi ja ellu püütakse viia abstraktset võrdsust. Poliitika on jõudnud kolmikpunkti, ilmselt selle juba ületanud ja taasliikumas normaalsuse suunas.

Sotsiaalsete nähtuste erinevus füüsikalistest nähtustest seisneb selles, et kvantiteet pole ühiskonna jaoks üldse tähtis. Kui füüsikas võib kvantiteedi suurenemine põhjustada hüppe kvaliteedis, siis ühiskonnas on enamuse ja vähemuse mõistetel marginaalne politoloogiline või sotsioloogiline tähendus. Täisväärtuslik poliitika sõltub ühiskondlikust ühtsustundest ja avaldub avalikus huvis. See ei ole midagi ideaalset, aga see on harva esinev ja sellepärast taga igatsetav. Ühtsustunde minetamine väljendub eeskätt ajakirjanduses ja teatris, mõlemates avalduvad avalikud huvid, mis on keskendunud meelelahutusele. Meedia üldiselt on meelelahutuslik, aga ühtsustunde aegadel moodustab ajakirjandus meedia tõsiseltvõetav osa. Sellistel aegadel koonduvad ajakirjandusse suurt sisemist valmisolekut endaga kandvad isikud (Juhan Peegel). Sama märkuse võib teha teatri kohta, sest kui veel eelmise sajandi kuuekümnendatel võeti ühiskonnas teatrit tõsiselt (Voldemar Panso), siis tänapäeval ütleb aasta lavastaja tiitli laureaat (Madis Kalmet) kahetsusega, et Eesti teater vajaks tugevat liidrit. Teater üldiselt on meelelahutuslik, aga ühtsustunde aegadel moodustavad teatritegijad (Mikk Mikiver) ühiskonna tõsiseltvõetava osise. Kui on näha, et ajakirjandust ja teatrit võtavad tõsiselt üksnes üksikud ajakirjanikud ja näitlejad, siis on selge, et sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on võrdsustumas.

Revolutsioonilised ajendid, eeskätt mässud (Pronksiöö, Maidan, Krimm), tähendavad ka sotsiaalse kriitika tasalülitamist. See on olukord, kus isegi kõige teravamad kritiseerijad kohanduvad ametliku doktriiniga. Teiselt poolt imeb ametlik doktriin endasse kõik, mis tundub imemisväärne. Ametnikud pööravad riigi ja rahva igipõlise vastasseisu näilisesse mugavustsooni, uinutades vähem uniseid isikuid elatustaseme tõstmise ideega. Õige oleks otsida rahva ja rahvaesindajate (Riigikogu) suhetes ühtsustunnet, mitte pidada oma riiki vaeslapse kombel absoluutseks väärtuseks. Riik pole sotsiaalselt midagi head, pigem hulk piiranguid, mis rahva revolutsioonilisi ajendeid kammitsevad, kuigi kaheldamatult pole julgeoleku tagamiseks ajaloos riigist paremat vahendit seni leitud. Vanad roomlased ütlesid rahvas ja senat. Samas on rahuajal riigi sümbolitega liialdamine, riigi tähtsuse rõhutamine, tseremoniaalsuse ülistamine ja kõrgetesse üliametnikesse harras uskumine puhas potentsi raiskamine, mis viib lõpuks tasalülitatud poliitikani, kus kõik poliitikud mõtlevad ühtemoodi ja mängivad samade mängureeglite järgi, rahva rolliks jääb aga vastata lõputule hulgale sotsioloogilistele küsitlustele ja usaldusuuringutele. Tagasiside ei tohiks revolutsioonilisi ajendeid lihtsalt endasse imeda, paigutades rahulolematuse graafikutesse valimiskompassides. Lahendus saab olla mõttekonstruktsioon pärandatavast elukeskkonnast saabumisel isikule, keda kunagi pole tulnud.

Advertisements

5 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    mai 19, 2014 @ 17:19:48

    Analüüs: Eesti avaliku sektori kulud ületavad buumiaegset taset
    http://e24.postimees.ee/2799048/analuus-eesti-avaliku-sektori-kulud-uletavad-buumiaegset-taset

    Analüüsist tuleb ka välja, et Eesti paistab teiste arenenud riikide võrdluses välja suhteliselt kõrge valitsussektori töötajate osakaaluga tööealisest elanikkonnast. Kuna rahvastik väheneb, siis tuleb vähemalt sama osakaalu hoidmiseks tulevikus valitsussektori töötajate arvu veelgi vähendada. Samas tööjõud ka kallineb. Järelikult tuleb avaliku sektori kestliku toimimise huvides teha põhimõttelisi, tulevikku suunatud otsuseid ja valikuid.

    Vasta

  2. personainfieri
    mai 19, 2014 @ 18:00:15

    Ka Indrek Tarand on sõna võtnud kvalitatiivse hüppe teemadel poliitikas, piirdudes siiski kvantitatiivsete näidetega oma tegevuses.

    http://www.ohtuleht.ee/580180/indrek-tarand-tarandi-kasutegurist-silver-meikar-kui-ebatohus-analuutik

    Isiklikult tundub, et Tarand on kaldumas õiges suunas, rääkides energiatõhususest laiemalt kui üksnes rohelises võtmes, kuigi ta muidugi ei seosta seda veel saabumisel isikuga, keda kunagi pole tulnud. Tarand tunneb Euroopa struktuuri. Ühtlasi on ta heas mõttes kaval, mis on poliitikule vajalik omadus. Seetõttu pole tema suust loota avalikku juttu Euroopa tegelikust poliitilisest alarõhust parlamendis ja muudes institutsioonides. Võib olla silmast silma on ta avameelsem.

    Vasta

  3. huviline
    mai 19, 2014 @ 18:08:35

    Silver Meikar teeb Indrek Tarandit maha uue põlvkonna statistilise kõikenägeva pilguga ja peab samuti oluliseks kvantitatiivseid näitajaid, kuna muid näitajaid võtta pole.

    http://www.ohtuleht.ee/579863/kommentaar-kui-tohus-on-tarand-europarlamendis-tegelikult

    Vasta

  4. ckrabat
    mai 19, 2014 @ 18:29:16

    Järjekorras ilmus vist kõigepealt Meikari artikkel ja siis Tarandi vastus Meikarile. Ega siin midagi üllatavat pole, sest mõlemad kandideerivad sõltumatute üksikkandidaatidena ja jahivad sama valijaterühma, kes on valitsevates erakondades pettunud. Tarand on edukam, talle ennustatakse isikumandaadi täisvõtmist, aga ta on olnud rohkem ning stabiilselt pildil ja pole midagi teha, kollase meedia saated mõjutavad valijaskonda rohkem, sest neid vaatavad massid. Lisaks veel suguvõsa aura. Meikar kogus feimi Reformierakonna (tegelikult on see omane kõikidele erakondadele) rahastusskeeme paljastades, kuid tal pole õnnestunud seda poliitiliseks kapitaliks akumuleerida. Poliitikuna on tema potentsiaal vähemalt hetkeseisuga nullilähedane. Igasugune meedia ei loe, sest üksikkandinaadina kandideerib ajakirjanik Tanel Talve, but who the fuck knows TT? Pole midagi teha, kui tahad poliitikas läbi lüüa, tuleb tantsukingad jalga panna ning minna Tantsud tähtedega saatesse lollide hääli püüdma. 🙂

    Vasta

    • huviline
      mai 19, 2014 @ 21:01:25

      Siin on mida Tarand ise arvab oma tõhususest Euroopa Parlamendis:

      http://www.tarand.ee/2014/05/viisaastak-viie-aastaga/

      Tarandi teema väärib eraldi artiklit. Antud artikli teemasse mahub Tarand tüüpilise näitena poliitikust, kes on hakkaja, nutikas, mõtlev ja usaldusväärne, kes aga kaob musta massi Euroopa parlamendi pingiridade vahel, kuna tal puudub oskus koguda tõendeid oma ideede taga paistvate nägude tagant.

      Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

mai 2014
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: