Alternatiivmeedia tulevik V – Telegram.ee üürike tähelend

@ckrabat
Väga lühiajaliseks jäi alternatiivmeedia portaali Telegram.ee (29.01.2013-06.05.2014) tähelend, mis alustas suurte lootustega 2013.aasta jaanuaris. Veidi rohkem kui aasta hiljem teatas rahalistesse raskustesse sattunud portaal tegevuse peatamisest. Portaali lõpuloo põhjal oli tegemist populaarse ettevõtmisega, mida külastas päevas keskmiselt 24 000 lugejat (võrdluseks Persona in fieri päevane rekord on isegi tubli 267, tavaliselt jääb nii 30-60 külastuse kanti; 3,5 aasta jooksul on külastusi üldse kokku olnud 60 000) ning 29 000 Facebooki fänni. Kuid ainuüksi tegutsemistahtest jääb väheks, kui seda ei toeta relevantne majandustegevus. Telegram.ee ajakirjanduslikuks tipphetkeks jääb MTÜ Eesti Skeptiku poolt väljaantava maineka Umbluu preemia pälvimine juba esimesel tegevusaastal, millest Persona in fieri taoline väikeettevõtja võib vaid und näha, olgugi et tegemist on Eesti reptiilinduse lipulaevaga ja reptiloidide võrdsete õiguste eestvõitlejaga.

29.jaanuaril 2013.a. näeb Telegram.ee peatoimetaja Mariann Joonas perspektiivis mitmetahulise pildi pakkumist välisilma kohta, mis siis nähtavasti hõlmas alternatiivseid teadmisi, kuid ka vandenõuteooriaid, New Age‘i, nn tõrjutute mälestusi ja kõike seda millesse põhivoolu meedia on erinevatel põhjustel tõrjuvalt suhtunud. Kokkuvõttes võib nentida, et vormilt tegemist oli tõepoolest teistsuguse profiiliga väljaandega kui põhivoolu meedia tüüpesindaja, kuid sisuliselt oli tegemist samasuguse äärest ääreni laiatarbekaubaga, kus pakuti lihtsalt teistsuguste firmade kaupa ja kust taiplik lugeja pidi ise terad sõkalde seest välja otsima. Lennukad plaanid võivad sind kosmosesse kanda, aga elu karm reaalsus lööb välja siis, kui kosmosest burksiputka ette jõutakse ning selgub karm tõde, mis elu on ja sa näed, kuidas põhivoolu meedia bemmid sinu sapakast lihtsalt üle sõidavad. See tähendab, et sinu toredaid plaane peab toetama edukas majandustegevus ja siin jäi alternatiivmeedia lipulaeva ambitsioonidega portaal hätta. Kuigi üritati pakkuda teistsugust kaupa, hakati kauba turustamiseks üles ehitama samasugust supermarketit nagu põhivoolul.

Telegram.ee alternatiivmeedia portaalina oleks ju võinud üritada asju ajada alternatiivselt ning üritada teha võimalikult rahavaba väljaannet. On nad ju ise oma portaalis kirjutanud kodanikest, kes ilma rahata väga hästi hakkama saavad. Kõik saab alguse sellest, mille tarvis seda raha neil kulub? Kas nad palkavad inimesi, üürivad kontoripinda, maksavad honorare? Aga kui ürituse eesmärgiks ei ole kasumit teenida, vaid teha seda puhtalt rahvavalgustuslikel eesmärkidel, siis on võimalik kulusid kõvasti kokku hoida. Põhivoolu meedia majandamismudeleid kasutades ei suudeta loomulikult pikaaegselt konkurentsi pakkuda, sest sisse nad ei too eriti midagi ja nad sõltuvad täiel määral ainult neile laekuvatest toetustest, kui neil just Nibiru kullale pole juurdepääsu tekkinud. Portaali tegijate taust näitab, et mingi varasem meediakogemus on neil nähtavasti olemas, aga mitte managemendist. Võib ette kujutada, et kõik need plaadi- ja filmiettevõtted eriti midagi sisse ei toonud. Nad oleksid pidanud leidma ettevõtluskogemusega inimese, sisse ostma raamatupidamisteenust, aga suur osa võimalikest toetusest oleks läinud juba selle alla. 🙂

Altruismist on asju võimalik teha siis, kui sul on piisavalt sissetulekuid, mis võimaldavad seda teha. Üks võimalus on arendada mingit ettevõtlust ja selle tuludest pidada ka portaali üleval. See peaks vähemalt teoreetiliselt vist ka mingeid maksusoodustusi andma. 4. juulil 2013 on peatoimetaja võtnud vaevaks selgitada mõningaid tegevuse põhimõtteid. Kulusid aitaks kokku hoida vabatahtlik töö. Mariann Joonas väidab, et “vabatahtlikul on nende kogemuse järgi aega teha maksimaalselt 1 artikkel nädalas. Sõltuvalt allikate arvust ja raskusastmest võib ühele artiklile kuluda 2-8 tundi.” Kui arvestada, et nädalas tahavad nad 60-70 originaalartiklit, siis väikese meeskonnaga läheb neil muidugi raskeks. Rohkem kui kolm aastase kogemuse põhjal võib siin nõustuda, enam-vähem nii see ongi. Samas tuleb tunnistada, et artiklite kirjutamine aitab mingis mõttes “vormis hoida” ning teinekord mõnele sind huvitavale teemale pühenduda, s.t sa viid kirjutamise kaudu end asjadega kurssi.

Samal ajal toetub nende planeeritav kasum kahele vaalale – reklaamirahale ja lugejate annetustele. Portaali majandamises tehti mõned olulised strateegilised vead: peatoimetaja deklareerib, et nad “ei tee kunagi kompromisse raha pärast. Neile ei sobi kasiinode, pankade, apteekide, limonaadide, alkoholi jne reklaamid.” Reklaam hakkab sisse tooma siis, kui sellel portaalil on piisavalt lugejaid, aga sa pead seda kõigepealt tõestama ning näitama seda lugejaskonda ka usaldusväärse tarbijana, mis peaks olema vastukarva portaali ideoloogiaga. Lugejate annetustest sõltumine ei ole samuti kestlik äristrateegia. Lugejate toetusi võib kasutata arendustegevuseks, kuid vaevalt on võimalik sellise majandusmudeliga portaali üleval pidada. Annetuste põhjal pole võimalik jätkusuutlikke asju teha, sa pead leidma vähemalt püsisponsoreid. Samal ajal näevad nad oma tulevikku äriühinguna, loobudes mittetulundusühingu formaadist. Äriühing eeldab aga ka äritegevust. Mitte midagi halba ei oleks olnud, kui nad näiteks oleks arendanud ettevõtlust, teeninud kasumit ja pidanud ettevõtlusest saadud tuludega üleval ka alternatiivmeedia portaali. Postimehest aga võib lugeda, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus määras neile 5000 euro suuruse starditoetuse internetiraadio ja -televisiooni asutamiseks, kuid ettevõte ei suutnud neid projekte käivitada ega kulu- ja väljamaksedokumente esitada. See annab juba märku ettevõtte nõrgast potentsiaalist, sest vähemalt raamatupidamine peab olema korras, muidu on kurb lõpp ette planeeritud.

Kasumit sellised ettevõtmised reeglina ei tooda, nii et vähemalt unistuse rikkaks saada võib maha matta, v.a. ehk juhul kui sa käivitad mingi rahvusvahelise võrgustiku nagu Facebook vms, aga sellise võrgustiku sissetöötamine pole lihtne, eriti veel Maarjamaa paesel pinnal. Võrdluseks võin jällegi tuua, et blogi peame me täiesti nulleelarvega, ei tee selle tarvis mingeid kulutusi ja loomulikult ei saa sellelt ka mingeid tulusid, aga see on võimalik ainult seetõttu, et on olemas mingid muud sissetulekud, mis võimaldavad seda hobi korras teha – sa ei pea tegema midagi selleks, et elatist teenida. Positiivne on kogu asja juures on just sõltumatus, et sa võid kirjutada millest tahes, ega ole sõltuv kellegi tellimustest või hinnangutest. Kõige suurem probleem ongi ajas. Näiteks hiljutise Lõuna-Aafrika loo valimiste tegemine võttis kokku umbes 3-4 tundi aega koos algmaterjalide otsimisega, aga kui sul on mingid eelteadmised olemas, siis on võimalik aega jälle kõvasti kokku hoida ning  kõik on teostatav, kui asi ise huvi pakub. Kui huvi enam pole või pole võimalik enam tasuta teha, siis löödki ukse kinni ning elu läheb edasi.

Telegram.ee ambitsioonid olid vist vähe suuremad. Neil ilmus ka päris palju tõlkelugusid. Tõlkelugude tegemiseks kulub muidugi aega ja oleks vaja sellist tõlkijat, kes vastavast teemast midagi taipab ka. Tõlkimine on omaette kunst ja kvaliteetse tõlke tegemine võib olla palju aja- ja töömahukam, kui arvamusloo kirjutamine. Põhivoolu meedia treib ka pigem uudisnupukesi, mis pole otsesed tõlked (vt kasvõi Elu24), sest nende tegemine on lihtsam. Milline peaks olema alternatiivmeedia? Kvaliteetne võiks olla. Tegelikult peitubki siin kasutamata nišš. Teha vähem, aga paremini, umbes nagu mingi väikese toote turule toomine. Pealegi ja see on oluline, põhivoolu meedia oma masstoodangulise laiatarbekaubaga on lati piisavalt madalale asetanud. Alternatiivmeedia saab teha vähem, aga paremini, kindlasti sõltumatumalt kellegi tellimusest.

Kas alternatiivmeedia peaks olema professionaalne, on juba tõsisem dilemma mõtislemiseks, sest kvaliteetne ja professionaalne ei pea olema ilmtingimata kattuvad mõisted. Teatud mõttes ajavad mõisted professionaalne kirjanik, professionaalne kunstnik ja professionaalne helilooja hirmu peale, sest nad ei kirjuta mitte loomingulisest vabadusest, vaid selleks et end ära elatada ja kuna äraelatamine kaasaegses mõttes ei pruugi olla otseses sõltuvuses, kui palju sinu tootele ehk siis loomingule on turgu, vaid hoopis sellest, kuivõrd sa suudad oma loomingu ilmutamiseks toetusi küsida, siis võib see tekitada umbusku ka sinu loomingu suhtes, sest see peab vastama mingitele institutsionaalsetele ettekirjutustele, mille läbi sinu loomingut rahastav institutsioon seda hindab. Tugevasti normeeritud ühiskonnas ei pruugi enam olla kohta Pipi Pikksukale või Karlssonile, sest nende lugude stsenaariumid pole kooskõlas institutsioonide poolt rakendatavate maailmavaateliste piirangutega. Eestis on headeks illustreerivateks näideteks siinkohal Kadri Kõusaare rahvusvaheliselt akrediteeritud mängufilmi “Magnus” keelustamist või siis hiljutine skandaal briti ajakirjaniku Toby Harndeni Afganistani missiooni kirjeldava raamatu “Surnuist tõusnud mehed” eestikeelse tõlke avaldamisega kirjastuse “Kunst” poolt. Loomingu professionaliseerumine, nimekirjade koostamine, kellel on õigus loometegevuseks ja kellel mitte, võib ühiskondlikku kontrolli loometegevuse üle suurendada.

Peale surma on nad tervelt kaks artiklit ilmutanud, mille näol võib tegemist olla ka mingite varasemate lepingute alusel tehtud tõlketöödega, aga paremal nurgas kastikeses on toodud ka nende eelarve. Selle järgi elavad nad puhtalt lugejate toetustest, millega on nad suutnud likvideerida 1198.09 eurose võla maksuametile. Perioodil 6.-st 13.maini tuli annetustena 1761 eurot, mis pole üldse ole paha, aga võlgu on ikka veel üle 10 000 euro, mida ei aitaks katta isegi EAS 5000-eurone toetus. Palgavõlgnevused on 7658 eurot ja maksmata arved 4115 eurot.  Kui neid summasid vaadata, siis nad plaanisid ikka tõsist meediaettevõtet. 4115 eurot ülalpidamiskulusid kolme kuu peale tähendab korralikku office’t, kus käiakse tööl. Kokkuvõttes tundub, et nad tegid majandusliku valearvestuse, millegipärast arvasid, et pappi hakkab laialt voolama, aga enne seda pead sa ettevõtte sisse töötama ja konkurentsivõimeliseks muutma. Robotite mäss planeedil Maa on hävitamas reptiilset rahusõnumit – armastage ligimesi nagu iseennast. Telegram.ee katseid alternatiivsete teooriate tutvustamisel ning eriti reptiilse maailma tegevuse lahtimõtestamisel tuleb sellegipoolest vääriliselt hinnata. Ellujäämiseks on neil siiski vaid kaks võimalust. 1) leida püsisponsorid või arendada ettevõtlust, millest laekuvate tuludega portaali üleval pidada; 2) üles ehitada portaal vabatahtlikule tööle, mis aga eeldaks tegevuse põhjalikku ümberkujundamist ja see ei pruugi olla jätkusuutlik.

Robotite mäss.

Aadressilt: http://content6.flixster.com/question/52/12/34/5212348_std.jpg

Advertisements

8 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    mai 18, 2014 @ 11:26:35

    Robotite mäss – loll mäe otsas 🙂

    Vasta

  2. ckrabat
    mai 18, 2014 @ 16:17:13

    Kuidas läheb alternatiivmeedia väljaannetel mujal? Tihtipeale on need ideoloogiliselt motiveeritud. Telegram on teinud intervjuu 2011.aastast soomekeelse verkkomedia.org eestvedaja Janus Putkoneniga. Suomi24 andmetel on Verkkomedia venemeelne, antiamerikanistlik, antisemiitlik, sotsialismilembene, anarhosündikalistlik, vasakpoolne jne, kus tihtipeale saavad sõna anarhist Alex Jones ja reptiilinduse asjatundja, endine elukutseline jalgpallur David Icke.
    Verkkomedias on teiste hulgas sõna saanud Eestiski hästi tuntud aluspesu uurija Sami Lotila. 🙂

    Vasta

  3. ckrabat
    mai 18, 2014 @ 17:54:30

    Alternatiivmeedia ambivalentne aura
    http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=19571:alternatiivmeedia-ambivalentne-aura&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3461

    Vandenõuteooriaid vahendavad alternatiivmeedia kanalid esindavad siiski vaid alternatiivmeedia üht kõige radikaalsemat ning viimasel ajal näib, et ka kõige häälekamat äärmust. Konspiratsiooniteooriad pakuvad sotsiaalsete sündmuste mõistmiseks ning sageli väga fantaasiaküllaseid ning šokeerivaid selgitusi, mis on kahtlemata meeldejäävad ning kujundavad seetõttu suurel määral alternatiivmeedia üldist tähendust. Nii kipuvad aga funktsioneerima mis tahes äärmused. Peavoolumeediale sekundeerivate kanalite spekter on siiski märksa laiem ning vandenõuteooriaid ei saa pidada alternatiivmeedia klassikaliseks näiteks, kuna nende puhul ei tunnistata ühiskondlike häälte põhimõttelist paljusust.

    Point on ka selles, et kasumijahis kolletuv põhivoolu meedia ei jää konspiratsiooniteooriate tootmises alternatiivmeediale eriti alla, ainult et nende tõdesid serveeritakse õigetena, mida korralik kodanik peab aktsepteerima, sest lehes on niiviisi kirjas 🙂

    Vasta

  4. huviline
    mai 18, 2014 @ 20:35:49

    Meedia on meelelahutus ja väga oluline osa kaasaegsest ajakirjandusest on puhas meelelahutus. Meedia on meelelahutusena totaalne. See on loomulik. Eriti kui mõtelda sellele psühholoogilisele pingeseisundile, milles maksumaksjad oma makse ajatavad, sest see on lubatud! Stressis inimesed vajavad lõõgastust ja ajakirjanduses toimuv on parim võimalus sellest osa saada, kuna avalikus ümbritseb meid iga kell igast küljest. Käsitledes meediat meelelehutusena tunduvad paljud ilmingud selles arusaadavatena ja vajadus naeruväärseid nähtusi meediale etteheita kukub justnagu ära.

    Ilmselt on aga ajakirjandusel ühiskonnas täita ka tõsiseltvõetavaks kvalifitseeruvaid ülesadeid. Paraku võetakse ajakirjandust paljude kodanike poolt vägagi tõsiselt, eriti noored maailmaparandajad. Lihtsalt igapäevasest kogumassist on keeruline üles leida seda iva, mis võimaldaks väita, et ajakirjandus pole pelgalt meelelahutus. Mingi osa ajakirjandusest püüdleb taaskasutuse poole mitte taaskasutuse pärast, vaid sellepärast, et mitte pärandada järeltulijatele moevoolude ruineerivat mõju kasututest riietest.

    Täiesti kasutud artiklid ajakirjanduses ruineerivad lugejaid. Veelgi enam ruineerivad neid sisutud, pinnatud ja kaemustühjad pildid. Üks lause võib rohkem öelda, kui tuhat pilti kokku. Head illustreerivat materjali on meedias üliharva.

    Peavoolu puudused seisnevad massiivsuses, millele keegi vastu panna ei suuda, ja ühetaolisuses. Alternatiivsed voolud ei tohiks otsida meedias lünki, et neid täitma asuda, sest peavoolus pole üldjuhul ühtegi lünka ja kui mõni peaks siiski esinema, siis on see länk täidetav meedia totaalsusega. Samuti on seaduse lünkadega. Kui mõni peaks leiduma, siis tuleb see täita, lähtudes seaduse teistest sätetest. Kui ka sellest pole abi, siis tuleb lähtuda seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.

    Meedia teine säte: see on teine leht. Kui Õhtulehest saab kõrini, siis loe Andrei Hvostovi. Meedial pole mingit muud mõtet ega eesmärki kui avalikuse informeerimine. Meelelahutus informeerib avalikust meelelahutuslikel eesmärkidel kõige paremini.

    Alternatiivsed voolud meedias on tõenäoliselt mõjutatud peavoolust, sest peavool on alati moes, kuid jääb ka võimalus öelda oma sõna: maailm on pärandamisväärne üksnes mitmekesisesse keskonda süvenedes, kus kõik ei pruugu sugugi olla korras, kuid vähemalt meie oleme teinud kõik endast oleneva, et see pärandamisväärsena pärandada.

    Vasta

  5. K_V
    mai 19, 2014 @ 07:51:18

    Kollane ajakirjandus polegi ajuprotees madalaimale ühisnimetajale, aga on kvaliteetmeelelahutus kvaliteetlugejale?
    Sirbi lugejaskonna vaimne üleolek on niimoodi tõsise kahtluse alla seatud ja pealtnäha ülevõlli alternatiivmeedia intellektuaalsete gurmaanide delikatessiks saanud.

    Vasta

  6. huviline
    mai 19, 2014 @ 10:01:22

    Puhast fileeritud ajakirjandust ei esine, nii Sirbis kui Õhtulehes ilmub gurmaanset ja fekaalset, nende jaoks kellele on oluline tellijaarv ja majanduslik tasuvus. Mängureeglid on mõlema jaoks ühesugused.

    Turg määrab, manipuleerides soola ja pipraga vastavalt vajadusele. Seestpoolt turgu ei muuda, turgu on võimalik mõjutada väljastpoolt. See võiks olla alternatiivse meedia tulevik, kes mängureegelid ei tea, rikub teadlikult või ei soovi üldse mängida.

    Vasta

  7. ckrabat
    mai 19, 2014 @ 12:27:37

    Alternatiivmeedia eelis on see, et ta saab teha teistmoodi ning olla sõltumatu. Telegrami puhul muutus probleemiks see, et nad üritasid majandada nii nagu põhivoolu meedia, aga see mudel nende peal ei töötanud. Samuti pakkusid nad samasugust laiatarbekaupa nagu meinstriimarid, seinast seinani kõike, mida võiks käsitleda märgusõna alternatiiv all.
    Sirbi probleem ongi järsku selles, et tal on sele orientatsioon piiratud meie-grupile? Äkki nad polegi huvitatud laiade masside harimisest?

    Vasta

  8. ckrabat
    mai 21, 2014 @ 22:54:36

    Sarjast rumalad küsimused, targad vastused või siis vastupidi 🙂
    http://www.telegram.ee/arvamus/uks-rumal-kusimus-miks-telegrami-tegemine-nii-kulukas-on

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

mai 2014
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: