Rujaline maailm: keda huvitab Euroopa Liit?

@huviline
Kristjan Oad väitis, et europarlamendi valimistest osavõtt on alates selle võimaluse tekkimisest pidevalt langenud, kuna Euroopa Liidu kodanikke ei huvita Euroopa Liit. Põhjus olevat selles, et nad ei tea mis on Euroopa Liit ja mis on temast kasu, kuna Euroopa Liit isegi ei tea, mis on tema olemus ja eesmärgid. Üldjuhul on üsna lihtne väita, et Euroopa Liidu olemus on teada, et see on riikideülene ühendus, mille eeskirjad on liikmesriikide reeglite ülesed, kuid traagika peitub juhtide retoorikas, kes peavad Euroopa Liitu pelgalt rahuorganistasiooniks koos lepinguliste vabadustega. See on isegi Ukraina kriisi kontekstis vananenud retoorika ja selgeks õpitud sõnavara. Rahuorganisatsioon lõppes liidule aluse pannud terase- ja söelepingute integreerimisega uude lepingusse. Oad noore vaatlejana kasutab selgemat terminoloogiat.

Klassikalise ülimusliku jurisprudentsiga liiduna on Euroopa Liit teel kokkuhoiupoliitika suunas. Bürokraatide vägi on kolosseumlik ja personalikulud alati kõige suuremad. Bürokraatias on kokkuhoidu võimalik saavutada üksnes funktsionaalse tsentraliseerimisega. Kolossi protsessid on muidugi aeglased, võivad ka tänapäeval pikeneda sajandite pikkuseks, aga päeva lõpuks on kõik varasemad riikideülesed liidud ajaloos olnud (kon)föderaalsed. Rahvusriikidest koosnev koloss pole erand. Erinevalt keisrite juhitud provintsideülestest liitudest tuleb tänapäeval demokraatlikult valitud liiduparlamendil lahendada erinevate rahvaste kooseksisteerimise probleem paratamatu föderaliseerumise kontekstis.

Üldiselt on olemus ja eesmärgid teada. Sõnad nagu koloss, impeerium, föderatsioon jne ei pea iseenesest tähendama Eesti jaoks mingit katastroofi ja võivad veel kaua aega olla majanduslikus mõttes kasulikud. Puhtalt majandusliku organisatsioonina näeksid paljud poliitikud Euroopa Liidule õigustust. Majanduses on aga omad seaduspärasused. Vaba turg tähendab konkurentsi, mis omakorda tähendab solidaarsuse hävitamist. Juba praegu on eesti rahvas lõhenenud erinevateks huvigruppideks. Teisest küljest eeldab pangandussektor usaldusväärsust, mis saavutatakse rangete reeglite ja järelvalvega. Õigusriik näitab oma karmimat külge. Vaba tööjõu liikumine liidu piires põrkub sageli kohalike vastuseisule, mida nähtub eriti paljudes kutseühendustes.

Spetsiifilises tähenduses on Euroopa Liidu olemus ja eesmärgid vähemalt hämarad. Noorte hispaanlaste ja kreeklaste tööpuudus on ainult osaliselt huvipuuduse või kutseharidusreformi puudumise mõju, mida on väitnud Indrek Tarand. Reaalselt on kõrge elatustasemega riikides lihtsalt raske, kui mitte võimatu noorel tegevuslikku aktiivsust ehk ettevõtlikust avaldada, kuna selleks on vaja kogemusi, head mainet ja kapitali. Vähemalt kapitali pole kuskilt võtta. Tulevik, mis ka eesti noori ees ootab, tähendab allumist panganduses kehtestatud reeglitele või mentori suunistele. Iga riik soovib oma rahvuse kestlikkust, mitte kellelegi/millelegi allumist. Ajalugu annab identiteedi. Euroopa rahvaste vahelise ajaloolise vastasseisu peitmine kalevi alla hakkab tähendama rivaalitsemist keskuses, mille varjamiseks jääb pelgalt organisatoorsetest meetmetest väheks.

Euroopa Liit on klassikaline impeerium, erinedes ajaloolistest eeskujudest demokraatliku korraldusega. Üldjuhul peaks riikideülene liit tähendama head aega kultuurile ja loomemajandusele. Tõlkijatel on tõenäoliselt üldse läbi ajaloo parim aeg kätte jõudnud. Muusikud, filmitegijad, reklaamdisainerid, kelle tööriistaks pole emakeel, vaid rahvusvaheliselt mõistetav visuaalne või audio kommunikatsioon, võivad kogu liidus läbi lüüa. Selliste liitude eesmärgiks on lisafunktsioonide täitmine, mis üksikule rahvusriigile ülejõu käib või milleks puudub ressurss. Rail Balticu projekti käivitanud korraldajate otstarbekus on selliseks lisafunktsiooniks. Siiski käib kolossidega koos palju ebameeldivat ja üks neist ongi keerukus, mis kodanikke tegelikult ei huvita. Hannes Rummi jaoks võib Euroopa Liidu toimimine olla selge nagu sulavesi, mis ei tähenda, et tavakodanik saab samal jääl liugu lasta.

Euroopa Liit peaks tähendama heaolu kasvu, pikemaks venitatud karjääriredelit, mille tipus suuremad rahanumbrid. Teenistujad kogevad maailmaajaloo suurimat bürokraatiat, rangeid juhiseid ja ettekirjutusi tulevikus. Kuid Euroopa Liidust on vähe kasu, kui eesmärgiks on puhtam elukeskkond, sh noosfäär, mida võiks soovida järeletulijatele pärandada. Noosfääri, sh kodanike hoiakuid rikutakse ebaloomulike direktiividega, nt kindlustuse valdkonnas, kus on ebanormaalne, et suurema ja väiksema riskikäitumisega isikud peavad maksma kindlustusmakseid võrdselt. Aktuaaridel on siin peamurdmist. Eerik Kergandberg on kirjutanud, et 30% Euroopa Liidu eelarvest on pettuslik. Pettustega võitlemiseks on moodustatud eribüroo OLAF.

Kokkuvõttes on saabumisel isiku jaoks, keda kunagi pole tulnud, positiivne mõju Euroopa Liidust pikemas perspektiivis praktiliselt olematu. Pettus, silmakirjalikkus, egoism, enese mõõdutundetu upitamine avalikuse silme all, auahnus, nimetatud madalad omandused, mis vääramatult iseloomustavad bürokraatliku teenistuslikku võitlust, levivad ja hakkavad liidus levima. Saabumisel isiku eesmärgid rujalises (roostevabas) maailmas on hoopis midagi muud. Roostevabas maailmas piisab solidaarsuseks aususest ja inimõiguste kaitse argument, millest on saanud valitsemise vältimatu tingimus, on annektsiooni või agressiooni alusena mõistetamatu. Praktilise nõuandena tuleks Eesti saadikutele soovida jõudu oma pisieesmärkide realiseerimisel ja hoida siiski ära liidu lagunemine. Parem koloss kui kaloss, mille rivaalitsevad rahvusriigid ukse taha on jätnud ja võivad hakata tagasi tahtma, et koju minna. Parem koloss kui kaos. Lihtsalt saabumisel isik eelistab ausust ja rääkida asjadest nii, nagu asjad on tegelikult.

Advertisements

6 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    mai 09, 2014 @ 11:19:48

    Euroopa Liidule palju õnne, sest täna 64 aastat tagasi esitas Prantsusmaa tollane välisminister Jean-Baptiste Nicolas Robert Schuman Euroopa riikide solidaarsusepõhise ühinemise idee, mida loetakse sümboolselt Euroopa päevaks. Schumani puhul, kes jõudis olla kahel korral ka Prantsusmaa peaminister, on huvitav märkida, etta sündis 1886.a. Luxembourgis ning oli kuni 1919.a.-ni Saksamaa kodanik, sest tema suguvõsa pärines Elsassist, mis oli varem Saksamaa valduses.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Schuman_Declaration

    Vasta

  2. huviline
    mai 09, 2014 @ 19:13:11

    Jah, nii see oli.

    “Kahe maailmasõja kogemusest järeldas Prantsusmaa, et väärtusi nagu õiglus ei saa määrata pelgalt riigiaparaat. Riikideülese koostöö raames sooviti viia Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa ja teiste riikide söe- ja terasetööstus ühise juhtimise alla.”

    http://et.wikipedia.org/wiki/Schumani_deklaratsioon

    Ajalooline situatsioon, meie enda soov ja kujunenud olukord, on tagantjärgi kokkuvõttes ajaloolise paratamatusena viinud meid Euroopa Liitu. Tegelikult võimalust jääda iseseisvaks, heaoluühiskonnas uustulnukana, pole kunagi olnud. sest infoühiskonna kujunemine üheksakümnendatel vajutas oma pitseri. Võrkturunduses, raha pluss suhted, on võimatu kohapeal ise seista, peab tegema teistega koostööd ja jooksma.

    Jooks pole midagi halba, pigem mõjub tervisele hästi ja võimaldab isegi ette joosta, kui kõrval keegi hingeldama hakkab. See jooks on võtmas maratoni mõõtmed. Iseküsimus palju Saksamaal ja Prantsusmaal, vanadel vingameestel, võhma jätkub. Praegu veel jätkub. Aga noorte tööpuudus on suure ohu märk, sama suure kui Rooma Impeeriumile osutus lõppude lõpuks orjatöö kasutamine.

    Vasta

    • personainfieri
      mai 10, 2014 @ 12:13:23

      Väide, kus orjanduse ja tööpuuduse vahele tõmmati võrdusmärk, on saanud kahtlevaid vastukajasid.

      Sellepärast tuleb täpsustada, et jutt käib ikkagi noorte tööpuudusest. Sama moodi oli orjandus valdavat noorte orjandus, sest noor ori oli töövõimelisem ja seega maksis ostjale rohkem ning oli orjapidajale kasulikum. Orjandust saab üldse üksnes noortest koosnevana ettekujutada. Kes oli oma aja ära teeninud, sellele olid ettenähtud vabanemisreeglid.

      Noored orjad, sõltumata nahavärvist ja soost, erinesid ülejäänud töölistest ja vabakslastutest selle poolest, et neil puudusid vahendid, millega ise oma äri alustada ja ajada. Täpselt sama moodi puuduvad noortel töötutel tänapäeval vahendid, et oma äri alustada. Võrdusmärk orjanduse ja tööpuuduse vahel on asjakohane.

      Vasta

  3. ckrabat
    mai 09, 2014 @ 21:54:54

    Tõstan siia – eurovalimisteks valmistudes:
    Testi ja leia endale valijakompassi abil sobiv kandidaat Euroopa Parlamenti!
    http://euandi.eu/showResult.html#party-matching
    Alternatiivne test:
    http://www.delfi.ee/kompass/

    Vasta

    • ckrabat
      mai 10, 2014 @ 17:54:44

      euandi.eu
      REF 75% TARAND 72% IRL 71% SDE 70% KESK 65% EER 58% EKRE 39%
      delfi.ee
      [Reformierakond] 50.4% [IRL] 33.3% [Rohelised] 32.4% [SDE] 18.1% [Keskerakond] 9.2% [EKRE] 9.2%

      Vasta

  4. ckrabat
    mai 10, 2014 @ 17:59:51

    [Austria] NEOS das Neue Österreich 81%
    [Luxemburg] CSV Christian Social People’s Party 78%
    [Slovenia] NSi Nova Slovenija – krščanski demokrati 77%
    [Romania] PNȚCD Partidul Naţional Ţărănesc Creştin Democrat 77%
    [Slovenia] SLS Slovenska ljudska stranka 77%
    [Romania] FC Forța Civică 76%
    [Belgium: Dutch electoral college] Open VLD Open Vlaamse Liberalen en Democraten 75%
    [Estonia] REF Reformierakond 75%
    [Belgium: Dutch electoral college] CD&V Christen-Democratisch & Vlaams 75%
    [Poland] PO Platforma Obywatelska 74%
    [Romania] PDL Partidul Democrat Liberal 74%
    [Greece] δράση Δράση 74%
    [Sweden] M Moderaterna 74%
    [Italy] PD Partito Democratico 74%
    [Hungary] DK Demokratikus Koalíció 74%
    [Romania] PMP Partidul Mişcarea Populară 74%
    [Italy] SE-ALDE Scelta Europea ALDE 74%
    [Denmark] B Det Radikale Venstre 73%
    [Poland] Europa+ Europa Plus Twój Ruch 73%

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

mai 2014
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: