Filosoofia kolmikjaotus

@ost ia sueeb
Filosoofia koosneb ainest, mis on saabumisel isiku jaoks mõistetav teades vähemalt filosoofia kolmikjaotust. Filosoofiline kõne, paiknedes lugude ja teaduse vahelisel mitte kellelegi kuuluval maa-alal, kipub jahenevas öös hämarduma. Liigne üldistamine on süldistamine, olevat isa Vello Salo kunagi öelnud. Hoidudes liigsest üldistamisest ja vaatamata jahedale hämarusele, soovib saabumisel isik tänapäeval rohkem kui kunagi varem jõuda kehtiva objektiivse tunnetuse piiridele üksnes mõtteselguse abil.

Filosoofia ajendiks on järjekindlad küsimused, nt mis on mõtlemine, milline on õige tunnetus, miks peab olema antud tõde? Mõtlemise valdkonnas eksisteerib terve rida probleeme, millele vastuste otsimisega on saabumisel isik tegelenud aastatuhandete jooksul. Neid saab jaotada ja on jaotatud kolmeks valdkonnaks vastavalt probleemidele, mida küsimused endas kannavad.

Filosoofia tegeleb nende probleemidega, mis on filosoofiliseks õppeaineks, nende lahendamisega. Antud vastuste ring on kujunenud kolmest põhilisest filosoofiliseks distsipliiniks. Filosoofia kolmikjaotus eristab olemisõpetust, tunnetusõpetust ja väärtusõpetust (vastavad sünonüümid on ontoloogia/metafüüsika, epistemoloogia/gnoseoloogia, aksioloogia), mis teenib ühte eesmärki: filosoofilise aine tõhusama selgitamise eesmärki.

Metafüüsika küsimustering kujuneb vastustest olemise ja omamise kohta, mida on võimalik anda. Olemisõpetus tegeleb inimesse puutuva olemise tervikpildiga kõige üldisemas mõttes. Mis on mõtlemine? Mis on õiguse omistamine? Mis on lootus tõele? Neile küsimustele on võimalik anda erinevaid vastuseid. Saabumisel isik teab erinevaid vastuseid, teadmata võimalikke küsimusi.

Tunnetusõpetus tegeleb mõtlemise uurimisega valdkonnas, mille vastused küsimustele on põhjendatavad mõtlemise enda printsiipidega. Milline on õige tunnetus? Milline on tõene teadmine? Epistemoloogia küsimustering kujuneb vastustest tunnetuse kohta, piiriks asjad iseeneses, milleks on metaandmed informatsiooni kohta. Ka selles valdkonnas eeldab filosoofia uusi küsimusi.

Väärtusõpetus tegeleb väärtustega, eetika, esteetika ja muud valdused kaasaarvatud, milleks on tegelik võim asjade üle. Miks on antud mõtlemine? Miks on võimalik tegutseda? Miks peab tegema tööd? Aksioloogia küsimustering kujuneb vastustest tegude (tegevuse ja tegevusetuse) kohta, millel on alati kindel eesmärk.

Filosoofia kolmikjaotus näeb ajaloolise arengu käigus eraldatud alajaotisi, nt Alfred Koorti õppekursuses liigitatakse metafüüsika materiaalseks ontoloogiaks ja formaalseks ontoloogiaks. Materiaalne ontoloogia tegeleb olemise sisuliste kvaliteetide uurimisega. Formaalne ontoloogia tegeleb olemise põhiliikide, olemise põhistruktuuride ja olemise kõige üldisemate kategooriate uurimisega. Olemise põhiliigid on reaalne ja ideaalne olemine. Olemise põhistruktuurid on realiteet ehk tähendus, religiositeet, idealiteet ja kviditeet ehk olemus. Olemise kõige üldisemad kategooriad on üleval ja all, osa ja tervik, sisu ja vorm, sees ja väljas, maht ja üdi.

Tunnetusõpetus jagatakse samuti materiaalseks ja formaalseks epistemoloogiaks. Materiaalne epistemoloogia interpreteerib ja seletab inimliku mõtlemise seaduspärasuste tegelikkusele vastavuse kriteeriume. Kas teadmised vastavad tõele? See on materiaalse epistemoloogia põhiküsimus. Formaalne epistemoloogia uurib õige mõtlemise üldisi vorme ja seaduspärasusi. Kas teadmised on õiged? See on formaalse epistemoloogia põhiküsimus.

Seega tuleb filosoofia kolmikjaotust vaadelda aja jooksul loomulikult teel kujunenud probleemide rühmitamisena või süstematiseerimisena, vastavalt sellele kuidas on selgunud probleemide asjalik sisaldus, küsimustele antud vastused. Poliitikas, mis on filosoofia kaasaegne päraldis, võib loota uute küsimuste kerkimist. Spetsiifilises tähenduses on filosoofia ühehäälne nagu Gregoriaani laul. Saabumisel isik oskab laulda ilma noodita. Vastused on teada, aga mitte küsimused.

Mina, reptiloid II

@ckrabat
Lõpuks on teadus jõudnud niikaugele, et on saadud vääramatud tõendid homo sapiensi põlvnemise kohta reptiilidest! Igaüks võib oma reptiilsust ka testida, jättes välja hämavad lisad nimetähtede jms kohta, mille eesmärk on inimkonna algeid naeruvääristada. Kõik need, kellel reptiilidele iseloomulikud tunnused puuduvad, on arvatavalt lihtsalt lollid ehk lihtsamat sorti töörobotid. Inimeste reptiilsele algele viitab, et inimloodet varustab toitainetega lootekott nagu munemise läbi paljunemisele orienteeritud roomajatel. Võimalik, et reptiilimune kasutasid nibirulastest reptiloidid inimeste tegemisel, kui reptiile ristati Lähis-Ida aladel asunud kromanjoonidega. Kromanjoonide kasutamisega geneetilistes muundamisprotsessides võib seletada neandertaali geneetilise pärandi vähesust tänapäeva inimeses, sest kromanjoonide asualad olid nibirulaste kolooniate lähedal, kuid europiidse rassi genoomis on neandertaali alge märgatavam kui teiste rasside puhul. Samuti pole lõplikult selge, kas inimese loomine hõlmas ainult kromanjoone või üritati järglasi toota neandertaalide ja Denissova inimesega, sest rassilised erinevused on teataval määral seotud ka geneetiliste erinevustega. Nii puudub aafriklastel neandertaalide geneetiline pärand üldse, kuid teistel rasside genoomis on neandertaalset pärandit säilinud 1-4%.

Inimestel on reptiilidele sarnane kihiline nahasüsteem, aga ka tavalisest suurema mahuga aju. Reptiilse päritoluga EDA geenid aitasid läbi geenimutatsioonide kujundada inimest selliseks nagu me tunneme teda tänapäeval. EDA on geen, mis kontrollib mitu hammast meil kasvab, millised need välja näevad, kui karvased me oleme ning meie nahka pehmus ja higistamisvõimet. Kuidas jõudsid reptiilsed tunnused tänapäeva inimeseni? Vaevalt usutav, et see juhtus tänu Darwini kirjeldatud evolutsiooniprotsessi. Hoopis tõenäolisem on nende sattumine läbi maavälise päritoluga reptiilse tsivilisatsiooni, mille kohta on inimtsivilisatsiooni mütoloogias mitmeid vihjeid. Teadlased peavad reptiilühiskondade olemasolu usutavaks. Müüt inimese loomisest on korduvalt kasutatud sõltumata geograafilisest asukohast ning reptiilsed kujundisd esinevad mütoloogias päris suure sagedusega. Juhin tähelepanu Arko Oleski arvamusartiklis esinevale tõdemusele: “Rääkimata sellest, et sugulaste rivi on tänu muistse DNA lugemisele täienenud veel Denissova inimese ning võimalik et veel kellegi võrra.” Seega pole küsimus ainuüksi kromanjoonides, neandertaalides ega isegi mitte Denissova inimeses, vaid kellegi salapärase “neljanda sugulasega”.

Iraagist leitud savitahvlite põhjal võib kokku panna pärimuse, kuidas maavälise päritoluga reptiilne annunakide rass saabus Maale ja pani aluse inimtsivilisatsioonile. Inimese loomine reptiilide ja Maal eksisteerinud inimahviliste kromanjoonide ühendamise läbi on leidnud tõestusmaterjali Aafrikast avastatud muistsete kullakaevanduste kaudu, sest inimesi vajati kulla kaevandamiseks ning püramiidide ehitamiseks. Dogmatiseeritud maailmavaade pole suutnud leida usutavaid põhjendusi püramiidide ehitamiseks, mis tolleaegsete tehnoloogiliste võimaluste juures tunduvad mõistuseülesed. Samuti pole suudetud põhjendada, miks just kuld kujunes planeedil tekkinud tsivilisatsioonide väärtussüsteemide aluseks. Ühiskonnad, mis olid vähem tsiviliseeritud, kasutasid väärtuse ekvivalendina muid vahendeist teokarpidest pärliteni, kuid miks kerkis inimtsivilisatsiooni hällides esile just kuld? Miks loeti kulda väärtuslikumaks kui hõbedat või vaske? Kas pole se mitte reptiilse vere kutse? Kuna geneetilise mutantrobotiga on side katkenud, sest liiga palju reptiloidide salateadmisi tuli vestluse käigus päevavalgele, siis olgu siinkohal esitatud uus teooria, kuidas Maale tekkisid klassiühiskonnad.

Ziguratid olid püramiidi meenutavad templid, mida võib leida iidse Mesopotaamia ja Lääne-Iraani aladelt. Algselt elasid zigurattides nibirulased (uuskeeles jumalad), kuid neil olid maalastest teenijad. Tavalisi lolle ja inimesi nibirulaste juurde ei lastud. Kui nibirulased Maalt lahkusid, siis andsid nad teenijatele käsu kätte, et kõik oleks ordnungis, kui isandad ükskord tagasi jõuavad. Teenijatest kujunesid välja preestrid, kes pidid maalasi vaos hoidma. Isandaid aga ei tulnud ega tulnud. Kaua sa neid ikka tuumatalve ja veeuputusega ähvardad, lisaks hakkas mälu aja jooksul hägustuma ning igapäevased tegevused nagu tuumasõda või kosmoselend omandasid üleloomuliku tähenduse. Nii sündisid muinasjutud ja legendid, kuni lõpuks jõuti hauataguse elu, põrgu ja paradiisi juurde. Lisaks tekkis kõige selle juurde ka aadelkond. Nagu teada, pidasid Nibirult pärit alglollid end paremateks kui kohapeal valmistatud lollid ning kaunistasid end aadlitiitlitega. Alglolle oli aga vähe ja maised lollid tahtsid samuti tiitleid saada ning üritasid siduda oma vereliine alglollide omadega. Nibiru-aegseid töökäske, millise partiiga milline loll saabus, ei jäänud alles, sest sõja ajal läksid savitahvlid katki. Nii tulid preestrid mõttele hakata aadlimatrikleid müüma 🙂 Kes siis ei tahaks, et tema esiisa ei oleks mitte tavaline Maal kokku monteeritud loll, vaid sõitis Maale lendava taldriku lastiruumis kastis, mille peale oli kirjutatud – Ettevaatust, alglollid! Mitte ärritada! Söötmine rangelt keelatud!

Zigurat Mesopotaamias Uris umbes 2100 eKr. Ülemises sinises osas paiknesid algul Nibirult tulnud reptiilid, hiljem asusid sinna preestrid.

mai 2014
E T K N R L P
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.