Vassimisest ja valetamisest

@huviline
Riigikogu on lugemas kooselu seaduse eelnõu ja sihtasutuse “Perekonna ja traditsiooni kaitseks” juhataja Varro Vooglaid süüdistab kooselu seadustamise ettepaneku tegijaid vassimises ja valetamises. Üks ettepaneku tegijaid, Riigikogu esimees Eiki Nestor väidab raadios, et ta ei saa sellisest kitsarinnalisusest aru. Normaalne demokraatlik ideede võitlus. Inimõigustest on saanud valitsemise vältimatu vahend. Sama on korralduslikus mõttes ette nähtud saabumisel isiku jaoks, kellele samuti peaks riigi kaitse laienema, kui mõni sama- või erisooline paar lapse oma perekonda juhtub adopteerima. Suutmata paari sammu kaugemale mõelda, mis saab siis, kui mõni väike peaks sündima, on veel sündimata lapsed sellega paigutatud õiguslikku raamistikku. Iga laps tahab oma ema ja isaga koos elada. Isegi kui kooselu ei õnnestu, siis laste soovid kogu maailmas jäävad alati loomulikuks.

Paar, kes mängib isa ja ema, on lapse jaoks õudusunenägude allikas, mis pisaraist tekkinud. See on lihtne matt paari käiguga, mis meid ees ootab, kui jätame kaasmängijaga arvestamata ja unustame pärast käiku kellanupule vajutada. Pole ju teada, mida need lapsed suureks saades arvavad vanematest, kes lapsi saamata lapsi soovisid ja adopteerimise teoks tegid. Tagasiadopteerimine on keeruline. Adopteerimist kaaluvad spetsialistid pikalt ja põhjalikult, enne kui mõnele paarile ettepaneku teevad. Mitte iga pere ei sobi lapsi adopteerima. Tavapärane praktika on laps sünnitada. Adopteerimine on hälve sünnitamise suhtes. Olen kuulnud paaridest, mehest ja naisest, kes on lapse tagasi andnud. Nad said aru, et ei suuda lapsele pakkuda tõelist kodu, kus isa ja ema ei mängita. Samasooliste puhul käib mäng veel palju kõrgemate panuste peale. Panusteks saabumata isik ja inimõigused, millest on saanud valitsemise vältimatu vahend. Tõsiasi on see, et adopteerimine pole isegi igale erisoolisele paarile jõukohane, kes vastutustundlikult oma kasvandike tuleviku peale mõtlevad. Sobivas kodus peab leiduma jõudu võtta vastu lööke. Lapsed ei valeta ega vassi. Nende meeled on avatud ja vastuvõtlikud heale ja halvale, mida nad meie ümber näevad, eelkõige aga loomulikele soovidele. Kuid saabumisel isik ei saa aru õigusriigis ettenähtud korralduslikest ettekirjutustest, mis kõigile kaitset pakuvad, aga tuleviku tähelepanuta jätavad.

Olevik on formaalne, isegi ettekirjutusena, nagu kiri üldse. Formaalsed on need argumendid kitsarinnalisusest ja vassimisest, mille toetuspunktid sätetest, statistikast või sotsioloogilistest uurimustest hangitud, sest need on ettekirjutatud reeglite järgi koostatud, mis vabaduse tedretähnilist nägu arvesse ei võta ega saagi võtta. Mida rohkem piiranguid, seda rohkem kaitset, kuid mida rohkem kaitset, seda vähem vabadust. Nii on see riigi puhul, mida Eestis peavad paljud absoluutseks väärtuseks. Perekonnas, tõelises kodus, on vastupidi. Seal elavad lapsed vabalt ja saavad karistada, kui reeglite vastu eksivad. Inimene on ju ekslik. Kuid kuidas karistada reeglite vastu eksinud last, kes on adopteeritud eri- või samasoolise paari poolt, kes ise reegleid rikub? Selline laps läheb käest ära, kui spetsialistid peaksid adoptiivperet valides eksima. Selleks, et nad ei eksiks, on kehtestatud ranged reeglid, mida tuleb raudselt järgida. Tants käib pika peenikese nööri peal, kus samm sammu haaval astub saabumisel isik.

Perekond kasvatab väärtushinnanguid. Samasooline perekond adopteeritud? lastega gay-paraadil.

Foto: http://i.livescience.com/images/i/000/023/490/i02/gay-parents-120112.jpg?1326493667

15 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    apr. 22, 2014 @ 08:41:44

    Küsimus selle küsimuse juures ei ole muidugi karistamises, mis on samasugune hälve nagu samasooline perekond – minu olen seksuaalse orientatsiooni pärast tagakiusamise vastu, kuid sama kindlalt olen ma vastu sellele, et orientatsiooni üritatakse politiseerida ning traditsioonilisi institutsioone üle võtta. Ei saa olla gay-kirikuid, gay-perekonda jms. Kooselu seadustamine on pseudoprobleem, kooselajate varalised suhted on olemasoleva seadusandlusega väga hästi reguleeritavad, kui seda oluliseks peetakse. Eraldi seadusloome on seksuaalse orientatsiooni politiseerimine – samasooliste abielu, adopteeritud lastega gay paraadil osalemine jms. See kõik läheb kokku “vähemuste” diktatuuriga “enamuste” suhtes, millele rõhuvad erinevate sotsiaalsete gruppide esindatusele pretendeerivad grupid, sh feministid, homoaktivistid, teiserahvuse/rassi/kultuuri/usulised jne.
    Traditsioonilise perekonna väärtus ei seisne aga õiguses karistada. See on samasugune macho-kultuur, millele rõhub sm Putin. Karistamine näitab, et selles perekonnas ei ole midagi korras, olenemata perekonna soolisest koosseisust. Tegemist on nõrkade vanemate ja nõrga perekonnaga, kus peetakse oluliseks väärtusi jõuga kehtestada. Vanemad peaksid looma olukorra, kus lapsi ei ole vaja üldse karistada, vaid neil on piisavalt autoriteeti eeskuju andmiseks ning väärtushinnangute kujundamises.

    Vasta

    • huviline
      apr. 22, 2014 @ 09:05:34

      Muus osas nõus, aga karistamise sisu pole võimalik ebaloogiliseks mõelda.

      Karistamise aluseks on õigusnormi loogiline struktuur (kui…, siis…, vastasel korral), mis on loogikareeglite eriliik, sotsiaalse koosluse püsimise põhimõte.

      Karistus on iga seaduse vältimatu kolmas koostisosa, õiguste ja kohustuste kõrval. Õigusnormi loogiline struktuur ja õigusaktide hierarhia on oluline osis sotsiaalsete nähtuste reguleerimisel.

      Karistuse sisu kohta käivad vaidlused, aga minu arvates tuleneb vajadus hea ja halva võitlusest, mis iganes sisuks siis ka on.

      Vasta

  2. personainfieri
    apr. 22, 2014 @ 08:54:36

    Netis ringi liikudes võib leida üsna palju vastandlikke arvamusi antud kooseluseaduse eelnõu teemal.

    Laias laastus on enamik neist ebapädevad, tegemata vahet juriidilistel ja sotsioloogilistel argumentidel, sageli sisutud, pinnatud ja alusetud.

    Armastuse palett on värvikirev (parafiiliad). http://et.wikipedia.org/wiki/Parafiilia

    Homofiilid, erinevalt näiteks zoofiilidest või nekrofiilidest, saavad riigi katset nõuda viimase piiri peal väidetava vastuarmastuse tõttu, sest selles avaldub nende vaba soov. Vaba tahe on riigi jaoks vältimatu fiktsioon, kuna empiirika seda seni ei kinnita.

    Lapsele on tänapäeval omistatud õigusvõime sünnist alates, pisitehingute tegemise võime alates seitsmendast eluaastast, vastutusvõime alates neljateistkümnendast eluaastast, valimisvõime alates kuueteistkümnendast eluaastast, täielik teovõime alates kaheksateistkümnendast eluaastast.

    Need piirid on reegliks ega sõltu kasvuprotsessi aeglusest või kiirusest, vaid üksnes poliitilisest ettenägelikusest või tagurlusest.

    Vabariigi tingimustes on ettenägelik jätta rahvale rohkem vabadust, vähendades piire ja piirivalvet saabumisel isiku suhtes, kelle saabumine ei ole garanteeritud, automaatne ega loogiline ning karmimaid piire koos piirivalvega riigi suhtes.

    Vasta

  3. ckrabat
    apr. 23, 2014 @ 11:57:24

    Eurovalimisteks valmistudes:
    Testi ja leia endale valijakompassi abil sobiv kandidaat Euroopa Parlamenti!
    http://euandi.eu/showResult.html#party-matching
    REF
    74%
    IRL
    70%
    SDE
    69%
    TARAND
    69%
    KESK
    64%
    EER
    56%
    EKRE
    38%
    Tulemused meenutavad väga parteide arvamusküsitlusi, kus kõik peamised erakonnad mahuvad 16-17% toetuse piiridesse ja neile järgneb Tarand 11%. Selge vahe on ainult Rahvaliiduga.:)

    Vasta

    • huviline
      apr. 23, 2014 @ 13:56:12

      paigutasid valimiskompassi antud artikli alla, ilmselt viitad vassimisele ja valetamisele sarnastes kompassides?

      Vasta

      • ckrabat
        apr. 23, 2014 @ 14:21:58

        Paigutasin meelega kõige värskema loo alla. Pole mõtet panna mõnele vanale lehele, mida nagunii keegi ei loe. Kui tekib mõni sobivam lugu, siis võtan siit ära.

  4. personainfieri
    apr. 23, 2014 @ 12:54:36

    Tiina Veismanni arvamuses on adekvaatset ja tasakaalukat sisu:

    “Küll aga häirib tõsiselt see, milliste võtetega on viimastel aastatel selles küsimuses jõuliselt ühiskondlikku diskursust kujundatud. Traditsioonilise maailmavaatega inimesed on sildistatud sallimatuteks ja nende suhtes kehtib range nulltolerants! Reljeefseim näide Sven Mikseri sõnavõtt parteikongressil, mille järgi neil 38000 inimesel, kes andsid allkirja perekonnaseaduse muutmise vastu, ei tohiks meie ühiskonnas kohta olla; T.H Ilvesel aga on nende pärast lausa häbi.”

    https://www.facebook.com/tiina.veismann?fref=nf

    Tuleb samuti nõustuda eile Leo Kunnase öelduga saates “Vaba mõtte klubi”, et rahvusriigina ja kodanikuriigina on eesti ebaõnnestunud.

    Lisaks, et eesti on ebaõnnestunud ka vabariigina. Me kaotame üha enam vabadusi, mis õiguse vormi on võtmas, et riigi kaitva hõlma alla saada. Ainsa võimalusena näen siin kogu pädevuse andmist Euroopa Liidule, jättes vabariigile üksnes õiguse liidust välja astuda, ja suhtuda edaspidi liitu nagu varem: tsentraalsed ettekirjutused on tüütud kohustused, aga rahva kestlikuse eesmärgil on kasulik neid täita.

    Kas demokraatliku riigina on eesti õnnestunud? Kooseluseaduse eelnõu ümber valitsev diskussioon viitab sõnavabadusele, demokraatia vältimatule eeldusele, kuid asjana iseenesest on sõnavabadus väärtusetu. Iga asi, piirdudes endaga, asjana iseeneses, pole muud kui vorm, mõttetühi idee.

    Traditsioonilist vabaabielu pole vaja reguleerida. Omasooliste kooselu tuleks reguleerida korralikult, korrapärase tervisekontrolli ja maksudega riigile.

    Vasta

  5. ckrabat
    apr. 23, 2014 @ 14:31:29

    Teemasse minnes võib tuua ka tuntud arvamusliidri Eerik-Niiles Krossi seisukoha:
    http://www.postimees.ee/2771020/kross-homofoobia-esindab-putini-motteviisi
    Kogu selle homofoobia ja Putini jutu taustal on tähelepanuväärne üks üsnagi huvitav fakt:

    Hiljuti avaldati Michael Porteri meeskonna koostatud «Maailma sotsiaalse progressi indeks», mis reastab riigid ühiskonna sotsiaalse arengu järgi. Eesti on selles uhkel 22. kohal. Parim positsioon Ida-Euroopa ja nn reformiriikide seas. Ent kui indeksit lähemalt vaadata, siis on üks valdkond, kus Eesti on näiteks Mongooliast ja Namiibiast tükk maad tagapool ja ainult kaks kohta eespool Saudi Araabiast. See on tolerantsuse ja kaasatuse valdkond. Selles vallas on Eesti 66. kohal. Kindlasti ei ole vara hakata selles asjas tänapäeva liikuma.

    Vasta

    • personainfieri
      apr. 23, 2014 @ 16:40:44

      “Omasooliste kooselu tuleks reguleerida korralikult, korrapärase tervisekontrolli ja maksudega riigile.”

      Omasooliste kooselu on võimalik seadustada, kirjutades homode õiguste ja kohustusteks tervisekontrolli ja selle iga aastase uuendamise nõude. Sarnane nõue on autojuhilubade hankimisel (uuendamisnõue 5 aastat). See on homode huvides, et partner saaks olla kindel oma tervises.

      Võimalik on seadusega maksustada ennast homona deklareerinud isikuid ühiskondlikult kasuliku töö maksuga. Fakt, et homod on jätkusuutliku ühiskonna koorem, kuna nad ei taastooda ühiskonda, saaks olla selle põhjenduse aluseks. Muidugi ei tohiks surrogaat emasid ühiskondlikult kasuliku töö maksuga maksustada, sest nad taastoodavad ühiskonda.

      Vasta

  6. ckrabat
    apr. 23, 2014 @ 14:41:31

    Sotsiaalse progressi indeks
    http://www.socialprogressimperative.org/data/spi#data_table/countries/spi/dim1,dim2,dim3
    Tolerance and inclusion
    http://www.socialprogressimperative.org/data/spi#data_table/countries/com11/dim1,dim2,dim3,com11
    Samas eespool siiski Leedust, Lätist, Hiinast, Venemaast, Iisraelist jne
    Kindlasti pole siin küsimus ainult homoteemas, vaid hoopis laiem, üldine sallimatus ja viha vabariik 🙂

    Vasta

  7. üks ema
    apr. 25, 2014 @ 09:15:44

    Ma geiteemal eriti sõna ei võtaks, aga adopteerimine … Meie pere lapsed on lapsendatud. Esimesed kuud me mängisime perekonda, sest muutus oli liiga suur ja järsk. Nüüdseks on kuudest saanud aastad ja me tahame oma lastele anda terve maailma; me võitleme nende eest, kui tarvis, ja kui vaja, siis nendega koos ka minevikuvarjude vastu. Erialasel tööl satun tihti kokku lastega, kes kasvavad küll bioloogilises perekonnas, aga on seal jäetud hooletusse nii füüsilises, vaimses kui emotsionaalses mõttes. Üks hiljuti kohatud poiss on täpselt selles seisus, kus oleks olnud meie vanem poeg, kui ta oleks jäänud sellesse joomapõrgusse, kust ta nelja-aastasena ära päästeti. Teine poeg on loote alkoholsündroomiga. Isegi lastekodus oleks ta jäänud parimal juhul abikooli lapseks, aga praegu on ta tavakoolis üsna keskmine laps, tal on lootus iseseisvale elule ja inimesed, kes teda armastavad.
    Tõepoolest on olukordi, kus vanemate ja laste vahel ei teki adopteerimise järel “õiget” peresuhet, aga bioloogilises peres kasvamine ei ole paraku samuti armastuse ja hoole tagatiseks. Tõde on kusagil vahepeal. Iseasi, kas niigi erilise elukogemusega lapsele teeb head, kui ta kasvab tavainimese mõistes erilises peres …

    Vasta

    • personainfieri
      apr. 25, 2014 @ 18:40:02

      Artikkel oli kirjutades kantud sarnastest mõttekäikudest, esiteks et samasooliste teemasse pole mõttet kinni jääda, teiseks et tõenäoliselt on samasooliste adoptiivperesse lapse adopteerimine vähemalt küsitav.

      Tean erisooliste adoptiivpere rõõme ja muresid üsna lähedalt, kuna õe peres kasvab kolm adopteeritud last. Tunnen selliste perede vastu suurt austust, kes on leidnud julgust ja mingi ajendi endas näha maailma avaramalt tavalisest. Julgus seisneb selles, et osa lapsest on kasvatuse vili, osa vanematelt päritud, mis jääb varjatuks, kuna lapse tegelike vanemate andmed on teada üsna üldiselt. See varjatud osa võib avalduda kunagi väga sokeerivalt. Kuid kindlasti saab selliseid ohte hajutada ja maandada.

      Arvan, et laste kasvatamisel perekonnas on kõige tähtsam oskus luua teatud kindlameelne atmosfäär, mis kuidagi haakub vabaduse ja aususe mõistega. Vahet pole, kas oma või lapsendatud laps. See ei tähenda mingil juhul vabakasvatust, isevooluteed, pigem sisemisele vabadusele juhtimist.

      Sisemist vabadust mõistan sellises tähenduses, mis eeldab, et meie elukäigul ei ole tegelikult otsa. Aga sellest arusaamiseks tuleb piirduda nähtava maailmaga, mitte mõelda endale iidoleid, keda pole olemas, või mõelda soolapuhumine tõeliseks. Ainult nähtava maailma kaudu võime mõista saabumisel isiku tähendust, keda kunagi pole tunud.

      Vasta

  8. ckrabat
    apr. 25, 2014 @ 10:43:15

    Kindlasti võivad adoptiivvanemad lastele pakkuda sageli normaalsemat elukeskkonda kui bioloogilised vanemad, selles ongi adopteerimise mõte, selles pole kahtlust ja see on juba ammuste traditsioonidega tava ja selle vastu on rumal võidelda. Laste sünnitamine ja üles kasvatamine tähendab ka vastutamist, mis rahvaarvu suurendamise kampaaniates tihtipeale ära unustatakse – lapsi ei saa muretseda bemari liisingu maksmiseks. Eraldi küsimus on just laste adopteerimine ideoloogiliselt motiveeritud perekondadesse, mille läbi võidakse laps vastu tema tahtmist asetada teatud kasvukeskkonda. Nt kas väikeste laste eksponeerimine geiparaadil saab olla ühiskonnas aktsepteeritud või on tegemist samasuguse hälbega nagu lastega kõrtsi jooma minna? Kindlasti ei saa laste adopteerimist samasooliste perekonda käsitleda viimaste võõrandamatu õigusena, kuigi ka vist mitte otseselt välistada, kõik sõltub lõpuks ikkagi konkreetsest olukorrast.

    Vasta

  9. huviline
    mai 03, 2014 @ 22:11:04

    Vasta

    • ckrabat
      mai 03, 2014 @ 22:29:07

      Lehtsaar ütleb: “Olen lapsepõlvest peale armastanud muinasjutte lugeda. Mind riivab isiklikult tõsiasi, et sõgedatel aegadel tahetakse muinasjutte ümber teha. Ma ei ole meie raamatulettidel veel õnneks näinud poliitkorrektset ja sooneutraalset (sõgestatud) klassikaliste muinasjuttude kogumikku.”
      Tuli meelde tänane uudis, mis tundub ühest küljest uskumatu, aga samas täiesti usutav:
      Rootsi Raadio: Venemaa tahab ära keelata Lindgreni raamatu “Karlsson katuselt”
      http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsi-raadio-venemaa-tahab-ara-keelata-lindgreni-raamatu-karlsson-katuselt.d?id=68597597
      “Dagens Nyheter teatab, et igasugune lastekirjandus, mis ei ole Venemaa mõistes patriootiline ja on vastuolus traditsiooniliste pereväärtustega, tuleb ära keelata.
      Ühe Vene telesaate järgi tekitab Katuse-Karlsson „soovimatult halbu suhteid laste ja vanemate vahel ega ole kooskõlas vene väärtustega“.

      Kui sõgedad elavad oma maailmas, siis ei juhtu sellest midagi halba, aga jamaks läheb siis, kui nad hakkavad oma maailma teistele peale suruma.

      Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

aprill 2014
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: