2000 aastat tagasi ehk Juudamaa mehe Yeshua ülestõusmise müsteerium

@ckrabat
See kõik juhtus veel siis, kui Rooma keiser oli Tiberius ning roomlaste võimu alla sattunud Juudamaal valitses asehaldurina Pontius Pilatus. Yeshua (Jeesus) sündis Galilea juutide perekonda. Tema isa võis olla Nibirult saabunud tulnukas, kuid tema ema oli inimene Miriam (Maria). Suurem osa uurijaid arvab, et ta sündis veidi enne meie ajaarvamise algust – aastatel 4-6 eKr., kuigi seda on seotud ka rahvaloendusega aastatel 6-7 pKr. Arvatakse, et jutlustamist alustas ta umbes 30-selt a-tel 27-29, peale seda kui oli ristitud Ristija Johannese poolt, kes alustas aktiivset misjonitegevust umbes neil aastatel. Jeesuse hukkamine ristil toimus a-tel 30-36. Pontius Pilatus oli roomlaste asehaldur aastatel 26-36. Kõige populaarsem surmakuupäev, kui ta üldse suri, on 7.aprill aastal 30. Jeesuse surmast ülestõusmist võib seletada teadvuse kaotusega ristil. Jeesus võis langeda koomasse, millest ta toibus kolme päeva möödudes, mille järel ta võis sõita “taevasse” ehk isa juurde Nibirule, kuigi mõned müüdid räägivad tema lahkumisest Juudamaalt ning ta võis asuda elama Indiasse, Kashmiri, kus on teada ka legendi järgi tema haua asukoht – Roza Bal Srinagaris. Mitmete pärimuste järgi võis Jeesus siirduda hoopis Lõuna-Prantsusmaale, kuhu oli asunud elama tema naine Maria Magdalena (Miriam Magdalast) ning sellele tugineb pärimus Jeesuse vereliinist. Ei ole mitte väheoluline, et just seal tekkis ning õilmitses algkristliku päritoluga katarite liikumine.

Oluline on kõige selle juures meeles pidada, et Yeshua jäi kuni lõpuni judaistlikuks reformaatoriks, kes ei lükanud ümber varasemat õpetust. Kristlusele kui oikumeenilisele religioonile ladus vundamendi Tarsosest (Kiliikia) pärit juut Saul, kes Rooma kodanikuna kandis latiniseeritud nime Paulus. Aastatuhandete tagust müüti on võimalik vabastada üleloomulikkuse aurast ning seletada reaalsete teadmiste abil, mis annavad nähtusele autentse sisu ning põrmustavad ateistide pimedale eitusele rajatud argumendid. Eitus on kõige lihtsam viis midagi olematuks teha, eitada võib Kristust, Shakespeare’i, holokausti, mida iganes. Eitus on üks soovmõtlemise ekspressiivne vorm, millega üritatakse ajalugu endale meelepäraseks kujundada. Ajalugu on teatavasti muuhulgas ka ideede ja hoiakute reflektsioon, mitte ainult sündmuste tuim kronoloogia. Loomulikult tuleb eristada Kristust ja kristlust, inimest ja õpetust. Olles vastu kristlikule õpetusele, eitavad ateistid Kristust kui inimest. Igal juhul on aastate järel raske konstrueerida sündmuste tegelikku kronoloogiat ning ajalooteadusesse jääb oluliseks sündmuste tõlgendamine. Aastatuhandeid tagasi puudusid sündmusi fikseerivad kaamerad ning teadmine tugineb suuresti nii säilinud kirjalikele allikatele kui ka pärimustele. Loomulikult ei saa kedagi takistada uskumast, et asjad juhtusid just täpselt nii nagu tema usub, kuid allikaid saab ka kriitiliselt tõlgendada.

Dogmaatiline lähenemine usub ühte ja ainuõigesse meeleliste aistingute najal omandatud versiooni ning tõrjub kõik teised võimalikud tõlgendused kui võõrad ja vaenulikud. See ongi mitmusliku maailma eitamine ning püsimine etteantud programmi piirides, mis eksisteerib staatilise maailma raamides. Staatilise maailma jüngritele tunduvad uued teadmised hirmuäratavatena, mis sunnivad neid igapäevasest rutiinist ehk siis etteantud programmi raamidest välja astuma. Kui me vaatame erinevate rahvaste loomismüüte, siis on neis väga palju sarnaseid ilminguid. Suur osa neist räägib “taevastest jõududest” – Jumalad elavad TAEVAS. Taevas tähistab ka kosmost ja taevast saabuvad jumalad tulnukaid. Niisamuti on ka kristlik pärimus ühildatav kosmoloogilise pärimusega, kui mujalt saabunud jumalad toovad Maale tsivilisatsiooni ning põhjustavad olulise arenguhüppe. See on üks võimalik seletusi tsivilisatsioonide tekkele, mis kõlab väga loogiliselt, kuid seda ei saa otseselt siduda elu tekkimisega, mis nõuab teisi seletusi. Aastatuhandete jooksul aga muudavad müüdid oma kuju. William Goldingi “Kärbeste jumal” annab usutava pildi müüdi tekkimisest, kui minnakse välja reaalsusest ning nähtusele omistatakse üleloomulik tähendus s.t. hakatakse millessegi uskuma.

Kristluse puhul tuleb kristlikku õpetust eristada isikutest, kelle läbi on sõnum edasi antud. Oluline ongi just sõnum. Preester isa Vello Salo ütleb, et kristluses asendati judaismi kümme käsku ühega – ligimesearmastuse käsuga, lähtudes tõest, et see, kes täidab armastuse käsku, täidab ka ülejäänud kümmet. Juudamaa mehe Yeshua lugu moodustab kristliku narratiivi taustsüsteemi ehk keskkonna, mille abil narratiivi edasi antakse. Kuna dokumentaalset arhiivimaterjali napib, siis ei saa seda lugu üksüheselt käsitleda ajaloolise tõena, kuid see ei ole ajaloolise tõega vastuolus. Kui mõningaid sündmuseid ajaloolises kontekstis lahti tõlgendada, siis ei jää sellest järele midagi üleloomulikku ega müstilist. Loomulikult võib dokumentaalse materjali vähesus tekitada erinevaid arusaamu ja tõlgendusi ning faktide segunemist spekulatsioonidega. Kuna Galilea päritolu Yeshua mõju inimkonna ajaloole on olnud tohutu, siis on arusaadav, et tema eluloost on tehtud järgnevate põlvede jaoks müsteerium. Ükskõik, kuidas tema elu lugu ka kulgenud, kas see lõppes tagasipöördumisega Isa juurde Nibirul, Jeruusalemmas, Srinagaris või Lõuna-Prantsusmaal, ei muuda see tema õpetust olematuks.

Juudamaa mehe Yeshua õpetus õpetab vaatama elu helgemat poolt. Häid ülestõusmispühi!

aprill 2014
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.