Saabumisel isik ja filosoofia koht teaduste süsteemis

@ost ia sueeb
Pealkiri, mis sai pandud käesolevale kirjatööle, on avarasisuline ja suuremahuline, võimaldab mitmesuguseid suunavalikuid ja teemaarenguid. Saabumisel isik, keda kunagi pole tulnud, ammutab kõikjalt. Ajend on ema jaoks teemadest ja eesmärkidest tähtsam. Iga autor on saabumisel isik ja võimeline lugu kirjutama omal moel. Igal lool on ajend, olles seega algupärane. Lugu erineb teadusest, millel peab olema alus ja puuduvad teadustööd välistavad faktid. Lugude puhul polegi nõuet olla täielik, igakülgne ja objektiivne. Aga on võimalik, et loo autor taotleb teaduslikkust vabatahtlikult, nii nagu see juhtus filosoofia puhul.

Ajend ajendab isikut. Mäletan hetke keskkooli eelviimases klassis, kui linna kesköises hämaruses läksin sügislehtede sahinal mööda tänavat koolivõimlast koju. Päev oli pikaks veninud. Sinna jäid õppetunnid, hilisõhtune džuudotrenn ja lõdvestumine dušširuumis kuumaveejugade all. Tänavalaternate valgus oli tuhm ja ei torganud silma. Tume taevalaotus oli nii kirgas, kui see väikelinna elektrivalguses olla saab. Midagi erilist ei juhtunud, autosid ega teisi inimesi polnud liikumas näha ning olin seda teed tuhandeid kordi kõndinud. Iseendalegi ootamatult peatusin, et taevasse vaadata ja silmasin seal mingit kauget tähte. Mitte midagi ebatavalist, lihtsalt kauge vilkuv täht. Siis plahvatas peas mõte, peatusin selleks, et taevasse vaadata. Mõte oli brutaalselt energiline, suuremeelselt ambitsioonikas ja valdas täielikult kogu keha. Tagantjärgi võib öelda, et tajusin seda mõtet kui isikliku ajendit. Kogu minu edaspidine elu on kulgenud sellel ajendil, et mõista peatumise põhjust ühel oikumeenilisel hetkel.

Tõenäoliselt on maailmas miljoneid, kes mõtlevad filosoofiast nagu teadusest, soovides omandada teadmisi nii nagu seda pakub teadus. Kuulus eesti heideggeriaanlane Ülo Matjus on aga väitnud: filosoofia ei ole teadus; filosoofia ei ole kasulik; filosoofia ei ole kõigi asi. Tema argumendid kõlavad: filosoofia ei allu teaduste arenemise seaduspärale, sest filosoofiale ei saa igaks aastaks uusi ülesandeid seada, taotledes üha progressiivsemaid lahendusi; filosoofia ei ole kasulik, sest ta ei aita inimestel ei elada ega õnnelikumalt elada, kuivõrd filosoofia ei suuda vahetult nõustada mitte kedagi; kõigi asi ei ole filosoofia esiteks selles mõttes, et ta oleks tehtav kelle poolt tahes, ega ka selles mõttes, et ta oleks igaühele mõistetav, samuti ei suuda filosoofia nüüdses maailmaseisundis kutsuda esile ühtki vahetut muutust, kuna vahetult puutub filosoofia vaid vähestesse.

Jätan siinkohal tsiteeritud allikale viitamata, viidates küll autorile. Teen seda austusest kuulsa eesti heideggeriaanlase vastu. Viidates tema kirjutatud artiklile Akadeemias võiks tekkida vastuolu selles väljendatud mõtetega filosoofiast, muutes filosoofia teaduseks. Teadusele on omane tugineda allikatele, neile viidates, et mitte raisata aega kord tõestatu taastõestamisele. Sellega loobub teadus vastutusest. Las igaüks otsib ise artikli üles, keda see huvitab. Filosoofia ei ole usu ega tunnete küsimus. Filosoofia ei tooda uusi teadmisi, vaid avastab maailma nii nagu teeb seda laps, kasvades ja õppides. Ajendiga kaasnes tol korral mingi ähmane emotsioon, aga olen selle nüüdseks kõrvaldanud. Palju aega hiljem sain aru, et tunnete sõnades kirjeldamine nõuab teadust või luulet, neil pole vahet. Kogutud teosedki ei mahuta kõiki tundeid, aga mina mäletan ainult ühte oikumeenilist hetke. Seega ei saa tunnetel lasta võimust võtta filosoofias ega teaduses, nende uurimine aga jäägu teaduse ja luule pärisosaks. Filosoofia olgu elust enam, suuremeelselt ambitsioonikas.

Kuivõrd filosoofia uurimisalaks on üldine mõtlemine, asimuudiks ajend, siis puudutab ta tegelikult kõiki inimesi ühiskonnas ja paigutub ka süsteemi. Filosoofia koht teaduste süsteemis on määratletav vastavalt kasutatavale süsteemile. Tänapäeval on kasutusel peamiselt kaks erineval viisil konstrueeritud süsteemi, võimalusi on muidugi rohkem. Ühe skeemi kohaselt jagatakse teaduste süsteem kolme harusse: loodusteadused, sotsiaalteadused ja filosoofia. Loodusteaduste, näiteks füüsika, keemia, bioloogia, psühholoogia jt, uurimisalaks on looduslikud seaduspärasused. Loodusteadusi ühendavad sotsiaalteadustega tehnilised teadused, filosoofiaga aga matemaatilised teadused, näiteks aritmeetika, geomeetria, statistika jt. Sotsiaalteaduste, näiteks majandusteadus, ajalugu, keeleteadus, õigusteadus jt, uurimisalaks on normatiivsed suhted. Sotsiaalteadusi ühendavad filosoofiaga ühiskonnateadused, näiteks politoloogia. Sotsiaalteadused ja filosoofia kokku on humanitaarteadused. Humanitaarteaduste hulka kuuluvad eelkõige filosoofia, ajalugu, õigusteadus, keele-, kirjandus-, kunsti- ja muusikateadus.

Teise skeemi kohaselt, mida nimetatakse multilevel approach, kujutab teadus endast eri tasandite süsteemi, vastavalt tasandi üldistustasemele. Selle skeemi kohaselt koosneb teadus filosoofiast, mis on kõige üldisem, teooriast, teadusharust, rakendusteadusest ja tehnoloogiast, mis on kõige spetsiifilisem. Filosoofia on metodoloogiliseks teaduseks teooriale; teooria on metodoloogiliseks teaduseks teadusharule; teadusharu on metodoloogiliseks teaduseks rakendusteadusele; rakendusteadus on metodoloogiliseks teaduseks tehnoloogiale. Metodoloogilise teaduse mõisteaparatuuri rakendatakse vastavale uurimisalale.

Saabumisel isik, ladina keeles persona in fieri, kuulub mõistena pärimisõigusesse. Testaator, pärandaja, kes teeb testamendiga oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi, võib oma vara jätta veel mitte sündinud pärijale, saabumisel isikule, kellel veel ei ole pärimisvõimet. Seega iga autor on saabumisel isik, aga saabumisel isik ei pea olema isegi autor. Filosoofilises mõttes peituvad selle nime taga ideed, mõtted, arvamused, seisukohad ja muu info. Saabumisel isik on eesmärk, mille nimel filosoofiat teha, ja tagajärg, kui sünnib uus sünnitaja. Seega kõik, mis võib mõjutada ühiskondliku mõtte arengut, kas autorina või mitte. Saabumisel isikul ei ole veel pärimisvõimet, aga ta oskab vaadelda isiklikku ajendit.

Vaadates taevas tähti, teame nende kohta palju. Tõenäoliselt näeme tähe kujutist, mis veel eksisteerib, aga kauguse ja valguse aegluse tõttu võib nähtav täht ka enam mitte eksisteerida, olles juba plahvatanud olematuks. Vaatleja käesoleva hetke seisu ei tea, sest kaugused on liiga suured. Tõstes pilgu taevasse kasvab vaatleja pikemaks neist kes üksnes maises prügis sobravad. Ta näeb tähti prillideta, sest valguskiired sisenevad silma, mitte vastupidi. Pannes prillid ette võimendab vaatleja pilku, mille valgus liigub ikka ühtlase kiirusega ja kiirenduseta. Vanadusest nõrgenenud nägemine ei tähenda, et tähevalgus oleks viletsam ja valgus aeglasem. Ikka inimene ise kasvab ja peatub ühel oikumeeniliselt hetkel. Meil on piisavalt andmeid, et selles küsimuses midagi järeldada.

Advertisements

2 kommentaari (+add yours?)

  1. ostiasueeb
    apr. 16, 2014 @ 09:22:48

    Ühiskondliku mõtte arengut mõjutab kindlasti kuulsa eesti kettaheitja Jüri Tamme avaldus:
    “Vaatan tulevikku entusiasmiga ja teadmisega, et on olemas miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näha elu läbi oma südame.”

    Vasta

  2. huviline
    apr. 19, 2014 @ 19:11:12

    Siin on Tõnu Viik, esimest korda kui mina olen märganud, võttes teemaks igivana teema surma ja uinumise võrreldavusest, esitanud oma enda mõtteid sellisel moel, teadusesarnasust tagaajamata, et viiteid autoriteetidele peaaegu polnudgi (oli üks).

    http://arvamus.postimees.ee/2767168/tonu-viik-miks-on-huvitav-vaadata-merd-voi-magesid

    Põnev teema, mida käsitleja lahkab tüüpiliselt, võiks öelda igavalt, kus välja on jäetud hingede rändamise või ülestöusmise kontseptsioon, piirdudes maailmaga, mis olemuselt pildiline ehk märgiline. Selliseid pildilisi surmajärgseid kogemusi on püütud ekraniseerida, kogu ilus mis hirmus märgiliseks on jäänudki.

    Autor on kirjutanud südamest, ausalt, oma maailma piirides ja see on selle arvamuse suur väärtus. Kes võiks väita, et tema maailm on õigem või parem, see visaku esimesena kivi.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

aprill 2014
E T K N R L P
« märts   mai »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: