Troonide mäng Afganistanis

@ckrabat
Täna toimub Afganistani presidendivalimiste esimene voor koos kohalike omavalitsuste valimisega. Kindlasti peidab see endas erinevaid teid riigi edasise arengu suunamiseks, mille sisepoliitilist olukorda viimase neljakümne aasta jooksul on sobiv võrrelda George Martini kultusteosega “Troonide mäng”. Kui 1973.a. kukutati kuningas Mohammad Zahir Shah (1914-2007) tema oma õemehe Mohammad Daoud Khani poolt ja riigis kuulutati välja vabariik, oli riik vaikne mahajäänud nurgake teel Lähis-Idast Indiasse. Kunagi kauges ajaloos olid siit läbi läinud Indiasse suunduvad Aleksander Suure väed, kes kulutasid piirkonna alistamiseks neli aastat 330-327.BC. Alates 1978.a.-st kui toimus Sauri revolutsioon kommunistliku orientatsiooniga Afganistani Rahvademokraatliku Partei (ARDP) eestvõttel, on riik olnud pidevas kodusõjas. Väärib märkimist, et ARDP osales riigi juhtimises Daoudi väiksema partnerina ja tema mõju oli tugev Afganistani armees. 1979.a. sekkus kodusõtta Nõukogude Liit, kes kukutas võimult ARDP radikaalse Khalqi fraktsiooni Nur Muhammad Taraki ja Hafisullah Amini juhtimisel ning aitas võimule veidi mõõdukama Parchami fraktsiooni, mille eesotsas olid Babrak Karmal ja Mohammad Najibullah. Kodusõtta sekkumist olid oma ideoloogiliselt sõbralt palunud mõlemad fraktsioonid.

Maailma ja kogu piirkonna ajaloos on aga Afganistani kodusõda hoopis märgilisema tähendusega, kui selle piirkonna geograafiline asupaik ja vaesus lubaksid eeldada. Nimelt sai Afganistani kodusõjast alguse islamiusuliste poliitiline ärkamine. Kui varem, peale lääne koloniaalimpeeriumite lagunemist, tulid ka islamimaades võimule enamasti sekulaarsed rahvuslikud ja ka sotsialistliku orientatsiooniga poliitilised jõud, siis 1979. a.-st võib leida märke islamistlike poliitiliste jõudude aktiviseerumisest. Kõigepealt toimus aasta alguses Iraani islamirevolutsioon, mis tõi poliitikasse shia vaimulikkonna. 1979.a. novembris vallutasid sunniidi vahhabiitlikud äärmuslased Juhayman al-Otaybi juhtimisel Mekka suure mošee ja hoidsid seda oma valduses üle kahe nädala. Sunniidi islamiste aitas aga poliitiliselt konsolideerida Afganistani kodusõda, kuhu 1979.a. siirdus Palestiina õpetlane Abdullah Yusum Azzami (1941-89) ja tema varjus tollal 22-aastane saudiaraablane Osama bin Laden. Nad seadsid end sisse Pakistanis ning tegeles Afganistani vastupanuvõitlejate (mujahideenid) varustamisega.

Lisaks sotsiaalsete probleemidele, kus ligi 70% elanikkonnast on kirjaoskamatu ja riigis on tõsiseid probleeme nii hariduse kui arstiabi kättesaadavusega, on Afganistan paljude kontrastide näitelava. Afganistanis pole kunagi eksisteerinud tugevat riigivõimu ning ta on olnud erinevate hõimude suhteliselt lõdvalt seotud ühendus, kus suur osa võimutäiusest lasub kohalikel hõimupealikel. Alates kodusõjast on hõimupealike kõrvale tõusnud kohalike autoriteetidena sõjapealikud. Umbes 42% elanikkonnast moodustavad pushtud, iraani hõimud, kellest 2/3 elab Pakistanis, kus nad kontrollivad keskvõimuga lõdvalt seotud nn hõimuterritooriume riigi lääneosas. Afganistanis paiknevad nad põhiliselt Kabulist idas (ghilzai pushtud) ja lõunas (durrani pushtud). Kabulist põhjas, aga samuti mitmetest teistes Põhja-Afganistani piirkondades (Herat, Mazari-e-Sharif) on enamuses tadžikid (27%). Suurematest rahvusgruppidest asuvad Põhja-Afganistanis veel usbekid (9%) ning Kesk-Afganistanis shiiausulised hasaraad. Peale nende on riigis veel mitmeid väiksemaid rahvusgruppe – belutšid, turkmeenid, aimakid jt. Kõige idapoolsemas pannisabas, kõrgmäestikus vvastu hiina piiri elavad kirgiisid.

Nõukogude väed lahkusid Afganistanist alles glasnosti ja perestroika saabudes 1989.a., kuid kodusõda jätkus. Vahepeal presidendiks saanud Moskva-meelne Mohammad Najibullah kukutati võimult 1992.a., kuid isegi see ei teinud lõppu kodusõjale, sest kommunistid kukutanud sõjapealikud hakkasid võitlema omavahel. 1994.a. tekkis riigi lõunaosas pushtude fundamentalistlik islamiliikumine Taliban mulla Mohammad Omari juhtimisel, mis kogus jõudu, juba kahe aasta pärast kukutas võimult vahepeal presidendiks saanud tadžikist islamiõpetlase Burhanuddin Rabbani valitsuse ning kehtestas riigis teokraatliku šariaadivõimu. Kodusõja järgmises faasis seisid omavahel vastamisi Taliban ning põhiliselt tadžikkidele, usbekkidele ja hasaraadele toetuv Põhjaliiga, millega ühinesid ka mõned pushtu sõjapealikud. Põhjaliiga sõjaliseks juhiks kujunes tadžiki sõjapealik Ahmad Shah Massoud (1953-2001), kes hukkus kaks päeva enne rünnakut kaksiktornidele New Yorgis, 9. septembril 2001.

Al-Qaeda rajati Azzami ning bin Ladeni poolt 1988.a. Peshawaris, Pakistanis. Kui Taliban oli huvitatud islamiriigi rajamisest Afganistanis ning tal puudusid globaalsed ambitsioonid, siis al-Qaeda ühendas jõude, kes huvitusid islami pealetungist kogu maailmas ja džihaadist väärusuliste vastu. Al-Qaeda ideoloogiline baas põhineb egiptlase Sayyd Qutbi (1906-66) fundamentalistlkel ideedel. President Gamal Abdel Nasser lasi Qutbi hukata, kuid tema vend Muhammad (1919-2014) läks Saudi Araabiasse ja õpetas islamiteaduseid Mekkas ning Jeddas, kus tema õpilaste hulka sattusid hilisemad al-Qaeda juhid Osama bin Laden ja Ayman al-Zawahiri. Kui Al-Qaeda 1996.a. Sudaanist lääneriikide survel välja saadeti, siis kolisid nad Afganistani, kus nad nautisid Talibani võimude külalislahkust ning rajasid oma baaslaagrid džihaadi läbiviimiseks. Talibani ja al-Qaeda juhid olid koos võidelnud Afganistani kodusõjas ja sealt pärinevad nende tugevad isiklikud sidemed, kuigi võib öelda, et mõlemad ajasid Afganistanis oma asja ning Taliban ei olnud al-Qaeda tegevusega vähemalt otseselt seotud.

Al-Qaeda rünnak Ameerika Ühendriikide vastu põhjustas rahvusvahelise kättemaksuaktsiooni 2001.a. ning nad kukutati võimult, kuid kodusõda jätkus. Alates 2001.a. detsembrist on Afganistani presidendiks olnud – sh 2004 ja 2009 valitud – Popalzai hõimust pärinev pushtu hõimupealike järglane Hamid Karzai, kelle volitused selle aastaga lõppevad. Aasta 2014 peaks olema viimane kohaolekuaasta NATO poolt juhitud Rahvusvahelistele Julgeolekujõududele (ISAF), kes annavad volitused riigi julgeoleku tagamiseks üle Afganistani Rahvuslikele Julgeolekujõududele. 13 aastat kestnud rahvusvaheline operatsioon ei ole aga toonud rahu Afganistani ning kodusõda erinevate jõudude vahel jätkub. Relvastatud opositsiooni juhtiv jõud on endiselt Taliban, kellega ühisel nõul tegutsevad veel endiste sõjapealike Jalaluddin Haqqani ning Gulbuddin Hekmatyari (Rabbani aegne peaminister, kes vastuolude tõttu teiste sõjapealikega ei asunud kunagi ametisse ning 2004.a. alustas koostööd Talibaniga) juhtimisel tegutsevad Haqqani võrgustik ja Hezb-e-Islami Gulbuddin. Neist viimane on olnud valmis valimiste tulemusi tunnistama ja alustama koostööd, kuid see on ka liikumistest väikseim. Talibanis endas on mitmeid liikumisi. Arvatakse, et mulla Omar on neist mõõdukamatel positsioonidel, kuid äärmuslikke taliibe juhivad mulla Najibullah ja mulla Zakir, kes soovivad jätkata võitlust võiduka lõpuni.

Afganistani presidendivalimistel on võitlusesse jäänud kaheksa kandidaati, kellest arvestavaid šansse võib prognoosida neljale. Endine välisministrit, pushtu-tadzhiki segaperekonnast dr. Abdullah Abdullah’it toetab Põhjaliiga järglane Rahvusrinne ja 2011.a. tapetud ekspresident Rabbani Jamiat e-Islami. Teine valimiste favoriit on endine rahandusminister ja Maailmapanga ametnik Ashraf Ghani Ahmadzai, keda võib pidada kandidaatidest kõige sekulaarsemaks ning reformistlikumaks. Endise välisministri ning kukutatud kuninga lähikondlase Zalmai Rassouli (kuninglikust Barakzai hõimust)  šansid ei tundunud esialgu suured, kuid teda asus toetama ametist lahkuva presidendi vanem vend Quayum Karzai. Neljas oluline kandidaat on legendaarne sõjapealik Abdul Rasul Sayyaf, keda on peetud ka Osama bin Ladeni maaletoojaks. Sayyafi vaated on olnud vahhabiitlikud, tal on head sidemed Saudi Araabiaga, kuid ta on olnud opositsiooniline Talibani suhtes ning võitles kodusõjas Põhjaliiga poolel. Nende nelja seast leiame suure tõenäosusega Afganistani järgmise presidendi. Märkimisväärne, et nende asepresidendikandidaatide hulgas on kolm hasaraad, neist üks naine (Habiba Sorabi – Rassoulil) ja olulisemad Põhjaliiga liidrid, kes on aga tegelikult jagunenud erinevate kandidaatide vahel: usbekkide liider kindral Abdul Rashid Dostum on paaris Ghaniga, Põhjaliiga kunagise juhi vend Ahmad Zia Massoud omakorda Rassouliga ja hasaraade tuntuim liider Mohammad Mohaqiq on liidus Abdullahiga. Herati tadžikkide sõjapealik Mohammad Ismail Khan on Sayyafi paariline.

Valimistejärgse Afganistani üks olulisi küsimusi on Talibani integreerimine tulevase Afganistani ühiskonda ning liikumise legaliseerimine. Lahkuv president Karzai on pidanud seda üheks võtmeküsimuseks. Ta kutsus Talibaniga läbirääkimisteks 2010.a. ellu Afganistani Kõrgema Rahunõukogu ekspresident Burhanuddin Rabbani (1940-2011) juhtimisel. Pärast tema hukkumist atentaadi läbi 2011.a. septembris juhib nõukogu tööd tema poeg Salahuddin Rabbani. Viimastel aastatel on Karzai distantseerunud Ameerika Ühendriikidest ning ajanud iseseisvat poliitikat. Afganistan on ka üks vähestest riikidest, kes on tunnustanud Krimmi lahkulöömist Ukrainast. Karzai ei ole toetanud sõjalise koostöö jätkulepet Ameerika Ühendriikidega, mis võimaldaks teatud osal Ühendriikide kontingendist jätkata teenistust Afganistanis kahepoolsete kokkulepetega. Ameerika Ühendriigid on avaldanud lootust, et kokkulepe õnnestub sõlmida Karzai järglasega.

Afganistan on olnud oluline partner Eesti jaoks, kelle kaitseväelased osalevad operatsioonil a.-st 2002. Alates 2006. a.-st on Eesti üksused osalenud koostöös Suurbritanniaga ühes kõige Talibani-meelsemas Lõuna-Afganistani provintsis Helmandis. Sellepärast on Afganistani tulevik tähtis ka Eesti jaoks, arvestades veel seda, et Afganistan on ühtlasi Eesti arenguabi üks prioriteetseid sihtriike. Tänasel päeval on rahvusvaheline abi üks Afganistani põhilisi sissetulekuallikaid oopiumikaubanduse kõrval, mille kõrvale on raske midagi sama tulutoovat välja mõelda. Afganistan on küll rikas mitmete maavarade poolest, kuid nende kaevandamine sõjatingimustes pole võimalik. Veel üks riigi valus probleem on laialdaselt vohav korruptsioon. Kui rahvusvahelised jõud 2001.a. sisse tulid, läks võim regioonides paljuski kohalike sõjapealike kätte, kes rakendasid oma piirkondades jaga ja valitse taktikat. Afganistani olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et rahuehitamist tuleb rakendada paralleelselt riigiehitamisega. Järjekordselt on kinnitust leidnud tõde, et sõjalistest lahendustest kriiside ohjamiseks ei piisa.

Talibani liider mulla Mohammad Omar kaotas 1987.a. Nõukogude vägedega võideldes silma. Pärast seda omandas ta Pakistanis Quettas vaimuliku hariduse ning tegutses vaimulikuna ühes külas Kandahari lähedal.

Foto: http://p2.img.cctvpic.com/program/newsupdate/20110523/images/1306139211129_1306139211129_r.jpg

Advertisements

8 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    apr. 05, 2014 @ 13:50:14

    Afghanistan The Price Of Revenge

    Vasta

  2. huviline
    apr. 05, 2014 @ 19:00:54

    Urmas Roosimägi kunagise tunnustatud sõjaväelasena esitab 2009 avaldatud artiklis mitmeid küsimusi, miks Eesti on Afganistanis.

    http://arvamus.postimees.ee/180133/urmas-roosimagi-afganistani-vari

    Artiklis on jäänud välja toomata see praktiline kogemus, mida eesti kaitseväelased nii Iraagi kui Afganistani relvakonfliktis osaledes on omandanud. Harjutada sõjaks kodunt eemal on kahtlematult mõistlik.

    Kogu sisuline konflik Afganistanis taandub usule ja varalistele õigustele. Kohalikule rahvale on aegade jooksul püüdnud peale suruda inglased, venelased ja ameeriklased oma soove muuta kohalikke kombeid lääne tavadele vastavaks, tegelikuses käib neel aga mägedes peituvate maavarade järele.

    Iga sõda on alati teatud kõrgetasemeline (rahvusvaheline) vargus, võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadliku omastamise eesmärgil. Enesekaitse eesmärgil või kättemaksuks, nt kaksiktornide rünnaku eest, peetud rünnakud teise riigi territooriumil ei kvalifitseeru selle tõttu rööviks. Kuid üleulatuv sisetendents omastada võõrast vara on iga sõja koosseisu tunnus.

    Eestile on ebaseadusliku omastamise eesmärki raske etteheita ja poliitilises propagandas on seni hoitud mõõdukat joont, kuid see ei tähenda, et nii ka jääb. Pole võimatu, et mõni tulevane välisminister või kaitseminister lõikab endale näppu kui poliitilises mõttes nurka surutuna hakkab rääkima lugusi demokraatia ekspordist.

    Vasta

  3. ckrabat
    apr. 05, 2014 @ 19:22:19

    19.sajandil limpsasid Afganistani järele keelt kõige rohkem venelased ja britid. Kokku toimus kolm Briti-Afgaani sõda: 1839-42; 1878-80; 1919. Üks kuulsamaid osalejaid teises Briti-Afganistani sõjas oli John H. Watson, rohkem tuntud kui doktor Watson, kes sai Maiwandi lahingus ka haavata 🙂 http://en.wikipedia.org/wiki/Doctor_Watson

    Vasta

  4. Jolli
    apr. 06, 2014 @ 04:55:03

    Aga mis seal Afghanistaanis asub? Nafta? pääs merele? mis? 🙂

    Vasta

  5. ckrabat
    apr. 06, 2014 @ 09:05:17

    Ühe filmi põhjal (pealkirja ei mäleta) asus seal nibirukate salabaas 🙂
    Maavaradest on juttu siin http://en.wikipedia.org/wiki/Mining_in_Afghanistan

    Vasta

  6. huviline
    apr. 06, 2014 @ 10:14:54

    Kuuldavasti avastati bin Ladeni asukoht Pakistanis drooni abil, ei mäleta kust sai seda loetud, mistõttu võib öelda pigem droonide mäng.

    “Troonide mäng” on esimene osa suuremast “Jää ja tule laulust”, mille inspiratsiooni on ammutatud Rooside sõjast ja “Ivanhoe”-st

    http://et.wikipedia.org/wiki/George_R._R._Martin

    Kultuuriloolise seigana väärib ehk märkimist, et kirjutades instseneeringut 1997 aastal Tartu Emajõe Suveteatris etendunud Robin Hoodi jaoks, mille aluseks Howard Pyle “Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused”, siis sai lisamaterjalina kasutatud ka Robert Louis Stevenson´i “Must nool” ja Walter Scott´i “Ivanhoe” teksti.

    Kui Peeter Volkonski sai parima kõrvalosatäitja preemia munga rolli eest, siis selle iseloomulikud jooned tulenesid just W.Scott´i “Ivanhoe” rikkast keelest ja meelest.

    Vasta

  7. ckrabat
    juuli 08, 2014 @ 08:20:41

    Presidendivalimiste teises voorus kogus kõige rohkem hääli Ashraf Ghani (56,44%), kuid Abdullah (43,56%) on lubanud need vaidlustada.
    http://www.tolonews.com/elections2014/ghani-leads-preliminary-results

    Vasta

  8. ckrabat
    jaan. 03, 2015 @ 13:14:02

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

aprill 2014
E T K N R L P
« märts   mai »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: