Ajaloo kolm tasandit vabariigi poliitikas

@huviline
Ajalool on vähemalt kolm tasandit: teaduslik ajalugu (põhineb teadmistel, aegumatu, täpsustub pidevalt uute faktide ilmnemisel), ajakirjanduslik ajalugu (põhineb uudistel, aegumistähtaeg puudub, uudiseid ei muudeta, kirjutatakse uus uudis) ja eelarveline ajalugu (põhineb sündmustel, millel on aegumistähtaeg, koostatakse eelarve või menetluskokkuvõte, selle alusel langetab erapooletu ekspert otsuse, mis viiakse ellu). Näiteks Priit Raudkivi, Magnus Ilmjärv jpt eesti ajaloolased kirjutavad teaduslikku ajalugu, Rein Sikk, Priit Simson jpt ajakirjanikud kirjutavad ajakirjanduslikku ajalugu, paljud Eesti bilansikoostajad ja uurijad, kelle töö tulemuseks on menetluskokkuvõte, kirjutavad eelarvelist ajalugu.

Tavapäraselt ja valdavalt on poliitikas kasutusel teaduslik ajalugu, moodsal ajal üha rohkem uudistel põhinev ajalugu (meedia, aga ka ilukirjandus ja horoskoobid). Meedia kontrollib avalikustamisest tulenevalt kuulsuse allikaid, mida saab kasutada ettevõtluses. Meedia, kellel puudub uurimisressurss ja isikuandmete avaldamise õigus, püüab poliitikasse vahendada eelarvelist ajalugu, mis on sageli kuni avalikustamiseni salastatud. Saladuse allika klemmidel sädeleb sama pinge, mis kuulsuse allika klemmidel. Poliitika jaoks on eelarveline ajalugu varjunud isikuandmete kaitse taha. Me saame sellest aimu meedia vahendusel või eelarvelisi dokumente lugedes. Näiteks Pealtnägija ja Eesti Päevaleht vahendavad osaliselt eelarvelist ajalugu, kui paljastavad salakavalust politseis (Janek Pavlihhini juhtum). See ajalugu on eelarveline, sest tõendid on kogutud. Asi on veel tõendamata, aga igal juhul saab anda hinnangu, mis teatud juhtudel viiakse seejärel ka ellu.

Vabariik on kõikidest valitsuskorraldustest kõige keerulisem ja delikaatsem, sest siin on tegemist vabadusega. Vabadus on avatud ühiskonnas sotsiaalne nähtus, millel on konkreetne aeg ja ruum. Tavapärane arusaamine vabariigi mõistest ulatub kaugetesse aegadesse, võib-olla keskaega, võib-olla antiikaega. Tavapäraselt, wikipeedias: „vabariik (ladina keeles res publica, ‘ühiskondlik asi’) on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus.“ Vabariigi vastandmõisteks on peetud päritava võimuga monarhiat. Transformatsioonikogemus totalitaarsest riigist (NSVL) demokraatlikuks ühiskonnaks (EV) annab aluse täpsustamaks vabariigi mõistet. Vabariik on valitsusvorm, millel on vähemalt kaks tunnust: vabadust reguleeriv valitsuskorraldus ja demokraatlik võimukorraldus (avatud ühiskond). Siit järeldub, et vabariigi vastandmõisteks on totalitaarne valitsuskorraldus ja suletud ühiskond. Antiikaeg ega keskaeg ei tundnud suletud ühiskondi, kuna suletud saab olla vaid infoühiskond, mille liikmete saadav informatsioon maailmaasjadest on teadlikult piiratud (külm sõda) või ideoloogiliselt mõjutatud (kommunism, kapitalism).

Poliitilises mõttes on eelarveline ajalugu siiski kõige tähtsam, kapitalismile omaselt, ja kuidas seda ellu viiakse. Näiteks tuginevad sellele tasandile Reformierakonna jutud riigi korras rahandusest, mis pidavat kõige alus olema; IRL avastus, et kõige tähtsam on riigikaitse; Keskerakonna programmis truuksjäämine tulumaksu astmelise korjamise põhimõttele. Arusaadavatel põhjustel on nimelised viited ja konkreetsed näited eelarvelisel tasandil praktiliselt välistatud. Konkreetset poliitikat tehakse grupiviisiliselt, lisaks üldisele jutule, mille sisemised sidemed on nähtamatud. Koos kompetentsiga mängivad sellel tasandil suurt rolli põhimõtted, printsiibid ja muud maksiimid, mis määravad poliitilise moe ja juhivad seda. Poliitika juhtprintsiibiks on võimude lahususe põhimõte, mille kohaselt täitevvõim, nõuandev võim ja kohtuvõim hoitakse lahus. Arvatakse, et ellujäämiseks poliitikas on see vältimatu. Sarnaselt tuleb hoida lahus ka ajaloo erinevad tasandid, kui see on poliitiliselt kasulik.

Tervitatava nähtusena poliitikas on tekkinud võistlevus ja konkurents meedia tasandil Eesti Televisiooni ja Tallinna Televisiooni näol ning sellest tulenevalt kaks erinevat inforuumi. Võrreldavad on näiteks uudistesaated „Aktuaalne kaamera“ ja „Täna“ või „Jüri Üdi klubi“ ja „Vaba mõtte klubi“, millistes esitatakse lahknevaid mõtteid. Seejuures tundub, et pealinna meediakanal on rohkem informeeritud kui vabariigi meediakanal, sest pealinna meediakanal on rohkem orienteeritud noortele, vabariigi meediakanal aga keskealistele, kes olid noored taasiseseisvumise ajajärgul. Poliitilise moe mõttes järgitakse vabariigi meediakanalites vana hea lääne teaduslikku ajalugu, pakkumata välja midagi uut ja huvitavat. Näiteks võiks üsna huvitav olla ajaloo erinevate tasandite süntees ja analüüs.

Kui vabariigi tunnusteks on avatus ja vabaduse korraldamine, siis tuleks prioriteediks seada vabadus, mõtestades seda lähtuvalt ajaloo erinevatest tasanditest. Valikuvabadused, sh sõnavabadus ja liikumisvabadused (EL) on teistsuguse kaaluga kui mõtlemisvabadus, mida inimesed evivad, ümbritsegu neid siis pärisorjus või postmodernism, nõukogude aeg või judikatuurne õigusriik. Sotsiaalse nähtusena on mõtlemisvabaduse küsimus sunnita kujunemine, mitte „kõik võivad ju mõtelda mida tahavad“. Kuhu me tahame oma poliitilise mõtlemisega jõuda? Sundimine (õpetamine) kujuneb moralismiks, millest ise kinni ei peeta. See on absoluutsete väärtuste peale surumine: isiklike tõekspidamiste pidamine paremaks teistest, kellega keeldutakse koostööd tegemast. Aga võib-olla unistab vaeslaps saabumisel isikust, keda kunagi pole tulnud, sest unistamine pole keelatud. Võib-olla asetatakse mingisugused lootused pärimusele, mille erinevad tasandid võimaldavad nii sünteesi kui analüüsi.

Advertisements

11 kommentaari (+add yours?)

  1. huviline
    märts 19, 2014 @ 08:30:36

    Mõtlemisvabadusega kõige lähemalt külgnev on usuvabadus, mis valikutena väljendudes on põhjustanud ja põhjustab kõige rohkem konflike maailmas.

    Vestfaali rahuleping, mida peetakse riiklik territoriaalse maailmakorra aluseks, lõpetas tegelikuses ususõjad ja kehtestas usuvabaduse.

    Eesti satanistid on usuvabadusele viidates teinud Euroopa Inimõiguste Kohtule pöördumise.

    http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-satanistid-lahevad-riigi-vastu-euroopa-inimoiguste-kohtusse.d?id=68267605

    Uue kantiaanliku maailmakorra aluseks on inimõiguste kontseptsioon, mille raamidesse mahub ka usuvabadus.

    Inimõiguste kaitse võimaldab nii Krimmi ründamist kui ka satanistide registreerimist.

    Satanistide registreerimine tundub iseenesest normaalne, eriti kui lugeda nende põhikirja. Küsitav on kas inimõiguste kaitse rünnaku alusena on normaalne.

    Kui siiski peetakse inimõiguste kaitset rünnaku alusena normaalseks, nagu praegu Venemaa, siis edasi läheb küsimuste lehter nii laiaks, et pole teada, mis alt august välja voolab. 🙂

    Vasta

  2. huviline
    märts 19, 2014 @ 08:58:57

    Teine mõtlemisvabadusega külgnev, kuigi mitte nii lähedalt kui usuvabadus, on akadeemiline vabadus, mida kasutavad professorid ja akadeemikud.

    Akadeemilises vabaduses on samuti üsna selgelt eristatavad ajaloo erinevad tasandid.

    Näiteks Andrei Zubovi intervjuu tugineb selgelt teaduslikule ja ajakirjanduslikule ajaloole olukorras, kus ta kaotamas oma akadeemilist vabadust.

    http://www.golos-ameriki.ru/content/interview-with-andrey-zubov/1873774.html

    Selles intervjuus võrdleb professor Krimmi sündmusi Austrias 1938 aastal toimunutega, mis tundub tõesti üsna sarnane.

    http://et.wikipedia.org/wiki/An%C5%A1luss

    Järeldusteks, millel tihedam seos tegelikkusega, oleks vaja eelarvelist ajalugu teada.

    Vasta

  3. huviline
    märts 19, 2014 @ 09:42:13

    Mõne huvilise käest on tulnud küsimus, et kas statistika on eelarveline ajalugu.

    Kõik matemaatilised seosed kuuluvad eelarvelise ajaloo all, sh erinevad valemid, millega arvutatakse mingeid indekseid.

    Näiteks @scrabat kommentaar loos Tankid ja Hummerid:
    Riikide sõjalise tugevuse indeks
    http://www.globalfirepower.com/countries-listing.asp
    1. USA, 2. Venemaa, 3. Hiina, 4. India, 5. UK, 6. Prantsusmaa, 7. Saksamaa, 8. Türgi, 9. L.Korea, 10. Jaapan, 11. Iisrael, 21. Ukraina, 29. Rootsi, 35. P.Korea, 49. Soome, 96. Eesti.
    Militariseerituse indeks (sh kulutused riigikaitsele võrreldes sotsiaalkulutustega)
    http://www.bicc.de/old-site/index.php?page=ranking-table
    1. Iisrael, 2. Singapur, 3. Venemaa, 4. Armeenia, 5. Süüria, 20. Ukraina, 25. Soome, 26. Eesti, 28. USA, 57. Leedu, 84. Hiina, 90. Läti, 95. Rootsi.

    Seejuures tuleb tähelepanna, et ajalugu ei eksisteeri mõiste või tekstina. Peab olema lugeja või kirjutaja, kes annab tooni.

    Seega statistika iseenesest ei ole eelarveline ajalugu, aga kui andmetest on väljaloetav mingi sooviavaldus, siis iga number selles tähendab mingi sündmuse menetlust.

    Eelarveline ajalugu on menetluskokkuvõte.

    Vasta

  4. personainfieri
    märts 19, 2014 @ 09:50:35

    Tuletan meelde, et kui panete rohkem kui ühe lingi ühte postitusse, siis võib programm selle identifitseerida kui spämmi ja teie postitus vajab toimetaja heakskiitu.

    Vasta

  5. huviline
    märts 19, 2014 @ 14:26:50

    Hinnangu andmine käib eelarvelise ajaloo alla ega saa iseenesest olla hea või halb, nagu ajalugu üldse.

    Ajaloo kasutamine poliitilistel eesmärkidel tähendab vältimatult valikut.

    Õppeasutus või kasvatusasutus viib läbi teatud poliitikat, hinnates õpilase töö tulemust. Samas näitab iga hinne ka õpetaja töö kvaliteeti, mis võib olla ohtlik, nagu väidab Ülo Vooglaid, seda eeskätt poliitkat hinnates.

    http://ylokool.com/artiklid/hindamine-vaga-ohtlik-tegevus/

    Vasta

  6. huviline
    märts 19, 2014 @ 22:58:32

    Valdur Mikita arvamus: “Inimõigusi maailmas on paraku piiratud hulk”

    http://arvamus.postimees.ee/408754/valdur-mikita-vanaemad-okoterrorism-ja-globaalne-katastroof

    Venemaa näitel Krimmi liitmisel inimõigused vajavad kaitset.

    Inimõigused on vältimatult vajalikud, et kaasaegses maailmas valitseda.

    Vasta

  7. ckrabat
    märts 20, 2014 @ 08:37:12

    Valdo Randpere Kuku raadios Taavi Rõivase solvamisest: mehed ei nuta, vaid ajavad kontrollimatut möla suust välja
    http://publik.delfi.ee/news/inimesed/valdo-randpere-kuku-raadios-taavi-roivase-solvamisest-mehed-ei-nuta-vaid-ajavad-kontrollimatut-mola-suust-valja.d?id=68272255

    Postimehe sporditoimetuse juhi Pahvi suust kõlasid muu hulgas fraasid “Ta (Taavi Rõivas toim.) on nii noor, et ei tohi veel seksida”, “Ta on tattnokk” ja “Reformierakond on end täis s*****ud”.

    Peep Pahv on Saalomon Vesipruuli auhinna esimene laureaat 🙂

    Vasta

  8. huviline
    märts 21, 2014 @ 13:48:11

    Eraldi teema on uudiste künnis, mille peab mingi uudis olema ületanud, et inimesed saaksid seda lugeda.

    Näiteks kirjutab Rein Raud fb:
    “Ethnic cleansing has started in Crimea. The Tartars are driven out of their homes pure and simple, all others can keep their property only on condition they claim Russian nationality. Ukrainians, as well as independent journalists from elsewhere, are threatened, sometimes kidnapped, and one Tartar man was tortured to death. Refugees are pouring across the Ukrainian border while possible. All of this is well documented on both Ukrainian and (the few remaining) independent Russian sites. Sadly, this does not cross the news threshold for the allegedly independent Western portals such as alternet.org, not to speak of the openly gloating globalresearch.ca. Shame on you, Western liberals, if you let this be.”

    Kui uudiste künnist pole ületanud, siis just nagu polegi uudist.

    Samas, lisaks uudise allikale, on vaja eelarvelise ajaloo tasandit. Muidu keegi uudise eest ei vastuta. 🙂

    Vasta

  9. huviline
    märts 21, 2014 @ 14:48:06

    Klassikaline näide ajakirjandusliku ja eelarvelise ajaloo segunemistest, mis võiks olla võimude lahutatuse põhimõtte kohaselt mitte segunenud, on tänane Kärt Anvelti artikkel EPL.

    http://epl.delfi.ee/news/eesti/organiseeritud-kuritegevus-tungib-poliitikasse.d?id=68284255

    Käsiteldud ajalooline seik on saanud avalikuks menetluskokkuvõtte (kriminaalasja lõpetamise määruse) avalikustamisega, millele ajakirjanik on lisanud nipet-näpet ja olevikulises kõneviisis pealkirja.

    Seik on sotsiaalselt ebaoluline, millele viitab asjaolu, et selle on allkirjastanud ajakirjanik ainuisikuliselt, aga täidab 2,5 lehekülge parimat ajakirjanduslikku pinda.

    Kui uudistel oleks aegumistähtaeg, siis ajakirjanikud ka vastutaksid oma sõnade eest. Antud juhul sündmus ei ole aegunud.

    Küll aga sädeleb ka selle artikli kuulsuse klemmidel sama pinge, mis salastatuse klemmidel (menetluse meetodid on küll salastatud, aga pildistamine ei ole mingi tõend, sellepärast on saadud see ka avalikustada) eelarvelises ajaloos üldiselt.

    Vasta

  10. huviline
    märts 21, 2014 @ 18:50:54

    Siim Kallase küsimus: eliidiga või eliidi vastu, pole kunagi rahva pead vaevanud.

    http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/siim-kallas-eesti-ajakirjandus-peab-valima-kas-olla-eliidiga-voi-eliidi-vastu.d?id=68275791

    See küsimus vaevab ajakirjandust, kes on vältmatult eliidi poolt, kui esineb uudisväärtus. Eliidil on alati uudisväärtust rohkem kui meedia välja suudab uurida, olles kaetud ärisaldusega.

    Küsimus on ka meie eliidi kvaliteedis, kuna 20 aastat tagasi oli eliit kujunemisjärgus, aga rahareformiga hinnati endise nõukogude vabariigi elatustase kaheksa korda madalamaks võrreldes arenenud lääne riikidega (1:8). Kas see ka tegelikult nii oli, see on veel eraldi küsimus, aga rahareformi läbiviijad olid sellega nõus.

    Eesti eliit on ka täna veel madalama kvaliteediga võrreldes lääne eliidiga.

    Vasta

  11. huviline
    märts 28, 2014 @ 12:49:40

    Maria Aljohhina räägib ajakirjandusliku ajaloo hetkeseisust Venemaal.

    http://uudised.err.ee/v/valismaa/7a8b1ad4-949a-40a6-84fc-9747377985ed

    Silmnähtavalt on uudised sotsiaalses elus kesksel kohal kuna kannavad sõnumit, mille mõjuraadius hõlmab määratlematut hulka rahvast.

    Uudis on olemusel sarnane õigustloova õigusaktiga (seadus), erinevuseks kehtivus, täpsemalt riigi poolt tagatud jõuga kehtivus, mis uudistel puudub.

    Uudis ei ole seega ettekirjutus, tulevikku suunatud reegel, mis võiks kuidagi sotsiaalset elu mõjutada.

    Ajoloolise nähtusena mõjutab uudis lugejaid selles ulatuses, mida lugejad ise lasevad ennast mõjutada. Aljohhina on valinud poole ja laseb ennast mõjutada üksnes valitud ulatuses.

    Riik, sulgedes infokanaleid, võtab endalt võimaluse mõjutada kodanikke, täpsemalt annab neile negatiivse signaali, sundides neid valima ühe või teise poole. Ajalukku läheb riigi selline ajalooperioood stagnatsioonina.

    Mida erapooletumalt suhtuvad kodanikud oma riiki,seda edukam ja kestlikum üks riik saab olla.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

märts 2014
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: