Venemaa ja uus maailmakord

@ckrabat
Kui külma sõja aegne bipolaarne rahvusvaheline süsteem kokku kukkus, tekkis võimalus täiesti uutel alustel toimiva süsteemi ülesehitamiseks. Liberaalse rahvusvahelise süsteemi aluspõhimõtted pärinevad saksa filosoofi Immanuel Kanti 1795.a. valminud esseest “Igavene rahu” (“Zum ewigen Frieden”), mis lähtub ühiste väärtuste, riikidevahelise koostöö ja vabariikide konföderatsiooni ideedest. Kantiaanlik süsteem väärtustab rahu ning peab oluliseks sarnaseid väärtushinnanguid omavate rahvusvaheliste organisatsioonide ülimuslikkust riiklike huvide üle. Liberaalse süsteemi ülesehitamist alustati möödunud sajandil. 19.sajandi maailm oli omavahel suhteliste kasude nimel nägelevate rahvusriikide maailm, mis tootis sõdasid ning ebastabiilsust ja millest uus süsteem üritas väljuda. Esimese maailmasõja järel üritati üles ehitada Rahvasteliidule tuginevat Versailles’ süsteemi, kuid esimene liberaalne süsteem lagunes riikidevahelistes vastuoludes, kui uuele süsteemile esitasid üksteise järel väljakutse Jaapan, Saksamaa, Itaalia ja Nõukogude Liit. Versailles’ süsteemi põhimõtted töötati paljuski välja USA presidendi Thomas Woodrow Wilsoni “14 punktis“, kuid Ameerika Ühendriigid jäid Rahvasteliidust eemale, sest 1920.a. presidendivalimistel võitnud vabariiklased ajasid isolatsionistlikku joont.

Teise maailmasõja järel Kanti traditsioon pealtnäha jätkus, sest uus rahvusvaheline süsteem toetus Rahvasteliidu põhimõtteid järgivale Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, kuid juhtpositsiooni said seal sõja võitnud riigid – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Hiina, kes said Julgeolekunõukogu alaliste liikmetena suured volitused maailma julgeoleku korraldamisel. Julgeolekunõukogu süsteem meenutas aga 19.sajandi Euroopa kontserti, sest viiele sõja võitnud suurriigile oli antud suur võimutäius ja nad said panna veto kõigile Julgeolekunõukogu otsustele. Kantiaanliku struktuuri varjus tekkis ideoloogiliselt vastandunud bipolaarne süsteem, mis koosnes kahest poolusest: lääneriikide liberaalsed demokraatiad, mille etteotsa kerkisid Ameerika Ühendriigid versus kommunistlik maailmasüsteem Nõukogude Liidu juhtimisel. Omaette toimija oli veel Hiina, kes ülendati võitjariigi staatusesse toetuse eest Jaapani alistamisel Teises maailmasõjas. 1949.a. lõppes Hiina kodusõda kommunistide võiduga, kes kuulutasid välja Hiina Rahvavabariigi. Senised Hiina valitsejad aga kindlustasid end Taivani saarel, kus kuulutati välja Hiina Vabariik, mis esindas 1971. a.-ni Hiinat ka ÜRO Julgeolekunõukogus. 1971.a. anti Hiina esindusõigused üle Hiina Rahvavabariigile, kuid vahepeal oli N.Liidu juhitav süsteemi osa hiinlastega tülli läinud, mis muutis jõujooni maailma julgeoleku korraldamisel veelgi.

Rahvusvaheline süsteem sai probleeme lahendada vaid mõlema poole konsensusel, kuid selliseid olukordi ei tekkinud polariseerunud süsteemis just palju ja seetõttu osutus ÜRO Julgeolekunõukogu struktuurina süsteemi haldamisel suhteliselt abituks. Kui N.Liit 1991.a. kokku kukkus, siis läks tema koht ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaale ning konsensuslikud otsused viie juhtriigi vahel muutusid võimalikuks. Venemaa paremaks lõimimiseks uue süsteemiga kutsuti ta lääneriikide juhtivate majandusjõudude klubisse G-7 kaheksandaks osaliseks ja sündis G-8. Hiina jäi rahvusvahelise süsteemi haldamisel pigem vaatleja rolli, kes aktiivselt teiste tegevusse ei sekkunud ning keskendus riigi majandusliku konkurentsivõime parendamisele liberaalse vabaturumajanduse tingimustes. Mida aeg edasi, siis hakkasid tekkima uued vastuolud süsteemi haldamises, kui kolmele lääneriigile hakkasid üha enam vastanduma Venemaa ja ka Hiina, kes soovisid jätkata elamist polariseerunud maailmas ning võitlesid vana Westfaali süsteemi põhimõtete eest, mis tugines rahvusriikide suveräänsuse ning territoriaalse terviklikkuse printsiipidele ning seisid vastu liberaalsele maailmakorraldusele, mis väärtustasid inimõiguste ülimuslikkust ning rahvaste enesemääramisõigust.

Esimene tagasilöök tekkis Kosovos, mille albaanlastest elanikkond soovis Serbiast lahku lüüa, kuid Serbia juhtkond pidas seda oma “põlisteks aladeks”, välistas kosovaride õiguse Serbiast lahku lüüa ning hakkas neid represseerima. 45 etnilise albaanlase tapmine Račaki külas ning Rambouillet’ kokkuleppe ebaõnnestumine serblaste ja kosovaride vahel põhjustas NATO sõjalise sekkumise ning Serbia sihtmärkide pommitamise märtsist juunini 1999, mis Venemaa ja Hiina vastuseisu tõttu ei saanud algselt ÜRO Julgeolekunõukogu mandaati. 10.juunil 1999 jõudis ÜRO Julgeolekunõukogu lõpuks otsuseni, millega Kosovo viidi ÜRO administratsiooni alla ning seadustati NATO-juhitavate Kosovo rahujõudude (KFOR) tegevus. 2008.a. kuulutas Kosovo end iseseisvaks, kuid Serbia vastuseisu tõttu ei ole riik saavutanud täit rahvusvahelist tunnustust. Tänane rahvusvaheline süsteem võimaldab uute riikide tekkimist üksnes kokkuleppel endise emamaaga, hoolimata et veebruaris 2014 oli Kosovo omariiklust tunnustanud 110 riiki (108 ÜRO liiget + Malta ordu ja Taivan).

Venemaa nagu mitu teist eralduda soovivate vähemustega riiki (nt Hispaania, Gruusia, Hiina, India, Kreeka, Moldova jt) on Serbia-Kosovo konfliktis asunud Serbia poolele ning lähtuvad ühtede rahvaste jumalikust õigusest valitseda teisi rahvaid, eitades rahvaste enesemääramisõigust. See seisukoht on leidnud toetajaid ka Eestis. Seda huvitavam, et nüüd rõhutakse Venemaa poolt Kosovo näitele Krimmi juhtumi lahendamisel. Teatud mõttes võib Kosovot pidada murdepunktiks rahvusvahelise süsteemi arengus, mis oleks nõudnud lääneriikide veelgi jõulisemat sekkumist Kosovo Serbiast lahkulöömise küsimuses, arvestades, et oluliseks ajendiks olid siin massilised inimõiguste rikkumised. Sobiv lahendus oleks olnud rahvusvahelise kontrolli all läbi viidud referendum Kosovo tuleviku küsimuses, mis oleks võimaldanud nendel piiriäärsetel piirkondadel, mis soovinuks Serbia koosseisu jääda, seda ka teha . Selline lahend oleks seadnud rahva tahte ülimuslikuks territoriaalse terviklikkuse printsiibi üle. Põhimõtteliselt ei saa välistada Krimmi vabatahtlikku üleminekut Ukraina koosseisust Venemaa alla, kui selle tulemuseni oleks jõutud Venemaa ja Ukraina vahelistel läbirääkimistel kokku lepitud rahvusvahelise kontrolli all korraldatud referendumi tulemusena, mille toimumist ei segaks Venemaa relvajõud ja nn Krimmi omakaitsejõud. See on aga tingimus, mida Venemaa eirab.

Kui 16.märtsi referendum otsustab Krimmi liitumise Venemaaga, siis on see protseduur võrreldav Eesti liitumisega N.Liiduga 1940.a. ning seda saab käsitleda jõupoliitika tulemusena, mitte Krimmi rahva vaba tahte avaldusena. Arvata võib, et ka rahvusvahelise kontrolli all läbi viidud referendum võiks seadustada Krimmi ülemineku Ukrainast Venemaa alla, sest venelased moodustavad suure osa Krimmi elanikkonnast, kuid siis oleks tulnud rakendada võrdsete valikute printsiipi. Venemaa, kes kardab ise mitmete tema jurisdiktsiooni all asuvate territooriumite lahkulöömise pärast, ei ole aga selliseks lahenduskäiguks valmis. Kui me räägime Lõuna-Osseetia õigusest enesemääramisele, siis ei saa me vältida kogu Osseetia õigust enesemääramisele, k.a. Venemaale kuuluv Põhja-Osseetia. Ajaloolise Osseetia riigi tekitamine läbi Põhja- ja Lõuna-Osseetia ühinemise on rahvaste enesemääramisõiguse tegelik rakendamine, aga see oleks eeskujuks paljudele teistele Põhja-Kaukaasia rahvastele, mida Venemaa kardab. Millised on muu maailma võimalused Venemaa tegevust mõjutada? Eelkõige tuleb igakülgselt näidata, et selline käitumine ei ole õige ning sanktsioonide kehtestamine, mis viiksid konflikti osapooled rahumeelse lahenduseni läbbirääkimiste laua taga. Lõpliku hinnangu oma liidritele peab andma Venemaa rahvas ise. Sõjalise jõu rakendamine oleks kõnelemine selles keeles, mida kasutab Putin ning ei viiks lähemale lahendusteni.

Vladimir Putin elab maailmas, mis kestis enne külma sõja lõppu, kuid see ei ole olnud ainult tema probleem. Suureks eeskujuks oli talle Ameerika Ühendriikide eelmine administratsioon George W. Bushi juhtimisel ning tema neokonservatiivsed nõunikud, kes nõrgestasid liberaalset kantiaanlikku süsteemi Iraagi ründamisega 2003.a. lähtudes makjavellilikust põhimõttest “eesmärk pühitseb abinõu”. Neokonservatiivide ideoloog Robert Kagan unistas ajaloo tagasitulest. Putin võttis õppust ning kasutas samalaadseid ettekäändeid 2008.a. Gruusias ja 2014.a. Ukrainas. Bushi administratsioon seadis rahvuslikud huvid kõrgemale rahvusvahelise kogukonna huvidest, naeruvääristades ÜRO rolli süsteemi haldamisel ning olles vastu nii Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusele kui ka Kyoto kliimamuutuste konventsioonile ning paljudele teistele keskkonnakaitsealastele initsiatiividele. Paljuski USA eelmise administratsiooni põhimõtetele tuginedes üritab Venemaa Vladimir Putini juhtimisel kehtestada uut polariseerinud maailmakorda, kus ta võiks taas pretendeerida liidrirollile läänele vastanduvate jõudude seas. Bushil oli palju mõttekaaslasi ka Eestis, kes oskavad Putini keelt paremini kui Kanti keelt ja saavad sellest paremini aru. Seepärast eelistavadki nad elada tema loodud maailmas, kas siis ühel või teisel pool rindejoont. Vladimir Putini maailm oleks mõjusfäärideks jagatud maailm, mis tooks tagasi külma sõja ajal harjumuspäraseks muutunud rahvusvaheliste suhete realistliku koolkonna dogmad jõudude tasakaalust, allianssidest, rahvuslikest huvidest, neutraliteedist, bi- või multipolaarsusest, jõukeskustest, aga ka territoriaalsest terviklikkusest ja riikide suveräänsusest Westfaali süsteemi mõistes, mis lubab suurriikidel oma mõjusfääris tegutseda, kuidas ta vaid heaks arvab.

Immanuel kant famous quotes 3
Mõttetera Immanuel Kantilt: “Kes on julm loomade vastu, muutub jõhkraks ka oma suhetes inimestega. Me saame otsustada inimese südametunnistuse üle vastavalt tema käitumisele loomade vastu.”
Pilt: http://www.wordsonimages.com/pics/54133-Immanuel+kant+famous+quotes+3.jpg

Advertisements

76 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    märts 15, 2014 @ 12:48:09

    See kantilik inimese-looma võrdlus on mõneti asjakohane. Lääne tsivilisatsioon, kes täna võitleb suureneva migratsiooniga, on ehe näide valitsemise ja vastutamise omavahelistest seostest. Maade valitsemisega on selline peenike värk, et see ei ole ainult õigus teisi rahvaid valitseda. Valitsemine tähendab vastutamist, mitte nagu koloniaalajastul, kui mindi metslasi tsiviliseerima ja kodustama.s.t. röövite ja koloniseerite nad ära, aga pärast vastutada enam ei taha ning siis virisete, miks on terve Euroopa täis teisekultuurilisi ja -usulisi. Kes nad siia kutsus – ise kutsus! Maade koloniseerimine on nagu kodulooma võtmine, et ei ole nii, et röövite maa loodusvaradest puhtaks ja pärast viskate looma tänavale.
    See on tegelikult universaalne printsiip.

    Vasta

  2. Jolli
    märts 15, 2014 @ 13:21:06

    Vahel ei julge ka asumaa ise ennast emamaast vabastada ja ise vastutama hakata. Näiteks Šotimaa referendum annab ilmselt mingi fifty-sixty tulemuse GB-sse jäämiseks. William Wallace keeraks end hauas ringi…

    Vasta

    • huviline
      märts 16, 2014 @ 09:00:57

      See on hea tähelepanek, mis viitab harjumuse jõule ühest küljest.

      Teiseks, kui mõelda Krimmi referendumile, siis vaba referendumi läbiviimiseks on vaja teatud piirangute kasutuselevõtt, mida kohaldatakse eelduslikult.

      Kuidas keegi ennast kahe kriteerimiumi, rahvuse ja kodakondsuse järgi identifitseerib (näiteks kes ja kui paju sotlasi on valmis ennast identifitseerima loodava Soti Vabariigi kodanikena, see tuleks enne selgeks teha); kuidas on püstitatud küsimus (erapooletus, valikuvariandid, suletud, avatud küsimus, see on samuti eeltöö).

      Krimmi referendumit ei saa paljudel põhjustel juba eelduslikult pidada vabaks referendumiks.

      See iseenesest ei pea tähendama, et referendum on täiesti kõlbmatu edaspidiste otsuste legitiimsuse ja legaalsuse küsimuses. Iga referendum mängib oma rolli riigi poliitikas.

      Vasta

  3. ckrabat
    märts 15, 2014 @ 14:19:18

    No ma mäletan, kuidas neukkuajal ka räägiti, ja ma pean siin silmas inimesi rahva seast, mitte parteiagitaatoreid, sest nendega ma ei suhelnud, et Eesti pole võimeline ennast ise ära majandama. Loll usub ja kardab ja hääletab nii nagu lollidel on kästud hääletada 🙂

    Vasta

  4. huviline
    märts 15, 2014 @ 16:08:28

    Kui nüüd ajalukku vaadata, siis on liberaalne kantiaanlik süsteem ja selle ehitamine läinud maailmale nii kalliks maksma (I, II MS), et kas see tasub ikka ära. Uue maailmakorra konto haldustasud on liiga kõrged. 🙂

    Eesti valikud on pikaks ajaks tehtud (NATO, EL), nüüd oleks mõistlik keskenduda vabariigi kantiaanlikule arendamisele, sh kaitsevõimele, säilitades esmase iseseisva enesekaitsevõime (kaadrivägi + kohustusliku ajateenistusega kaasnev solidaarsuskomponent), rahvast siduva vabatahtliku omakaitse (kaitseliit) ja partnersidemed.

    Kui selgub, et haldustasud on siiski liiga kõrged, siis on vabariik valmis ka ilma uue maailmakorrata hakkama saama. Koheldes oma naabrit tarkuse, üleoleku ja väärikusega, mida vaid naabri vägivalla all kannatanu võib tunda.

    Vasta

  5. Jolli
    märts 15, 2014 @ 16:16:05

    üleoleku ja väärikusega, mida vaid naabri vägivalla all kannatanu võib tunda.

    siin on mingi vastuolu. 🙂 kui sa oled vägivalla all, siis on raske üleolekuga seda kogeda. kui autoriteedi ära kehtestad, siis palun väga, tunne üleolekut palju soovid. 😀

    Vasta

    • ckrabat
      märts 15, 2014 @ 16:32:35

      Ivar NA-st kohtleb naabri-Juhanit tarkuse, üleoleku ja väärikusega eriti peale rahvusvahelist naistepäeva, kui ta üritab Juhanile uue maailmakorra põhimõtteid tutvustada 😀

      Vasta

    • ckrabat
      märts 15, 2014 @ 19:00:16

      Ivarile tutvustas uut maailmakorda Anfissa. Ta seda oskuslikult ja kõrgel professionaalsel tasemel, üleoleku ja väärikusega. Õpiväljundid omandasid veenvuse taignarulli abil, mida süvendati mõne täiendava sambovõttega.

      Vasta

  6. ckrabat
    märts 15, 2014 @ 16:29:27

    Asula bussipeatuse juures seisavad kohalikud elanikud Nikolai ja Vladimir. Homne referendum tekitab Perevalne meestes igatahes entusiasmi – lõpuks ometi saavad kohalikud elanikud oma tuleviku üle otsustada. «Ootame valgust tunneli lõpust,» sõnab Nikolai. Vitali lisab, et nii nagu pürgisid iseseisvusele Eesti, Läti ja Leedu, tahavad sedasama teha nüüd ka Krimmi elanikud. «Me ei taha Kiievit, me tahame referendumit. Me palume juba 23 aastat,» räägib Vladimir.
    http://www.postimees.ee/2728886/krimm-liigub-vaaramatult-venemaa-kursil

    Vasta

    • huviline
      märts 15, 2014 @ 18:04:26

      “«Krimm on Ukraina,» teatab Ukraina lipuvärvides jopet kandev Džaliv. Noormees lisab, et eks saab näha, kuidas elu ilma maagaasi, vee ja elektrita neile meeldib, kes referendumil liitumise poolt hääletavad. Just need varad jõuavad poolsaarele kõrvalasuvast Hersoni oblastist, oblasti juhid on aga Venemaaga ühinemise korral ähvardanud kõik kraanid kinni keerata.”

      http://www.postimees.ee/2728886/krimm-liigub-vaaramatult-venemaa-kursil

      Vesi, maagaas ja elekter – maailma majandus saab oma varadele värsket katet, nõudlus tõseb kui pakkumine väheneb.

      Vasta

  7. huviline
    märts 15, 2014 @ 16:33:52

    “Mata ,mu süda Wounded knees” ainult sellisest väärikusest räägibki, mida kannatanud vägivalla all rõhujatele demonstreerisid. Läänemere kallastel elab veidi sitkem rahvas, aga mitte vähem väärikas.

    Vägivald on üllaks jäämise kullaproov, sest vaesed mehed ei saa üleolekut tunda. 🙂

    Vasta

  8. huviline
    märts 15, 2014 @ 18:40:57

    Eesti panus liberaalsesse maailmakorda seisneb vabatahtlikuse edendamises sellistes valdkondades nagu siseturvalisus (abipolitseinikud), päästeteenistus (vabatahtlikud pritsimehed) ja kaitsevõime (vabatahtlik kaitseliit).

    http://www.postimees.ee/2729044/valmiv-koalitsioon-jatkab-kaitse-ja-valispoliitikas-praegust-joont

    Tegelikult võiksid ka diplomaatia ja välispoliitika kujundamisel suuremat rolli mängida vabatahtlikud (abivälispoliitikud, abidiplomaadid), kes täidaksid oma ülesandeid põhitööst vabal ajal, makstes neile otseste materiaalsete kulude eest, nt tviidkangast ülikonna raha.

    Vasta

  9. ckrabat
    märts 15, 2014 @ 19:41:58

    Vasta

    • huviline
      märts 15, 2014 @ 21:57:35

      Võib-olla olen liiga rikutud, aga Eerik-Niiles Krossi stsenaariumid tunduvad igavad, kuhu on kokkukuhjatud pealkirjaga mitteseonduvat faktilist materjali, kuna tänapäeval on infot netis rohkem kui küllalt.

      Neis puudub subjektiivne element, tunnetuslik osa, ilma milleta on igasugune objektiivne hinnang tegelikult asjakohatu, tõendite kogumise seisukohast kasutuskõlbmatu.

      Sõda iseenesest pole võimatu, viimane konventsionaalne rünnak toimus Iraagi vastu. Kahtlen, kas Putinil leidub ratsionaalset mõtet, mis motiveeriks teda Euroopas sõda alustama.

      Tänapäeval, teadmistepõhises ühiskonnas peab sõda alustades olema see initsiaatori jaoks motiveeritud ja põhistatud (tõenditele tuginedes põhjendatud), sest keegi ei alusta sõda ilma lootuseta triumfile. Mis mõtet on kaotus vastu võtta?

      Usun pigem Ants Laaneotsa, kes on öelnud, et venelased ei taha sõda alustada.

      Vasta

  10. Jolli
    märts 15, 2014 @ 20:18:10

    Üks seltskond vabatahtlikke: ABIelumees. 😀
    Näiteks Ivar N. armeest käib Anfissale niimoodi meest tegemas.

    Vasta

  11. ckrabat
    märts 15, 2014 @ 20:38:09

    Venemaa pani ÜROs veto Krimmi referendumit taunivale resolutsioonile
    http://www.postimees.ee/2729206/venemaa-pani-uros-veto-krimmi-referendumit-taunivale-resolutsioonile
    USA esitatud resolutsioonikavandit, mille kohaselt on Ukraina autonoomses vabariigis pühapäeval peetav referendum «õigustühine», toetas julgeolekunõukogu 15 liikmest 13. Venemaa pani laupäeval ÜRO Julgeolekunõukogus veto Krimmi referendumi hukka mõistvale resolutsioonikavandile, Hiina ei hääletanud.

    Vasta

    • huviline
      märts 15, 2014 @ 21:23:21

      JN hääletus on nagu veelkordne kinnitus, miks riikideülestele organisatsioonidele pandud lootus uue maailmakorra liberaalses süsteemis on täitumatu.

      Vasta

      • ckrabat
        märts 16, 2014 @ 09:22:33

        Lihtsalt eelmisest süsteemist pärinev korraldus, mis teeb ühed riigid teistest võrdsemaks lihtsalt sellepärast, et nad olid juhuslikult ja eksikombel ühes sõjas võitjate poolel, ei tööta. Iseenesest on 13-1 väga mõjuv tulemus, mnis näitab suhtumist. JN vahetuvad liikmed on praegu: Argentina (2014), Australia (2014), Chad (2015), Chile (2015), Jordan (2015), Lithuania (2015), Luxembourg (2014), Nigeria (2015), Republic of Korea (2014), Rwanda (2014).

      • huviline
        märts 16, 2014 @ 10:29:26

        See, et Hiina ei hääletanud, näitab palju rohkem, kui sellest esmapilgul välja võib lugeda.

        Hiinas on kõige rohkem maksuresidente maailmas. Hiina ajab oma poliitikat raudselt Westfaali maailmas. Venemaa on saanud Hiina vaikiva poolehoiu, kuigi hääletamisel JN hiinlase näos ei liikunud ükski lihas.

        Kas Hiina hakkab kunagi pidama ennast võrdseks Eestiga? Jah, kui see toob talle maksuresidente juurde, kuna aga ei too, siis ei hakka.

        Seni kuni retoorikas on kõik võrdsed, liituvad ainult üksikud vallad tõmbekeskustega. Teiste liitmiseks tuleb kasutada vägivalda. Maailmakorraldus, kus kõik riigid on võrdsed, saab liita endaga kõik üksnes vägivalla teel.

        Õiglane maailmakorraldus, kus ebavõrdseid koheldakse ebavõrdselt, veel ei eksisteeri ja vaevalt liberaalne süsteem senise retoorika põhjal selleks ka üle kasvab. Kui vabadust kasutatakse õigluse saavutamiseks, siis võib kasvada.

  12. ckrabat
    märts 16, 2014 @ 11:20:37

    Vasta

    • huviline
      märts 16, 2014 @ 11:56:44

      Olev Remsu artikkel pole paha, ajakirjanduslik, palju fakte on arvesse võetud, mõned on ka välja jäänud (Kertsi väin, Perekopi maakitsus, rahvusvahelised lepingud, armee paiknemiskohad poolsaarel). Mis uut maailmakorda puudutab, siis seda on artiklis vähe.

      Uues maailmakorras on sõda lubatud enesekaitseks, samuti tapmine enesekaitse eesmärgil. Venemaa kasutab seda argumenti, oma kodanike kaitseks, mis jääb rahvusvaheliselt alati vaieldavaks, kui väljub oma territooriumi piiridest või on preventiivne.

      Universaalse argumendina aga kasutab Venemaa lisaks inimõiguste kaitse argumenti, mis on universaalsuse tõttu palju kohutavam, kuna võimaldab kelle iganes ründamist.

      Et inimõiguste kaitset hakatakse kunagi kasutama sõja põhjenduseks, seda ei oleks inimõiguste teoreetikud kunagi osanud ettenäha.

      Vasta

      • huviline
        märts 16, 2014 @ 13:20:43

        “Krimmist saab midagi Teise maailmasõja järgse Ida-Saksamaa taolist, võimas vahend lääne manipuleerimiseks uues, juba puhkenud külmas sõjas.”

        Remsu panus uue maailmakorra selgitamisel antud artiklis näeb ette uue külma sõja pidamist.

        Külma sõja eelduseks oli informatsiooni vähene liikuvus, mis võimaldas jääda tõsiseks isegi valeinfot väljastades.

        Tänapäeval liigub info sekunditega, seda on palju, erinevatest allikates saadaval ja mõlemapoolselt faktidega täidetav. Eeldused külma sõja pidamiseks oleks nagu otsa saanud.

        Psühholoogilised operatsioonid, info töötlemine, mida sõjaks võiks pidada, keskenduvad pigem professionaalsele töötlemisele. Mulje jätmine on teisejärguline, eesmärgiks on massides peituva energia kanaliseerimine (sarnaselt rock-kontserdiga).

        Vastased on teineteise tegevusest täielikult informeeritud, kõik on täpselt teada, saladused puuduvad. Võitlus jõuab seega õigusaktide tasandile, tulevikku suunatud reguleerivate ettekirjutuste tasandile, kus valitsevad normid.

        Ükskõik millist normi võib täita ükskõik millise faktiga antud teemas. Kuidas on täidetud, see on kokkulepe. Kui kokkulepe puudub, siis tuleb lükata kanalisse, milles veed voolavad ühes suunas, uue maailmakorra suunas.

  13. ckrabat
    märts 16, 2014 @ 13:04:20

    Fjodor Lukjanov uuest maailmakorrast:
    http://www.gazeta.ru/comments/column/lukyanov/5952017.shtml

    Vasta

    • huviline
      märts 16, 2014 @ 14:04:58

      Fjodor Lukjanovi arvamuses, mille kohaselt on uue maailmakorra eestkõnelejaks Venemaal kaks suud, 80-ndatel Mihhail Gorbatsov ja tänapäeval Vladimir Putin, oli intriig täitsa olemas.

      Ta samuti leiab “üldinimlikel väärtustel”, mis on inimõigused, on uues maailmakorras oma roll, mis pole veel täies ulatuses realiseerunud.

      Ta samuti ei pea jutte tänapäeval külmast sõjast tõsiseltvõetavaks.

      Lisaks intriigile on autor edastanud teavet, mille kohaselt on Venemaal juba laiemates ringides hakatud NSVL kadumist maailma areenilt pidama mitte kaotuseks (“sajandi katastroof”), vaid tagasitõmbumiseks võitlusväljalt.

      Võitlusväljaks on seejuures Mihhail Gorbatsovi poolt sõnastatud uus maailmakord, üldinimlikud väärtused. Lääs on küll vastane, kuid ainult seni. Kui Lääs hakkab paremini mõistma üldinimlike väärtuste sisu, siis on see vastastikku kasulik.

      Hiina teemat eriti lahti pole kirjutatud, Iraani teemat on puudutatud.

      Vasta

  14. ckrabat
    märts 16, 2014 @ 15:47:50

    Teadlaste avaldus:
    http://concernedscholars.blogspot.com/
    1) The continued Russian occupation of Crimea cannot be supported by reference to international law, international norms, or interstate agreements. Russian troops in Ukraine should return to their barracks immediately and all parties should allow the OSCE to enter Crimea as a neutral observer. The use of troops in unmarked uniforms must cease.
    2) No status referendum in Crimea can be considered legitimate under the current circumstances. Such referenda require, at minimum, the agreement of national and regional governments, a clear question, sustained public discussion of the ramifications of yes and no votes, and the option of international monitoring to ensure a free and fair process. They cannot be held under military occupation and should be considered only as a last resort after all other democratic avenues of resolution have failed.
    3) In addition to early presidential elections, the acting Ukrainian government should call early parliamentary elections and invite international election observers to monitor the campaign and the vote.
    4) Ukrainian authorities should adopt deliberately inclusive policies towards the linguistic, ethnic, and cultural groups of Ukraine in order to increase mutual trust and facilitate national reconciliation. Sustainable inclusion may require a newly elected Ukrainian government to introduce measures to increase political decentralization.
    5) Interested parties around the world should avoid unnecessarily inflammatory, confrontational, and militaristic rhetoric in regards to the conflict. Such rhetoric inevitably raises tensions and endangers the lives and livelihoods of all people in the region.
    We call upon all parties to work towards a peaceful, sustainable, and fair resolution to the current conflict in Ukraine.

    Vasta

    • huviline
      märts 16, 2014 @ 16:58:27

      Tartust 5, Soomest mitte ühtegi, Prantsusmaalt 1, Venemaalt 4, Lätist ja Leedust mitte ühtegi.

      Imestan, et Itaaliast ei ole ühtegi, seal on sõjaõigus, humanitaarõigus ja kriminaalmenetlus väga kõrgel tasemel.

      Vasta

  15. ckrabat
    märts 16, 2014 @ 16:55:44

    Venemaa ja Ukraina sõlmisid relvarahu 21.märtsini
    http://www.reuters.com/article/2014/03/16/ukraine-crisis-truce-idUSL6N0MD0FE20140316
    Huvitav eelkõige seepärast, kuna Venemaa sellega tunnistab sõjalist sekkumist. Teiseks, kas on oodata mingis vormis läbirääkimisi?

    Vasta

    • huviline
      märts 16, 2014 @ 17:19:24

      Sõjaline sekkumine on toimepandud sõda kuulutamata, konfliktis pole vastased seni teineteise suunas ühtegi lasku vahetanud.

      See on hea, et Venemaa tunnistab sõjalist sekkumist, Krimmis oli ta lepingute alusel. Läbirääkimisi peetakse ilmselt koguaeg.

      Küsimus on kes on initsiaator ja millistel tingimustel läbi räägitakse ja mis on lepingu objekt. Võib-olla lepitakse kahepoolselt kokku, et Krimmi referendum on õiguspärane.

      Vasta

  16. Jolli
    märts 16, 2014 @ 20:34:31

    Vasta

  17. huviline
    märts 17, 2014 @ 09:03:22

    Krimm hääletas uue maailmakorra vastu.

    http://epl.delfi.ee/news/valismaa/krimm-haaletas-ulekaalukalt-mineviku-poolt.d?id=68251399

    Krimmi kaasus on lakmuspaber, mis näitab tuleviku trende maailmas, millises suunas hakkab maailm kalduma. Jägmiseks lahuseks, kuhu lakmus kastetakse, saab Venemaa tegevus või tegevusetus referendumijärgselt.

    Millisel moel kasutatakse referendumi tulemust, mille läbiviimine on ebaseaduslik Ukraina seaduste kohaselt.

    Pole viitsinud Krimmi teemasse süveneda, sest küsimused autonoomia ulatusest, suhted keskvõimuga, rahvusvaheliste lepingute tähendus, need nõuavad aega ja keskendumist isikliku aja arvelt.

    Tekkibki paratamatu olukord, sunniviisiliselt vabatahtlik, et las professionaalid, kellele selle eest makstakse, tegelevad maailma asjadega. Asjaarmastajate roll on olla klakööriks isegi siis, kui uus maailmakord on seisma jäänud ja vaevleb peata vabadusetuses. 🙂

    Vasta

  18. Jolli
    märts 17, 2014 @ 09:49:41

    Kuidas saab iseseisvusreferendumi (teema: iseseisvumine) tulemust kasutada Venemaaga liitumiseks? (teema: iseseisvusest loobumine).

    Vasta

  19. personainfieri
    märts 17, 2014 @ 09:53:05

    Jättes kõrvale emotsionaalsed aspektid Ukraina toetuseks, siis probleemid Krimmi lahkulöömisel on eeskätt protseduurilised, kuna ei järgitud kõiki seadusandlikke protseduure ning see otsus oleks kohtus vaidlustatav, kui see puudutaks isikuid, mitte riike.
    Kaks olulist asja räägivad aga lahkulöömise kasuks – 1) rahva tahe; 2) ajalugu, mis mõlemad ei toeta Ukraina argumente.
    1. On suur tõenäosus, et ka vabal ja seaduslikul referendumil, oleks enamus toetanud lahkulöömist vähemalt tänase seisuga.
    2. Teatud mõttes (sisepoliitiliselt) on Ukraina jaoks kasulik, et nad ei pea vastutama emamaa suhtes vaenuliku territooriumi eest.
    3. Krimm ei ole ajalooliselt olnud Ukraina osa. Kuni 1783.a.-ni oli seal Krimmi khaaniriik, hiljem Venemaa ja Vene NFSV osa. 1954.a. viis NL Ülemnõukogu Krimmi Ukraina NSV koosseisu, sisuliselt oli tegemist koloniaalvõimu poolse piiride ümberjagamisega, mis ei arvestanud rahva tahet.
    4. Võib-olla oleks vaja ÜROs mõelda üldistele protseduurireeglitele, kuidas toimub nt rahvaste enesemääramisõiguse realiseerimine. Mida loetakse õiguspärasteks protseduurideks?

    Vasta

    • huviline
      märts 17, 2014 @ 11:26:26

      Ütleksin nii, et õiguspärased protseduurid on kehtiva menetlusseadustiku järgi menetletud toimingud. Menetlus on reaktsioon. Selles mõttes võib Krimmi referendum olla ebaseaduslik (rikub Ukraina seadusi), aga õiguspärane (ei riku Ukraina menetlusseadustikku), kuna mingile aktsioonile järgneb reaktsioon.

      Seadus ütleb, et menetlus on õiguspärane kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Aluseks on sooviavaldus, ajendiks on reaalsus.

      ÜRO ei soovi maailmas midagi muuta.

      Krimmi referendumi läbiviijad tahtsid seda referendumit.

      Vasta

  20. huviline
    märts 17, 2014 @ 10:59:11

    Tõenäoliselt oli Krimmi Autonoomse Vabariigi autonoomia määr Ukraina koosseisus üsna suur ja Venemaa koosseisus võib isegi väheneda, aga see ei ole kindel.

    Pärast transformatsiooni pole Venemaa territoorium laienenud ega vähenenud ja kuuldavasti ei tea nad ise ka, kuidas seda teha (mingeid protseduure alles vist hakati väljatöötama).

    Kui laieneb (Krimm liitub), siis tekkib pretsedent ja see on meie jaoks ohumärk.

    Aga ohumärk on ka see, et ÜRO ei huvitu rahvaste enesemääramisõigusest, kuna pole selleks rohkem kui poole sajandi jooksul midagi teinud, et protseduurireegleid muuta. Status quo on kõige mugavam.

    Vaja oleks mingit evolutsiooni menetluses, kuidas reageerida probleemidele maailmas.

    ÜRO on nagu Koljat, tohutu kolosseum, ja rahvad nagu Taavet, pisikesed sipelgad, kes Eela orus Koljati lingukiviga tappis. See et nad lahinguväljal kokku puutusid juhtus seetõttu, et lahinguväli asus orus, mõlemal pool järsud mäed, kokkupuude oli paratamatu.

    Üldiselt oleks maailmas rohkem vabadust vaja, et paratamatuid olukordi vältida.

    Tõenäoliselt oleks kõige õigem ÜRO laiali saata ja uus organisatsioon asutada, mille protseduurid võtaksid arvesse tegelikku olukorda, mitte kes kunagi võitis sõja, ja rahvaste enesemäärmisõigus oleks tõstetud prioriteediks, mitte rahu tagamine maailmas.

    Kui rahvad on rahul, siis saab ka sõdu välistada.

    Vasta

  21. Jolli
    märts 17, 2014 @ 11:13:03

    Lollid on jagunenud mitmete rahvuste vahel, kuidas nad saaksid ennast ise määrata?

    Vasta

    • ckrabat
      märts 17, 2014 @ 16:35:35

      õnneks pole lollid veel enesemääramisõigusest kuulnud. arvatavasti paneksid nad ka kõik referendumid kinni, sest neid on lihtsalt alati rohkem 🙂

      Vasta

  22. Jolli
    märts 17, 2014 @ 11:25:43

    Kas see ÜRO mitte ei loodud peale seda, kui N.Liit Soome ründamise eest Rahvasteliidust välja visati?

    Vasta

  23. huviline
    märts 17, 2014 @ 21:45:53

    Irina Prohhorova arvates peaks järgmiseks Venemaa viima läbi referendumi Krimmi vastuvõtmise osas.

    http://tvrain.ru/articles/irina_prohorova_vstaet_vopros_kakov_prioritet_nashej_strany_bezopasnost_cheloveka_ili_geopoliticheskie_fantazii-365080/

    Vasta

  24. huviline
    märts 18, 2014 @ 10:13:09

    Kui lugeda Erik-Niiles Krossi eelpool esitatud stsenaariumeid ja Rene Toomse artiklit, siis on ilmekalt näha, kes on informeeritud ja kes paistab nagu oleks informeeritud, soovides kas näidata ennast parmas valguses või lihtsalt olles juhtmõttele libastunud.

    http://renetoomse.blogspot.com/2014/03/kuidas-nurjata-krimmi-narvas.html

    Vasta

  25. ckrabat
    märts 18, 2014 @ 10:37:49

    Vene asemajandusminister: Vene majandus on kriisis
    http://e24.postimees.ee/2730094/vene-asemajandusminister-vene-majandus-on-kriisis
    Kui lääneriigid karmistavad sanktsioone, on keskpank sunnitud kasutama reserviraha firmade ja pankade toetuseks, prognoosib Capital Economics.

    Vasta

  26. Jolli
    märts 18, 2014 @ 15:14:12

    Vasta

  27. huviline
    märts 18, 2014 @ 15:23:35

    Mihhail Gorbatsovi toetus Putinile.

    http://www.postimees.ee/2731634/gorbatsov-krimmi-referendum-on-roomus-sundmus

    Uus maailmakord ja inimõiguste kaitse arenevad rõõmsalt edasi, vähemalt on tekkinud ida ja lääne konkurents,mis võib evolutsioonilises mõttes edasi viia.

    Vasta

  28. ckrabat
    märts 19, 2014 @ 00:53:09

    It’s time for a frank conversation about some of the unsavory characters in Kiev.
    http://www.foreignpolicy.com/articles/2014/03/18/yes_there_are_bad_guys_in_the_ukrainian_government
    Vladimir Putin’s invasion of Crimea must be condemned in the strongest possible terms. Its justification rings just as hollow as it did four years ago when Russia de facto annexed the Georgian regions of Abkhazia and South Ossetia. Sound policy, however, can only be based on sound analysis of the players involved. That requires conceding the point — even when made by the Kremlin — that more than a few of the protesters who toppled Yanukovych, and of the new leaders in Kiev, are fascists.

    Vasta

  29. ckrabat
    märts 19, 2014 @ 08:28:23

    Garri Kasparov: Use banks, no tanks
    Cut Off the Russian Oligarchs and They’ll Dump Putin
    http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303824204579422971651210180

    Vasta

    • ckrabat
      märts 19, 2014 @ 13:36:06

      Eesti julgeoleku kõige tugevam garantii oleks majandusekspert Kristjan Lepiku arvates see, kui eestivenelastel oleks Eestis hea olla, kuid integratsioon on kahjuks suuresti jäänud loosungiks.
      http://uudised.err.ee/v/valismaa/2a9f50a2-d51f-4216-a8b8-c9aada13bfd9
      Lepiku sõnul ütles Putini oponent Garri Kasparov: “Use banks, not tanks” (“Kasutage panku, mitte tanke”). Ta peab seda mõtet õigeks, sest kuigi Venemaa kasutab jõudu, ei pea jõud tänases maailmas olema tingimata füüsiline, vaid võib olla ka majanduslik.

      Vasta

  30. Jolli
    märts 19, 2014 @ 10:11:02

    http://e24.postimees.ee/2732468/krimmis-jagatakse-juba-sojasaaki
    “…rääkis intsidendist Simferopolis liinibussi peal: kui üks meesterahvas hakkas mobiiltelefonis ukraina keeles vestlema, käskisid kaasreisijad tal jalamaid vene keelele üle minna.
    «Kui ma siin ukraina keelt enam rääkida ei saa, siis tuleb lahkuda,» ohkas pensionär.”

    Vasta

    • ckrabat
      märts 19, 2014 @ 10:15:13

      “Rühm raskelt relvastatud ja suusamaskides soldateid jooksis tormi Hyundai ja Subaru poele nimega Bogdan Avto-Salon, haarates oma kontrolli alla nii kontorid kui müügisalongid.”
      Õhtul driftiti kohalike burksiputkade ees juba uute Hyundaide ja Subarudega 🙂

      Vasta

  31. ckrabat
    märts 19, 2014 @ 16:46:40

    Rein Taagepera: Putin kaotab, mida enam võidab
    http://arvamus.postimees.ee/2732964/rein-taagepera-putin-kaotab-mida-enam-voidab

    See tähendab kindlameelset vaoshoidu Ukrainas, selgesti eemal sõjalisest sekkumisest; revanšistlike sammude kohene kasum oleks nadi ja tulevane tulude-kulude suhe nähtavalt ebasoodne. Kui palju köit peaks läänemaailm Putinile Ukrainas lubama, et ta end puntrasse seoks? Kaastunde mõttes ei peaks liiga palju andma.
    Milliseid meetmeid pidada piisavalt tugevaks, see oleneb sellest, kuidas näeme laiemat raamistikku. Putini näol ei seisa läänemaailm vastamisi Hitleri demograafilise ja majandusliku potentsiaaliga. Hitler käsutas jõujaama, Putin vaestemaja – tuumarelvad ja nafta, ent vähe muud, et olla rahvas ja riik. Vastupidiselt Hitleri edasitungile Austrias ei ole Putini seiklus Ukrainas hullema eelmäng, vaid osa impeeriumi järelmängust. Ka järelmängud tuleb vaos hoida, kuid prelüüdid ja epiloogid esitavad meile erinevad taktikavalikud. Putin on ähvardav ja ohtlik, kuid ka haletsusväärne. Ta saab saavutada ainult enesehävituslikke Pyrrhose võite, kuni loobub impeeriumiunistustest ja hakkab Venemaad üles ehitama seestpoolt.

    Vasta

  32. ckrabat
    märts 20, 2014 @ 20:42:02

    Ты ж мэнэ пидманула

    Vasta

  33. Jolli
    märts 21, 2014 @ 02:14:42

    need ameerika intelikendid a la taagepera ei jaga venemaast ju ööd ega mütsi…

    Vasta

  34. ckrabat
    märts 21, 2014 @ 12:36:54

    Российская державность в сознании депутатов Госдумы и бездомных
    http://ttolk.ru/?p=20207

    Vasta

  35. huviline
    märts 21, 2014 @ 20:51:43

    http://arvamus.postimees.ee/2736162/eerik-niiles-kross-vordleb-putini-konet-ja-hitleri-konesid

    Huvitav mõte iseenesest võrrelda Putini ja anslussi läbiviija kõnesid, mis näitab veelkord kui palju on maailm muutunud.

    Inimeste julgus, st teadlikuse aste on võrreldamatud, ja kui peaks midagi halba juhtuma, siis on ka selle halva intensiivsus oluliselt julmem.

    Kõik mis juhtub maailmas, see on vastastikune. Isegi kantiaanlik maailmakord ei too rahvastele suuremat vabadust.

    Vasta

  36. ckrabat
    märts 22, 2014 @ 12:38:39

    Vasta

  37. personainfieri
    märts 24, 2014 @ 13:03:14

    Vasta

  38. ckrabat
    märts 27, 2014 @ 23:30:54

    Ilmar Raag: Võiduka kogukonna teooria
    http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/ilmar-raag-voiduka-kogukonna-teooria.d?id=68317475
    “Õigupoolest on ju vaja otsida tasakaalu, kus ühele poole jääb vajadus säilitada tähelepanu maailma ohtude suhtes ja teisest küljest ei tohi kirjeldada ohte viisil, et meie elutahe upuks omaenese maalitud hirmude lainetesse. Ingmar Bergmanil oli sellisel puhul tore lause: “Hirm kiirendab kardetu teokssaamist.”

    Vasta

  39. ckrabat
    apr. 02, 2014 @ 09:13:30

    In his response to the Ukraine crisis, Putin has indeed crafted a new narrative to legitimize his power. For Russians tired of perceived slights and betrayals by the West, it is a seductive one. But the narrative is fundamentally unrealistic. A country with an ailing economy cannot afford dreams of revanchist grandeur. Russians seem not yet to have realized this fact. Hopefully, Putin soon will.
    http://www.foreignaffairs.com/articles/141079/alexander-kliment/putins-fairy-tale?cid=rss-security-putins_fairy_tale-000000

    Vasta

  40. ckrabat
    apr. 03, 2014 @ 18:54:35

    Vasta

  41. personainfieri
    apr. 12, 2014 @ 22:24:59

    Интервью Министра иностранных дел России С.В.Лаврова в специальном выпуске программы «Воскресный вечер с Владимиром Соловьевым» на телеканале «Россия 1», Москва, 11 апреля 2014 года
    http://www.mid.ru/brp_4.nsf/0/A81D87B44C005D7E44257CB70062BEA0

    Vasta

  42. ckrabat
    apr. 21, 2014 @ 22:57:18

    What Putin is costing Russia?
    http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303663604579503433988345564?mod=Opinion_newsreel_1
    “But the longer the crisis over Ukraine lasts, the higher the economic costs to Russia are likely to be. Former Finance Minister Alexei Kudrin, for example, has projected that Moscow’s maneuvers in Ukraine could result in up to $160 billion in capital flight this year, and he concluded that the Russian economy will stagnate as a result.”

    Vasta

  43. ckrabat
    apr. 23, 2014 @ 09:56:42

    Vasta

  44. ckrabat
    apr. 30, 2014 @ 08:25:22

    Sattusin kuidagi Kaplinski blogisse, kes kirjutab uuest külmast sõjast:
    Toward a New Cold Civil War?
    http://jaankaplinski.blogspot.com/2014/04/toward-new-civil-cold-war.html

    Vasta

  45. ckrabat
    mai 04, 2014 @ 16:23:01

    Briti teadur: läänes ei osatud Ukraina kriisi ette näha, sest me ei uuri piisavalt sügavalt Venemaad ja selle naabreid
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/briti-teadur-laanes-ei-osatud-ukraina-kriisi-ette-naha-sest-me-ei-uuri-piisavalt-sugavalt-venemaad-ja-selle-naabreid.d?id=68598745

    Vasta

  46. ckrabat
    mai 18, 2014 @ 20:08:59

    Рабфак – Новый Порядок

    на кого упала биржа?
    кто вопит, слюною брызжа?
    это тот, кто всё украл –
    жидопедолиберал
    а у нас Великий Пост
    а у нас духовный рост
    взяли Крым возьмём и Львов
    только дай команду, Вов.

    Vasta

  47. personainfieri
    mai 31, 2014 @ 16:02:38

    Vasta

  48. ckrabat
    juuni 08, 2014 @ 13:48:04

    Vasta

  49. ckrabat
    juuli 25, 2014 @ 13:33:31

    Sündmustest Venemaal. Kuigi ma tean, et see vihastab ka meie oma neukkusid, kes ihkavad sõda Venemaaga ja loodavad seeläbi taas Venemaa alla saada, siis hakkab idapoolt nõrgalt, kuid siiski kostma ka mõistuse häält:
    ITAR-TASSi intervjuu Aleksei Kudriniga
    http://itar-tass.com/opinions/interviews/2223

    Vasta

  50. ckrabat
    aug. 01, 2014 @ 19:09:29

    Vasta

  51. ckrabat
    aug. 30, 2014 @ 09:58:31

    Impeeriumi vastulöök
    http://karmotuur.blogspot.com/2014/08/impeeriumi-vastulook.html
    Jutt ei ole praegu mitte niivõrd Vene impeeriumist, mis üritab Novorossia loomise läbi omaenda eksistentsi kinnitada. Jutt on traditsionalismi, konservatismi mentaalsest impeeriumist, mis peab andma vastulööke globaliseerumise, tolerantsuse, jagatud väärtuste, kultuur-relativismi ja muude maailmakorda kõigutavate pahede vastu.

    Vasta

  52. ckrabat
    sept. 25, 2014 @ 18:52:23

    Vasta

  53. ckrabat
    sept. 30, 2014 @ 11:43:05

    Vasta

  54. ckrabat
    okt. 04, 2014 @ 17:56:11

    Vasta

  55. ckrabat
    märts 19, 2016 @ 16:38:29

    Vasta

  56. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri
  57. personainfieri
    mai 31, 2017 @ 08:10:08

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

märts 2014
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: