Kevad südames: Cärlyn-Angelina monoloog

@jolli&ckrabat

Cärlyn-Angelina istub Milano tänavakohvikus laua taha ja tellib tassi teed. Ta suitsetab sigaretti, mille ta on äsja käekotist salvrätiku seest võtnud.

Eestis kurdetakse sageli, et noored lähevad välismaale ja eesti rahvas sureb välja. Keegi ei mõtle põhjuste peale. Miks noored lahkuvad? Eestis on sitt ilm, õudsed inimesed ja kohutavad inimsuhted! Mitte keegi ei naerata. Sa ei huvita seal kedagi. Isegi mitte ühtegi normaalset kutti pole võimalik lantida, kuigi mul on üle küla välimus. Mis meil noortel üle jääb? Välismaa mehed, ja ma rõhutan siinkohal mehed, on naiste vastu viisakad ja tähelepanelikud. Avavad uksi ja rahakotte, kingivad lilli ja ütlevad komplimente. Mul oli siin Timm, passi järgi Timo-Cevin, muidu polnud väga vigagi, aga tüüpiline eesti mees: täielik mühkam ja luuser. Leidsin ta burksiputka juurest, kaks burksi ühes ja “punamütsike” (Lauaviin, toim.) teises käes. Kui meil Roberto-Ronaldinjo sündis, noh läksime veidi hooletuks, siis jäi mul kool pooleli, aga ilma hariduseta keegi tööle võtta ei taha. Võtsime kohe nooreperelaenu, sest kas te üldse teate, mis bemari liising tänapäeval maksab? Kogu aeg räägitakse, et naised peavad sünnitama ja iivet tõstma, muidu eesti rahvas sureb välja, aga pappi keegi välja ei käi. Lastetoetus oli naeruväärne 19 eurot ja 18 senti, mis tõsteti nüüd 28.77 peale ning seegi kulub kõik Timo-Cevini õlle ja burksi peale. Bensuraha saab ta siiamaani vanaema pensist. Mitu last ma teie arvates siis sünnitama peaksin, et korteri ja bemmi eest maksta, ah?

Tubli tüdruk on ise oma õnne sepp. Sellepärast olen lapsest saadik unistanud, et mõni välismaa prints mind Eestist ära viib. Viin lapse vanavanemate juurde, potitaimed ja lemmikloomad varjupaika või mõnele sõbrannale ja lähen koos printsiga lennukile. Välismaal on imeline. Astun lennukist välja otse punasele vaibale. Saabumist Välismaale on kutsutud tervitama puhkpilliorkester ja laulukoor. Pakutakse leiba ja soola või kuidas seal parasjagu komme on. Esimene emotsioon – inimesed naeratavad ümberringi. Nad on heasoovlikud ning minust ja mu tulevikuplaanidest äärmiselt huvitatud. Lennukitrepi ette sõidab printsi pikk valge limusiin. Prints ise sõidab teise autoga lossi minu saabumist ette valmistama, kuid mina jään veel Linnaga tutvuma. Valgetes kinnastes autojuht avab limusiiniukse ja tõstab mu kohvrid pagasnikusse. Juht naeratab. Inimesed naeratavad. Laulukoor lehvitab hüvastijätuks. Edasi läheb sõit viietärnihotelli, kus on mulle imelise linnavaatega luxury-sviit juba broneeritud. Sellist baarikappi ja suurt telekat teil seal Eestis juba ei ole! Hotelli baaris on joogid tasuta ja diskoteegis saan tutvuda kaunite noormeestega, keda võin üles sviiti kaasa kutsuda – nad ei ole sellist sviiti ju varem näinud. Isegi kõige suuremas hädas mõtlen ma positiivselt – vaata päikese poole, tüdruk, siis jäävad varjud seljataha.

Teisel päeval, mitte väga vara, ajavahe junõu, serveerib toateenistus meile voodisse rikkaliku hommikusöögi. Saabub printsi poolt palgatud reisikorraldaja, kes tutvustab Välismaa vaatamisväärsusi ja teeb soovitusi päeva veetmiseks. Teele jääb parim kohalik rahvusrestoran, mis broneeritakse just mulle ja seal esitletakse spetsiaalset erimenüüd. Jooke serveerib Prantsusmaalt erireisiga toodud sommeljee. Seejärel läheme shoppama. Välismaal on hästi palju butiike ja kõikjal on kvaliteetne kaup müügil, mitte nagu meil. Minul, tüdrukud, on lihtne maitse: mulle kõlbab vaid parim! Suures kaubamajas avatakse mulle printsi kulul piiramatu limiidiga arve ning ma võin valida endale riideid, mida ma ise soovin. Taaskord hämmastab välismaalaste abivalmidus ja see, et nad pidevalt naeratavad. Lahkun kaubamajast õnnelikuna suurte kilekottidega täis moodsaid aksessuaare ja ehteid. Autojuht võtab ostud ja asetab need pagasisse. Teekond jätkub. Teen pilte vaatamisväärsustest, millest enamikku näen vaid limusiiniaknast, kuna neid ummistavad turistide hordid. Minu klassiga neiu teab oma väärtust ja matsirahva hulka mingisuguse vanaaegse moest läinud püramiidi või kuju pärast ma juba trügima ei lähe! Pildid laon õhtul feissbukki üles, et kodueestlasedki saaksid teada, kuidas elu Välismaal on ja et sõbrannad kadedusest lõhki läheksid. Eriti sina, Angeelika, kes sa mulle jõulupeoks oma kingi ei laenanud! Nüüd on mul päris oma prints ja limusiinitäis kingi, võin ka sulle sünnipäevaks saata! Jõuame ööklubisse, mis on täis kuumaverelisi musklis õlitatud kehade ja soengutega mehi. Kõik nad võistlevad minu tähelepanu eest ja täidavad minu silmist loetud soove …

Äratuskell heliseb ja Cärlyn-Angelina ärkab oma unistuste printsi korteris Milanos.

Õieti on see siiski tema ema kahetoaline korter. Heidan pilgu aknast välja, kus vaadet ummistab Lasnamäele sarnane magalarajoon. Minu kõrval norskab pisike kiilakas vanamees. Prints, kes tutvustas end mulle Marcona, aga keda tema ema kutsub millegipärast Ibrahimiks. Pea valutab. Nii ilus unenägu oli, limusiinid ja mis kõik! See eilne odav pakivein, unenäod lähevad liiga kirevaks! Kuidas ma üldse selle Marcoga tutvusin? Noh limpsisime sõbrannaga klubi baaris kokteili, mille sõbranna ühelt jorsilt välja rääkis, siis ujus järsku mingi meeter kolmekümnene kiilakas tüüp ligi ja lõi külge. Rääkis, et tal on Milanos moemaja, uhke villa ning mitu limusiini. Kiitis minu välimust ja lubas modelliks võtta. Andis visiitkaardi, kuhu oli kirjutatud “Owner of Model Agency” ja palus ühendust võtta. Tüdrukud, ütlen, et kui alguses tundus ta sellise tavalise ilastava keskealisena, kellel käivad neelud meie kaunite neidude järele, siis peale sellist tutvustust nägin kohe, et tegu on siiski härrasmehega, kes on ka elus kuhugile edasi jõudnud, mitte nagu need meie kohalikud jorsid siin, kelle ainuke jututeema on, kas Audi on parem auto kui BMW. Šarmantne välismaa härra tegi veel silma ja küsis, kuidas on eesti keeles I love You, twelve months! Ütlesime siis, et armastan sind kaksteist kuud. Härra muutus väga lõbusaks ja itsitas ja korrutas muudkui, et “koks teist kuud, koks teist kuud!” Väga keeleõppehuvilised on need välismaa mehed!

Ega ma temasse just ära ei armunud, kuid härra oli viisakas ja ikkagi Välismaalt. Sõitsingi siis Milanosse, Marco moemajja modelliks tööle. Kohapeal tuli ta mulle vastu, nagu selgus, ühelt sõbralt laenatud pisikese armsa natuke roostes Fiatiga, Marco Rolls-Royce olevat parasjagu remondis, ning viis mu oma ema korterisse, sest tema teisel sõbral tekkisid ajutised majandusraskused ning ta oli sõbramehe poolest oma kesklinna penthouse-korteri sõbrale elamiseks laenanud ja ise ema juurde kolinud, muidugi ajutiselt, kuni sõber jälle jalad alla saab. Minul muidugi polnud selle vastu midagi, et Marco on selline hooliv ja tahab oma sõpradele alati ainult parimat. Peaasi, et selle korteri siiski ruttu tagasi saaks, sest vannitoas kasvatab Marco ema mingeid taimi, mille müügist nad elavad. Mina vannituppa minna ei tohi ja pean siin ennast kausis pesema. Praegu me põhiliselt me hängimegi Marcoga Milano äärelinna magalarajooni kiirtoidukohtades, sest siin ei ole kalleid restorane. Marcol on nimelt allergia restoranitoidu suhtes ja ükskord tuli tal kallis restoranis, kuhu me lõpuks minu palvel läksime, arvet nähes isegi allergiahoog peale! Me hiilisime tagaukse kaudu minema, sest Marco ütles, et tal on ükskord selline jube hoog juba peale tulnud ja siis ta ei vastuta enam oma tegude eest, seda poleks küll vaja, et ta veel vangi ka satuks, nagu ta vend Mustafa juba on.

Olen palunud Marcol end vähemalt vahel mõnel õhtul klubisse viia, kuid tühjagi. Põhiliselt veedab ta aega nurgapealses baaris sõprade seltsis. Vaatavad suurelt ekraanilt jalgpalli ja sõlmivad kihlvedusid. Mina pean kodus koos Marco emaga telekast seebi-seriaale vaatama. Vahel antakse mullegi 10 eurot, kui Marco saab vabatahtliku töötaja töötasu raha kätte. Kuna Marco on rikas, siis ta päristööl enam käima ei pea ja ta käib aegajalt ühes kodutute koerte varjupaigas vabatahtlikku tööd tegemas – see ongi meie jorsside ja välismaa džentelmenide vahe, et välismaal tehakse sageli asju tasuta, heast südamest ja ühiskonna hüvanguks! Kui sa oled rikas, siis sa teedki teistele seda, nagu sulle on tehtud ja terve ühiskond võidab sellest! Vahel, kui ma tujutsen ja ütlen, et võiks nüüd ikkagi sinna Veneetsiasse gondlitega sõitma minna, nagu ta alguses lubas, siis ta paneb mulle kildu vastu ja ähvardab mind oma teisele vennale Hassanile edasi müüa, kes on Egiptuses kaamelikasvataja ja samuti väga jõukas mees. Hassanil on juba kolm naist, aga ta tahab neljandat ja see peab kindlasti välismaa naine olema. Olen Hassanit pildilt näinud, selline natuke kurja näoga habemik mees. Õnneks teeb Marco nalja ja lammaste eest ma siiski loosi ei lähe, ärge teie seal nüüd närvi minge, ha-ha-haa!

Välismaal on ilus, aga koduigatsus tuleb peale, eriti kevadeti. Ma lausa tunnen, kuidas kevad minu südamesse tungib. Timm ütleb selle peale, et kevadel lähevad naised kiima. Tuleksin võib-olla Eestisse tagasi, aga raha pole. Helistasin Timo-Cevinile ja nõudsin, et ta mulle raha saadaks. Meil on ju ometi ühine laps! Praegu elab Timmi ema juures. Timm teenis suvel Jüväsküläs tänavakive paigaldades megapappi, aga jõudis selle vahepeal maha juua. Vittu küll, võtku siis SMS-laenu, rott selline! Need saamatud eesti mehed, t*ramaivõi!

Cärlyn-Angelina kustutab sigareti, jätab tee eest lauale mõned euromündid tühjenevast rahakotist ja lahkub. Varsti algab seriaal, mida ta koos Marco emaga telekast vaatab. Oh koliks see Marco sõber juba Marco lukskorterist välja ja saaks ometi inimese moodi elama hakata!

Marco Milano aka Mandi Mandi – Il bagnino Gino

Osades: Cärlyn-Angelina, Marco, Marco vend Hassan, peresõber Silvio ja teised Milano äärelinna kuumimad kutid ja tsikid.

Advertisements

13 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    märts 10, 2014 @ 15:46:30

    Vasta

  2. Jolli
    märts 11, 2014 @ 08:42:15

    Kas peaks mainima, et tegemist on sotsiaalrealismiga huumori võtmes? :=)

    Vasta

  3. Jolli
    märts 12, 2014 @ 03:13:15

    Peaaegu nagu Hassan, Mustafa ja veel paar tüüpi burksiputka eest. :=)

    Vasta

  4. Jolli
    märts 12, 2014 @ 03:17:12

    Episoodilises osas Cärlyn-Angelina koduloom, kelle ta ostis poest kutsikana kääbuspuudlina, aga suureks kasvades osutus hoopis mingiks muuks loomaks. :=)

    Vasta

  5. Jolli
    märts 12, 2014 @ 12:20:33

    Viimases videos jagab Poliitik lastetoetusi… :=)

    Vasta

  6. ckrabat
    märts 15, 2014 @ 07:22:30

    Pihtimus: kuidas mu suguvõsa lolliks läks, kui ma välismaalasega abiellusin
    http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/pihtimus-kuidas-mu-suguvosa-lolliks-laks-kui-ma-valismaalasega-abiellusin.d?id=68240795

    Mu mehele ka kõik pakkusid musta leiba kilu ja munaga ja sundisid tulikuuma sauna minema, mis siis, et ta kuuma ei talu, ja siis veel alasti sauna taha tiiki hüppama, et las näeb, milline on tõeline eesti elu! Metsas sunniti marjul käima ja puid riita laduma, kuigi ta ei saanud lõpuni pihta, miks me moosi ja küttepuid poest ei osta… Aga jamaks kiskus siis, kui ta sunniti võistu viina jooma, ja veel tumeda õllega segamini. Meie mehepoegadel on treenitud rasvamaksad, aga minu mees on õrnem ja oksendas pärast veel kaks päeva järjest. Üldse nägi suguseltsil külas käimine umbes selline välja, et kui välismaa mees meie „kodakondsuseksamit” ei soorita, siis mind naiseks ei saa.

    õpetasid, mis elu on :irw

    Vasta

  7. Jolli
    märts 15, 2014 @ 10:31:08

    Eestlastel on metslaste integratsiooni kogemus rahvuskehandi geenimälus täiesti olemas. Metslaslaps Nukitsamees vormiti tõeliseks eestlaseks Antsuks. 🙂
    Oli vaja ainult sauna viia ja sarved ja saba maha pesta. 😀
    Ja see on muidugi normaalne, et kui on välismaa mees, tuleb ta ära integreerida- saunas puhtaks pesta, leilis karv maha aurutada ja õpetada inimese moodi õlut jooma ja verivorsti ning sülti sööma. 🙂
    kui oskab talvel -20ga õues lund lükata, mats alati on tubli mees laulda ja jüriöö ülestõus välja hääldada, võib eesti passi välja kirjutada. 😀

    Vasta

  8. ckrabat
    märts 15, 2014 @ 11:24:10

    http://meietartu.ee/node/31373
    “Keeleteadlane Tiit Hennoste ennustab, et 18 aasta pärast on välja kujunenud kolm eesti keelt: kirjakeel, kõnekeel ja kiirsuhtluse keel, mis veab praegu kogu keele muutumist.”
    vs
    See on nagu 3B kultuur – bemmid, burksid ja beibed. Kiirsuhtluse juurde kuuluvad kiirendus, kiirtoit ja kähkukas 😀

    Vasta

  9. Jolli
    märts 24, 2014 @ 11:54:48

    Vasta

  10. ckrabat
    aug. 25, 2014 @ 21:53:47

    Vasta

  11. Trackback: Tõelise naise test | Persona in fieri
  12. ckrabat
    jaan. 13, 2015 @ 18:16:09

    Vasta

  13. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

märts 2014
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: