Tankid ja hummerid

@ckrabat
Ukraina ja Krimmi sündmused ja nende võimalik mõju Eestile on avalikkuses olnud viimaste nädalate jooksul tugevasti arutluse all. Kriisiolukorras on oluline eelkõige mitte langeda hüsteeriasse, hakata mõttetult rapsima, et sind ometi tähele pandaks, vaid külma pea ja närvi säilitamine ning  emotsioonide najal tehtud ebamõistlike otsuste vältimine. Elu on selline, et täna me räägime laiapõhjalisest riigikaitsest ning on palju ohte, mille vastu nii püssid, kahurid ja tankid on võimetud. Massiivne sõjatehnika võib olla edukas võitluses meie endi loodud tont nr.5 vastu, aga kas alati ka reaalses kriisiolukorras?

Valik pakutud lahendusi:
Kaitsekulutuste tõstmine. Esimesel silmapilgul tundub olevat väga mõistlik idee. Kui näiteks kaitsekulutuste määr tõsta Põhja-Korea näitel umbes pooleni siseriiklikust koguproduktist, siis annaks sellega palju ära teha. Saaksime kaitseväge moderniseerida, uut tehnikat osta, kaitseväelaste palku ja sotsiaalseid garantiisid tõsta ning palju muud. Ma arvan, et väga paljud oleksid sellega südames nõus. Ise küsimus, mille arvel see kulude ümberjagamine toimuks ja siin tekivad juba mitmed valupunktid. Kas ühiskond on valmis vähendama pensione ja sotsiaaltoetusi? Koole kinni panema? Loobuma haigekassateenusest? Politseinikke ja päästjaid lahti laskma? Loobuma paljudest hüvedest suurema turvalisuse nimel ja viia ka elatustase Põhja-Korea tasemele? Või toimub sõjalise julgeoleku eelisarendamine majandusliku ja sotsiaalse julgeoleku arvelt? Ei maksa unustada, missuguses seisus on praegu Ukraina majandus, mis on ka üks siseriikliku konflikti allikas ning kindlasti võib see mõjutada sealseid sotsiaalseid protsesse ühes või teises suunas. Alternatiivne idee on siiski üritada kaitsevõimet tõsta olemasolevate ressursside optimaalsema planeerimisega, jäädes kehtestatud piirmäärade (ehk siis 2% SKP-st) raamidesse.

Tankide ost. Emotsioonide najal võidakse hakata tehnikat valimatult kokku ostma ning taas on päevakorrale kerkinud paljude sõjaväelaste märg unistus – tankid! Jällegi, ega siis tanki ostmine ei too otseselt kahju. See mõjub ühele tavalisele perekonnale samamoodi, kui pereisa otsustab uue Nissani asendada kasutatud Hummeriga. Pereisa autoriteet tõuseb, naabrid kadetsevad ja hea tunne, kui uhke masin maja ees seisab. Pere eelarvele mõjub Hummeri ülevalpidamine tugevamini, kui seda on Nissani ülevalpidamine ja tuleb pingsalt mõelda, millest ollakse valmis loobuma või siis äkki täidab Nissan samad funktsioonid ära, aga teeb seda palju odavamini. Relvaliigi väljaarendamine ei ole odav lugu. Iseenesest tankide ost ei olegi väga suur probleem. Mõne vananeva mudeli tanki võib kätte saada palju odavamini, kui uuema mudeli soomuki. Kui me ostame tankid meile endale, et meie sees pulbitsevat tont nr.5 vaos hoida ja kaitseväeparaadidel heldinult vaadata – näe ilus loom läheb, meie oma tank, siis pole tulemus kõige hullem. Sel juhul täidab tank eelkõige psühholoogilise kaitse funktsiooni. Teisiti on siis, kui me vaatame tanki kasutegurit võimaliku sõjalise konflikti raames.

Kui Johhar Dudajev hakkas üles ehitama ennast iseseisvaks kuulutanud Tšetšeenia relvajõude, siis muretses ta kokku odavaid hävituslennukeid. Arusaadav, tegemist oli õhuväekindraliga. Sõjalise konflikti tekkides need lennukid õhku ei jõudnudki, sest pommitati puruks esimeste rünnakutega. Tankide kasutegur muutub küsitavaks avatud õhuruumi puhul, kus neil sisuliselt puudub õhutoetus ja võib eeldada, et nad ei jõuagi lahingutegevusse, vaid tehakse vaenlaste lennukite poolt kahjutuks, enne kui nad üldse hääled sisse saavad. Uue relvaliigi tekitamine ei tähenda ainult tehnika ostu, vaid selle ülevalpidamist, hooldust ja personali koolitust. Täpselt sama efekt nagu kaitsekulutuste tõusuga – ega see iseenesest halb ei ole, aga mille arvelt see kõik tuleb, kui pidada silmas et nii pere eelarve Hummeri ostmisel kui ka kaitseeelarve tanki ostmisel on piiratud? Võib-olla vajab noor pere Hummeri asemel hoopis uut elamispinda? Kus sinu noor pere elab? Autos elab. Võib-olla tuleks kaitseeelarvet kasutada rohkem kaitseotstarbel, näiteks õhukaitse arendamisel? Kas meie relvajõudude põhieesmärk on uute maade vallutamine või oma riigi kaitsmine? Tankide muretsemine teenib rohkem loosungit “Edasi, Petseri peale!”

Kui me soovime midagi õppida Vene-Gruusia konfliktist 2008.a. ja nüüdsest Krimmi konfliktist, siis tankid ei päästnud Gruusiat. Konflikt ei ole puhtalt sõjaline aktsioon nagu mõned “eksperdid” üritavad veenda, vaid toimib kindlas poliitilises kontekstis, mistõttu muutub oluliseks konfliktini viivate poliitiliste protsesside ohjamine. Krimmis ei kasutata kriisi eskaleerimiseks niivõrd sõjatehnikat, kuivõrd sõjalise jõu demonstratsiooni, mida viivad oskuslikult läbi nn “omakaitsejõud”, kasutades selleks minimalistlikku dekoratsiooni. Tähtsam sõjalise jõu demonstratsioonist on vältida konfliktiallikate tekkimist. Riigi valitsemine tähendab ka vastutamist, mistõttu tuleb jälgida, et siinsed etnilised vähemused ei tunneks end ahistatuna ja parem on kulutada ressursse selle tarvis, et Ida-Virumaal jamaks ei lähe. Petseri valitsemisest unistavatele lollidele avab Krimmi näide ukse tulevikku, stsenaariumi, mis võinuks toimuda ka Eestis.

Piirileping. Eesti reaktsioon Krimmi sündmustele peaks olema võimalikult adekvaatne ja kaasa tooma mingisuguse reaalse tulemuse. Niisama eneserahuldamise mõttes panni taguda pole mõtet. Võimalusi Venemaad reaalselt mõjutada on. Ei maksa unustada, et Venemaa majandus on Läänest sõltuv ning mingil hetkel võivad Kremli kontrollivad oligarhid muutuda rahutuks, kui nende tulud hakkavad oluliselt vähenema. See perspektiiv ei oma ehk küll kohest efekti, kuid millalgi hakkab see toimima. Missuguse signaali annaks venelastele piirilepingu peatamine? Piirilepingu ülesütlemine tähendaks tõlkes: “Riik on meil väike, aga lolle on palju. Piiri meil ka ei ole – tulge ja rünnake meid”. Millegipärast üritatakse ennast veenda, et seda lepingut on eelkõige Venemaale kohutavalt tarvis. Riigile, kellel on kombeks lepinguid eirata?

Mingisuguse diplomaatilise efekti võinuks protsessi peatamine anda siis, kui seisaks ees piirilepingu allkirjastamine ja välisministril tekib eetiline probleem kolleegiga kohtumiseks. Praegu on tegemist aga siseriikliku regulatsiooniga, millel pole Venemaaga enam suurt pistmist, v.a. et ta on lepingu osapool. Nemad ei kannaks mingit kahju ega vastutust, vaid saaksid täiendavaid argumente infosõjas. Nagu David Vseviov Postimehes kirjutas, ei oska ega suuda ma kuidagi põhjendada, miks lepingu mitteratifitseerimine on parem kui ratifitseerimine. Ma olen loll küll, aga vist mitte piisavalt loll, et sellest aru saada. Kui Eesti tahab olla õigusriik ning räägib väärtuspõhisest välispoliitikast, siis ei tasu üle võtta Venemaa käitumismustreid, vaid jääda oma liistude juurde. Sõjaohuga ei tasu mängida ning Eesti peab oma liitlastele näitama ennast usaldusväärse partnerina, kelle sõna maksab ja kelle silmapiir ulatub koduõuest kaugemale. Samal ajal, kui Venemaa okupeerib Krimmi, siis ehitame meie rahu kasvõi Kesk-Aafrika Vabariigis. Lihtsalt sellepärast, et meil on nendest erinevad väärtused.

Tank on äge, sellega sõidavad tõelised mehed 🙂

Advertisements

42 kommentaari (+add yours?)

  1. huviline
    märts 07, 2014 @ 12:37:17

    Kaitsekulutuste hoidmine 2% lähedal on mõistlik ja saadud raha tuleks kulutada meeste väljaõppeks. See on mõistlik sellepärast, et hoida tööorganisatsiooni vabariigis mitmekesisena. Miljonilise rahva seas esineb piisavalt palju sõjaväelise töö tegemise soovijaid, mis tuleneb iseloomust, huvist ja enesealahoiu instinktist.

    Töö tegemiseks on vaja tööriistu. Leo Kunnas tahab oma tööd teha hästi ja räägib sellepärast tankidest, millega viia riigi kaitsevõimekus järgmisele kõrgemale tasemele. Olen enamvähem kindel, et tema sooviks vaevalt saab olla Peipsitaguste maade hõivamine. Küsimus on sõjapidamisviiside ja vahendite arenemises täpisteaduslikeks (UAV, luure, snaiprid), samuti personalikulude kokkuhoid (robotid).

    Mille pärast piiri mitteomamine on parem kui piiri omamine? Mille pärast tankide mitteomamine on parem kui tankide omamine? Piiri on siiski vaja peamiselt sellepärast, et Euroopa Liit saaks pidada läbirääkimisi viisavabaduse üle. Sisuliselt on piiri vaja õppeotstarbel. Kui viisavaba liikumine saab reaalsuseks, siis unustatakse piiri vajadus kiiresti ära ja piirist saab piiri omajate valdus.

    Tankide kasutegur saab samuti olla rahuajal vaid õppeotstarbeline. Sõjaajal aga ei kujuta ette eesti armeed avatud maastikul oma manöövervõimekust realiseerimas tankide kaudu vene armee vastu. Sõja olukorras on mõistlikum võtta tanke vaenlase käest, saab tasuta. Teatud hulk tanke võiks eestil rahuajal olla, kui sellega ei ületata 2% piiri, aga keskenduda tuleks siiski põhiliselt simulatsiooniõppele.

    Kui tankide muretsemine võib ohtu seada meeste väljaõppe rahuajal, ületades 2% piiri, siis tuleks tankidest loobuda. Prioriteet peaks siiski olema esmane iseseisev enesekaitsevõime, mis võib teatud poliitilises olukorras jääda üldse ainsaks võimekuseks, ja seda saab kõige paremini täita treenitud võtlejatega, kelle tahe on suurem oma saatusest.

    Vasta

  2. ckrabat
    märts 07, 2014 @ 12:53:23

    Mille pärast tankide mitteomamine on parem kui tankide omamine?

    Tüüpiline eesti mees mõtlebki, et Hummer on parem auto kui Nissan ja muretseb selle. Ühtlasi peab Hummerisse kolima ka tema noor pere, sest elamise muretsemiseks jaoks ei jätku enam raha. 🙂
    Tegelikult on täiesti erinevad asjad mõne õppeotstarbelise tanki muretsemine, mis on muidugi suur kulutus, kuid ikkagi midagi muud, kui me räägime tankide kui uue jätkusuutliku relvaliigi loomisest. See on ressursimahukas. Kui pappi jätkub, pole miljonäril keelatud ka Hummeri ostmine, aga kas see on mõistlik tavalisele eesti jorsile, kes õlleraha kokkusaamiseks sente loeb, selles on küsimus.
    Küsimuse võib püstitada nii, kui me muretseme Hummeri (või tanki), siis millest me selle heaks loobuma peame?

    Vasta

    • huviline
      märts 07, 2014 @ 14:32:57

      Jah, võib küll nii küsida, lihtsalt pere ja ühiskond on katumatud mõisted. Kui peres on mõeldamatu hummeri ja tanki omamine, siis riigis on võimalik, et omatakse nii hummerit kui tanki.

      Jätkusuutliku väeliigi loomise osas olen nõus, et ressursid peaksid rahuajal olema paremini läbimõeldud. Ühiskonnas on erinevaid arvamusi. K.Ojuland arvab, et 2% tuleks üldse ära jätta. Mõned tahavad ajateenistust kaotada. Ülalmainitud põhjustel, tööorganisatsioon jne, ma nii ei arva.

      Vasta

  3. ckrabat
    märts 07, 2014 @ 13:00:00

    Piiri on siiski vaja peamiselt sellepärast, et Euroopa Liit saaks pidada läbirääkimisi viisavabaduse üle.
    Ei ole. Piiri on vaja selleks, et igaühe mängumaa liivakastis oleks võimalikult täpselt fikseeritud, mille ületamine on käsitletav piiririkkumisena. Täpselt samuti nagu loomad märgistavad territooriume. Heanaaberlike suhete korral pole piirijoone fikseerimine nii oluline, kui tülitsevate naabrite puhul. Määratlemata piir loob eeltingimused kõikvõimalike sigaduste tekitamiseks ja ma olen kindel, et idanaaber ei jäta seda vajadusel kasutamata, viidates: lollid, ise te ei tahtnud piiri ja tal on õigus 😦
    Viisavabaduse teema on Ukraina sündmuste tõttu nagunii päevakorrast maas. http://www.postimees.ee/2719890/el-peatab-viisakonelused-venemaaga

    Muide vastupidi (kellegi poolt teadlikult?) levitatud infole, Ukrainal Venemaaga piirilepingut ei ole. On küll jah mitmeid rahvusvahelisi lepinguid, mis fikseerivad Krimmi kuulumise Ukrainale, aga konkreetset piirilepingut, mis näitab kust piir täpselt jookseb, neil ei ole. See on neukkuriigis fikseeritud administratiivpiir.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Russia%E2%80%93Ukraine_border
    NB! Russian Federation also leases Sevastopol Naval Base with current lease extending to 2040s with an option for another extension. Borders of the Russian Naval Base in the city of Sevastopol and its vicinity has not been clearly identified.

    Vasta

  4. Jolli
    märts 07, 2014 @ 14:38:28

    “Uue relvaliigi tekitamine ei tähenda ainult tehnika ostu, vaid selle ülevalpidamist, hooldust ja personali koolitus”
    Kui sakslased hakkasid enne ww2 tankiarmeed üles ehitama, siis tehti seda ratsaväe baasil. Tänapäeval ei pea ehk ratsa-armeest alustama, et tankideni jõuda? Ehk saab koolitust ka partneritelt? ps, Jutt ei käi vist ka päris tankide, vaid mingi spetsiifilisema funktsiooniga kaitseteemalise soomuki ostust.
    “…siis tankid ei päästnud Gruusiat.” Kuidas olid lood grusiinide kaitsetahtega? Peremeheta tanke oli fotodel näha, kas lõppes kütus, moon või kaitsetahe?
    Samuti oli näha ilma saabasteta, paraku surnud, gruusia sõdureid, ega ometi lahingusse sokkides ei marsitud? Kui vaenlase maal käiakse endiselt peeglite ja nagide (Švejki järgi pidi neid vallutatavatel aladel leiduma) ehk kullast kahvlite, madratsite ja saabaste järel, võib üks korralik tank sellise okupandi silmis autoriteeti siiski tõsta. :=) Kui küsivad, kas teil tank on? On! Kohe rohkem respekti. 🙂

    Vasta

    • ckrabat
      märts 07, 2014 @ 15:07:32

      Jutt ei käi vist ka päris tankide, vaid mingi spetsiifilisema funktsiooniga kaitseteemalise soomuki ostust.

      Need on erinevad asjad. Vahe on nagu Hummeril ja Nissan Patrolil. Iga soomuk ei ole tank. 🙂
      Mõned väidavad, et ärme osta Nissanit, ostame Hummeri. Aga termin cavalry, mis kunagi tähendas ratsaväge, on küll üle võetud soomusüksustele mitte ainult Saksamaal.

      Vasta

  5. Jolli
    märts 07, 2014 @ 15:14:57

    Mingi tühised paarsada eurotanki võiks ikka olla, näiteks Leopard 2 vms. :=)
    Kui juba tankide peale jutt läks.

    Vasta

  6. Jolli
    märts 07, 2014 @ 15:18:47

    Mis Nissan meil siin võrdluse all on? Kas Patrol või Micra? 🙂 Patroliga saab juba peaaegu burksiputka ees respekti, mõne lahjema mudeliga (ntx H3) Hummeri-mehe silmis isegi. :)) Kui tal õhuvõtt katusele ehitada ja marjametsas küljed lömmi sõita. Nagu vanaraffas ütleb: küll offroadi-mees pori leiab.

    Vasta

  7. ckrabat
    märts 07, 2014 @ 18:42:32

    Pooltargument tankidele: burksiputkade ees oleks rohkem lööki. 🙂

    Vasta

  8. Jolli
    märts 07, 2014 @ 18:49:21

    Tankimees võib burksiputka ette nii parkida, et motikamehed on rõõmsad, kui tsiklid ainult kukuvad, mitte ei lömastu 🙂

    Vasta

  9. Ricardo
    märts 07, 2014 @ 23:24:34

    Ma olen kaitseliitlane. Sõja korral pean ma vaenlasele vastu astuma. Minu jaoks on oluline, et kui meie üksus peab puhastama vaenlastest mõne elamukvartali või asula -et iga hoone hõivamine ei nõuaks 100 mehe elu lihtsalt sellepärast, et me peame hakkama oma elu hinnaga neid hooneid ja kvartaleid ukselt-uksele puhastama -selle asemel, et tanki -või jalaväe lahingumasinate tulega vaenlased maha suruda ja hävitada.

    Vasta

    • huviline
      märts 08, 2014 @ 10:18:28

      Linnalahing on üks karmimaid lahinguliike. Suuremates linnades sõjaajal tangi abil kvartaleid puhastada tähendab, et vaenlane on oma ülekaalu juba kaotanud. Ta on kas taganemas või moraal on langenud.

      Sellisel juhul tuleks tank võtta vaenlaselt, nagu eelpool kirjutasin.

      Tangi maksumus on ikka väga kõrge meie riigi eelarve jaoks, kuigi mõne ostuga saaks hakkama. Sellisel juhul õppeotstarbel.

      Vasta

  10. Jolli
    märts 08, 2014 @ 09:22:25

    Aga miks te politseid ei kutsu? Loata võõrale elamispinnale elamaasumine peaks minuteada Euroopas karistatav olema.

    Vasta

  11. ckrabat
    märts 08, 2014 @ 09:44:38

    Lõpuks sõltub kõik konkreetsest stsenaariumist – mida sinu vastane taotleb ja milliseid vahendeid ta selleks kasutab. Mis on üldse põhjused, et ta sinu peale sõjaga tuleb? Tavaliselt valib vastane sinu jaoks kõige ebameeldivama ja tema jaoks kõige vähem kahjuliku stsenaariumi, mitte selle, milleks sa oled valmistunud.
    1) Kui eesmärgiks on karistusoperatsioon, siis ilmselt purustatakse õhurünnakutega esimeses järjekorras vastase strateegilised objektid, k.a. tankid, mis on väga hea sihtmärk. Eesmärk on tekitada võimalikult rohkem kahju.
    2) Kui eesmärgiks on “omakaitsejõudude abistamine”, siis kasutatakse rasket sõjatehnikat minimaalselt.
    3) Kui eesmärgiks on territooriumi haldamine, siis arvestades Eesti territooriumi väiksust, on rindesõja pidamine nagu 1944.a. suhteliselt naiivne unistus ja mingit “tagalat”, kus saab rahulikult üksusi formeerida, ei tule. Dessandid paisatakse territooriumi kontrollimiseks laiali strateegilistesse kohtadesse üle kogu riigi, silmas pidades veel olematut õhu- ja rannakaitset. Aga noh, kuna kindralid valmistuvad tavaliselt eelmisteks sõdadeks, siis on Soome Talvesõja stsenaarium saavutanud religioosse dogma staatuse, mille toimumises ei tohi kahelda, ja teiste võimalustega üldse ei arvestatagi. See teeb vastasel aga sigaduste planeerimise väga lihtsaks:)
    Kokkuvõttes on kõik valikute küsimus: kas panustada õhujõududesse või õhutõrjesse, tankidesse või tankitõrjesse jne.

    Vasta

  12. Jolli
    märts 08, 2014 @ 10:05:34

    Dessantlaev Vladivostok lahkus kolmapäeva päikesetõusu ajal Prantsusmaa läänerannikul asuvast Saint-Nazaire’i sadamast kolme päeva pikkusele testsõidule merel. 22 000-tonnine sõjalaev suudab maale saata 450-mehelise dessandi koos tankide ja helikopteritega.

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-ukrainasse-sissetungist-hoolimata-tegi-mistral-klassi-dessantlaev-venemaale-muugiks-proovisoitu.d?id=68195005

    Huvitav, kas ehitus püsib ikka graafikus, või manjana-mehed tegid nahka ja hilinesid? Irw

    Vasta

  13. Jolli
    märts 08, 2014 @ 10:07:55

    Me võiks nüüd Prantsusmaa pääsmisest Kesk-Aafrikas keelduda?

    Vasta

  14. ckrabat
    märts 08, 2014 @ 10:12:14

    Kui sa soovid, et ka prantslased keelduvad tulevikus Eesti päästmisest, siis oleks see mõistlik 🙂

    Vasta

  15. Jolli
    märts 08, 2014 @ 10:15:51

    Kui neid prantslaseid siin vaja on, joovad nad ilmselt samal ajal kuskil Rivieral veini või harjutavad Guajanas veetõkke ületamist.

    Vasta

  16. ckrabat
    märts 08, 2014 @ 10:18:00

    Nojah, lõpuks ei jäägi muud üle, kui nagu Jogentagana mehed ütlesid: “Vennad, kuutsume vjeenelaased appi!” Nemad on alati kohal 🙂

    Vasta

  17. Jolli
    märts 08, 2014 @ 10:38:01

    “Üks viimaseid müüke on eriti murettekitav. Saksa võimud lubasid Rheinmetallil müüa Venemaale moodsa brigaaditaseme treeningkeskuse. See on sisuliselt täissuuruses brigaadi lahingugrupi kõige moodsama staabi koopia, mis on praegu kättesaadav vaid tehnoloogiliselt kõige arenenumatele lääneriikidele.”
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaitseuuringute-keskus-prantsusmaa-ja-saksamaa-relvastavad-putini-sojamasinat.d?id=68156701

    Vasta

    • huviline
      märts 08, 2014 @ 10:47:16

      Vastukaaluks võiks olla sama moodsa brigaadiaseme treeningkeskuse müük Eestile, kuigi pole teada kui palju selline maksab.

      Müük või liising võiks olla soodushinnaga või tasuta, lihtsalt kättemaksuks Venemaale selle eest, et Euroopal ja Venemaal on erinevad väärtused.

      Vasta

  18. Jolli
    märts 08, 2014 @ 10:42:43

    Meenub, Rapallo leping.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Rapallo_leping
    Stalin toetas Hitleri-Saksamaa ülesehitamist ja nii see läks…

    Vasta

  19. Jolli
    märts 09, 2014 @ 16:56:05

    Türklased?

    Vasta

    • ckrabat
      märts 09, 2014 @ 17:25:16

      türklased panevad autosid kokku, õieti joodavad robotitele piiritust sisse, et need kokku paneksid. aga, kes joonised teeb, mille järgi türklased kokku panevad? 🙂
      Pealegi on ka burksid Saksamaalt pärit, sest juba Kennedy tahtis öelda “Ich bin hamburger”, aga kuna plaat asetati teadlaste poolt jälle valepidi masinasse, siis tuli sealt välja “Ich bin berliner” 🙂

      Vasta

    • ckrabat
      märts 09, 2014 @ 17:34:43

      Bemmidest ja burksidest oli juttu, kuid ka parimad beibed on Saksamaal tehtud 🙂

      Wurst&women

      Vasta

  20. ckrabat
    märts 16, 2014 @ 18:07:34

    Riikide sõjalise tugevuse indeks
    http://www.globalfirepower.com/countries-listing.asp
    1. USA, 2. Venemaa, 3. Hiina, 4. India, 5. UK, 6. Prantsusmaa, 7. Saksamaa, 8. Türgi, 9. L.Korea, 10. Jaapan, 11. Iisrael, 21. Ukraina, 29. Rootsi, 35. P.Korea, 49. Soome, 96. Eesti.
    Militariseerituse indeks (sh kulutused riigikaitsele võrreldes sotsiaalkulutustega)
    http://www.bicc.de/old-site/index.php?page=ranking-table
    1. Iisrael, 2. Singapur, 3. Venemaa, 4. Armeenia, 5. Süüria, 20. Ukraina, 25. Soome, 26. Eesti, 28. USA, 57. Leedu, 84. Hiina, 90. Läti, 95. Rootsi.

    Vasta

  21. ckrabat
    märts 18, 2014 @ 08:30:28

    Vasta

  22. ckrabat
    märts 18, 2014 @ 13:17:25

    Vasta

  23. ckrabat
    märts 20, 2014 @ 08:27:54

    Vseviov: jumal tänatud, et meil pole Vene baase
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/david-vseviov-jumal-tanatud-et-meil-pole-vene-baase.d?id=68277213
    Ta räägib, et oluline on ka sisepoliitiliselt mõistlikult käituda. “Olen vastu üleskutsetele “paneme Vene telekanalid kinni”, propagandatoru meie suunas on nii suur ja vägev, et midagi analoogilist me vastu pakkuda ei suuda. Aga suudame olla paremad ja olemegi paremad reaalse maailma poolest, mida suudame inimestele pakkuda. Kui meil on demokraatia ja loodame ka majandusseisu parandada, siis saavad inimesed võrrelda seda Venemaa oludega.”

    Vasta

  24. ckrabat
    apr. 02, 2014 @ 08:42:57

    Terras: liitlased võiksid Eestisse tuua tankiüksuse ning tugevdada õhu- ja merekaitset
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/terras-liitlased-voiksid-eestisse-tuua-tankiuksuse-ning-tugevdada-ohu-ja-merekaitset.d?id=68359209

    Vasta

  25. ckrabat
    apr. 02, 2014 @ 08:49:53

    “Õhukaitsesüsteem on üks nendest asjadest, mis on igasuguses sõjalises konfliktis ülitähtis. Me nägime Krimmis, et esimene asi, mille Vene relvajõud seal üles ehitasid ja ainulaadsena kogu Venemaal, on kõikide kihtidega õhuturbesüsteem ja mereruumi kontrolli süsteem. Sama näite võin ju tuua ka NATO poolelt, kui Süüria piiri äärde toodi Türgi palvel väga kiiresti Patriot-süsteemid.
    Lennukeid ja laevu on siia tuua lihtne, aga meil peab olema [liitlaste] alaline sõjaline kohalolek, mitte ajutine. See on vajalik just seal, kus meil endal on lüngad. Meie Eestis suudame maaväe sõdimise asja ise üles ehitada ja arendada. Oleme sinna väga palju investeerinud ja me oleme selles väga head.”

    Õhukaitsesüsteem on muidugi primaarne. Selle asemel, et raisata raha tankiüksuse väljaehitamise peale, võib tõepoolest tuua mõned liitlaste juba olemasolevad tankid, mida kohalikud pärismaalased võiksid patsutamas käia. NATO üksuse sissetoomise ajendina saab tuua Venemaa käitumist Ukrainas ja siduda kaks sammu teineteisega, näitamaks, et kui te hakkate sigatsema, siis tulevad NATO üksused piiri äärde.

    Vasta

  26. ckrabat
    apr. 03, 2014 @ 17:15:29

    Vasta

  27. ckrabat
    apr. 24, 2014 @ 18:28:57

    Riigikaitselisest debatist – kas teisitimõtlejad on ikka dissidendid?
    http://renetoomse.blogspot.com/2014/03/riigikaitselisest-debatist-kas.html

    Vahenditest: kas Eestimaa pinnas, väljapool maanteid, ka mitmekümne tonniseid soomusühikuid kannab? Viimase korralikud ulatuslikud kuivendusprojektid tehti teatavasti nõukogude valitsuskorra ajal. Kas plaanitud soomusvõimega tuleb ka koos neid kaitsev õhutõrje, sest ilma viimaseta on ka parim tank sama tugev nagu prussakas kirsasaapa vastu. Näiteks kopteril Mi-24 paiknev tankitõrje rakett AT-6 lendab 5000m kaugusele ja läbistab 600-700mm soomust. CV-90 ja isegi Leopardi enda relvastusse ei kuulu mitte midagi, mis sellisele tüütusele vastu saaks ja nii võib üks kopterite eskadrill karistamatult nokkida kogu meie soomusväe enne kui nad jõuaks ühtegi edukat lasku teha. Muidugi kõike ei saa korraga, kuid poes me ju väga ei mõtle, et kas osta piiratud rahahulga korral kaks särki ja järgmise nädalani püksata käia. Piinlik oleks ju. Neile, kes mõistukõnes tugevad pole, siis soomuk ja tank käivad koos õhutõrjega nagu särk ja püksid. Ilma viimaseta ei ole nad lahingvõimelised ja sama lihtne saak vastase õhuväele nagu pardid jahimehele.

    Vasta

  28. ckrabat
    juuli 07, 2014 @ 16:57:42

    Steve Killelea: Kui palju maksab sõda?
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/steve-killelea-kui-palju-maksab-soda.d?id=69304771

    Vägivallal on aga kopsakas hind. Selle kontrolli all hoidmise ja tagajärgedega tegelemise ülemaailmne kogumaksumus jõudis 2012. aastal uskumatu 9,5 triljoni dollarini (seitse triljonit eurot), mis moodustab ülemaailmsest SKT-st 11%. See on kaks korda suurem kogu maailma põllumajandussektorist ja välisabi kogukulutused tunduvad selle kõrval lausa tühised.
    Neid kolossaalseid summasid arvestades on oluline, et poliitikakujundajad analüüsiks põhjalikult, kus ja kuidas seda raha kulutatakse. Kahjuks arutatakse neid küsimusi harva tõsiselt. Suures plaanis on selle põhjus sõjalise tegevuse ajendatus geostrateegilistest muredest, mitte rahalisest loogikast. Kuigi Iraagi sõja vastased võivad USA-d süüdistada riigi naftamaardlate himustamises, oli Ameerika sealne tegevus kõike muud kui majanduslikult tõhus. Nii Vietnami sõda kui ka muud konfliktid olid rahalised katastroofid.

    Vasta

  29. ckrabat
    aug. 14, 2014 @ 11:00:07

    USA toob oktoobris Eestisse tankid ja jalaväe lahingumasinad
    http://www.postimees.ee/2887427/usa-toob-oktoobris-eestisse-tankid-ja-jalavae-lahingumasinad
    “Ajaleht Stars and Stripes kirjutab, et USA armee 1. brigaadi 1. ratsaväediviisi 600 sõdurit tulevad oktoobris Poolasse ja Balti riikidesse, et vahetada välja siin praegu asuvad Itaalias Vicenzas baseeruvast 173. õhudessantbrigaadist saabunud dessantväelased. Eestisse saabuva kompanii varustusse kuuluvad tankid M-1 Abrams, jalaväe lahingumasinad ja soomukid. Üksus baseerub alaliselt Ameerika Ühendriikides Texases Fort Hoodis. Ajalehe andmetel saabuvad üksuse sõdurid Euroopasse kolmeks kuuks, et viia läbi treeningõppusi.”

    Vasta

  30. ckrabat
    jaan. 25, 2016 @ 10:43:44

    Hiljutine otsus hankida Norrast 37 toetussoomuki keret on sütitanud sõnasõja. Pakkumisel teiseks jäänud ettevõte süüdistab kaitseministeeriumi suures mastaabis riigi raha raiskamises. Ministeerium nõustus süüdistuste kummutamiseks avama Norra tehingu tagamaid. «See ei olnud korrektne hankemenetlus, vaid riigi raha raiskamine,» leiab endine kaitseväelane, 2008. aastani kaitseväe peastaabi logistikaosakonda juhtinud Raivo Tamm (41).
    http://pluss.postimees.ee/3480497/norra-soomukiostu-varjus-hoogub-tuli

    Kaitseväe peastaabis soomusmanöövervõime projekti juhtiv kolonelleitnant Kalle Teras tunnistab, et kõige odavam olnuks ehitada ümber juba olemasolevad SISU soomukid ehk rahvasuus tuntud Pasid. Kui aga SISUd koos CV90tega Läti polügoonil proovile pandi, jäi Scoutspataljoni ülema kuuerattaline masin õige pea maastikule kinni ja ülem pidi vaatama, kuidas lintidel liikuvad üksused lihtsalt silmist kaovad. Edasises lähevad osapoolte seisukohad juba kardinaalselt lahku: Tamm peab enda pakutud M577id hinda arvestades heaks valikuks, kaitseministeerium aga sisuliselt militaarprügiks. «Need soomukid on nii vanad – toodetud aastatel 1960–1970. Kui need olekski meie kavandatavad 30 aastat kestnud, oleks need perioodi lõpuks peaaegu sajandivanused!» nendib Teras. Liiatigi olid sakslased hoidnud masinaid aasta aega õues laoplatsil, kus need ootasid metallipurustajasse minekut. Lisaks ei vastanud M577 puhul nõuetele soomus, selle täiendamisel oleks aga kannatanud kandevõime ja vähenenud võime maastikku läbida. Kuna M577 on ehitatud juhtimissoomukiks, kus ohvitserid saavad püsti seista, tulnuks enamik muu otstarbega masinatest kaitseväe tarbeks 60 cm madalamaks lõigata. Vastasel juhul oleks nad lahinguväljal vastasele liiga kerge sihtmärk.

    Kindralid võitlevad möödunud sõdades. Kommentaariks niipalju, et paljude kõvade militaarteoreetikute kogemus pärineb nõukogude sõjafilmidest Teise maailmasõja kohta ja tulevasi lahinguid näevad nad ette Nõukogude-Soome Talvesõja kordusetendusena, kus seekord õiged võidavad. Osa neist imetlevad siiralt Saksa Tiigreid ja Pantreid, samal ajal kui teised näevad märgi unernägusid nõukogude kuulsast T-34st, mille seljas kihutasid lahingusse neli tankisti ja koer. Nõukogude armees olid tankistid enamasti saapaviksi peal, mis on suures osas kujundanud nende mõttemaailma. Loomulikult lähevad neile korda märgusõnad Saksamaa ja soomukid, mis vastavad nende lapsepõlveideaalidele, samal ajal kui uuemad masinatüübid tekitavad hirmu. Nende kaasaegsed eelistavad sõiduautona siiamaani Moskvitši Audile, sest esimesele oli võimalik ise käed külge panna. Nostalgia on võimas relv.

    Vasta

  31. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri
  32. ckrabat
    jaan. 16, 2017 @ 16:55:02

    ISIS murdis müüdi Leopard tankide võitmatusest
    http://mehele.ohtuleht.ee/782211/isis-murdis-muudi-leopard-tankide-voitmatusest
    Seni on Leopard 2 peetud väga raskesti hävitatavaks tankiks, kuid parku on ligi 30 aastat tagasi loodud tank mõeldud eelkõige lahinguteks avatud maastikul, kuid Süürias peetud lahingud on näidanud, et need tankid ei suuda oma potentsiaali realiseerida linnalahingus. Nimelt on linnas hõlbus tanki rünnata tagant ja küljepealt, kusjuures ISIS on kasutanud tankide hävitamiseks Venemaa päritolu tankitõrjerelvi ja 9M133 Kornet tankitõrjekomplekse, mis suudavad läbida kuni 1,2 meetri paksuse soomuse.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

märts 2014
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: