Uue riigi sünd VI – Krimmi ja Ukraina abielulahutuse perspektiivid

@ckrabat

Ukraina on viimasel ajal olnud rahvusvahelise elu sündmuste tulipunktis ja seda käesoleva sajandi jooksul mitte esimest korda. Võimuvahetus läbi revolutsioonide ning kontrrevolutsioonide näib olevat selle riigi eripära. Selle riigi poliitilise kultuuri lahutamatu osa on aga laialdaselt vohav korruptsioon, milles võib süüdistada poliitikuid nii ühest kui teisest leerist. Oranž revolutsioon kümme aastat tagasi tõstis poodiumile Viktor Juštšenko, kes võitis presidendivalimiste kolmandas vaatuses tolleaegset peaministrit Viktor Janukovitšit. Kuus aastat hiljem oli revolutsiooniline võim jõudnud piisavalt korrumpeeruda, et saabus Donetski oblastis sündinud, kuid poola-valgevene- vene juurtega Janukovitši tähetund. Rahva elatustase on Ukrainas madalam kui Venemaal. Kui meil tavatsetakse viriseda Eesti olude üle, siis võiksid meie neukkud uurida, kuidas on lood miinimumpalga, sotsiaalkindlustuse ja tööealise elanikkonna väljarändega Ukrainast. Väga paljud ukrainlased on valmis tegema kõik, et sellest riigist minema saada. Tegemist on ühe vaesema ning korruptiivsema riigiga Euroopas ja sellisest elust nagu Eestis, võib suur osa ukrainlastest ainult unistada. Käisin Ukrainas umbes kümmekond aastat tagasi, kui õnnestus tutvuda sealse neukkukultuuri mitmete iseärasustega. Pidustusteks valmistuvas Kiievis toimusid linna ülesvuntsimise tööd. Linna ühel väljakul paigutati mingit torustikku, üks mees vehkis labidaga ja kaevas. Tema ümber seisis kümme jorssi, kes tegid suitsu ja juhendasid, kuidas kaevata. Poes sisseoste tehes kontrollis turvamees peale ostude sooritamist tšeki järgi, kas ostud vastavad ikka nimekirjale. Väga kergesti oleksid huvilised saanud sealt endale naisi sebida, sest ukraina tüdrukud olid valmis ükskõik millistel tingimustel maalt lahkuma. Selle kõrval pole meie noorte väljaränd tõsiseltvõetav.

Ukraina ühiskond on lõhestunud ühiskond, mis jaguneb läänemeelseteks, kelle kantsiks on enne Teist maailmasõda Poolale, Tšehhoslovakkiale (Karpaatia) ja Rumeeniale (Bukoviina) kuulunud Lääne-Ukraina alad ja idameelseteks, kelle suuremad toetajad asuvad Ida-Ukraina tööstuspiirkondades: Donetskis, Luganskis ja Harkivis. Praeguse sotsiaalse konflikti juured asuvad seal samas lõhestunud ühiskonnas. Rahva vastupanu Kiievis Maidani väljakul initsieeris president Janukovitši tõrksus sõlmida vabakaubanduse ja assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga. Janukovitši pooldajad on põhiliselt venekeelsed idaukrainlased, keda Venemaaga ühendab sarnane kultuuriline taust, eeskätt neukkukultuur. Nende seas on ka palju ukraina päritolu isikuid. Pöördepunktiks selles konfliktis sai relvajõu kasutamine vastupanu mahasurumiseks, mille vastu astus Ukraina parlamendi enamus poliitilistest eelistustest sõltumata ja tagandas end kompromiteerinud presidendi võimult, mille järel see Venemaale põgenes. Kõige selle juures poleks aus Janukovitšit nimetada Venemaa marionetiks, vaid riigi juhina lähtus ta eelkõige isiklikest klannihuvidest. Omamoodi võitles ta kindlasti Ukraina eest, aga seda omas mahlas ehk siis kultuurilises kontekstis. Kuidas elas Ukraina võimueliit, selle kohta on avaldatud värvikaid reportaaže. Tõugatuna troonilt on ta muutunud poliitiliseks etturiks Venemaa käes, keda hoitakse igaks juhuks tagataskus, kuid vajadusel võidakse ka ohverdada. Venemaa poliitilise eliidi seisukoht pole Janukovitši toetamises täielikult solidaarne, naiteks Õiglase Venemaa üks liidreid Mironov nimetas teda reeturiks.

Sotsiaalne konflikt Ukrainas on aga taas üles kergitanud Krimmi küsimuse, kelle suur osa elanikkonnast on vene rahvusest, neil puudub Ukrainaga ajalooline ja etnilis-kultuuriline side ning nad tunnevad ennast Ukrainas võõralt. Ukraina koosseisu sattus Krimm alles 1954.a., kui N.Liidu Ülemnõukogu otsustas varem Ukrainas parteijuhina tegutsenud Nikita Hruštšovi eestvõttel viia nad Vene NFSV koosseisust Ukraina koosseisu. Poolsaare viimased pärisperemehed olid krimmitatarlased ning 18.sajandini asus seal Krimmi khaaniriik, mis oli pikka aega vasallsõltuvuses Türgist. Venemaaga liideti Krimm 1783.a. Enne Vene Impeeriumi lagunemist moodustasid tatarlased absoluutse ülekaalu poolsaare elanikkonnast ja veel enne Teist maailmasõda olid nad Krimmi kõige arvukam rahvusgrupp, kes elas põhiliselt Lõuna-Krimmis Simferoopoli ja Jalta vahel. 1944.a. süüdistas Stalin neid koostöös saksa okupantidega ja küüditas nad asualadelt minema nagu palju teisigi rahvaid. Suur krimmitatarlaste kogukond sattus elama Usbekistani, muuhulgas ka Eestis tuntud korvpalluri Rašid Abeljanovi suguvõsa. Kui teistel rahvastel: tšetšeenidel, balkaaridel, kalmõkkidel jpt lubati “Hruštšovi sula” ajal koju tagasi pöörduda, siis krimmitatarlastele see õigus ei laienenud, nad rehabiliteeriti alles 1967.a. ning hakkasid Krimmi pöörduma alles perestroika ja glasnosti ajal. Praegu moodustavad nad veidi üle kümnendiku poolsaare elanikkonnast, asudes ühtlaselt üle maa, rohkem siiski maa kesk- ja idaosa maapiirkondades

25.maiks on välja kuulutatud referendum, mis peaks otsustama Krimmi tulevase staatuse üle ja mida on seostatud võimaliku liitumisega Venemaaga, kuigi Ukrainast lahkulöömise küsimust pole otseselt püstitatud. Krimmi venemeelseid jõude esindav uus valitsusjuht Sergei Aksjonov on vandunud truudust Janukovitšile ja palunud abi Venemaa presidendilt Putinilt, kuid vaevalt, et end siiani presidendiks pidav Janukovitš saab nõustuda Krimmi lahkumisega Ukrainast. Ebaselge on ka Venemaa positsioon, kes saab mängida poliitilisi murumänge mitme tundmatuga, kuid vaevalt, et nad on väga huvitatud sõjalisest sekkumisest Ukrainasse, millest tal pole otsest kasu lõigata ning kõigutaks nende viimasel ajal tõusvat rahvusvahelist autoriteeti. Küll on saabunud teateid täiendavate Venemaa sõjaväelaste saabumisest nende sõjalistesse baasidesse Krimmis ja kohalikud Venemaa meelsed relvastatud rühmitused on võtnud üle valitsushooneid ja vähemalt ühe sõjaväelennuvälja. Krimmi saabus sealseid venelasi toetama Venemaa rahvasaadik Nikolai Valujev ehk Kuvalda ning paljude poksihuviliste ammune unistus – Valujevi-Klitško poksimatš (Vitali Klitško on üks tõenäolisemaid Ukraina presidendikandidaate)  võib lõpuks aset leida poliitilise varipoksina. Võimalikud variandid Krimmi tuleviku osas:

Transnistria mudel – ebamäärane seisund, mis rahvusvaheliselt oleks Ukraina koosseisus, aga de facto iseseisev ja Venemaast sõltuv riiklik moodustis ning varimajanduse paradiis. Suur osa Krimmi elanikke oleksid Venemaa kodanikud, kuid see ei tähenda ametlikku diplomaatilist tunnustamist. Seda varianti toetab ka praegune sündmuste areng, kus on välja kuulutatud referendum, aga esialgu nõutakse vaid suuremat autonoomiat. Küll on märgata Venemaa üksuste saabumist Krimmi, kes analoogselt Transnistriale võivad pretendeerida rahuvalvefunktsioonidele. Praegu võib seda hinnata kõige tõenäolisemaks sündmuste arenguks.

Abhaasia mudel – iseseisvaks kuulutanud riik, mida tunnustavad vaid Venemaa ning võib-olla veel mõned üksikud teised riigid, kuid sõltumatu riigina ei omaks see laiemat rahvusvahelist tunnustust. Praegu võib Krimmi puhul prognoosida pigem suunda Transnistria mudelile kui Abhaasia mudelile. Venemaa huvides on säilitada olukorra ebaselgus, jagada näpuotsaga tunnustust Venemaale ustavatele jõududele, säilitada majanduslik ja sõjaline kohalolek, kuid hoiduda ametlikest diplomaatilistest sammudest. Vähemalt praeguses etapis pole Krimmi iseseisvumist nõudvaid loosungeid otseselt püstitatud, kuid kui peaks minema relvastatud etniliseks konfliktiks, siis võivad need tekkida.

Põhja-Osseetia mudel – Venemaa koosseisu kuuluv autonoomne vabariik. Suur osa Krimmi elanikke on arvatavasti valmis Venemaaga liituma ja eelistaks seda varianti teistele, kuid kas Venemaa seda ise tahab? Krimmi ületulek Venemaa koosseisu põhjustaks samalaadse konstantse pingeallika nagu on seda Lõuna-Osseetia Gruusia jaoks. Krimmis elavad krimmitatarlased ja ukrainlased moodustaksid Venemaale mittelojaalse kontingendi. Venemaa võib olla huvitatud küll majanduslikust domineerimisest, kuid piirkonna ülevalpidamine nõuab hulgaliselt ressursse. Näiteks on Krimmi põllumajandus otseses sõltuvuses Ukraina veeressurssidest. Võimalik, et Venemaa nõustub Krimmi “jagamisega”, millega riigi koosseisu arvatakse vaid talle sõjaliselt oluline Sevastoopoli piirkond.

Krimm kui ukrainlaste Trooja hobune võiks olla hoiatav eeskuju meie maanäljastele loll-rahvuslastele, kes limpsavad keelt Petseri ja Ivangorodi järele, on otseses mentaalses sõltuvuses Venemaast ning ei taha kuuldagi lepinguga fikseeritud piirist, mis ehitaks müüri nende ja nende jumala vahele. Kui Petseri ja Ivangorod peaksid mingi triki abil Eesti valdustesse sattuma, siis Krimmi näitel võib igaüks endale ette kujutada, millised protsessid võivad seal toimuma hakata. Õnneks meil Petserit ei ole. Paralleele võib tõmmata küll Donetski ja Ida-Virumaa vahele, kuid seal on probleemid mujal. Erinevalt Krimmist nii Donetskis kui Ida-Virumaal puudub kohapealne sotsiaalne tellimus Venemaaga liitumiseks. Mälestused Ida-Virumaa separatismist jäävad siiski taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaegadesse 1991-1992, mida aastal 2014 ei toeta enam ükski vähem või rohkem arvestatav poliitiline jõud. Ida-Virumaa ja Donetski puhul võib hakata mängima teine faktor: väidetav vähemuste diskrimineerimine, millist kaarti on alati hea tagataskust võtta, kui mingi probleem peaks tekkima kas siseriiklikult või riikidevahelistes suhetes. Eesmärk on hoopis teine – piiririikide destabiliseerimine, milliseid protsesse on mugavam juhtida piiri tagant. Ei tasu unustada, et välisvaenlase tekitamine võib tähelepanu eemale juhtida siseriiklikelt probleemidelt.

Ukraina muusikat: Nastja Kamenskihh ja Potap

125 kommentaari (+add yours?)

  1. Jolli
    märts 01, 2014 @ 12:20:30

    Ha-ra-sho , Vsye budet horosho !

    Vasta

  2. personainfieri
    märts 01, 2014 @ 12:42:20

    Linna ühel väljakul paigutati mingit torustikku, üks mees vehkis labidaga ja kaevas. Tema ümber seisis kümme jorssi, kes tegid suitsu ja juhendasid, kuidas kaevata.

    Vasta

  3. Kaur
    märts 01, 2014 @ 13:29:26

    Aitäh olukorda analüüsimast. Huvitav lugemine on.

    Vasta

  4. huviline
    märts 01, 2014 @ 14:01:56

    “Omamoodi võitles ta kindlasti Ukraina eest, aga seda omas mahlas ehk siis kultuurilises kontekstis.”

    Viktor Janukovits, lõhestunud ühiskonna lõhestunud president, minu jaoks tõsine üllatus, kui pisihingeliseks ja loll-rahvuslaseks ta siiski on osutunud. Poleks eales osanud arvata, et selline kuju saab poliitikas tänapäeval tippu tõusta. Teades küll tehniliselt kuidas ja psühholoogiliselt miks, jääb arusaamatuks selliste isikute motiiv.
    Millises kultuurilises kontekstis ta siis Ukraina eest võitles?

    Vasta

  5. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 14:07:20

    Vasta

  6. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 14:09:23

    Millises kultuurilises kontekstis ta siis Ukraina eest võitles?

    Kuidas missuguses? Loomulikult oma Ukraina eest, neukkukultuurilises kontekstis.

    Vasta

    • huviline
      märts 01, 2014 @ 15:51:35

      Pisihingelisust on olnud alati, mingi kultuuri eriliigi eripära see nüüd ehk ei ole, aga lihtsalt torkas silma, kui tekstis kultuurituse asemel eriliigilisest kultuurist lugesin.

      Mul oli vene armees ukrainlasest sõber, laia silmaringiga ja palju lugenud deduska. Ta rääkis mulle Golodomorist ja minu arvates on see pärimus selleks põhjuseks, miks ukrainlased ei saa venelastega läbi. Erinevalt Eestis ei jõudnud Ukraina enne sovetiseerimist rahvusriigi staatuses riigini ja neil tuleb praegu kõik alles uuesti ülesehitada.

      Kui mõtlen Ukraina peale, siis kangastub viljakas mustmulla vöönd (ilmselt geograafia tunnist), avarus, vabaduse iha (kasakad) ja Gogoli “Revident” Kuigi popkultuur rõhub kasakate pärimusele (Ruslana), siis on Ukraina kestnud pigem keelele tuginedes (lõhestunud riik). Ukraina viinad, nt “Smõrnaja” on väga hea, pea kunagi ei valuta. Suur rahvas (48 miljonit), suur territoorium, aga meenutab beebit pampersites.

      Kasvueas beeb, kes vajab eestkostjaid, võib osutuda võtmeks kimbus, millega suletakse või avatakse euro-vene suhetes uksi ja aknaid. Rahvustunded on Ukrainas nõrgad (keelepõhised), see on poliitikute jaoks hea võimalus omal viisil mängimiseks. Maidani ja Valgevene ülestõusu erinev resultaat näitab rahvuspoliitilise tuumiku tugevust Ukrainas (Janukovitsi idiotismi muidugi ka). Euroopa Liitu ei ole Ukrainal mingit võimalust saada, kui riik ei korrastu rahvusriigiks (majanduslikult on huvid vastastikused). Pärimus näljahädast lükkab rahvast Euroopa suunas, slaavi juured venelaste poole. Ukraina, sh Krimm on kõige huvitavam poliitiline küsimus hetkel euro-vene suhetes.

      Vasta

  7. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 14:18:27

    Krimmi saabus sealseid venelasi toetama Venemaa rahvasaadik Nikolai Valujev ehk Kuvalda ning paljude poksihuviliste ammune unistus – Valujevi-Klitško poksimatš. Pidu elab.

    Vasta

  8. K_V
    märts 01, 2014 @ 15:04:35

    “Kõige selle juures poleks aus Janukovitšit nimetada Venemaa marionetiks, vaid riigi juhina lähtus ta eelkõige isiklikest klannihuvidest. Omamoodi võitles ta kindlasti Ukraina eest, aga seda omas mahlas ehk siis kultuurilises kontekstis.”

    Miskipärast eeldatakse, et presidendiks valitud inimene käitub kas enam-vähem normaalselt või omab diktaatoriambitsioone või tahab midagi varastada.
    Kui ta aga reaalselt käitub nagu poliitiline eriväelane, kes positsiooni hõivanuna tegutseb kõige ratsionaalsemal viisil riigi iseseisva funktsioneerimise lõpetamise ülesannet täites, siis seda ei suudeta mõista.
    Ju siis on Lääne mõttemallide seisukohalt individuaalsete eesmärkide järgimine ainumõeldav ja “neukkuliku” ühishuvi teenimine sedavõrd kultuurivõõras.

    Vasta

  9. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 15:26:06

    Iga rahvas koosneb indiviididest ja mulle näiteks on võõrad sellised mõisted nagu kollektiivne süü ja kollektiivne vastutus, umbes nagu Kameelion ütleb, et türgi rahvad on vastikud või siis mõnele ei meeldi sakslased või venelased või kesiganes, sest valikud on ikka Ise tehtud. Saksa rahvas ei saa vastutada Hitleri valikute eest nagu ka krimmitatarlased etnosena ei saa vastutada orjakaubanduse eest 18.sajandil. Samas on kollektiivne süü jällegi väga levinud poliitiline instrument, millega saab viha ja vaenu ehitada, kuid samal ajal kindlasti ka konsolideerib rahvaid. Kõikidest siseprobleemidest saab üle sobiva välisvaenlase leidmisega.
    Janukovitš – ma arvan, et ta oli esmajoones väljas iseenda ja oma klanni huvide eest ning alles siis tulid muud komponendid, mille abil ta oma võimu ehitas. Janukovitš ei olnud Venemaa marionett, vaid tugines paljuski Venemaale, kellega neil oli sarnane kultuuriline taust, oma võimupüramiidi ülesehitamisel.

    Vasta

  10. K_V
    märts 01, 2014 @ 15:55:08

    Eks leidub ka klanne, kellele on vastukarva euroopalikum Ukraina ja kes näevad Moskvas antieuroopalikkuse tagajat.
    Kui Janukovitši klann juhtub selline olema, siis on võitlus Moskvast sõltumatu Ukraina vastu ühtlasi ka võitlus klannihuvide eest.
    Maitseasi, kumba tegevust tähtsamaks pidada.

    Vasta

  11. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 16:28:21

    Oma presidentuuri jooksul näitas Janukovitš Moskvale teinekord ka hambaid, siis kui presidendivõim püsis tugev. Isegi Tõmošenko pandi vangi “kahjuliku gaasileppe” sõlmimise pärast Moskvaga (mitte Läänega). Samuti on huvitav jälgida Lukašenko arengut. Kui varem rääkis ta tihti ühisriigist Venemaaga, siis mida enam tema võim riigis on kindlustunud, seda vähemaks sellised jutud jäävad. Kriisiolukorras võivad prioriteedid muutuda nagu näitab ka Janukovitši praegune olukord. Kellele veel tal siis loota on, kui tema oma rahvas on ta ära põlanud? Ühendav lüli on ühine kultuuriruum – neukkukultuur. Moskva aga mängib nendega jaga ja valitse poliitikat ning nende toetus on täpselt välja mõõdetud.

    Vasta

    • huviline
      märts 01, 2014 @ 16:59:11

      Oma poola-valgevene päritolu tõttu oleks olnud loogiline Lukašenkolt asüüli küsida, mitte Venemaalt. Tõenäoliselt on Janukovits arg, aga mitte rumal ja kindlasti hästi informeeritud, omades infot meeleoludest nii Harkovis kui Krimmis. Venemaale pagemine oli arvestuslik, siduda oma probleemid arengutega Krimmis, kohaliku omakaitse tegevusega.

      Tema naasmist Kiievisse on raske ette kujutada. Tõenäoliselt tuleb Krimmis Krimmi mudel, nt venelased vastupanuta sisse, uued valimised jne, aga kuidas sama kogu Ukrainas korraldada endise presidendi maine heaks, see on küsimus. Tõenäoliselt on nii Euroopa kui Venemaa Ukraina lõhestumise vastu.

      Vasta

  12. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 17:06:46

    Aga Krimmis arenevad asjad vahepeal omasoodu.

    Vladimir Putin sai duumalt heakskiidu sõjaväe kasutamiseks Ukrainas
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vladimir-putin-sai-duumalt-heakskiidu-sojavae-kasutamiseks-ukrainas.d?id=68132233
    “Putini sõnul on vaja saata Krimmi sõjavägi Venemaa Musta mere laevastiku ja oma kodanike julgekut tagama. Venemaa föderatsiooninõukogu juht Valentina Matvijenko ütles varem, et Kreml võib saata Krimmi “piiratud väekontingendi”.”

    Vasta

    • huviline
      märts 01, 2014 @ 17:33:03

      Arengud toimuvad hea kiirusega, tuleb tunnistada, pole võimatu, et hetkel käivad läbirääkimised, kuidas asi peaks välja nägema maailma jaoks. Pole kursis, kuidas Ukrainas presidenti saab tagandada (kas kohalik parlament saab rahva antud mandaati tühistada), seega peaks Janukovits olema ametlikult president ja palub ilmselt Putinilt abi. Putini poolt on asjad paigas.

      Vene väed võivad juba lähiajal (täna õhtuks) Krimmis olla (Krimmist rääkides räägime tegelikult iseseisvast Ukrainast). Oletades, et olukord Krimmis “stabiliseerub”, mis ei tähenda, et Ukraina stabiliseerub. Janukovits naaseb Krimmi, nõuab kokkulepitud kompromissi täitmist, kutsub rahvaesindajad Krimmi, hakkab riiki juhtima Krimmi territooriumil venelaste kaitse alla. Samal ajal olevat vist peaprokurör vahi all võetud, tema asetäitja aga tahab Haagi kohtusse pöörduda (kus Tiina Intelman asju haldab). Tõendite kogumisega on siis juba pihta hakatud.

      Vasta

      • huviline
        märts 01, 2014 @ 18:08:04

        Mitte identselt, aga põhimõtteliselt sarnaseid põhjendusi levitas USA sisenedes Iraaki, mis hiljem sai koalitsiooni lahinguväljaks (Eesti teiste seas).

        Ka Venemaa võib asjaks koalitsiooni kokku ajada, siis on see juba koalitsiooni asi (SRÜ). Põhimõtteliseks erinavuseks on muidugi terroristlik relvakonflikt versus poliitiline vastasseis Euroopa südames. Kindlasti näeme Ukraina puhul varasemalt kasutamata lahendusi, mis võib saada mudeliks, sest Venemaa on poliitiliste kombinatsioonide (permutatsioonid, variatsioonid) meister, nagu nägime Süüria konfliki lahendades. Ta kasutab kõiki läänest saadud rahvusvahelise poliitika elemente (rahuvalve, duuma luba, vastuvõtva maa palve, elude ja tervise kaitse jne) üsna osavalt.

      • ckrabat
        märts 01, 2014 @ 18:42:02

        Venemaa andis Janukovitsile varjupaika, kuid ma pole juhtunud lugema, et ta tunnustaks teda jätkuvalt Ukraina “seadusliku presidendiga” (kuigi mitte ka vastupidist). Tegelikult pole ta Janukovitsi kohta mitte midagi öelnud, räägitud on vaid Venemaa kodanike kaitsmisest Krimmis.

  13. huviline
    märts 01, 2014 @ 18:15:52

    Vasta

  14. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 18:52:05

    http://kremlin.ru/news/20353
    «В связи с экстраординарной ситуацией, сложившейся на Украине, угрозой жизни граждан Российской Федерации, наших соотечественников, личного состава воинского контингента Вооружённых Сил Российской Федерации, дислоцирующегося в соответствии с международным договором на территории Украины (Автономная Республика Крым), на основании пункта «г» части 1 статьи 102 Конституции Российской Федерации вношу в Совет Федерации Федерального Собрания Российской Федерации обращение об использовании Вооружённых Сил Российской Федерации на территории Украины до нормализации общественно-политической обстановки в этой стране».
    Huvitav semantiline tähelepanek – Krimmile viidates räägitakse Ukrainast.
    БОРЬБА ЗА КРЫМ
    http://top.rbc.ru/textonlines/01/03/2014/908390.shtml

    Vasta

  15. huviline
    märts 01, 2014 @ 18:57:30

    Üldiste põhimõtete kohaselt peaks Janukovitsi tagandamiseks olema kindlaks määratud menetlus põhiseaduses, presidendi tagandamise seaduses, presidendi kantselei kodukorra vms seadustes, ja see on kindlasti aega nõudev, keegi peab ettepaneku tegema jne. Pole nii, et duuma ütles ja ongi tagandatud. Mõlemad on rahva poolt valitud.

    Teine võimalus on kriminaalmenetlus, mis ongi Janukovitsi kohta vist alustatud, kas oma kohtus või rahvusvahelises kriminaalkohtus. Kahtlustuse esitamine, süüdistuse esitamine ja kaitse organiseerimine (advokaadid), see võtab oma aja. Seni kuni kohus pole otsust langetanud, on kahtlustatav süütu. Nii et Janukovitsi kohta võib arvata, et ta on hetkel ametlikult president.

    Vasta

  16. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 19:15:41

    Üldiste põhimõtete kohaselt peaks Janukovitsi tagandamiseks olema kindlaks määratud menetlus põhiseaduses, presidendi tagandamise seaduses, presidendi kantselei kodukorra vms seadustes, ja see on kindlasti aega nõudev, keegi peab ettepaneku tegema jne.

    Selle kohta on Lotman oma blogis vastanud:
    http://www.lotman.ee/1/post/2014/02/veel-ukrainast.html

    “!1) parlament (Ülemraada) otsustab lihthäälteenamusega, et impeachment’i protseduuri alustamiseks on põhjust, 2) parlament viib kvalifitseeritud häälteenamusega (2/3 häältest) läbi impeachmenti protseduuri, 3a) ja 3b) Ukraina Konstitutsiooniline kohus ja Ülemkohus kontrollivad üle protseduuri läbiviimise korrektsuse ja süüdistuste põhjendatuse, 4) parlament teeb kvalifitseeritud häälteenamusega (3/4) lõpliku otsuse.”

    Täpseid protseduure pole välja töötatud, kuid tema tagandamise poolt hääletati parlamendis kvalifitseeritud häälteenamusega 328 häält 334-st. Täidetud on vähemalt punktid 1,2,4. Peale Janukovitši enda ja Krimmi juhi Aksjonovi pole seda keegi vaidlustanud. Otsust tuleb Ukraina suveräänsusest lähtuvalt käsitleda lõplikuna.

    Vasta

  17. huviline
    märts 01, 2014 @ 19:56:19

    Õigust mõistab ainult kohus, sellepärast on punktid 3a ja 3b määrava tähtsusega. Kohut pidada pole võimalik andmata süüdistavale võimalust enesekaitseks, selgitusteks (va erikohtud, ad hoc kohtud, tribunalid). Kaalumiseks on vaja rünnakut (süüdistust) ja kaitset. Legaalsuse ja legitiimsuse küsimused kerkivad üles muidu.

    ÜRO tasand on osalejatele vabatahtlik, nagu kogu rahvusvaheline õigus, Venemaa muidugi konsulteerib asjaosalistega, aga reaalset olukorda see ei muuda.

    Venemaa peaks juba Krimmis sees olema, see on reaalne olukord, mida saab kasutada läbirääkimistel. Ukraina on ikkagi “pehme liha” kahe impeeriumi vahel, mõlemal on võimalused mõjutada, aga Venemaal on nüüd paremad võimalused.

    Vasta

    • huviline
      märts 01, 2014 @ 20:03:06

      Kui Lotmani vastust tervikuna lugeda, siis jäi tema kommentaarist jäi mulje, et õigust mõistab parlament, mida ta ei saa isegi impeachment’i (kahtlustuse) puhul teha.

      Kui presidendi asetäitja on arusaadav (president on Venemaal lähetuses), peaprokuröri eemaldamine sõltub valitsusest, siis kaitsest ei ole veel midagi kuulda.

      Vasta

  18. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 20:14:43

    Riigi parlament on tema kodanike esindaja. President on samuti riiklik institutsioon, kelle volitused pärinevad rahvalt, mitte Jumalalt, sellepärast ei saa ta end rahvast kõrgemale asetada. Kui rahvale president ei meeldi, mida on rahvaesindajate kaudu selgelt ning ülekaalukalt väljendatud, siis ajab ta presidendi minema, nii lihtne see ongi. Enam-vähem samamoodi on varemgi isevalitsejaid minema kihutatud, nt Araabia kevad.

    Vasta

  19. huviline
    märts 01, 2014 @ 21:30:53

    Seda küll, ka Ukraina president on rahva poolt volitatud, mitte Jumala poolt. Asju tuleb siiski õieti teha (seaduslikult), vastasel korral on kõik võim ja volitus tähtsusetu.

    Vaatame, mis Ukrainas saab. Isiklik ohutunne pole hetkel küll ühtegi märki andnud, nagu oleksime suure sõja lävel.

    Huvitav oli hetk tagasi AK-s väidetud Roheliste väide, et Venemaa sisenemise tõttu Krimmi tuleks mitte ratifitseerida Eesti-Vene piirileping, sest Eesti ei saa lepingut sõlmida sellise riigiga, kes rikub suveräänse naabri territoriaalset terviklikust isegi korras piiride korral.

    Vasta

  20. ckrabat
    märts 01, 2014 @ 21:41:41

    Huvitav oli hetk tagasi AK-s väidetud Roheliste väide, et Venemaa sisenemise tõttu Krimmi tuleks mitte ratifitseerida Eesti-Vene piirileping, sest Eesti ei saa lepingut sõlmida sellise riigiga, kes rikub suveräänse naabri territoriaalset terviklikust isegi korras piiride korral.

    Miks ta siis huvitav pole. Lollid ongi huvitavad, sest nendega saab alati palju nalja. Palju huvitavamad kui targad. Mulle ka lollid meeldivad. Paet andis sellele igati adekvaatse vastuse.

    Vasta

    • huviline
      märts 01, 2014 @ 23:09:56

      Lolle peab ikka olema, muidu ei panda tarku tähele.

      Eks tark astu ka vahel talle sita sisse.

      Ammet ei tiuta meest, kui mees ammetit ei tiuta.

      Vasta

    • ckrabat
      märts 01, 2014 @ 23:56:32

      See pole otseselt teemasse, aga laiendab minu mõtet:
      Tiit Pruuli: rumal-rahvuslus surub peale
      http://epl.delfi.ee/news/lp/tiit-pruuli-rumal-rahvuslus-surub-peale.d?id=68128345
      “Nad on aastaid deklareerinud asju, mis pole enam ammu tõde. See sarnaneb Nõukogude ajale, kui me rääkisime asju, mis polnud tõde. Kui Nõukogude ajal peale mõne ullikese mitte keegi ei uskunud seda valejuttu, siis nüüd on traagika suurem, sest inimesed usuvad tänaseid deklaratiivseid loosungeid. Ma ei taha kasutada mõistet natsionalism või marurahvuslus, pigem nimetaksin seda rumal-rahvusluseks, mida ma näen Eesti poliitikasse trügimas.”

      Vasta

      • ckrabat
        märts 02, 2014 @ 09:09:19

        Paeti vastus:”Kui laiemalt vaadata, siis kõik see, mida me praegu näeme, on väga selge kinnitus sellest, et mida selgemalt on riigipiirid fikseeritud, mida selgemad on territooriumide osas kokkulepped, seda parem on,” sõnas välisminister.
        http://uudised.err.ee/v/eesti/60813b8a-4c17-494e-96f5-781b3b8471a7

        Pruuli ei räägi muidugi midagi uut võrreldes sellega, mida siin lollidest ja neukkudest on räägitud ja miks ta peakski. Järelikult ongi tegemist probleemiga, kui juba mitu on seda märganud. Kas need probleemid pärinevad Nibirult? Ei usu, need on ikka meie oma lollid, kes siin loll-rahvuslust edendavad, kas siis tööstuslikult toodetud või vabavarana toanurgas kokku pandud.

  21. huviline
    märts 02, 2014 @ 08:29:33

    Nähtus on veelgi laiem, see pole üksnes eesti ühiskonna probleem, vaid kogu lääne tsivilisatsioon on silmakirjalikusega koormatud. Deklaratiivsed loosungid on tänapäeval poliitiliseks instrumendiks, on seda ka varem olnud, nii et mingi avastus see pole, see on süsteem. Süsteemis saab deklaratiivse loosungi esitamisega reljeefsemalt välja tuua soovitud sõnumit.

    Reisumehe artiklist ma edukat värsket sõnumit välja lugeda pole osanud. Inimesed ei usu tänaseid deklaratiivseid loosungeid rohkem kui nõukogude ajal. Näen seda on oma teismeliseeas poegade pealt, kes on kvaasitõe suhtes hämmastavalt läbinägelikud. Reisumees ise kuulub süsteemi, ja kas ta ise mitte selle süsteemi maaletooja pole, kes rahvast oma tegudega lollitanud.

    Vasta

  22. ckrabat
    märts 02, 2014 @ 09:34:35

    Ukraina presidendi kohusetäitja ja ülemraada esimees Oleksandr Turtšõnov andis käsu viia riigi relvajõud täielikku lahinguvalmidusse.
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/768ffe8b-13ec-4482-9de4-7e09e9c1d4d7
    Ukraine Finds Its Forces Are Ill Equipped to Take Crimea Back From Russia
    http://www.nytimes.com/2014/03/02/world/europe/ukraine-finds-its-forces-are-ill-equipped-to-take-crimea-back-from-russia.html?_r=0
    Russia takes over Ukraine’s Crimea region
    http://www.haaretz.com/news/world/1.577243

    Vasta

  23. huviline
    märts 02, 2014 @ 09:42:15

    Paeti vastus:”Kui laiemalt vaadata, siis kõik see, mida me praegu näeme, on väga selge kinnitus sellest, et mida selgemalt on riigipiirid fikseeritud, mida selgemad on territooriumide osas kokkulepped, seda parem on,”

    Selle vastusega näitas Paet selgelt, et tegelikke probleeme, mis võimaldavad alati mitut moodi asja näha, tema mõtlemisvõime adekvaatselt lahendada ei oska. Eetris võis tajuda mikrosekundilist mõttekildu, mis ministri pead läbis, aga mis kõrvale lükati, esitades siin loetava vastuse. See mõttekild ütles Paedi peas: ma räägin ju endale vastu, ta (reporter) küsis, kas ebausaldusväärse riigiga lepingu sõlmimine on mõistlik. Ja lükates selle külalise kõrvale, üleb Paet kuuldavalt: mida selgemad on territooriumide osas kokkulepped, seda parem on.

    Vastuolu tuleb kontekstist, milles küsimus oli esitatud: Ukraina territooriumi moodustumine, sh Krimm, üheksakümnendatel, oli vägagi selgete kokkulepetega tsementeeritud. Nüüd aga, võta näpust.

    Adekvaatne vastus oleks olnud: ükski leping pole kunagi kedagi selle rikkumise eest kaitsnud, meie olukord on Ukraina omast piisavalt erinev, et Eesti-Vene piiri fikseerimine ka antud olukorras võiks olla õigustatud.

    Selle asemel hakkas Paet iseennast, ja lepingut nagu asja iseeneses, kaitsma.

    Vasta

    • ckrabat
      märts 02, 2014 @ 09:52:21

      See näitabki muuseas poliittehnoloogia kõikvõimsust. Õige oleks olnud vaadata kogu intervjuud. Ühe lause kontekstist väljarebimine ning sellele tõlgenduse andmine võib luua hoopis uued võimalused, millega on võimalik yeabega manipuleerida ja lasta tõde sobivas valguses paista. Siit jõuamegi Pruuli jutu juurde, mida usutakse ja mida mitte, keegi ei viitsi tegeleda algallikatega, vaid konstrueerib talle sobiva pildi. Eriti hästi kajastub see Delfi või Postimehe pealkirjades, kus pealkirjad võivad sisust erineda, aga kutsuvad klikkima. See oligi praegu tehniline märkus, nothing personal.

      Vasta

      • huviline
        märts 02, 2014 @ 10:10:31

        Mina ei usu, et miski võib olla kõikvõimas, va jumal, kes võib olla ka kõiknõrk.

        Olgu poliittehnoloogia, või miski muu, asju tuleb näha kontekstis ja kontekstiväliselt reaalsusega vastavuses. Liblika tiivalöök Amazonase vihmametsades ei avalda mingit mõju poliitikale Eestis, ükskõik et sellest räägitakse ja tõsikindlalt väidetakse.

        Kui tõde näidatakse kellelegi sobivas valguses, mida on alati tehtud, siis sellega pole öeldud, et tõde poleks olemas. Manipuleerimisega osati arvestada Vanas-Roomas (Cicero) ja osatakse arvestada ka tänapäeval.

        Kontekstist välja rebitud lausetest koosnev tekst koosneb lausetest, kuna laused on mõtte kandjad ja tekstiga tekkiv uudne seisukoht ei saa vähendada lausete tähtsust.

  24. K_V
    märts 02, 2014 @ 10:03:58

    “…(reporter) küsis, kas ebausaldusväärse riigiga lepingu sõlmimine on mõistlik.
    —————-
    Ukraina territooriumi moodustumine, sh Krimm, üheksakümnendatel, oli vägagi selgete kokkulepetega tsementeeritud.”

    Vaevalt, et Ukraina olukord täna oleks parem, kui neid selgeid kokkuleppeid poleks olnud. Rahvusvaheliselt ei saaks rääkida piiridest, mida keegi võiks aidata kaitsta.

    Vasta

    • ckrabat
      märts 02, 2014 @ 12:24:25

      Ebausaldusväärse riigiga lepingu sõlmimine on tähtsam kui usaldusväärse riigiga, sest lepinguga fikseeritakse osapoolte kohustused. Kui lepinguid rikutakse, siis on sul juriidilistele argumentidele toetuv õigus viidata lepingu rikkumisele. Kui sul lepingut ei ole, siis sul puudub ka õiguslik argumentatsioon ja toimub erinevate poliittehnoloogiate võistlus.

      Vasta

  25. ckrabat
    märts 02, 2014 @ 12:33:30

    Vasta

  26. ckrabat
    märts 02, 2014 @ 16:11:40

    Vasta

  27. huviline
    märts 02, 2014 @ 19:14:48

    http://www.president-sovet.ru/news/5632/

    Vene presidendi nõukoda on samuti figurant malelaual.

    Vasta

  28. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 07:29:31

    Facebooki postituses süüdistas Medvedev Kiievi uut valitsust võimu haaramises ning lisas, et kuigi Viktor Janukovõtšil pole võimu, siis on ta endiselt Ukraina legitiimne riigipea, vahendas Reuters.
    http://www.postimees.ee/2714788/medvedev-kiievi-valitsus-langeb-uue-revolutsiooniga
    Tegemist pole küll ametliku seisukohaga, aga selle põhjal võib eeldada, et Venemaa hakkab Janukovitšit kasutama poliitilistel eesmärkidel, mis teeb kokkuleppe saavutamise keerulisemaks,

    Vasta

    • huviline
      märts 03, 2014 @ 08:10:47

      See võib teha kokkuleppe saavutamise hoopis kergemaks, sest Janukovitsi legitiimsus, pluss viibimine Venemaa territooriumil, tema arg iseloom ja liimist lahti olek, need on reaalsed argumendid. Varem ei olnud Venemaal midagi, va baaside leping, nüüd on tal päris palju materjali läbirääkimisteks.

      Juuras pole kunagi enne midagi kindlat, kui täitemenetlus pole lõpuleviidud. Sellepärast on huvitav vaadata riikide kogukonna toimet Venemaale. Putin lõhestab seda, andes eelise Merkelile Obama ees, aga annab ühtlasi aimu, kui ühtne on rahvusvaheline üldsus hetkel. Samuti selle osas, milliseks on suveräänsuse mõiste postmodermismis muutunud (kogukondlik kokkulepe või rauast munad)

      Vasta

  29. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 07:39:05

    Soome kolonelleitnant: üks ekslik lask Krimmis viiks ettearvamatute tagajärgedeni
    http://www.postimees.ee/2714372/soome-kolonelleitnant-uks-ekslik-lask-krimmis-viiks-ettearvamatute-tagajargedeni
    St olukord muutub kardinaalselt, kui hakatakse tulistama.
    Praeguse stsenaariumi järgi võib endiselt pakkuda, et minnakse Transnistria variandi peale, kui tekib de facto Ukrainast sõltumatu Krimm.

    Vasta

  30. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 08:14:54

    Midagi Janukovitši kohta
    http://kompravda.eu/online/news/1675085

    Vasta

  31. Jolli
    märts 03, 2014 @ 11:54:30

    Vaatasin siin Star Wars osa 3, kogu see jama meenutab kuidagi seda… :=)

    Vasta

  32. Jolli
    märts 03, 2014 @ 12:03:14

    Ei, ikka esimene osa, aga mis vahet seal ikka on

    Vasta

  33. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 16:25:05

    David Vseviov: Eesti-Vene piirileping tuleb koheselt ratifitseerida
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/david-vseviov-eesti-vene-piirileping-tuleb-koheselt-ratifitseerida.d?id=68144369
    “Mis eeliseid annaks mitteratifitseerimine? Kas keegi oskab seletada, miks piiri mitteomamine on parem kui piir omamine?” küsis ta.

    See on küsimus, millest mina samuti aru ei saa, võib-olla pole ma selle tarvis piisavalt loll. Piirilepingu ülesütlemine tähendaks tõlkes Venemaale antud signaali: “Riik on meil väike, aga lolle on palju. Piiri meil ka ei ole – tulge ja rünnake meid”.

    Vasta

    • huviline
      märts 03, 2014 @ 17:53:16

      Vsevioviga tuleb üldjoontes nõustuda. Piirileping meid muidugi iseenesest ei kaitse ja piir ei takista kedagi piiri ületamast, viisavabalt või tankidega.

      Ükski riik pole hea ega halb, kellega suheldes võiks tõstatada eetilise aspekti, isegi omadussõna öeldisena kasutades (paariariik, ebausaldusväärne riik). Herkel ja Raid ratsutavad mingi levinud dogma seljas.

      Piiri mõte on normatiivne ja informatiivne (tahtlus).

      Vasta

  34. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 16:37:33

    Vasta

  35. huviline
    märts 03, 2014 @ 18:28:07

    Vasta

  36. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 18:44:45

    Praegu on siiski ebaselged veel Venemaa lõplikud eesmärgid. Siin on põhimõtteliselt kolm võimalust.
    1) Nad tahavad Krimmi. Sel juhul hakatakse varsti, kui Krimmi üle on kontroll kehtestatud, jõupositsioonilt läbi rääkima. Eesmärk saab olema ilmselt Ukraina vägede lahkumine Krimmist ning de facto Venemaa kontrolli kehtestamine laiendatud autronoomia tingimustes. Midagi, mis on täna Transnistrias.
    2) Lisaks Krimmile tahavad nad ka Ida-Ukrainat ehk siis taotleda autonoomset staatust venekeelsetele ja -meelsetele piirkondadele. Sel juhul jääb konflikt vinduma. Donetskis olevat mingisse valitsushoonesse juba sisse tungitud. Kui ka Vene väed peaksid üle piiri tungima, siis on juba edasiseid arenguid juba raske prognoosida. Kindlasti ei saa selline sõjaline vallatlemine kesta väga kaua ning täidaks rohkem sõjalise jõu demonstratsiooni ning hirmutamise eesmärki nagu Gruusias. Ukraina, isegi vaid Ida-Ukraina vallutamiseks napib Venemaal poliitilist, majanduslikku ja sõjalist ressurssi.
    3) Nad tahavad kogu Ukrainat. Siis tekib pikk ja vinduv konflikt, mille kõige suurem oht on, et ühel päeval võivad relvad tärisema hakata. Selge on see, et Venemaal pole piisavat jõudu, et kogu Ukraina üle kontrolli kehtestada ning sobivat valitsust ametisse seada, vaid püütakse suurendada ebastabiilsust. Võidakse loota, et mingil hetkel tekib rahva rahulolematus, kes kukutab läänemeelse valitsuse.
    Mida saab Lääs Venemaa vastu üldse teha? Venemaa majandus on Läänega siiski tugevasti seotud, nii et mingil hetkel võivad majanduslikud sanktsioonid tulemusi anda. Kremli kontrollivad oligarhid võivad ühel hetkel teada anda – naado, Volodja, naado ja siis tuleb Läänega lepitust otsida, vastasel korral tekkivad Venemaal siserahutused. See võtab aega, kuid ühel hetkel võib see juhtuda.
    Formaalsed sammud nagu G-8st väljaviskamine, ei anna otseseid tulemusi. G-8 on hääbuv nähtus areneva G-20 foorumi kõrval. Venemaa kasutaks seda liidripositsiooni kindlustamiseks läänele vastanduvate jõudude seas ning taotleks NL sarnast positsiooni rahvusvahelises süsteemis, mis näib olevat Putini unistus. Samas ei taha ma väita, et seda sammu ei peaks astuma, isegi kui sellel on vaid sümboolne tähendus. See näitab lihtsalt, et Venemaa käitumine ei vasta klubi reeglitele.

    Vasta

  37. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 18:49:26

    Ma sageli Kadriga ei nõustu, kuid seekord küll (k.a. vastlakuklite osas).
    http://uudised.err.ee/v/arvamus/ac399696-e97a-4864-a024-a34b5f23dfd4

    Vasta

    • huviline
      märts 03, 2014 @ 19:15:50

      Ratsionaalne ja asjatundlik arvamus Kadri Liik´i poolt, tema positsioon ja tasand masinavärgis polekski võimaldanud midagi üksikasjalikumat öelda.

      “Merkelile lähedased inimesed on öelnud, et Putin elab teises reaalsuses. Ja nii ilmselt ongi. See tähendab, et oma sõnumiga ei ole võimalik temani jõuda. Ta arvab, et me räägime talle mingisugust Lääne propagandat. Tema maailm, nagu tema seda teab, on hoopis teistmoodi. Minule see näitab tegelikult, et ilma vaba informatsioonita elav süsteem muutub lõppude-lõpuks ohtlikuks.”

      Veid jääb segaseks, mida peetakse silmas “ilma vaba informatsioonita elav süsteem”, sest info leviku mõttes on Venemaa täpselt sama vaba kui Eesti. Kas siin pole tegemist mitte sellega, et mingi teise reaalsuse eksisteerimine, kuna sellest tekkib nii palju paha, siis see ongi a priori paha.

      Vasta

  38. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 18:50:31

    Veel üks arvamus agressiooni õigusliku külje kohta
    http://uudised.err.ee/v/arvamus/8cf60b11-3fa0-4550-abc4-b925696befab

    Vasta

    • huviline
      märts 03, 2014 @ 19:25:07

      Väga hea analüüs.

      Vasta

      • huviline
        märts 03, 2014 @ 20:03:47

        Rahvusvaheline õigus on vabatahtlik, tuginedes rahvusvahelise kogukonna autoriteedile peaksid riigid oma kohustusi täitma heas usus. Riigid aga jäävad vabaks isegi siis, kui nad jätavad oma kohustused täitmata. Venemaa on väga silmakirjalik, kõik teised riigid võivad seda samuti olla. Vabariigid ja riikideülesed moodustised (impeeriumid) ei ole head ega halvad, vaid vabad oma otsustes.

        Maailmas on erinevaid arusaamisi maailmast, kui reaalsusi on mitu, nt Merkeli reaalsus ja Putini reaalsus. Neid paneb suhtlema erinevus. Siit võib järeldada, et maailma hoiab käigus erinevus, mitte rahulik kooseksisteerimine.

        Tõenäoliselt, filosoofilises plaanis, võimaldab tulevikus ITK valdkonna areng elada naabriga mõistlikult kõrvuti, valides või mitte poole, kuid jäädes endale kindlaks isegi siis, kui teisel pool on vägivald ja ebausaldusväärsus. Isikute tasandil on oluline personaalne vastutus, riikide tasandil kogukonna sisemine poliitiline vastutus.

  39. huviline
    märts 03, 2014 @ 20:13:49

    Rahvusvahelise kogukonna kõige kaalukam on vist poole valinud.

    http://www.ohtuleht.ee/566586/hiina-toetab-venemaa-poliitikat-ukraina-suhtes

    Vasta

  40. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 22:46:15

    Hea, et keegi räägib ka majandusest, mitte ei loenda ainult kahureid

    Ekspert: sõda Ukrainaga oleks Venemaale majanduslikult hukatuslik
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/97c7dcec-0879-4ae2-8d55-f72c6b2f23ec
    “Vene majandus ei kannata välja sõda Ukrainaga. Kui Ukraina keerab nafta ja gaasi kraanid kinni, aga 70% vene ekspordist moodustab energeetikatooraine, ja umbes 60% sellest läheb läbi Ukraina, Venemaal endal aga võimsusi ei jätku,” ütles Tsybulenko. “Ma olen kindel, et kui Venemaa takerdub sõtta Ukrainaga, siis tulemused sarnaneks I Maailmasõja tulemustega Vene impeeriumile. See viib Vene majanduse täieliku kokkuvarisemise ja Vene Föderatsiooni lagunemiseni,” märkis ekspert.

    Vasta

  41. ckrabat
    märts 03, 2014 @ 23:08:46

    Laaneots
    http://www.postimees.ee/2716010/laaneots-putin-ei-taha-ukrainas-soda-ega-verevalamist
    «Venemaal ei ole avalikku tahtmist Krimm iseseisvaks vabariigiks teha või ühendada nii-öelda emamaaga. Nad on rõhutanud seda, et tahavad näha Krimmi Autonoomset Vabariiki Ukraina koosseisus. Siin on kaugemad eesmärgid. Nad kasutavad Krimmi ja praegust olukorda ära Ukraina valitsuse survestamiseks,» sõnas Laaneots.
    Laaneotsa hinnangul on Venemaa plaan ka osalise tagasilöögi saanud, sest ei suudetud mobiliseerida Ida-Ukraina venemeelseid. «Moskva tegi valearvestuse. Nad arvasid, et Ukraina idaosas elavad venemeelsed nüüd aktiivselt astuvad üles ja toetavad Vene mõjusfääri jäämist. See aga nii silmapaistvalt välja ei tulnud ja seetõttu pole neil mingit ettekäänet oma vägesid sinna viia. Neil pole kedagi kaitsta. Krimmi jäävad nad aga nii kaua kuni laheneb keskvalitsuse küsimus.»

    Vasta

  42. ckrabat
    märts 04, 2014 @ 08:12:55

    Krimm on juba olnud rahvusvahelise elu tulipunktis
    http://en.wikipedia.org/wiki/Crimean_War
    ja destabiliseeris oluliselt 19.sajandi keskel suurriikide kokkuleppel toiminud rahvusvahelist süsteemi, Euroopa kontserti.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Concert_of_Europe

    Vasta

  43. huviline
    märts 04, 2014 @ 10:39:15

    Vasta

    • huviline
      märts 04, 2014 @ 20:06:17

      Ka Edwar Lucas arvates pole võimatu, et Putin on hulluks läinud.

      http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/edward-lucas-tundub-et-putin-on-hulluks-lainud.d?id=68148753

      Andres Herkel kasutab juba kindlat kõneviisi. Mõlemad terminid, hull (vaimuhaigus) ja loll (nõrgamõistuslikus, idiotism), on meditsiinilised, mis iseenesest vabastab vastutuses.

      “Eilne Euroopa Liidu välisministrite kohtumine oli pettumus, sest otsustavust reageerida lihtsalt ei ole.”

      Kollektiivne organ peab reageerima, mõne selle organi liikme arvates, aga ei reageeri, ega siis pole midagi teha. Tuleb kibe pill alla neelata ja loota, või kollektiivi vahetada. Meil teatavasti alternatiivid puuduvad.

      Vasta

  44. huviline
    märts 04, 2014 @ 11:20:23

    Eesti jaoks on Krimm mõnes muus ajaloolises osas oluliselt tähtsam nendest seikadest, millest oma blogis kirjutab Marek Laane. Tänase eesti kultuuri aluseks oleva keele uuendamise algimpulss (idee) on kuuldavasti inspireerunud Krimmi poolsaarel.

    Nimelt määratakse alates 15.09.1910 Jalta Aleksandri gümnaasiumi prantsuse keele õpetajaks Johannes Aavik, kes unistas eesti keele kvaliteedist ja väidetavalt just Krimmi loodusrikkuses olevat tekkinud eesti keele uuendamise idee.

    “Keeleuuendusliikumise tõusuperiood landeb aastaisse 1912 – 1926, millal Aavik esitas oma põhilised ettepanekud eesti keele struktuuri uuendamiseks ja sõnavara rikastamiseks ning demonstreeris tõlketeoseis keeleuuendite ja uute sõnade kasutamist keeles. ” (Johannes Aaviku elu ja tegevus.)

    http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik

    Vasta

  45. huviline
    märts 04, 2014 @ 16:38:12

    Putini hinnang, kust selgub, et lõpuks on ka Janukovits oma pöördumise teinud.

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-hinnang-olukorrale-ukrainas-saab-olla-uks-see-on-relvastatud-voimuhaaramine.d?id=68151839

    Putin räägib iseenesest selget juttu, sh selles osas, et juhul kui on tegemist revolutsiooniga, siis kaotavad kehtivuse kõik eelnenud kokkulepped. Revolutsioon tähendab juriidilises mõttes täielikku diskontinuiteeti. Krimmi olukorda pole tõenäoliselt võimalik võrrelda Gruusia sõjaga. Kõige adekvaatsemalt on seni esinenud Ants Laaneots.

    Vasta

  46. ckrabat
    märts 04, 2014 @ 20:17:09

    Vasta

    • huviline
      märts 04, 2014 @ 22:22:10

      Krimmis aetakse küll sama poliitikat, mis Venemaal, aga mis ikkagi kinnitab väidet, et operatsioon oli varem planeeritud ja kokkuharjutatud.

      Selline eraldusmärkideta sõjaväelaste võimudemonstratsioon rahuajal on vist esmakordne ajaloos, pole vähemalt kuulnud sellistest, ja üsna hirmuäratav, kuna ümbritsetud teadmatusega.

      Vasta

  47. huviline
    märts 04, 2014 @ 22:12:58

    Loo kokkuvõtteks võib vist öelda, et uut riiki Krimmis siiski ei sünni. Krimmitatarlaste ja ukrainameelsete jõud on liiga väikesed, et venemeelsetega murumänge mängida. Ärimeestel ei lähe iseenesest Krimmis halvasti.

    Ukraina üldiselt peaks kiirustama valimistega, et Janukovitsile vesi peale tõmmata ning saada juhtkond ja nõukogu, kes võtaksid pakutava abi riigi hüvanguks vastu. Maidan on andnud oma panuse ukrainlaste identiteedi tuumaks.

    Vasta

  48. ckrabat
    märts 05, 2014 @ 10:44:08

    Praegu näikse hakkavat pihta maharahunemise faas. Krimm saab olema de facto iseseisev piirkond nagu Transnistria. Küsimus on, mis saab sealsetest Ukraina vägedest. Kas nad tõmmatakse üldse välja või saavutatakse mingi kokkulepe.

    Vasta

  49. ckrabat
    märts 05, 2014 @ 13:13:42

    Putini manöövrid Ukrainas läksid tema miljardäridest sõpradele kalliks maksma
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/putini-manoovrid-ukrainas-laksid-tema-miljardaridest-sopradele-kalliks-maksma.d?id=68160577
    vs
    Kremli kontrollivad oligarhid võivad ühel hetkel teada anda – naado, Volodja, naado ja siis tuleb Läänega lepitust otsida, vastasel korral tekkivad Venemaal siserahutused. See võtab aega, kuid ühel hetkel võib see juhtuda.

    Vasta

  50. ckrabat
    märts 05, 2014 @ 14:10:42

    Paet: Ukrainas ei tohi tekkida uus külmutatud konflikt lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/paet-ukrainas-ei-tohi-tekkida-uus-kulmutatud-konflikt-lisaks-louna-osseetiale-abhaasiale-ja-transnistriale.d?id=68174933

    Vasta

  51. ckrabat
    märts 05, 2014 @ 14:31:25

    Kaitseuuringute keskus: Prantsusmaa ja Saksamaa relvastavad Putini sõjamasinat
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaitseuuringute-keskus-prantsusmaa-ja-saksamaa-relvastavad-putini-sojamasinat.d?id=68156701
    Pööre Eesti välispoliitilises orientatsioonis ning tagasipöördumine Robert Kagani ameeriklased on Marsilt, eurooplaselt Veenuselt doktriini juurde?
    Sakslaste ja prantslaste sõimamist loeti meinstriimlaste hulgas heaks tooniks umbes 10 aastat tagasi.

    Vasta

  52. huviline
    märts 05, 2014 @ 17:07:10

    Urmas Paedi vestlus 25.02.2014
    http://www.postimees.ee/2718110/paet-maidani-snaiprid-vois-tellida-keegi-ukraina-uuest-koalitsioonist

    Marju Lauristini arvamus 04.03.2014
    http://www.postimees.ee/2717236/lauristin-savisaar-on-reetnud-rahvarinde-ja-lainud-interrinde-poolele

    Edgar Savisaare arvamuse 03.03.2014 täpsustus 05.03.2014
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/savisaar-mitte-kaikamehed-ei-tulnud-ukrainas-voimule-vaid-nende-abiga-tuldi-voimule.d?id=68160631

    Need infokillud näitavad, et vähemalt siin blogis pole puusse pandud siin esitatud nägemustega, ja arvamused vastavad laias laastus tegelikusele.

    Samas on ametnike tegevusetusest tekkinud eesti poliitikasse üks lisa lõhe, Savisaare ja Lauristini vahel. Välisministeerimumi infost oleks ühiskond võinud olla teavitatud juba 26.02.2014, kaks päeva varem siinse loo kirjutamist, aga millegipärast ei peetud informeerimist vajalikuks.

    Lauristin emotsionaalse inimesena reageeris ajakirjaniku vigasele artiklile, kes pädeva isikuna poleks pidanud panema Savisaare kommentaarile vigast mõtet kandnud pealkirja, aga ebapädeva isikuna (või omakasu huvides) seda siiski tegi.

    Sisuliselt jääb hundisilmaline oma arvamuse täpsustusega samale seisukohale, täitevvõim sai määratud raada poolt maidani survel, mitte maidani poolt.

    Ajakirjaniku käsitluses on võimude lahusus õpikutarkus. Ebavajalik, et arvestada.

    Kui Lauristin ja Savisaar oleksid prillipapa infot varem teadnud, siis poleks nende vahel tõenäoliselt lõhet.

    Eesti poliitikas on endiselt avatuse ja läbinähtavuse defitsiit.

    Vasta

  53. ckrabat
    märts 05, 2014 @ 18:26:46

    Kosovost oli siin ka natuke juttu. Slaavi muusikat Ukraina naabrusest Poolast Balkani teemadel. Pidu elab 🙂

    Vasta

    • ckrabat
      märts 06, 2014 @ 07:52:22

      Miks ei ole sündmusi Krimmis ja Ukrainas kommenteerinud ekspert, Musta mere laevastiku veteran Ivar nõukogude armeest?
      Tuletame meelde, et Ivar tähistab alates 23.veebruarist nõukogude armee ja sõjalaevastiku päeva, mida on kutsutud ka meestepäevaks, sest nõukogude armees tehti tõelisi mehi. Paari päeva pärast on oodata Ivari naasmist tordikarbi ja punase nelgiga. Anfissa otsis sahvrist välja päevinäinud taignarulli. Saabumas on rahvusvaheline naistepäev, kõikide naisproletaarlaste suur pidupäev.

      Vasta

  54. Jolli
    märts 06, 2014 @ 08:03:34

    Ivar teenis laevastikus siis, kui mehed olid veel puust ja laevad rauast, mitte nagu praegu.. 🙂

    Vasta

  55. ckrabat
    märts 06, 2014 @ 12:20:11

    Krimm hääletab 16. märtsil Venemaaga liitumise üle
    http://www.postimees.ee/2719114/krimm-haaletab-16-martsil-venemaaga-liitumise-ule
    Algselt pidi referendum toimuma Ukraina presidendivalimistega samal päeval, 25. mail. Algselt oli rahvahääletus ka vaid suurema autonoomia nimel, kuid nüüd on küsimuse alla seatud ühinemine Vene Föderatsiooniga.
    Täpsustatult hääletas parlament juba liitumise poolt 78 häälega 86-st
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/ceb83b54-2476-44a5-bb69-bbe006f49a28
    Aga mis saab siis, kui referendum ei toeta?
    http://www.rada.crimea.ua/news/06_03_2014_1

    Vasta

  56. ckrabat
    märts 06, 2014 @ 17:13:34

    Pidu elab 🙂

    Sofia Rotaru sündis 1947.a. Ukrainas, enne sõda Rumeeniale kuulunud Bukoviinas, rumeeniakeelsesse perekonda, praegu peaks olema põhielukohaga Krimmi (Jalta) elanik.

    Vasta

  57. ckrabat
    märts 07, 2014 @ 10:36:30

    Hea lugu, mis lahkab mõningaid konflikti tagamaid
    УКРАИНСКИЙ ПРЕДЕЛ РУССКОЙ ИСТОРИИ​
    http://www.echo.msk.ru/blog/shevchenkomax/1272842-echo/

    Vasta

  58. ckrabat
    märts 07, 2014 @ 13:35:54

    UKRAINA BLOGI: Venemaa katkestas diplomaatilised suhted Ukrainaga
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/ukraina-blogi-venemaa-katkestas-diplomaatilised-suhted-ukrainaga.d?id=68139051
    “Ukraina uudisteagentuuri UNIAN väitel katkestas Venemaa diplomaatilised suhted Ukrainaga ning selline väide omistati Venemaa alalisele esindajale ÜRO-s Vitali Tšurkinile.”
    Krimmi autonoomse vabariigi ülemnõukogu spiiker Vladimir Konstantinov kuulutas aga Venemaal, et teeb kõik, et ühendada Vene Föderatsiooniga mitte ainult Krimm, vaid kogu Ukraina. „Ma loodan, et me ikkagi suudame aidata kasvatada Ukrainas uut liidrit. Me pole kordagi neil aastail rääkinud, et Ukrainas kerkib esile uus Bohdan Hmelnõtskõi, kes ühendab meie kaks suurt riiki, mis eraldi eksisteerida ei saa,“ ütles Konstantinov kohtumisel riigiduuma spiikri ja fraktsioonide juhtidega, vahendab UNIAN.

    See kõik on esialgu kinnitamata informatsioon.

    Vasta

  59. ckrabat
    märts 07, 2014 @ 14:20:49

    Спецназ в Крыму признался журналистам, что он из России
    http://news.liga.net/video/politics/995029-spetsnaz_v_krymu_oproverg_slova_putina_my_rossiyskie_soldaty.htm

    Vasta

  60. ckrabat
    märts 08, 2014 @ 19:05:26

    Facebookist:

    USAs elav Nikita Hrushovi lapselapselaps Niina Hrushova, kes on poliitikaanalüütik, kommenteerib NBCs Krimmi-invasiooni ja Putini mõttemaailma.
    Niina Hrushova: Putin on Vene liider – tal ei ole lõppmängu. Tema lõppmäng on Venemaa suurus. “Oleme võidukas rahvas! Meid ei saa ära kasutada ega alandada. Me teeme asju, mis vastavad meie rahvuslikele huvidele.” – see on tema taktikaline lõppmäng.
    Strateegiliselt – Krimmi poolsaare äravõtmine Ukrainalt pole kindlasti hea strateegia. Ta tahab seda ja võtab selle, aga kaotab sellega tõenäoliselt Ukraina täielikult ikka väga-väga pikaks ajaks.
    Saatejuht: Kas ta ei kavatse edasi Ukrainasse tungida?
    Hrushova: Ma ei usu, et see on tema kavatsus. Ta lihtsalt kasutas sülle langenud võimalust võtta Krimm. See oli antud Hrushovi poolt Ukrainale N. Liidu ajal ja ei lähe nii palju korda. Alates 1954. aastast on olnud tegu ihaldusväärse kohaga, Venemaa on seda kogu aeg tahtnud ja Putin kasutas võimalust ampsata tüki sellest, mis peaks olema endine N. Liit. Mitte et ta tahaks seda taastada, aga ta tahab seda nii palju, kui tema olukorras on võimlik. Vene mentaliteedi järgi suurus loeb ja loeb enam, kui miski muu.
    Saatejuht: Obama seletas Putinile tagasilööke – et rubla kukub, teie börs on maas. Kas Putini arvestustes on olulisem saada juurde alasid Krimmi näol, kui seista vastamisi majanduslangusega?
    Hrushova: See pole pelgalt territoriaalne laienemine – see on ühtlasi rahvusliku uhkuse kasvatamine; rahvuslikud huvid, sest venalastel on Krimmis Musta mere laevastiku baas. Seetõttu, usun, ei lähe ta ülejäänud Ukrainat võtma, sest tagajärjed oleks nii tõsised, isegi neid idaalasid, mis on venemeelsed. Kui ta juba praegu on maailma jaoks paaria, mul isegi pole sõnu, kelleks ta veel võib saada.
    Saatejuht: Mis oleks president Obama poolt õige tegu, et need väeosad läheksid tagasi baasidesse; võtta ära Putini eelis, mis tal praegu on?
    Hrushova: Olen selles suhtes väga pessimistlik. Ma ei usu, et oleks ühtegi asja, mis sunniks neid vägesid taanduma. Palju olulisem debatt on, kuidas kriisi Ukrainas lahendada, kuidas Ukraina ida- ja lääneosa suudaksid sälitada territoriaalse terviklikkuse.

    http://www.msnbc.com/andrea-mitchell-reports/watch/khrushchev-putin-doesnt-have-endgame-185842243784

    Vasta

  61. huviline
    märts 09, 2014 @ 18:43:33

    Vasta

  62. ckrabat
    märts 09, 2014 @ 19:58:29

    Putin ‘wants to rebuild USSR with Ukraine’ – Brzezinski
    http://www.euronews.com/2014/03/07/putin-wants-to-rebuild-ussr-with-ukraine-brzezinski/

    Vasta

  63. huviline
    märts 09, 2014 @ 21:45:31

    Rahvusvaheline kogukond on praeguste uudiste kohaselt kaldumas Venemaal poolele.

    Brzezinski hindab Putini iseloomu tõenäoliselt õieti, kes käitub nagu filmistaar. Palju tal tervet mõistust on või seda jagub, pole teada. Luurajana peab ta lugu analüüsist ja infosõjast. Kas infosõjaga saab USSR taastada?

    Eesti aktiivsus on märkimisväärne, pool on väga selgelt valitud, see on positiivne. Halb on see, et väliskaarti kasutatakse sisepoliitikas, ajades teadlikult sassi mitmeid asjaolusid. Juhuslikult või teadlikult ilmnenud Paedi puterdamine Olga faktiga, mida ilmselt pandi Euroopas tähele, olgu see sellise vassimise näiteks.

    Krimmi olukord on teistsugune kui Eesti juunipööre 1940, erinedes tegelikult ka Kosovost, Transnistriast ja Lõuna-Osseetiast. Erinevus tuleb välja isikkoosseisust, rahva tegeliku tahte välja selgitamisest (mandaadiga organ) ja rahva julgusest, mis tuleneb info piisavast ülekandest ja informeeritusest.

    Venemaa poolt vaadates on aga kogu tegevus hästi mudelina nähtav: kutse appi, luba aidata hädalist, kelleks on kodanikud, kaasmaalased või abipalujad; relvastatud mõjujõud kohapeale, kes survestavad kohalolekuga; juriidiline aspekt, rahva tahte, see on Venemaa jaoks väga oluline, et säilitada rahvusvahelise kogukonna toetus; säilib vabariigi autonoomsus, aga teise riigi koosseisus.

    Vasta

    • ckrabat
      märts 09, 2014 @ 22:00:42

      Rahvusvaheline kogukond on praeguste uudiste kohaselt kaldumas Venemaal poolele.

      Rahvusvaheline kogukond on väga valdavalt Venemaa tegevuse hukka mõistnud. Lihtsalt nende võimalused kogu seda protsessi lühiajalises perspektiivis mõjutada on suht olematud. Majandussanktsioonid annaksid tulemusi pikemas perspektiivis, aga mitte siin, kohe ja praegu.

      Sellepärast võib arvata, et Krimm hääletab end Venemaa koosseisu, mitte keegi peale Venemaa ei tunnusta (vt. Põhja-Küpros) ja tekib mingi järjekordne segase staatusega moodustis (vt. Transnistria).

      Vasta

    • huviline
      märts 10, 2014 @ 09:18:08

      Kui olukord on jõudnud sinnamaani, et tekkib kohustus valida pool, siis on asjad tegelikult juba halvasti ja poliitikud ennast nurka värvinud.

      Klassikaline pooltevaheline erapooletus või neutraalsus ei ole ennast nurka värvinute jaoks lahendus. Erapooletuse võimalus, nagu kohtus nii poliitikas, on mõõt, millega mõõta olukorra normaalsust, mistõttu on oluline, et mõiste oleks täidetav ja vaatakse ette. Näiteks Eesti neutraliteet II maailmasõjas oli tühi, paljas ja lühinähelik. Keegi ei uskunud, et puhkenud konfliktis on võimalik neutraalseks jääda, va juhtivad poliitikud. Olukord oli ebanormaalne.

      Kui sa oled nurgas, siis on mõistlik valida pool, mida Eesti pool ongi teinud. Nurgas tuleks siiski põhiliselt häbi tunda, selleks nurka pannaksegi.

      Vasta

  64. huviline
    märts 10, 2014 @ 07:49:55

    Rhvusvaheline kogukond on ÜRO liikmesriigid, hetkel 194 riiki.

    http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_Organisatsioon

    ÜRO Julgeolekunõukogu koosneb 5 alalisest ja 10 roteeruvast liikmest. Alalised liikmed on Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA.

    Neist Hiina ja Prantsusmaa on kaldumas Venemaa poole. Roteeruvatest liikmetest pole uudiseid lugenud, aga võib arvata, et sarnane proportsioon valiseb ka nende hulgas. Leedu on kindlasti Venemaa vastu.

    Vasta

  65. ckrabat
    märts 10, 2014 @ 08:05:55

    Hiina ja Prantsusmaa Venemaa poole????
    Missugustele allikatele see väide toetub? Kas poe taga räägitakse nii?
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/b4762147-eeb9-40aa-ac48-652276b16458
    http://www.postimees.ee/2721788/obama-ja-hollande-i-sonul-voidakse-venemaa-vastu-taiendavaid-meetmeid-rakendada
    Kuidas puutub siia ÜRO Julgeolekunõukogu? Kas Lemps ja Mäidu tahavad Venemaa vastu sõtta minna?

    Vasta

  66. ckrabat
    märts 10, 2014 @ 09:00:03

    Kohalik omavalitsuslik julgeolekunõukogu on kogunenud 🙂

    Vasta

  67. ckrabat
    märts 13, 2014 @ 17:04:48

    ETV näitas eile, laupäeval kordab:
    13:00
    Eesti dokk PMR (Eesti 2014)*
    Euroopa veerel paikneb tunnustamata riik Transnistria. 21 aastat on selle isehakanud riigi pealinna tribüünilt paraade vastu võtnud asendamatu president Igor Smirnov. Karismaatiline juht on ehitanud riiki Nõukogude Liidu varemetele. Nüüd on töö seisma jäänud. Rahvusvaheline üldsus pole riiki senini tunnustanud – kogu õhuloss püsib vaid Venemaa almustel. Tulemas on presidendivalimised. Pooleli jäänud ehitusplatsile ilmuvad opositsiooni kandidaadid. Igal on oma plaan, kuidas viltu vajunud müüridest maja ehitada. Võitlus nähtamatu riigi juhi positsiooni pärast kujuneb kirglikuks. Autorid Kristina Norman ja Meelis Muhu.

    Hea ülevaade, kuidas neukkuvabariigis elu on. Midagi sarnast on ilmselt ka Krimmis.

    Vasta

  68. ckrabat
    märts 13, 2014 @ 19:24:03

    Vasta

  69. ckrabat
    märts 14, 2014 @ 09:54:48

    Vasta

  70. ckrabat
    märts 17, 2014 @ 20:45:09

    Nonii, uus riik on sündinud?
    Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla määrusele Krimmi tunnustamisest suveräänse ja iseseisva riigina, teatati presidendi pressiteenistusest.
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/e02f7d92-d5b2-4869-bbf9-485e40c663c4

    Vasta

  71. ckrabat
    märts 18, 2014 @ 08:22:32

    Mihkel Tiks: pärast joovastust valitseb Krimmis ränk pohmelus
    http://www.ohtuleht.ee/568499/mihkel-tiks-parast-joovastust-valitseb-krimmis-rank-pohmelus
    Kui ma ei loeks internetist, et Venemaa võib iga hetk Ida-Ukrainasse sisse tungida ja sõda võib alata, võiks arvata, et kõik on hästi. Siin ei anna miski põhjust ärevuseks,” ütles Krimmis elav Mihkel Tiks eile pärastlõunal. Pärast referendumit andis Krimmi valitsus inimestele vaba päeva.

    Vasta

  72. ckrabat
    märts 18, 2014 @ 20:39:33

    Krimmi iseseisvumist tunnustavad viis riiki:
    http://www.postimees.ee/2732174/krimmi-iseseisvumist-tunnustavad-viis-riiki
    Krimmi vabariigi iseseisvumist tunnustab lisaks Venemaale vaid viis riiki: Põhja-Korea, Mongoolia, Süüria, Venezuela ja Kasahstan.

    Vasta

  73. ckrabat
    märts 21, 2014 @ 10:54:16

    Ka transnistrid soovivad minna emakese Venemaa rüppe – riik on meil väike, aga lolle on palju, tule ja toida meid.
    Another Crimea? Ukraine’s neighbor asks to join Russia
    http://finance.yahoo.com/news/another-crimea-ukraines-neighbor-asks-join-russia-111331723.html

    Vasta

  74. ckrabat
    märts 23, 2014 @ 19:06:20

    Что получила Россия взамен Крыма в 1954 году
    http://uainfo.org/yandex/295891-chto-poluchila-rossiya-vzamen-kryma-v-1954-godu.html

    Vasta

  75. personainfieri
    märts 25, 2014 @ 12:05:52

    Vasta

  76. ckrabat
    märts 27, 2014 @ 20:29:27

    UN Gen Assembly adopts resolution backing Ukraine’s territorial integrity
    http://rt.com/news/ukraine-russia-crimea-resolution-609/
    One hundred UN member countries voted in favor of the resolution, while 11 voted against and 58 abstained. Only 168 out of 193 UN member states were present at the General Assembly in New York.
    As well as Russia, Armenia, Belarus, Bolivia, Cuba, North Korea, Nicaragua, Sudan, Syria, Venezuela and Zimbabwe voted against the resolution.
    The resolution “affirms commitment to the sovereignty, political independence, unity and territorial integrity of Ukraine within its internationally recognized borders.”
    ÜRO tekst
    http://www.un.org/News/Press/docs//2014/ga11493.doc.htm

    Vasta

  77. ckrabat
    märts 30, 2014 @ 11:30:22

    Millest räägib Krimmi ja Venemaa ühinemislepe?
    http://www.postimees.ee/2731888/millest-raagib-krimmi-ja-venemaa-uhinemislepe

    Vasta

  78. ckrabat
    apr. 23, 2014 @ 17:36:08

    Astrid Kannel: Ukraina näol me näeme riiki, mis on aastakümneid olnud halvasti juhitud
    http://etv.err.ee/index.php?05629907&video=11917

    Vasta

  79. ckrabat
    mai 05, 2014 @ 16:08:13

    Põhjalik ülevaade suurte inimohvritega Odessa rahutustest
    http://napaki.livejournal.com/100072.html

    Vasta

  80. ckrabat
    mai 05, 2014 @ 17:04:22

    Vasta

  81. personainfieri
    märts 15, 2015 @ 16:11:18

    КРЫМСКИЙ БАНДЕРОВЕЦ blogi
    https://crimeaua1.wordpress.com/

    Vasta

  82. personainfieri
    märts 15, 2015 @ 19:30:21

    Vasta

  83. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

märts 2014
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: