Vabadus või eesmärgid

@huviline
Üks võimalus kvaliteedi tõusuks on väljundina interdistsiplinaarne arusaamine asjadest. Teine võimalus on teadupärast kvantitatiivne meetod, sest suureneva kvantiteediga kaasneb kvalitatiivne hüpe. Kvantitatiivse meetodi kasutamine poliitikas on piiratud, sest sotsiaalsed nähtused erinevad empiirilistest. Seega tuleb mõelda interdistsiplinaarse käsitluse peale. Kuigi mingi valdkonna esindaja, nt ajakirjaniku sisenemist poliitikasse võiks interdistsiplinaarsena käsitleda, siis vaevalt et poliitikasse minek iseenesest kellegi mõttetegevust parandab. Asi on selles, et poliitika on üldiste valikute valdkond, kõige lähem valdkond filosoofiale. Pole ime, et klassikalise filosoofia esindajad „Riigist“ ja „Seadustest“ kaugemale ei jõudnudki ja needki jäid lõpetamata. Üldiste valikute valdkonnas toimimiseks tuleb teada poliittehnoloogiat (nt valimissüsteemid), millest tähtsam on sisendina soov mõista paremini demokraatiat (nt esindussüsteeme). Interdistsiplinaarsus iseenesest tähendab valdkondadevahelist liikumist. Interdistsiplinaarne on näiteks korvpallur Rauno Pehka muusikaline väljund, südamlik plaat „Läbi jäiste lillede“, millega liiguti spordist kunsti ja saavutati väga hea kvaliteediga uudne tulemus. Interdistsiplinaarseks näiteks pole põhjust pidada eksperimente kunsti valdkonnas (nt perfoomansid, erinevate tehnoloogiate kasutamine), sest eesmärgiks on ikkagi kunstiline tulemus. Interdistsiplinaarsust võib olla keeruline eraldada insaiderlusest, siseinfo valdamine muus valdkonnas tulemuse saavutamiseks versus siseinfo valdamine muus valdkonnas läbilöömiseks, siin siis sõltub tõesti kõik eesmärkidest.

Ajakirjanik Anvar Samosti poliitiline manifest „Anname Eestile uuesti eesmärgi!“ on tema esimene avalik esinemine kirjasõnas IRL kandidaadina Europarlamendi valimistel. Manifesti tekstist jääb mulje, et autor soovib seda sama, mida päev varem ilmunud algatuse autorid: muuta elu Eestis elamisväärseks, kuna praegu olevat teisiti. Anvar Samost: „Eestisse on keeruline ja kulukas tulla“. Ajakirjandusest poliitikasse minek jätab samuti mulje interdistsiplinaarsusest. Tekkib küsimus, et võib-olla on ajakirjandus hea hüppelaud poliitikasse, kuna ajakirjanikul on palju informatsiooni Eesti elu erinevate tahkude kohta. Samas teab ajakirjanik autorina hästi, et sotsiaalsed nähtused on mitmeti tõlgendatavad, sageli hämarad ja allikate teated mõnikord teineteisele vastukäivad. Sellises olukorras seatakse eesmärk, teiste sõnadega öeldes lahutatakse nähtus erinevateks juhtumiteks, millest igal on oma pisike eesmärk. Eesmärgi seadmine tähendab iseenesest alati lõhestamist, juuksekarva lõhki ajamist, splittimist, mis võib olla hea meetod uurimisorganite, sh meedia meetodite hulgas, kuid ei pruugi sobida poliitiliste meetodite hulka. Tõenäoliselt tajus ka autor ise seda sobimatust, sest lisaks pisikestele uutele eesmärkidele räägib ta ka suurtest eesmärkidest, millega hõlmata pisikesi.

Anvar Samost: „Eesti vajab uusi ideid ja suuri eesmärke. Uued ideed saavad tulla ainult uute inimestega.“ Anvar Samost, uued ideed ei saa tulla ainult uute inimestega! Hasso Krull: Uued ideed sünnivad üksikul saarel. Uute ideede kasvupinnas on kohalik tasand, mitte kosmopoliitne Europarlament. Perifeerias sünnivad põnevad murrakud, kirjakeele tasand pannakse paika Tapa koosolekul! Uued ideed võivad tekkida noorte peas või kogemustega inimeste südames, kes kasutavad interdistsiplinaarset meetodit. Betti Alver: „Suured sündmused sünnivad varjus, mis varjus ei sünni on tühine.“ Uued ideed vajavad vabadust. Uued ideed saavad tulla ainult vabade hulgast, mitte uute inimestega a priori!

Nurka värvimine tähendab vabaduse puudumist, mida kardab kogenud poliitik Siim Kallas kõige rohkem. Kas Eestis üldse on võimalik ennast nurka värvida või on see rohkem mingi Euroopa poliitika värk? Väliselt on erinevad liikumisvabadused saavutatud. Eestis liiguvad vabalt nii kaubad, teenused, kapital kui töötajad. Meie majandus on avatud ja sõltub sellest, kui vabalt liiguvad kaubad, teenused, kapital ja töötajad mujal maailmas. Vabariigil oleks nagu põhjust arvata, et kui põhiseaduses sätestatud õigusvabadused ja võrdsusvabadused kehtivad, siis ta ongi vaba. Ühiskondlik rahulolematus viitab siiski millelegi muule ja mulle tundub, et päriselt pole avalikus kirjasõnas esinejad sellest veel aru saanud, miks rahvas on rahulolematu. Väärtusvabadus kohalikul tasandil on uute ideede allikas, sellele tasandile peaksid poliitikud oma tähelepanu pöörama.

Rauno Pehka

3 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    veebr. 21, 2014 @ 21:03:10

    Selline arvamus: http://infopartisan.blogspot.com/2014/02/kas-meedia-teeb-anvar-samostist-uue-t-h.html
    Ka Samost esindab nähtust, mida võiks nimetada meinstriimluseks. Mina ei ole nõus Samostit liberaaliks tunnistama. Samost ei ole ei liha ega kala, liberaal ega konservatiiv, vaid tubli meinstriimlane ja arvamusliiderdaja, kes esindab sellist poliitilist ideoloogiat nagu parajasti tarvis on. Aga selliseid oskab meedia väga hästi lollidele suupäraseks muuta.

    Vasta

  2. huviline
    veebr. 21, 2014 @ 22:27:44

    Arvatavasti on poliitiliste tehnoloogiate ekspertlus samasugune splittimine, nagu kõigi teiste uurimisorganite juuksekarva lõhkiajamine. Sageli on splittimine õigustatud.

    Kuna pole Samostiga ühtegi sõna vahetanud, oskamaks teha järeldusi tema iseloomu ja soovide kohta, siis ei taha tema isikut kritiseerida. Isikukriitika eeldab ilmselt isiklikku tunnetust, kritiseeritava tudmist ühel või teisel moel. Pigem ma kasutasin tema manifesti lihtsalt ühe näitena, mis tundus hetkel kõige sobivam võtta meediast.

    Vasta

  3. huviline
    veebr. 24, 2014 @ 10:39:05

    Interdistsiplinaarne on näiteks ka endise kohtuniku Rait Maruste (õigus) ja psühholoog Talis Bachmanni kirjutatud “Psühholoogia alused” (2001), kuigi tuleb tunnistada, et sünteesi suurt ei tekkinud. Pigem oleks vaja psühholiigia üldosa kui psühholoogia aluseid, sest alused kipuvad minema keemiaks ja füüsikaks.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2014
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
2425262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: