Eesti-Venemaa piirilepingu seitseteist kevadist hirmu

@ckrabat
Täna 18. veebruaril kirjutati siis lõpuks alla, hoolimata lollide ja neukkude aktiivsest vastutegevusest, piirileping Eesti ja Venemaa vahel. Piirilepingu sõlmimise hetkel oli Eesti viimane Euroopa riik, kellel polnud Venemaaga piirilepingut, v.a. Venemaaga sõltuvussuhetes olevad SRÜ riigid. Piirilepingule eelnes ligi kahekümneaastane epopöa. Juba 1991.a. kutsuti kokku Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piiriläbirääkimiste töögrupp. 1994.a. arvas Andres Tarand, et Eesti peaks loobuma territoriaalsetest nõudmistest Venemaale. Eesti saavutas poliitilise valmisoleku piirilepingu sõlmimiseks 1996.a., kui algasid riikidevahelised läbirääkimised. Kümne aasta jooksul näitas eeskätt just Venemaa üles tõrksust piirilepingu sõlmimisele, samal ajal kui Eesti delegatsioon otsis konstruktiivseid lahendusi. Lõpuks, 2005.a., toimus pööre ka Venemaa suhtumises ja nad teatasid oma valmisolekust piirileppe sõlmimiseks, kuid siis aktiviseerusid nn “rahvuslased” Eestis, kes saavutasid preambula lisamise Eesti Riigikogus, mille juriidilise asjakohasuse üle võib vaielda, kuid kindlasti oli tegemist hea diplomaatilise tava rikkumisega. Teatud hulgale rahvusäärmuslastele nii siit- kui sealtpoolt piiri on aga igasugused normaalsuse ilmingud riikidevahelistes suhetes vastunäidustatud. Nende suur soov näib olevat suure sõja vallapäästmine, mille abil saaksid nad oma poliitilisi ambitsioone rahuldada, mille tarvis üritavad nad mobiliseerida kõige ihaldusväärsemat valijategruppi – lolle ja neukkusid, sest Maale saabunud võõrliikidena on kõik inimlik neile võõras ja seetõttu üritavad nad inimeste elu võimalikult keeruliseks teha. Lollide ja neukkude rõõmuks on genereeritud seitseteist kevadist hirmu, mille abil on üritatud piirilepingut torpedeerida. Rahva hullutamine äraantavate territooriumitega on aga ülimalt vastutustundetu, sest õiguse nimel mingit maaala või rahvast valitseda on siia maailma lugematu hulk konflikte tekitatud.

1. hirm: Tartu rahu on Eesti rahva sünnitunnistus

Eesti Vabariik sündis 24.veebruaril 1918.a. ja tema sünnitunnistus on Eesti iseseisvusmanifest – Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, mis loeti ette 23.veebruaril 1918.a. Pärnus Endla teatri rõdult. Eesti Vabariik ei sündinud neukkude suure juhi Vladimir Lenini armust, vaid tema rahva vaba tahte alusel. Sellest ajast peale on Eesti Vabariigi iseseisvus ja suveräänsus võõrandamatu.

2. hirm: piirilepinguga loobume vabatahtlikult Tartu rahust
Tartu rahu ei ole piirileping, vaid selle leppega sõlmiti rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Leping sisaldab kokku 20 artiklit, millest artikliga III määratletakse maismaapiir Eesti ja Venemaa vahel. Kui käsitleda dogmaatiliselt artiklit III, siis tuleks samamoodi suhtuda ka ülejäänud lepingu artiklitesse, millega võib kahtluse alla panna näiteks meie õiguse liituda NATOga – see on neutraliteedist loobumine. Rahvusvaheliste lepingutega on paraku nii, et nad saavad kehtida terviktekstina täies ulatuses, mitte ainult need punktid, mis meile meeldivad.

3. hirm: piirilepinguga kaotame õigusliku järjepidevuse.
Järjepidevus saab olla ühekordne akt ning tänase Eesti Vabariigi järjepidevust 1918.a. sündinud Eesti Vabariigiga pole keegi kahtluse alla pannud. Seda on tunnustanud ka Venemaa Föderatsioon. Õigusliku järjepidevuse säilitamine oli oluline taasiseseisvumisel 1991.a. Sealt edasi on suveräänsetel riikidel õigus sõlmida lepinguid teiste riikidega, milliseid nad vajalikuks peavad. Selline jutt, et keegi võtab Eestilt iseseisvuse ära, kui me mingeid kujuteldavaid reegleid ei täida, kuulub rumaluse tippšedöövrite hulka.

4. hirm: uue piirilepinguga me anname Venemaale meie alad igaveseks ära
Loomulikult võib igaüks juua ennast mõnda dimensiooni, kus Eesti piir ulatub Hiina müürini. Reaalsus on aga selline, et tänane piir asub seal, kus ta tegelikult on ja sellel alal, mis jääb sõlmitava lepingu alusest piirist väljapoole, kehtib Venemaa Föderatsiooni võim. Need alad on juba ära antud ja mina ei tea ühtegi ratsionaalset argumenti, mille alusel oleks võimalik neid alasid tagasi nõuda. Ainus toimiv jõud oleks võib-olla sõjaline jõud, aga Venemaa vastu seda tänasel päeval ilmselt napib ning sõda alustades võib piir nihkuda veelgi enam lääne poole. Kaduma läinud alad andsid muide esineses järjekorras ära need setud, kes kolisid teisele poole piiri parema elu peale, sest alade taasühendamist oleks sündsam nõuda sealtpoolt piiri, kui turvalises Eesti Vabariigis elades.

5. hirm: uue piirilepinguga reedetakse setud.
Venemaa Föderatsioonile läinud aladel elab vähem kui 500 etnilist eestlast ja setut. Küll aga kasvaks jõudsasti võõrkodanike arv, kui Eesti peaks kaotatud alad mingil põhjusel tagasi saama. Vastupidi, kui kahe riigi vahel on piir lõplikult fikseeritud, siis paranevad võimalused väljaspool Eesti territooriumi elavate Eesti kodanike toetamiseks.

6. hirm: me võiksime eeskujuks võtta Jaapani, kes Venemaaga rahu- ja piirilepingut ei sõlmi.
Jaapani ja Venemaa vaidlus nelja lõunapoolse Kuriili saarte üle põhineb suuresti ajaloolistel, mitte juriidilistel argumentidel. Paraku on nii Petseri kui Ivangorod kuulunud sajandeid Venemaa koosseisu ning sattusid Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla alles Tartu rahuga. Teise Maailmasõja ajal toimus aga Euroopas ulatuslik piiride revideerimine. Kui mõned Eesti Vabariigile kuulunud alad arvati 1944.a. Vene NFSV koosseisu, siis parandas see tol hetkel oluliselt Eesti Vabariigi etnilist koosseisu, kui eestlased moodustasid 95% Eesti NSV administratiivpiiridesse jäänud territooriumi elanikkonnast.

7. hirm: Eesti kaotas umbes 1000 ruutkilomeetrit merealasid.
Eesti ja Venemaa vahel puudub seadusega fikseeritud merepiir. Tartu rahu reguleeris ainult maismaapiiri. Samas muudab leping riigipiiri loogilisemaks, kui seda oli Eesti NSV ajal paika pandud administratiivpiir. Eesti kaardilt kaob “Saatse saabas” ja Lutepää küla saab taas normaalse ühenduse Eesti Vabariigiga.

Siia juurde saab kindlasti projitseerida veel vähemalt kümme erinevat hirmu ja rohkemgi: 1) Venemaale on seda piiri rohkem vaja; 2) lepinguga pole vaja kiirustada; 3) me peaksime Venemaalt midagi vastu saama; 4) me anname Venemaale maavarasid ära; 5) meile pole riigipiiri vaja ja piisab kontrolljoonest; 6) me ei saa enam Leningradi turule; 7) setud jäävad oma varadest ilma; 8) setud ei pääse enam lähedaste kalmudele; 9) meil on võimalik saada paremat kokkulepet; 10) tegemist on põliste eesti aladega. Ka siin blogis on neid võimalikke stsenaariumeid juba piisavalt arutatud. Kõik need “argumendid” esindavad suuremal või vähemal määral ahnust, ühte seitsmest surmapatust. Ühesõnaga, kogu see kaotatud alade retoorika toodab hirmu ja ebakindlust, mis võib teatud poliitikutele toota küll isiklikku sulli, feimi ja respekti, kuid mõjub halvavalt riigi stabiilsusele ning julgeolekule. Neukkud kardavad, et kui nüüd piir riikide vahel kokku lepitakse, siis äkki nad ei saagi vennasvabariikide liitu enam tagasi. Eesti Vabariik peaks näo pöörama tulevikku ja ehitama üles normaalse ja elamisväärse elukeskkonna. Ei tasu unustada, et valitsemine tähendab ka vastutamist, need kaks käivad kahekesi koos nagu sukk ja saabas. Targemad inimesed peaksid maailma nägema laiemalt ning mitte raiskama oma piiratud elupäevi mitte kellelegi vajaliku õueaiamaa pärast kaklemisele. Meie julgeoleku huvides on tagada normaalne läbisaamine naabritega ja seda kinnitab eelkõige mõlema naabri poolt aktsepteeritud riigipiir.

 

 

Advertisements

14 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    veebr. 19, 2014 @ 08:58:26

    Ukraina sündmuste valguses annaks põhjalikult mõtiskleda, kas Petserimaa ja Ivangorodi liitumine oleks Eestile ikka kasulik. Tasub meeles pidada, et Ukraina ongi lõhestunud riik, milles on ka tänase konflikti juured. Kõrvuti läänemeelsete ukrainlastega elab seal küllaldasel hulgal selliseid, kes vaatavad rohkem ida poole ja valisid tänased võimud poodiumile. Mäletame, et 1940.a. osalesid Petserimaalt saabunud muukeelsed ja -meelsed riigipöörajad aktiivselt võimu ülevõtmisel ja Eesti Vabariigi hävitamisel. Sellepärast ei saa ka riigipiiride määratlemisel käituda nagu OnOffi poe avamisel, kus rohkem maad on alati parem kui vähem maad ning riiklikud huvid peaksid prevaleerima madalate karjainstinktide üle.

    Vasta

    • huviline
      veebr. 19, 2014 @ 09:20:19

      Lepingupoolte ümber on alati hulk mitmesuguseid tegelasi, kes loodavad kasu lõigata. Ukraina sündmuste valguses on huvilisi nii idast kui läänest, kes kohe kui saabub selgus lendavad karjakesi peale. Üksikud ärimehed aga lõikavad just segases vees märkamatult toimetades parimat tulusust.

      Ukraina teema vajaks ilmselt eraldi käsitlust. Lõhestatud riigi lõhe ei ole piir.

      Vasta

  2. huviline
    veebr. 19, 2014 @ 09:12:18

    Lihtsameelne on väita, et marurahvuslased ei tee vahet rahulepingul ja piirilepingul, siin viidatud Mart Saarso näitel.

    “Jaapani ja Venemaa vahel puudub siiani rahuleping, piirilepingust rääkimata, aga see ei sega kahepoolset pragmaatiliselt asjalikku suhtlemist. Jaapanlastel on teistsugune põlvest põlve pärandatav sisemine aukoodeks.”

    Ka Helmed ei eita piirilepingu vajadust, rääkides kiirustamisest, aga sisuliselt rõhutakse ka siin aukoodeksile. Tõenäoliselt usutakse, et parasjagu valitsusvõimu omavate poliitikute aukoodeks on nende omast erinev.

    Sõdade põhjus on alati ebaselgus (vastuolu) suhetes, rahu eeldus on alati rahunemine ja selgus. Muidugi võib ka erinev aukoodeks olla ebaselguseks piisav, kuid pigem tundub see siiski otsitud põhjusena.

    Filmis The Wolf of Wall Street on lühike, aga mõtlemapanev stseen. Müü mulle see pastakas, ütleb müügiguru, ja annab pastaka kaaslasele. See lükkab talle paberi nina alla allkirjastamiseks. Parimatel tingimustel ostu-müügileping tuleb allkirjastada, ah sul ei ole kirjutusvahendit, aga palun, kui tahad, siis võid minu käest osta.

    Lepinguta (piir, norm, definitsioon ) pole vabadust (viisavabadust), kui mõlemad pooled nii soovivad, kui enam ei soovi, siis sõlmitakse leping.

    Vasta

  3. ckrabat
    veebr. 19, 2014 @ 10:15:48

    Tõenäoliselt usutakse, et parasjagu valitsusvõimu omavate poliitikute aukoodeks on nende omast erinev.
    Aukoodeksile viitamine on üsna levinud poliitilise käitumise instrument. Tahaks näha poliitikut, kes oma retoorikas viitaks ühe või teise otsuse ajendina otseselt seitsmele surmapatule. Piiratud maailmavaade ei ole konfliktide allikas mitte ainult suures poliitikas, vaid ka igapäevaelus, kus naabrid võivad kõvasti aega ja pappi magama panna aastakümneid kohut käies, kas heinamaa piir läheb 10cm paremalt või vasakult poolt suurt tamme, selle asemel, et näiteks hoopis herefordi veisekarja investeerida. Samuti võib suures poliitikas “õigust nõudes” edukalt mööda vaadata tegelikest probleemidest, nt edendada naabriga kaklemise asemel hoopis majandust, kultuuri või haridust.
    Viide lollidele ja neukkudele on siinkohal asjakohane, sest piiratud maailmavaade on paraku rumaluse otsene tagajärg ja tark inimene ei jookse ummisjalu OnOffi poe avamisele, et odavatele telekatele käppa peale panna, vaid mõtleb enne järele, kas talle seda telekat tõepoolest vaja läheb.

    Vasta

  4. huviline
    veebr. 19, 2014 @ 10:52:43

    Venelased panid “pika” teele ja kohtunik määras lahtiviske Kislovski 5 tsoonis. Eestlased võitsid lahtiviske, kuid paraku tehti kohe “tsooni” viga (kõik tahtsid enne mänguvahedi jõudmist tsoonis olla).

    “Kõrge” kepiga mängu eest määrati Luigele kaks minutit, Paet suruti “poordi”, venelased andsid “keha”. Lavrov tegi oskuslikult “maski”, mille varjus väravavaht ei näinud suurt midagi. Arvulises ülekaalus venelased panid käima “vurri”.

    Lõpuprotokolli läks kirja 1:0 kodumeeskonna võit. 🙂

    Vasta

  5. ckrabat
    veebr. 19, 2014 @ 16:09:22

    Tuletame siis meelde, et seitse surmapattu on: 1. uhkus (superbia) 2. omandihimu, ahnus (avaritia) 3. kiim, iha, lõbu (luxuria) 4. kadedus (invidia) 5. aplus, õgardlikkus (gula) 6. viha, raev (ira) 7. laiskus (socordia).
    Lolle ja nende kohapeal kokkumonteeritud alaliiki neukkusid iseloomustavad kõik seitse.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Patt

    Vasta

  6. ckrabat
    veebr. 19, 2014 @ 16:10:47

    Agent M Seitse Surmapattu

    Vasta

  7. huviline
    veebr. 19, 2014 @ 17:06:16

    Pole mõtet ikka segamini ajada aukoodeksit ja patukoodeksit.

    Kui eestlase aukoodeks erineb jaapanlase aukoodeksist, siis millistest aumõistetest see võiks koosneda: 1) julgus; 2) sitkus; 3) isepäisus; 4) looduspõskne; 5) kosmoselisus; 6) kergemeelsusetus; 7) sõnakindel. 🙂

    Vasta

  8. Reimi Metshein
    veebr. 22, 2014 @ 15:50:15

    Kirja autor võiks neljanda punkti nüüd rahulikult uuesti läbi lugeda! Rumal ja lapsik jutt.

    Vasta

  9. ckrabat
    veebr. 23, 2014 @ 14:56:04

    Mart Juur ja Andrus Kivirähk elust, inimestest ja piirilepingust
    http://r2.err.ee/player_m?saade=34&paev=2014-02-18

    Vasta

  10. ckrabat
    märts 21, 2014 @ 08:48:39

    Politoloog: Soomel ei ole Karjalaga mitte midagi teha
    http://www.postimees.ee/2735066/politoloog-soomel-ei-ole-karjalaga-mitte-midagi-teha
    Soome politoloogi, Venemaa asjatundja Markku Kangapuro sõnul on Krimmi ja Karjala ajalugu erinev ning on nüansse, mille tõttu Soomel ei ole Karjalale õigust.
    «Jah, Soomes on liikvel jutud, et Karjala võiks tagasi saada. Kuni need jäävad arutlusteks, on kõik korras. Loodan, et keegi ei võta Karjala küsimust tõsiselt,» lausus asjatundja.
    Ta selgitas, et varem Soomele ja nüüd Venemaale kuuluval Karjala alal on vaid paartuhat inimest, kelle esivanemad olid soomlased ning umbes 800 000 inimest, kes kuuluvad soomeugri rahvaste hulka, kuid on venestunud.
    «Enamik neist ei ole huvitatud Soomega liitumisest ning Soome võimu all elamisest,» selgitas Kangaspuro.
    Karjala tagasi saamisest unistavate soomlaste arvates saaks seal tehtavad investeeringud tagasi metsa müümisega.
    «Praegune Soome ala on nii suur, et meil on puitu küllalt. Miks peaks Soome tahtma liita endaga ala, mis ei ole Venemaal just kuigi arenenud piirkond? Maailmas on olukord muutunud ja muutumas ning Soome ei ela minevikus, » selgitas Kangaspuro.

    Vasta

  11. ckrabat
    nov. 11, 2014 @ 15:26:43

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2014
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
2425262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: