Bitcoin ja poliitika

@huviline
Samasuguseks vältimatuks nähtuseks nagu poliitikas on erakonnad, tuleb majanduse olemuslikuks koostisosaks lugeda raha. Kuna poliitika on sotsiaalne nähtus, üldiste sotsiaalsete valikute valdkond, siis on poliitikat võimatu teha ilma osanikke koondavate ühinguteta – erakondadeta. Väidetavalt esindavad erakonnad valijaid, kelle antud häälte toel valitsetakse riiki, mis moodustab kodanike sotsiaalne raamistiku ja piiritleb muidu hõlmamatut hulka osanikke. Riigil on lisaks teisigi otstarbeid, mille hulka kuulub ka poliitiline tunnetus. Poliitikat aga on võimatu ette kujutada ilma järgnevate tegevusteta – hääletamine, valimine, esindamine. Küsitav on seejuures, kas valimissüsteemi muutmine võimaldab kvaliteetsemat esindust.

Rahamaailmas on 2009. aastast käibel bitcoin, internetis leviv krüpteeritud rahaühik, millel on väärtus ja mille eest saab kaupa osta. Esmapilgul võiks arvata, et bitcoini näol on tegemist mingite möödunud sajandite utoopiate ellurakendusega, mis saades ülemaailmseks ühisrahaks võimaldab kõigil saada rikkaks ja kapitalismile lõuahaagi anda. Hiljutiste uudiste kohaselt on Hiina ja Venemaa teatanud bitcoini illegaalsusest oma pangandussüsteemis ning sellega piiranud bitcoini leviala. Riigid suhtuvad bitcoini umbusklikult. Tegelikult on bitcoin ja tema konkurendid: litecoin, fireflycoin, zeuscoin jms, tavalised kontrollitud kokkuleppel põhinevad raha vormid. Kas siis isegi kõige uuem tehnoloogia ei paku maailmale midagi muud kui vaid ajapikendust võlgade sissenõudmisel ja sinusoidse faasimajanduse faaside vaheldumisel? Pangandussüsteem toimib edasi endisel moel ning midagi ei ole muutunud. Kõige vanemad mõtteahelad, alates Ur-namma koodeksist, mille toel on edendatud majandust ja poliitikat, aheldavad meie elu ka õigusriiklusest lähtuva impeeriumi perioodil.

Mõned arvavad, et tänased erakonnad on läbi kukkunud ja Eesti riik vajab restarti. Hea ettepanek siduda poliitikute tegevus vastutusega on siiski ebapädev, sest poliitiline vastutus on kollegiaalne. Valides taaskäivitatud riigis uute erakondade uued esindajad jääb kvaliteet saavutamata, sest esindusreeglid on endised. Poliitiline vastutus ja kollegiaalsed esindusreeglid on selleks keskkonnaks, kus isegi kõige tervemõistuslikumad (nt Indrek Tarand) muutuvad aja jooksul kergelt kuningateks, kelle side rahvaga on katkenud. Kas siis tõesti ka demokraatia on mõtteahel, sama siduv kui raha ja riik ning ettekujutatav üksnes esindus-, osalus- või otsedemokraatiana? Võib-olla katsuks kontrollitud kokkulepete ja üldiste sotsiaalsete valikute asemel leida kaasaegsemaid arusaamu, mis vähem aheldaksid ja rohkem vabastaksid?

Tundub, et tänane demokraatiamudel on oma arengus seiskunud (ehk jätkusuutmatu) ja pime (ehk läbipaistmatu). Miks üldse pidada riiki nagu täna, kõikide tema kaemustühjade tseremooniatega? Lisaks veel rohkearvuline ametnikearmee, alates ministritest ja presidendist kuni vallasekretärini välja, kelle panust rahvuslikku kogutoodangusse mõõdetakse ajatööga (nn “tagumikutunnid”). Miks üldse peab üks ametiisik istuma oma kohapeal kauem kui aastaring? See on demokraatia arengu mõttes rahvale kahjulik, justnagu poleks rahva seast piisavalt sobivaid asenduskandidaate võtta. Miks käib rahastatud kärbetest saadava rahvusliku rikkuse ümberjagamine selle valuliku kokkukorjamise teel läbi maksuameti, mille jälitusorganid ületavad ammu kunagise KGB võime? Sellist riiki peab rahvas üleval nagu filmistaari, kelle eraelu pimedusest ilmnevad aina inetumad seigad nagu me näeme seda filmis „The Wolf of Wall Street“.

Tänane tsentraliseeritud demokraatiamudel tugineb teadmistele ja informatsioonile, mis iseenesest on alati läbipaistmatud. Me ei tea, mida keegi teab ja mis on bittide taga. Eurovolinikul, peaministril või rahandusministril on ligipääs kompetentsidele, mida retoorikas kasutatakse rahva huvides, kuid tegelikult ulatudes siiski üksnes oma kitsa maailmavaate pilvepiirideni. Teatud mõttes on ühiskondlik elu täna läbipaistmatum kui kunagi varem, kaitstud isikuandmete kaitsega, ja tõeline mõtteavarus on kinnistesse refuugiumitesse koondunud. Vaid kaugel eemal on näha midagi, mis võib olla laev või merehädaline või tundmatu maailm, mingi täpp, mis kasvab seda kiiremini, mida tugevam on tuul ja mida kiiremini me talle läheneme.

The Wolf of Wall Street

Aadress: http://www.chicagonow.com/hammervision/files/2013/12/The-Wolf-of-Wall-Street-Trailer7a.jpg

9 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    veebr. 17, 2014 @ 20:25:35

    Bitcoin ei ole tegelikult midagi uut, sest raha on kokkuleppeline mõiste. Asteegid kasutasid kakaoube, iirlased tütarlapsi, hiinlased soola, sumerid kulda jne. Kui suur osa päriselust kolib virtuaalmaailma, siis on selle loomulik tagajärg virtuaalraha.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Raha

    Vasta

  2. huviline
    veebr. 17, 2014 @ 21:27:29

    Kontrollitud kokkulepe, nagu oligi öeldud. See on raudne loogika, väga vana ja alati ühesugune, see on kuidagi kirjas ja ei muutu. Vajalik iseenesest.

    Veelgi rohkem on vaja nähtusi, mis poleks iseenesest vajalikud, nt vaba tuul.

    Vasta

  3. ckrabat
    veebr. 17, 2014 @ 22:08:16

    Misasi on vajalik, raha ve? Ei ole, absoluutselt mitte. Palju näiteid on tervete ühiskondade kohta, kes ei kasuta raha, näiteks hadza kultuur Tansaanias.
    https://sites.google.com/site/livingwithoutmoney/a-culture-living-gift-economy-today
    Teisalt tagab raha muidugi väga eduka kontrollimehhanismi, et ordnung majas oleks, näiteks kontrollisid reptiilid muistsel ajal raha abil lolle. Sellest ajast pärinebki vanarahvatarkus, et lollidelt tuleb raha ära võtta 🙂

    Vasta

  4. Jolli
    veebr. 18, 2014 @ 02:38:53

    Pealkiri viitab küberseksile? 🙂

    Vasta

  5. huviline
    veebr. 18, 2014 @ 16:48:00

    Bioloogiline taksonoomia, inimese süstemaatilise kuuluvuse järgi:
    Riik: loomad (Animalia); Hõimkond: keelikloomad (Chordata); Klass: imetajad (Mammalia); Selts: primaadid (Primates); Sugukond: inimlased ehk hominiidid (Hominidae); Perekond: inimene (Homo); Liik: Homo sapiens.

    Mõistelise taksonoomia näited:
    Riik: organism; hõimkond: taim; klass: lehtpuu; selts: tamm; sugukond: minu koduõue tamm; perekond: koduõue tamm; liik: minu tamm.

    Mõistelise taksonoomia näited artikli põhjal:
    Riik: poliitika; hõimkond: põhiseaduslik kokkulepe; klass: kokkulepe; selts: kontrollitud kokkulepe; sugukond: riik (raha); perekond: vabariik; liik: eesti vabariik (minu raha).

    Vasta

  6. huviline
    veebr. 18, 2014 @ 17:13:54

    hadza rahvast – tuhatkond inimest Põhja-Tansaanias, kes on elav tunnistus selle kohta, milline võis inimühiskond välja näha enne loomade kodustamist ning põllupidamist, st enne omandi tekkimist.

    hadzadel pole omandit selle sõna tõsises mõttes, maa ei ole kellegi territooriumiks jaotatud.

    http://aaree.blogspot.com/2009/12/joulujuttu-sodadeta-uhiskond.html

    Vasta

  7. ckrabat
    veebr. 18, 2014 @ 18:19:28

    milline võis inimühiskond välja näha enne loomade kodustamist ning põllupidamist, st enne omandi tekkimist.

    või siis enne, kui lollid Maa peale toodi.

    Vasta

  8. huviline
    veebr. 18, 2014 @ 19:41:22

    “nad /hadza rahvas/ elavad Ida-Aafrika riftivööndis selle koha lähedal, kust on leitud vanimad inimolendi fossiilsed jäänused, ning geneetilised uuringud näitavad, et hadzad esindavad ilmselt inimrassi arengupuu kõige esmasemaid juuri.”

    http://aaree.blogspot.com/2009/12/joulujuttu-sodadeta-uhiskond.html

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2014
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
2425262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: