Olümpiamõtteid II – Sotši 2014

@ckrabat
2014.a. taliolümpiamängud toimuvad Venemaal Sotšis, aga Venemaaga on ühel tõsisel eestlasel alati maid jagada ja seepärast on need mängud sattunud Novgorodi WC kõrgendatud huviorbiiti. Nimelt on Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip otsustanud Sotši sõita ja mis sest, et ta teeb seda oma kulu ja kirjadega, nii mõnelegi poliitiliste ambitsioonidega kaasmaalasele lihtsalt ei meeldi see. Ajakirjanik Anvar Samost on oma professioonist tüdinud, otsustanud poliitikas kätt harjutada ning valinud oma teeks Olümposele Sotši olümpiamängude boikoteerimise. Ta algatas allkirjade kogumise kampaania Ansipi Sotši sõitmise vastu, millesse mitmed tuntud meinstriimlased suure hurraaga kaasusid, sest Venemaa pakub meie wannabe poliitikutele ikka lugematuid võimalusi odava populaarsuse hankimiseks. Ma olen ka päris veendunud, et kui Ansip oleks telekaamerate all teatanud, et tema protestiks Putini poliitika vastu Sotši ei sõidaks, oleks paljud tänased eesrindlikud meinstriimlastest silmakirjateenrid saanud õigustuse peaministri süüdistamiseks russofoobias. Meenutagem kasvõi seda, kuidas veel mõni aeg tagasi kutsusid tänased aktiivsed Putini vastased üles Eesti presidenti Moskvasse Suure Isamaasõja lõppu tähistama. O tempore, o mores, sest lollidel on tavaliselt haugi mälu.

Venemaad on süüdistatud olümpiamängude politiseerimises, aga see on üsna tavapärane lugu, mis ei ole sugugi ainuomane Putini Venemaale. Meenutagem kasvõi Berliini olümpiamänge 1936 või siis Moskvat 1980, aga miks ka mitte Pekingit 2008. Londoni 2012.a. olümpiamängude eest võitles vahvasti Suurbritannia omaaegne peaminister Tony Blair. Salt Lake City 2002.a. olümpiamängude organiseerimiskomitee esimees oli hilisem vabariiklaste presidendikandidaat Mitt Romney. Kui antiik-Kreeka klassikalisi olümpiamänge iseloomustas apoliitilisus ning olümpiamängude ajaks peatati isegi sõjad, siis tänapäeval on olümpiamängud omandanud poliitilise taustsüsteemi, mis aitab korraldajariigil talle vajalikku sulli, feimi ja respekti hankida. Ei ole Sotši olümpiamängude puhul kuidagi teisiti. Aeg-ajalt on riigid liitunud ka boikotikampaaniatega, eriti silmapaistvad juhtumid olid siin Moskva 1980 ja Los Angeles 1984, kuid poliitikute asemel kaotavad seal tavaliselt sportlased. Näiteks boikoteeris Kuuba nii 1984.a. Los Angelese kui ka 1988.a. Söuli olümpiamänge, mistõttu tema sportlastel polnud 12 aasta jooksul võimalik kõrgeimate autasude poole püüelda.

Poliitiline vastutus realiseerub olümpialinnade valimisel. Kui valik on tehtud, siis tuleb selle eest ka vastutada. Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach avaldas Sotši olümpia künnisel protesti olümpiamängude politiseerumise vastu: “Me oleme tänulikud neile, kes austavad seda, et sporti saab kasutada vaid uuenduste ja rahu tagamiseks. Sporti ei tohi kasutada poliitilise sõjatandrina, kus kogutakse punkte nii sise- kui välispoliitilistes küsimustes.” Mitmed tipppoliitikud on otsustanud Sotši üritusest kõrvale jääda, teiste hulgas USA president Barack Obama, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande. Paljusid neist võisid kallutada sellist otsust vastu võtma Venemaa võimude homopropaganda vastased avaldused. Poola peaminister Donald Tusk teatas, et temal pole kombeks olümpiamängudel käia. Ka Angela Merkel teatas, et ta mitte ei boikoteeri mänge, vaid tal pole lihtsalt ei külasta neid. Teised on jälle on otsustanud tulla sportlastele kaasa elama, sh ÜRO peasekretär, Soome president ja peaminister, Läti president ja Leedu peaminister. Eesti meinstriimlastest arvamusliidrid ja poliitikud toetavad olümpiamänge politiseerides pigem Vladimir Putinit, sest riigi poliitilist juhtkonda kutsutakse üles poliitilistele aktsioonidele.

Ajakirjanikuna on Anvar Samostil kindlasti õigus oma seisukohti avaldada ning peaministri ühte või teist tegevust mitte toetada, kuid kampaania algatamisega sai ajakirjanik Samostist poliitik Samost, kelle tegevus ei kattu hea ajakirjandustavaga, millele vihjas ka Tarmu Tammerk: “Hea ajakirjandustava järgi on rollikonfliktist hoidumise nimel ajakirjanikel (ennekõike uudiste- ja arvamusajakirjanikel) mõttekas hoiduda sellistest tegevustest nagu meeleavalduste korraldamine, poliitiliste kampaaniate algatamine jms.” Novgorodi WC murumängud gladiaatorite areenil poleks ära jäänud, kui peaminister oleks teinud “õige otsuse”, siis oleksid süüdistused olnud lihtsalt teistsugused. Point on hoopis siin: “Peaministri büroo kinnitusel on Ansip neil alati osalenud puhkuse ajast ning katnud sõiduga seotud kulud ise.” Kus sa oma puhkuse ajal oma raha eest käid, see pole kellegi asi. Kui tegemist oleks maksumaksja rahaga, siis oleks teine asi. Õige käitumine oleks see, kui Venemaa mängudega seotud poliitilisi ambitsioone ignoreeritakse ning keskendutakse spordivõistlustele. Igasuguste poliitiliste avaldustega vaid visatakse hagu president Putini süüdatud lõkkesse. Olümpiamängud on sportlaste pidu, kuhu poliitikud on saabunud kontvõõrana, kuigi nad harjumuspäraselt üritavad igas pulmas vastavalt pruuti või peigmeest mängida. Paraku ei tea meie kodukootud poliitaktivistid sedagi, et peaminister ei viibi Sotšis mitte Venemaa valitsuse, vaid Rahvusvahelise Olümpiakomitee külalisena.

Kuna peaminister ei kasuta Sotši sõiduks maksumaksja raha, siis pole tegelikult kellelgi õigust Andrus Ansipile midagi ette heita. Arvestades Sotši olümpiamängudega seostuvat terrorismiohtu ja rangeid turvameetmeid, siis on mõneti ka loomulik, et peaminister ei saa seal viibida nagu tavaturist. Põhiline kogu selle külastuse juures on sõidu eesmärk – kas peaminister viibib seal poliitilistel põhjustel või läheb toetama Eesti sportlasi? Kui esimene eesmärk oleks taunitav, siis Eesti sportlaste toetamise halvustamine nüüd patriotismiga küll kuidagi kokku ei käi. Toetuse vajadus on seda suurem, sest kui veel eelmistel taliolümpiamängudel kuulus Eesti medaliriikide hulka, siis nendel mängudel võib mõne Eesti sportlase jõudmist esikümnesse lugeda suureks saavutuseks. Venemaa teema on odav populaarsuse teenimise allikas, millega on võimalik odava hinnaga suurt hulka lolle meelitada enda poolt hääletama, ilma et peaks kellelegi lubama palju pappi ja kohe. Paraku ei meenuta Sotši-teemaline diskussioon tõsist poliitilist debatti, vaid poliitikute kemplemist 5b klassi tasemel, kui klassikaaslast süüdistatakse võõras liivakastis mängimises. Järgmise paari nädala jooksul täidab spordisõprade meeli inimvõimete proovilepanek jää ja lume mängudel. Samosti taolised wannabe poliitikud võivad samal ajal kommertskanalitest “Sajandi armastuslugu” nautida.

 

Vladimir Putin külas pärsia leopardidel Sotši lähedal. Ajakirjanikud said aga leopardi käest hammustada ja küünistada, mis oli õige reaktsioon, sest näiteks Kanal 2 uudistesaade Reporter ei tee vahet pärsia leopardil ja lumeleopardil. Mõlemad liigid on esindatud Tallinna loomaaias. Millal Reporteri reporter viimati loomaaias käis?

 

10 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    veebr. 06, 2014 @ 08:51:47

    Vasta

  2. personainfieri
    veebr. 06, 2014 @ 14:21:58

    VAATA, milliste Euroopa riikide juhte võib Sotšis VIP-tribüünil Ansipi kõrval näha
    http://sport.delfi.ee/news/olympia/uudised/vaata-milliste-euroopa-riikide-juhte-voib-sotsis-vip-tribuunil-ansipi-korval-naha.d?id=67752705
    Soome – president Sauli Niinistö ja peaminister Jyrki Katainen
    Rootsi – kuningas Carl XVI Gustaf
    Taani – kroonprints Frederik ja kultuuriminister Marianne Jelved
    Holland – kuningas Willem-Alexander ja kuninganna Máxima ning peaminister Mark Rutte
    Luksemburg – suurvürst Henri ja prints Félix
    Itaalia – peaminister Enrico Letta
    Sloveenia – president Borut Pahor
    Horvaatia – president Ivo Josipović
    Austria – liidukantsler Werner Faymann ning spordi- ja kaitseminister Gerald Klug
    Ungari – president János Áder
    Tšehhimaa – president Miloš Zeman
    Slovakkia – president Ivan Gašparovič
    Kreeka – president Karolos Papoulias
    Bulgaaria –peaminister Plamen Oresharski (avatseremoonial) ja president Rosen Plevneliev (lõputseremoonial)
    Rumeenia – peaminister Victor Ponta
    Läti – president Andris Bērziņš
    Leedu – peaminister Algirdas Butkevičius
    Eesti – peaminister Andrus Ansip
    Saksamaa – sise- ja spordiminister Thomas de Maiziere
    Prantsusmaa – spordiminister Valérie Fourneyron
    Suurbritannia – seitse Ühendkuningriigi ministrit, sh spordi- ja turismiminister Helen Grant
    Poola – spordi- ja turismiminister Andrzej Biernat
    Hispaania – riikliku spordinõukogu juht Miguel Cardenal Carro
    ÜRO – peasekretär Ban Ki-moon
    Norra – kuningas Harald V, peaminister Erna Solberg, tervishoiuminister Bent Hoeie
    Jaapan – peaminister Shinzo Abe
    Türgi – peaminister Recep Tayyip Erdogan
    Hiina – president Xi Jinping
    Ukraina – president Viktor Janukovitš
    Tadžikistan – president Emomali Rakhmon
    Montenegro – president Filip Vujanovic
    Serbia – president Tomislav Nikolic
    Kasahstan – president Nursultan Nazarbajev
    Kõrgõzstan – president Almazbek Atambajev
    Põhja-Korea – kõrgema rahvaassamblee presiidiumi esimees Kim Yong-nam

    Vasta

  3. ckrabat
    veebr. 06, 2014 @ 18:27:13

    Lavrov: Sotši olümpiat külastavate riigipeade loendamine on rumal
    http://www.postimees.ee/2688156/lavrov-sotsi-olumpiat-kulastavate-riigipeade-loendamine-on-rumal
    Välisminister lisas, et olümpiamängudele ei kutsu külalisi mitte korraldajariik, vaid Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK). «Niisiis – need Euroopa poliitikud, kes arvavad endast liiga palju ja väidavad, et lükkasid kutse tagasi, lükkasid tegelikult tagasi hoopis ROKi kutse, mille puhul soovin neile õnne,» ütles Lavrov.

    Vasta

  4. ckrabat
    veebr. 07, 2014 @ 08:06:29

    Eesti valitsusjuhi toetus sportlastele on eriti oluline taaskord lahvandunud dopinguskandaalide valguses; https://personainfieri.wordpress.com/2014/02/01/viha-vabariik-xiv-dopingukatel-keeb-jalle/

    Vasta

  5. ckrabat
    veebr. 08, 2014 @ 18:58:04

    http://olympia.postimees.ee/2690280/bj-rgen-ma-ei-taha-kristina-kulda-endale
    Võidujärgsel pressikonverentsil, kui ilusad jutud olid räägitud, küsis Postimees vastselt olümpiatšempionilt Marit Bjørgenilt, kas ta loodab ka Torino kulda endale saada, kui Kristina Šmigun-Vähi dopinguproov juhtub olema positiivne.
    «Ei, ma ei taha seda kulda,» vastas Bjørgen. «Ma ei mõtle möödunud aastatesse, vaid keskendun praegusele. Kas Kristina diskvalifitseeriti? Ei? Siis pole millestki rääkida, siis on kõik see kuulujutu tasemel.»

    Kes siin veerpalu ja šmiguni dopingutarvitamisest kõige rohkem jahuvad: need on meie oma meedia, meie oma lollid ja meie oma port, keda lastakse ilmselt mitte just juhuslikult meediasse vähemalt seitse korda päevas hommikust õhtuni. teised võtavad asja palju lõdvemalt – pole mõtet enne novgorodi wc-s kisada, kui mingi argumenteeritud otsus on vastu võetud.

    Vasta

  6. ckrabat
    veebr. 09, 2014 @ 10:22:02

    Sergei Stadnikov: Huvitav, mida arvavad Ansipi-kriitikud korruptsioonist ja õnnetustest Ateena ning Pekingi olümpial
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sergei-stadnikov-huvitav-mida-arvavad-ansipi-kriitikud-korruptsioonist-ja-onnetustest-ateena-ning-pekingi-olumpial.d?id=67774063

    Vasta

  7. ckrabat
    veebr. 23, 2014 @ 23:28:46

    Rootsi hokikoondis: ROK käitus Bäckströmi dopingujuhtumis nagu “lasteaed”
    http://sport.err.ee/v/om2014/43e64a74-2546-4c90-99c2-fbad3465ce10

    “ROK teadis dopinguproovi tulemust kaks päeva, kuid nad ootasid seni, kuni uudise avalikuks tulemine oleks ajakirjanike jaoks kõige magusam. Kogu see ajastus oli kohutav ning ma kahtlustan, et siin on käimas poliitilised mängud,” vahendas Reuters rootslasest ametnikku Tommy Boustedti.
    Bäckströmi dopinguproovist leiti ainet, mida sisaldavad paljud tavalised allergiaravimid ning rootslane sõnas, et on vastavat ravimit kasutanud juba aastaid ning seni pole probleeme tekkinud. Samuti kinnitas Bäckström, et ütles ka dopinguküttidele, et kasutab allergiaravimeid.
    “Mul pole midagi peita,” rääkis Rootsi hokimees pressikonverentsil. “Ma pole viimasel seitsmel aastal teinud midagi teistmoodi ning olen kogu selle aja mänginud rahvusvahelist jäähokit.”

    Vasta

  8. ckrabat
    veebr. 23, 2014 @ 23:33:49

    Sotši OM dopingujuhtumid:
    1. Evi Sachenbacher Stehle (Saksamaa, laskesuusatamine, metüülheksaneamiin)
    2. William Frullani (Itaalia, bobisõit, dimetüülpentüülamiin)
    3. Marina Lisogor (Ukraina, murdmaasuusatamine, trimetazidiin)
    4. Johannes Dürr (Austria, murdmaasuusatamine, EPO)
    5. Vitali Pavlov (Läti, jäähoki, metüülheksaneamiin)
    6. Niklas Bäckström (Rootsi, jäähoki, pseudoefedriin)
    Kõige tõsisem vahelejäämine on seni olnud austerlasel Dürril, kes patustas kuriukuulsa EPO ehk veredopinguga. Teiste juhtumite puhul on tegemist stimulantidega, mis võisid verre sattuda valede toidulisandite või ravimite kasutamisega.

    Vasta

  9. ckrabat
    veebr. 24, 2014 @ 09:46:50

    Vasta

  10. ckrabat
    veebr. 25, 2014 @ 08:01:03

    EPO-patune, äravõetud diplom ja tige Rootsi
    http://sport.postimees.ee/2708214/epo-patune-aravoetud-diplom-ja-tige-rootsi
    Esimene oli varem murdmaal kaks olümpiakulda võitnud laskesuusataja Evi Sa­chenbacher-Stehle, aine metüülheksaneamiin. Aine olevat organismi sattunud toidulisandiga, mida soovitas talle dietoloog. Sachenbacher-Stehle ei hakanud end isegi kaitsma. Ka politseireid tema koju ei leidnud läbiotsimise käigus midagi keelatud.
    Küll aga asus sportlase poolele Saksamaa olümpiakomitee juht Michael Vesper: «Ärge tehke nalja, see aine pole ju heroiin ega EPO, sportlane tegi lihtsalt rumala vea.»
    Peagi võeti vahele bobisõitja William Frullani, endine kümnevõistleja, kes 2009. aasta Torino sise-MMil, kus Mikk Pahapill kulla sai, kuuendaks jäi. Aine taas metüülheksane­amiin, saadud toidulisandist, mille ta ise ostis.
    Järgmine oli Läti hokimängija Vitalijs Pavlovs. Aine – üllatus-üllatus – metüülheksaneamiin, mida olid Riia Dünamo arstid talle toidulisandiga sisse söötnud.
    Antud ainel, millega kolmik patustas ja mille nime vähesed suudavad peast välja öelda, on minimaalne rasva põletav ja lihaseid kasvatav toime, kuid kindlasti leiaks sportlane tõhusamaid preparaate, arvasid Saksamaa dopinguasjatundjad, ja pakkusid, et sportlastele määratakse kuus kuud võistluskeeldu, kui sedagi. Rängem karistus oleks liiast.
    Neljas vahelejääja, murdmaasuusatamises kuuendasse kümnesse mahtunud ukrainlanna Marina Lisogor oli manustanud trimetasidiini, mis lisati dopingainete hulka alles tänavu kui stimulant. Lisogor ja ka Ukraina olümpiakomitee kehitasid vaid õlgu, sest ei teadnud ainest ega selle toimest vähimatki.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2014
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
2425262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: