Mis on stultoloogia?

@jolli&ckrabat
Vahel loed uudiseid ja kommentaare ja ei saa aru, kas mõnele idiootsele algatusele kaasakiitjad ikka elavad meiega samas taustsüsteemis, me puutume nendega igapäevaselt kokku, neile paistab seesama päike, nad hingavad sama õhku ja söövad sama toitu, aga kui vaadata asju laiemalt, siis loomulikult pooldavad tööstuslikult või kodus kokku pandud lollid asju, mis teevad inimeste elu võimalikult ebameeldivaks. Põhjus on lihtne, sest lollid (või nende alaliik neukkud) kui kunstlikult Maale introdutseeritud võõrliik vihkavad kõike seda, mille küljes on tunda inimlikkust. Kui Nibiru reptiloidid lollid Maale tõid, et nad siin kulda kaevandaksid ja püramiide ehitaksid, siis ei osanud nad ette näha, et mingil ajahetkel toimub lollide arvu plahvatuslik kasv, mis seab ohtu planeedi tuleviku.

Aga nii juhtuski ning planeet seisab silmitsi lugematute katastroofidega, mis on tulnud lollide tegevusest, sest mingil hetkel sai neid niivõrd palju, et nad võtsid võimu reptiloididelt enda kätte ja hakkasid ellu viima ebamõistusepäraseid asju, sest lollidele lihtsalt meeldisid lollid otsused. Igapäevaelus puutume me tihtipeale kokku võõrliikidega, kes muudavad elukeskkonda. Eestisse saabus kährik, kes lõi Eesti mägra tema kodust välja, aga kõrgemalt poolt kohtumõistjaks pandud karu ei saanud sellest lihtsalt aru. Me näeme, kuidas Ameerikast toodud võõrliik mink ahendab euroopa naaritsa elualasid. Asjakohaste dokumentideta saabusid Eestisse sosnovski karuputk ja koloraado mardikas. Vaikselt ja märkamatult on siia elama asunud šaakal. Pingsalt oodatakse pesukaru saabumist. Nii tõrjusid lollid kunagi Euroopast välja neandertaalid, milles on sageli süüdistatud nende Aafrika hõimlasi kromanjoone. See pole õige, sest neandertaalid kadusid planeedilt lollide tulekuga.

Suur osa inimkonna kasvust kahelt miljardilt seitsmele viimase 75 aasta jooksul, tuleb teaduslik-tehnilise revolutsiooni tulemusel suurenenud lollide tootmisest ning igaüks võis endale toanurgas vabavarana hangitud tehnoloogiaga odava lolli kokku panna. Kunagi tõrjusid odavad lollid tööturult välja kallid neandertaalid. Nüüd siis on ilmselt kätte jõudnud aeg, kus masinad on muutunud lollidest odavamaks. Masinate töökindlus on lollide omast parem – nad on intelligentsemad, aga kuuletuvad paremini ja püsivad vait. Kui loll sattus perioodi, läks ta nurka ja hakkas ringiratast pöörlema, kuni tehnik tuli ja suitsu pakkus. Kui masin kokku jookseb, saab teha restardi. Kui lolli restartida, on see vahepeal kõik ära unustanud.

Selleks, et võõrliikidega paremini hakkama saada, peame neid tundma õppima. Kiiremas korrast tuleb arendada stultoloogiat. Mis see on? Stultoloogia tuleb ladina keelsest sõnast stultus (loll) ja kreeka keelsest sõnast -λογία, -logia (teadus). Lolliteadus ehk teadus lollidest. Stultoloogia uurib lollide põlvnemist, nende iseärasusi ja käitumisharjumusi. Alglollid pärinevad Nibirult ja esimesed lollid toodi Maale umbes 14 000 aastat tagasi. Siis leidsid reptiloidid, et odavam on lolle kohapeal tootma hakata ja neid peeti töökindlamateks tööriistadeks kui kohapealseid kromanjoone ja neandertaale. Ühel hetkel sai aga lolle niivõrd palju, et nad mõjusid teistele liikidele hävitavalt. Pärimused räägivad, et kunagi elasid planeedil ka maised lollid, ürglollid, kuid nemad kolisid siit minema peale Keskmaa lõppu koos haldjate ja päkapikkudega ning aeg-ajalt kohatakse neid mõnes teises dimensioonis.

Paljud tänapäeva noored, maisi-, tatra-, indigo-, tähe- ja kristallilapsed tahavad õppida praktilisi teadusi ja plaanivad ülikooli minna vampiirindust õppima, sest neid huvitab ajalugu, kuid nad võiksid minna õppima hoopis stultoloogiat, mis on uus ja progresseeruv teadusharu. Räägitakse ju kogu aeg, et haridusmaastik peab eluga kaasas käima ja nüüd, palun väga, uus praktiline teadusharu nagu maast leitud. Kui me õpime tundma oma esivanemaid, siis saame paremini aru ka tänapäeva lollidest. Ma ise mõtlesin siin, et kuidas mõjutab stultoloogia tasuta kõrgharidust ja kas see, et rohkem lolle pääseb ülikooli, teeb lollid targemaks või ülikoolid lollemaks. Stultoloogia salalaekad on põhjatud ning ta pakub loendamatuid võimalusi tuleviku teadlastele meie maailmapildi avardamiseks. Lollide mõju teadusele vajab samuti uurimist, sest paljud teadlased on pärit ajalooliste traditsioonidega Lollide kojast, kes on lasknud tõde paista lollidele sobivas suunas.

Miks tegeletakse tões ja vaimus lasteraamatute ümberkirjutamisega nagu George Orwelli tõemisteeriumis aastal 1984? Miks on paljud vastu Saaremaa sillale, neljarealisele Tallinn-Tartu maanteele ja Baltic Rail raudteeliinile, kuigi see teeks inimeste elu mõnusamaks, mugavamaks ja turvalisemaks? Näiteks maksab Saaremaa sild umbes 100 miljonit eurot, kuigi väidetakse, et 8-miljardilise eelarvega riigil pole raha? Miks läheb euroraha meie kreeka sõpradele, aga mitte ajakohase raudtee ehitamisele, mis ühendaks Balti riike Euroopaga? Aga sellepärast, et meie otsustetegemise protsessis on kõige kõvemini kõlamas lollide hääl ning nende poolt palgatud teadlased Lollide kojast on plaadid plaadimasinasse jälle kord valepidi asetanud. Sellepärast peame meie siin omakorda panustama stultoloogia arendamisse ja uurima lolle nagu me peame tundma õppima kährikuid, minke, šaakaleid ja pesukarusid, kes on ühel heal päeval meie majja pesa teinud.

Lollid toodi meie juurde Nibirult. Illuminaatorist nägid nad esmakordselt uut koduplaneeti …

Advertisements

12 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    jaan. 28, 2014 @ 23:32:10

    Kunagi koputasid lollid viimase neandertaali uksele …

    Vasta

  2. Jolli
    jaan. 29, 2014 @ 11:21:48

    Ilmselt stultoloogide koostatud test. :=)

    Vasta

  3. Jolli
    jaan. 29, 2014 @ 21:10:09

    “Kriitikud nimetasid trassi pilkavalt apelsiiniraudteeks, arvates et ükski tervemõistuslik inimene ei vaheta hobust rongi vastu. Kuid nad eksisid. Raudtee elavdas tööstust ja kaubavahetust kiirelt ja oluliselt.”
    http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/homses-ekspressis-rail-balticust-ja-leedu-jobudest-mis-saab-miljardiprojektist.d?id=67707555

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 29, 2014 @ 21:17:25

      No just, aeg möödub, lollid jäävad 🙂

      Ürikud räägivad, et paljud “wangutasiwad päid ning ei arwanud asjast midagi saawad, sest ehitusekulu suuremaks pidasiwad, kui edespidist teenistust ja sissetulikut”

      Vasta

  4. Jolli
    veebr. 03, 2014 @ 19:45:28

    stultus primus- algloll
    stultus vulgaris- harilik loll
    stultus robustus- tugev loll.

    teadus areneb 🙂

    Vasta

  5. Trackback: Miljard aastat tagasi | Persona in fieri
  6. Trackback: Repliik Hardo Pajula artiklile “Õpetlaste hämaras” | Persona in fieri
  7. Trackback: Aastapäevajutlus V | Persona in fieri
  8. ckrabat
    juuli 15, 2016 @ 08:59:24

    Stultoloogiliselt oluline töö:
    Stultoloogia 🙂
    http://mihkelkunnus.blogspot.com.ee/2016/07/valdur-mikita-globaalpohmeluse.html
    Valdur Mikita suudab praegusel ajal käsitleda nii aktuaalset ja lollitundlikku teemat nagu rahvusidentiteet, sel viisil, mis on nii erakordselt lollikindel, et loeksin selle küll üheks jalaks, millel seisab Mikita geniaalsus (ja geniaalsus vajab palju jalgu, millel seista!).
    Selgitan. Lolluseproblemaatikat tajub ka Mikita teravalt ja toob muu hulgas välja Carlo M. Cipolla lolluse definitsiooni: „loll on see, kes teeb teisele kahju ilma ise sellest kasu saamata“ ja viis lolluse fundamentaalset seadusest, millest tsiteeriksin paari punkti:
    „1. Lollide hulk suvalises seltskonnas on alati suurem kui esialgu paistab.
    4. Lollid põhjustavad alati suuremat kahju, kui arvatakse.
    5. Lollid jäävad lollideks.“ (L, lk 216)

    Tahan rõhutada, et lolluseproblemaatika pole sugugi tühine, vaid muutub lausa võtmeliseks siis, kui lähtuda printsiibiist, et puud tuntakse tema viljadest. Mis tahest eluolu parendamist taotlevad või inimlikke igatsusi formeerivad printsiibid, ideed, ideaalid ja aatedki pannakse proovile inimmasside lolluse kõikesöövitavas happes. Vähemuste kaitse, üldised inimõigused, demokraatia, anarhism, feminism, rahvuslus, patriotism, liberalims, humanism – kui loetleda vaid mõned esimesena pähe turgatavad – millisteks groteskseteks enesekarikatuurideks või lausa eneseeitusteks võivad need õilsad pürgimused läbi lolliprisma muunduda! Seda eriti kergelt siis, kui valguvad massidesse, kus selle sama valgumise tulemusena lolluse kontsentratsioon üha suureneb
    (sõna „lollus“ ei ole siin põlguseavaldus, vaid pigem kokkuvõte antropoloogilisest tõsiasjast, et ainuüksi nii keerulises ja kompleksses ühiskonnas on võimatu nõuda kriitiliselt hulgalt liikmetelt piisavat kompetentsust, ja bioloogilisest tõsiasjast, et paljud isendid poleks ka parimate tingimiste juures kuigivõrd mittelollideks kasvatatavad).

    Vasta

  9. ckrabat
    juuli 15, 2016 @ 09:31:55

    Vasta

  10. ckrabat
    aug. 05, 2016 @ 09:34:56

    See, lapsed, on stultoloogia
    Peter Pomerantsev: hüvasti, tõsiasi! Me elame post-fakti maailmas
    http://arvamus.postimees.ee/v2/3787211/peter-pomerantsev-huevasti-tosiasi-me-elame-post-fakti-maailmas
    Probleem pole selles, et me elame maailmas, kus poliitikud ja meedia valetavad – nad on alati valetanud –, vaid selles, et me elame maailmas, kus neil on ükskõik, kas rääkida tõtt või mitte, kirjutab ajakirjanik Peter Pomerantsev.
    Paljud süüdistavad tehnoloogiat. Selle asemel, et juhatada sisse uus tõerääkimise ajastu, laseb infoajastu valedel levida viisil, mida tehnikainimesed nimetavad «digitaalseks kulutuleks». Selleks ajaks, kui faktikontroll on vale tabanud, on loodud juba tuhandeid teisi, ja valeinformatsiooni kärestik muudab ebareaalsuse peatamatuks. Kõik, mis loeb, on see, et vale oleks klikitav, ja seda määrab see, kui palju see toidab inimeste juba olemasolevaid eelarvamusi.
    Google’i ja Facebooki loodud algoritmid baseeruvad sinu eelmistel otsingutel ja klikkidel, nii et iga otsingu ja klikiga saad sa oma eelarvamustele kinnitust. Sotsiaalmeedia, enamiku ameeriklaste jaoks peamine uudisteallikas, juhib meid sarnaselt mõtlevate inimeste kõlakodadesse, toidavad meid üksnes nende uudistega, mis panevad meid tundma end paremini, sõltumata sellest, kas need on tõesed.
    «Kahekümne esimest sajandit ei iseloomusta mitte uue otsimine,» kirjutas Vene-Ameerika filoloog Svetlana Boym, «vaid nostalgiate vohamine … nostalgilised natsionalistid ja nostalgilised kosmopoliidid, nostalgilised keskkonnakaitsjad ja nostalgilised linnaarmastajad peavad blogosfääris pikslite abil tulevahetust».
    Faktidele rajanevate argumentide hülgamine emotsioonide kasuks saab väärtuseks omaette. Me kuuleme selle arusaama poliitilist kaja EList lahkumise kampaania rahastaja Arron Banksi mõtetes: «Jäämise pooldajate kampaania rõhutas fakte, fakte, fakte, fakte, fakte. See lihtsalt ei tööta. Inimestega peab emotsionaalselt suhestuma. See on Trumpi edu põhjus.»
    Siis tulid 90ndad. Ei olnud enam progressi, mille nimel pingutada, midagi ei olnud enam tõestada. Faktid muutusid millekski, mis seisab poliitilistest lugudest lahus. Fakte asendas õnn – see oli hedonismi ja kergluse aeg, kus saime ignoreerida fakte, millest meie pangaarved meile rääkisid, ja võtta nii palju laene, kui meile meeldis. Faktide ja ideedeta said poliitikutest spinndoktorid ja poliittehnoloogid.
    Kuid kogu oma küünilisuse juures püüdsid spinndoktorid ja poliittehnoloogid siiski säilitada illusiooni tõest. Nende lood, isegi kui neis nappis fakte, olid mõeldud olema sidusad. Kui reaalsus järele jõudis – publik sai aru Moskva illusioonist ja lood Iraagist kukkusid kokku ja börs niisamuti –, siis oli üks reaktsioon panuste tõstmine, eitamine, et faktid üldse eksisteerivad, hoolimatusest faktide suhtes tehti fetiš. Sel on valitsejate jaoks mitu eelist – ja valijate jaoks toob see kergenduse.
    «Kui Putin valetab jultunult, siis tahab ta, et lääs sellele tähelepanu pööraks,» ütles Bulgaaria poliitteadlane Ivan Krastev, «nii et ta saaks omakorda lääne valedele tähelepanu pöörata ja öelda «aga te ise valetate ka»». Ja kui kõik valetavad, siis kõik sobib, ükskõik, kas jutt on sinu isiklikust elust või teise riigi vallutamisest.
    See on (tume) rõõm. Sa võid lasta välja kogu hullumeelsuse, mis sinu sees on, ja see on OK. Trumpi sisu ongi see, et saasta purskamine tehakse lubatavaks, just nagu ka rõõm puhtast emotsioonist, sageli vihast, millel pole mingit mõistuslikku sisu. Ja publik, mis on elanud juba dekaadi faktideta, saab nüüd nautida täielikku, anarhistlikku vabadust sidususest.

    Vasta

  11. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2014
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: