Jaan Tatika ja Saalomon Vesipruuli aurahade nominendid III

@ckrabat
Uskuge või mitte, aga 2013. aasta Kristuse sünni järgse ajaarvamise algusest saadik on lõppemas ning järjekordsed Jaan Tatika ja Saalomon Vesipruuli aurahad ootavad oma väärikaid kandjaid. Jaan Tatika aurahaga peetakse meeles kodanikke, kes propageerides süü presumptsiooni on üritanud viia riigi ja tema kodaniku teineteisest veelgi kaugemale ning on andnud „innovatiivse“ panuse poliitilise korrektsuse juurutamisse Eesti ühiskonnas. Saalomon Vesipruuli aurahaga peetakse silmas negatiivse meediakampaaniaga silma paistnud meediapersoone ning arvamusliidreid, kes võideldes mitmekesise maailma vastu on aidanud kaasa sallimatuse levikule Eesti ühiskonnas. Tunnustades kahekordse Jaan Tatika auraha laureaadi, võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku sm. Mari-Liis Sepperi (sm pole siinkohal isikut halvustav tiitel, vaid püüame siin kasutada sooneutraalsemat liigitust ning unustame hetkeks kodanlikud igandid ehk härrad ja prouad) panust kodanikuühiskonna ohjestamisel, oleks nüüd siis juba post-Nibiru maailmas aeg hobuste vahetamiseks ning manada esile uusi väärikaid kandidaate.

Veerpalu-vastase meediakampaania laineharjal üritas Olymposele tõusta hr. Kristjan Port. Värvikaid elamusi pakkus Sirbi-kampaania, mis avas meie kultuurinomenklatuuri varjatud palge, mis üsna sageli avaldus üleskutsetes vihakampaaniateks (nt Tiit Hennoste, Jaak Urmet, Jan Kaus jt) . Võib-olla väärib autasu kultuuritegelaste kleebitud suudega protesti algataja? Eelmine peatoimetaja hr. Kaarel Tarand oleks samuti tõsiseltvõetavaks kandidaadiks, kuna ta üritas kultuurilehte politiseerida. Väga palju on kuulda olnud salapärasest Rosimannus-Michali tagatoast, mis on ise väike, aga tema jõud on suur. Võib-olla tasuks ära märkida Jääkeldri protsessi algatajaid, kes oskuslikult summutasid rahvaalgatusliku protsessi ja juhtisid selle “õigetele” radadele. Kohalike omavalitsuste valimised pakkusid samuti huvitavaid kandidaate, näiteks Tallina linnavalitsuse nõunik hr. Meelis Pai sai 11 800 eurot maksnud suurepärase penoplastist Ülemiste vanakese eest linnakodanikelt tasuks koguni 234 häält või häälekest. Võib-olla on aasta tegija hoopis Avanejate esinõid hr. Teiba-Ivar? Kultuuri tegelane hr. Vardo Rumessen tegi just vahetult enne konkursi väljakuulutamist jõulise sammu auraha suunas. Hr. Martin Helme “Kui on must, siis näita ust” väärib samuti äramärkimist.  Tugev nominent on kassihävitajana kuulsust kogunud Tallinna loomade hoiupaiga juhataja pr. Larissa Kozõreva, kes suutis aasta jooksul hukata 1790 kassi. Surmanuhtluse teema on siin blogis mitmel korral selle aasta jooksul päevakorral olnud, enamasti küll teoreetikute etteastes ja vägevamat praktikat kui pr. Kozõreval on ka raske kellelgi ette näidata.

Saalomon Vesipruuli auraha on senini saanud Postimehe ajakirjanduskorüfeed hr. Peep Pahv ja pr. Anu Saagim, kuid kindlasti on neil palju väärikaid kolleege, kes on andnud tunnustamisväärse panuse Viha vabariigi ülesehitamisele. Elutööpreemiat väärib näiteks hr. Priit Pullerits, kes on osalenud aktiivselt mitmetes vihakampaaniates, nt Andrus Veerpalu ristilöömises, mis on toitnud meie totaalset meediat ja tema klientuuri mitu aastat. Nüüd, kus Andrus Veerpalu on õigeks mõistetud, võib-olla oleks õige aeg tänada ka hr. Pulleritsu? Korvpallitandem Heino Enden-Üllar Kerde mängis korvpalliklubi “BC Rapla Peded” abiga end auhinna nominentide hulka. Kaur Kenderi särav ette- ja väljaaste vajaks kindlasti tunnustamist, aga kas just sellist. Võib-olla oleks Saalomon Vesipruuli auraha Sirbi peatoimetaja kohusetäitja kukutanud luuletaja Andres Aulele nagu lillkapsahautis kuulsa luuletaja Arthur Hollidee tühjal taldrikul? Armas lugeja, kes sa oled juhuslikult ja eksikombel seda lugu sattunud lugema, sinulgi on võimalus teha oma ettepanek Jaan Tatika ja Saalomon Vesipruuli aurahade võimalike nominentide osas. Auraha nominent on NO99, sekkumise eest päevapoliitikasse ilma tegeliku soovita maailma parandada, vaid üksnes tähelepanu juhtida, suurendades sellega mitmekesise maailma mahtu, kuid vähendades mitmekesise maailma sisu. Palun kirjuta siia, keda sooviksid väärika aurahaga autasustada ja miks?

Poliitikute ämbreid ei jaksa üles lugeda. Seepärast tuleks asutada vist eraldi poliittatikate ja – vesipruulide nimekiri. Selle avab “sirp lõika, alasile haamer löö” Urmas Klaas. Tema suur konkurent on väliselt isamaalik, sisult keskerakondlik Eerik-Niiles Kross.https://www.youtube.com/watch?v=QtXby3twMmI

Advertisements

12 kommentaari (+add yours?)

  1. gaal
    dets. 04, 2013 @ 08:14:20

    Egas Urmas Klaas preemiast pääse, see on selge.

    Vasta

  2. personainfieri
    dets. 04, 2013 @ 08:30:32

    Poliitikute puhul tuleb lihtsalt silmas pidada, et kui nad muu rahvaga kokku panna, siis oleks nagu profisportlaste ja amatööride võistlus. Võib-olla peaks nad võistlema omaette kaalukategoorias 🙂

    Vasta

  3. ckrabat
    dets. 04, 2013 @ 13:09:36

    Jüri Üdi klubi bänd – “Sirp lõika, alasile haamer löö!” pühendusega Mihkel Kunnusele on edasi pühendatud Urmas Klaasile:

    Vasta

  4. huviline
    dets. 05, 2013 @ 09:30:38

    Preemia üheks tõsiseltvõetavaks nominendiks võiks olla Persona in Fieri ise (olgu kasvõi enesekriitika korras).

    Põhjendus: sildistamine ja selle läbi mitmekesise maailma ees silmade sulgemine. Võib-olla tegijad ise ei märka, aga teoreetilisest/kunstilisest kujundist Viha vabariik on saanud silt, mida kleepida suvategelaste silmadele, praktiliselt kõiki kirjutisi läbiv tõe allikas.

    Uuel aastal võiks katsuda rohkem vaimurikkalt ja enesekriitiliselt kirjutada.

    Vasta

    • ckrabat
      dets. 05, 2013 @ 11:20:02

      Selles kriitikas on terake tõtt. Mulle isiklikult näiteks ka ei meeldi mõnede autorite pidevalt Vabariigi presidendi tegevust halvustavad repliigid või näiteks rubriik poliitiline anekdoot. Aga siiamaani ei ole see blogi asunud poliitilise tsensuuri teele ning õigete ja valede seisukohtade kinnistamisele. Selles blogis on palju teemasid, kus autorite vaated on tugevasti polariseerunud, nt surmanuhtluse teema. See tähendab, et kui sulle mingi seisukoht ei meeldi, siis kirjuta vastu ja kaitse oma seisukohta – see ongi mitmuslik maailm. Selle asemel, et nina vingus viriseda, miks nad just nii kirjutavad. Ei oska? Siis on see juba sinu probleem.

      Sildistamisest. Ma olen sellist tagasisidet saanud lollide lugude kohta. Paraku on tegemist siiski ilukirjandusliku kuvandiga, kus puudub otsene prototüüp st kui keegi vaatab peeglisse, talle saabub äratundmise hetk ja arvab, et need lood on temast kirjutatud, siis on see ekslik ning lugeja enda sügavalt isiklik probleem. Mõned teised lugejad ei võta seda jälle isiklikult ning muhelevad kaasa, eeldades et räägitakse teistest. Ühe inglise lastekirjaniku teoses ütles maalikunstnik: “Kas see (“pilapilt”) kujutab parunit? Ei. Otseselt ma nii ei mõelnud. Aga kui talle meeldib, siis võib ta minugipärast arvata, et see on tema.”

      Rubriik Viha vabariik ei ole mitte isiku-, vaid probleemikeskne, kus arutletakse pigem ühe või teise juhtumi käsitlemist meedia poolt. Ei selgitata välja mitte Tõde ja Õigust, mis sõltub sageli sellest, kustpoolt nüüd Tõde ja Õigust välja paista lastakse. Olgu siis üle korratud: “Eesmärk ei olegi korraldada alternatiivset juurdlust ning kellegi süü või süütuse määr välja selgitada – selleks on olemas vastavad institutsioonid, eelkõige kohus, vaid analüüsida, kuidas meedia on juhtumit käsitlenud ja kuidas see mõjutab ühiskondlikke hoiakuid.”

      Persona in fieri nüüd ennast hindama ja autasustama ega endale tuhka pähe raputama ei hakka. See on teiste privileeg. Ja mis aurahadesse puutub, siis rohkem huumorit, seltsimehed, rohkem huumorit. Siis on teil palju kergem ka oma maailmavalust üle saada.

      Vasta

      • huviline
        dets. 05, 2013 @ 16:18:42

        Repliigi korras: kordamine, korrutamine ja üle kordamine, et eesmärk on hoopis midagi muud, et tegelikult “eesmärk ei olegi korraldada alternatiivset juurdlust” (muuseas väga iseloomulik ka poliitikas valitsevale koalitsioonile), see ongi sildistamine.

        Pole tähtis, kas Tõde ja Õigust lasti või ei lastud kuidagi välja paista, samuti kes lasi või ei lasknud, tähtis on kuidas paistab. Sellepärast pole sildistamisesse võimalik huumoriga suhtuda. 🙂

        Sisutootja ja turutootja on kaks eri asja. 🙂

  5. ckrabat
    dets. 05, 2013 @ 18:11:29

    Auraha omistamine iseendale oleks kindlasti võimas avaldus, kuid selleks on veel liiga vara. See kõlaks juba nagu Brezhnevi stagnatsioon, mis viitaks surmaeelsele seisundile ja enesekesksusele, justkui elutöö oleks juba tehtud. Enne võiks kusagilt mujalt mõne auraha välja teenida, siis võiks mõelda eneseehtimisele.

    Kenderi sulgedega ei tasu end ehtida. Pealegi, kui laiad massid hakkaksid näiteks nõudma Persona in fieri lahkumist blogimaastikult, siis saaksime väita, et oleme auraha ausalt välja teeninud. Praeguse seisuga, ma kardan, et see on üks väga sõltumatu blogi, millest ei sõltu mitte kui midagi.

    Vasta

  6. huviline
    dets. 05, 2013 @ 19:44:07

    Liig pessimistlik statement. Iga sõltumatu blogi annab oma panuse sõnavabaduse, mõttevabaduse ja tähendusvabaduse püsimisse. See sõltumatus on määrav, mõjutades ka sõltuvust mitte kui millestki. 🙂

    Vasta

  7. huviline
    dets. 07, 2013 @ 14:23:47

    Ettepanek: kaaluda JT nimelise preemia nominandi kandidaadiks esitamist hr Erik-Niiles Kross, tema üliagara tegevuse eest KOV valimistel (väliselt isamaaline, seest keskerakondlik), millega tõugati taas troonilt võimalus mitmesekesise maailma tekeks poliitikas.

    Kaaluda SV nimelise preemia nominandi kandidaadiks esitamist kollektiivselt NO99, sekkumise eest päevapoliitikasse ilma tegeliku soovita maailma parandada, vaid üksnes tähelepanu juhtida, suurendades sellega mitmekesise maailma mahtu, kuid vähendades mitmekesise maailma sisu.

    Vasta

  8. ckrabat
    dets. 07, 2013 @ 14:59:25

    Saavad lisatud, aga Kross peaks vist olema samas kaalukategoorias Klaasiga.

    Vasta

  9. ckrabat
    dets. 17, 2013 @ 16:17:52

    Ma ei tea, see sõltub palju juurdluse tulemustest, aga tugev nominent Saalomon Vesipruuli auhinnale oleks dopinguarst Vitali Bernatski, kellest mitte keegi kuulnud ei ole, tandemis Kärt Anveltiga, kui nüüd peaks selguma, et kõmuliselt välja käidud dopinguskandaal on üles puhutud.
    Dopinguarsti ülestunnistus: varustasin Eesti sportlasi kasvuhormooni ja EPO-ga
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/dopinguarsti-ulestunnistus-varustasin-eesti-sportlasi-kasvuhormooni-ja-epo-ga.d?id=67453728
    Kõik on tore, aga miks mitte pöörduda kohe dopinguagentuuri, vaid meediasse?
    Tartu spordiringkond peab dopingulugu Bernatski väljamõeldiseks
    http://uudised.err.ee/?06293262

    Auraha vääriks veel Tiit Hennoste väide: “Kender tuleb kultuurist võimalikult kaugel hoida”
    http://arvamus.postimees.ee/2599898/tiit-hennoste-mis-juhtus-toomas-valjatagaga

    Vasta

  10. Trackback: Jaan Tatika ja Saalomon Vesipruuli aurahade nominendid IV | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

detsember 2013
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: