Ivar nõukogude armeest meenutab – tants korteriühistu seinalehe ümber II

@jolli & ckrabat
Ühe depressiivse Eesti väikelinna veerel asuva hruštšovka paraadnat ehtis saepuruplaadist teadetetahvel. Tahvel seisis korterelamu trepikojas kõikidest ajaloo keerdkäikudest hoolimata murdumatuna nagu kalju meres (Rocca al Mare) või vabade riikide murdmatu liit, mis laius ühel kuuendikul maismaast ja mida kõik kartsid. Selle päevinäinud teadetetahvli ümber olid viimastel nädalatel möllanud kirgede tormid, kus verd, higi ja pisaraid pritsis igas suunas ja majaelanikud tundsid end kui helesinise ekraani tagused Ladina-Ameerika seebiseriaalide kangelased ja kangelannad: Venetsueela ja Mehhiko Metsikud Roosid, Tahmanäod või lihtsalt Mariad. Majaelanikud olid jagunenud kahte leeri – nagu ikka jagunetakse, kui on valida vale ja õige seisukoha vahel. Tavaliselt valiti sellises olukorras õige seisukoht, vale seisukoht jäeti vastaspoolele ja asuti hoolega värskelt maastleitud Tõde kuulutama.

Loreida Loo-Reha tegi rohujuure tasandi kampaaniat, tema enese sõnul pii-ärr propagandat: käis ukselt uksele, laskis uksekella või koputas, kui kellanupp oli ära kukkunud. Anfissa ei jäänud naabrinnast maha, kuid tema ei viitsinud ukselt uksele käia, vaid värbas oma meeskonda inimesi otse rindelt ehk naiste saunast. Naiste saunas valitses alati töine õhkkond, kus liikus kõige värskem informatsioon ja pesti ka kõige mustemat pesu. Kes saunast väljus, teadis maailmaasju alati poole paremini, kui enne sauna minekut, sest naised saunas rääkisid, et… Edasi järgnes juba mõni tõeliselt põnev ja värvikas lugu vastavalt jutustaja isiklikule kutsemeisterlikkusele – kes pööritas jutustades silmi ja vehkis loole usutavuse andmiseks kätega; kes rääkis ise korraga kõigi tegelaste eest, kasutades eri rollide jaoks erinevaid hääli; kes võttis appi lausa näitlejameisterlikkuse kõrgema pilotaaži – igaüks vastavalt looduse poolt kaasa antud võimetele. Tänulik kuulaja teadis alati, et kui poolt usud, oled poolega veel petta saanud, aga see teadmine lisas mängule ilu ja head jutuvestjad olid naiste saunas alati kõrges hinnas.

Sageli paluti kuulajat jätta lugu “ainult meie vahele”, sest nii oli ju kohe selge, et õhtuks teadis seda pool maja ja hommikuks juba terve ühistu. Mõni sotsiaalteadlane või meediauurija oleks võinud Anfissa või Loreida näitel koostada inimühiskonna verbaalse kommunikatsiooni levimise mudeleid või viia läbi teaduslikke uuringuid andmehulkade algallikast kaugenemise multiplitseerumisest geomeetrilises progressioonis, aga teadlasi elas selles majas vähe, õieti oli vaid 8. korteri Lemps paar aastat keskkoolis käinud. Kui keegi midagi teada tahtis, ei olnud vastamiseks vaja teadlast, vaid informatsiooni ja piisas ka põgusast paaritunnisest individuaalsest vestlusest mõne majaelanikuga trepikojas ning teadmiste hulk oli korraga mitmekordistunud. Lisaks said uusi teadmisi ka teised parasjagu kodus olevad majaelanikud, sest viisakus ei lubanud neid korteriustest liiga kaugele minna, kui trepikojas oli käimas mõne põneva teema arutelu. Pärast võis kuuldut ka ise teiste majalistega arutada ja täiendada uute faktidega, nii said ühest kuulujutust kasu paljud head inimesed.

Viimase nädala jooksul oli hruštšovkas etendatava reality show keskmesse sattunud päevinäinud teadetetahvel, kuhu Loreida oli otsustanud asutada korteriühistu seinalehe, aga mille Anfissa oli tugevama õigusega okupeerinud ning esitas seal kunstilise rühmituse Anfissa, Ivar & Šarik uuemat loomingut, lisaks veel välisautoreid nagu mitšman Volkov, vanemabi Puškin, Agdam Pohmelidze jt. Mõnikord oli seinalehele sattunud ka tunnustamata noorautoreid. Nii avastas Anfissa ühel hommikul, et keegi oli kriidiga üle tahvli kirjutanud: “Mine p…se!” ja veel mõningaid trükimusta mittekannatavaid aforisme ning joonistusi. Radikaalne noorautor oli Soomest tänavakive paigaldamast saabunud Timo-Cevin seitsmendast korterist, kelle minimalistlik stiil erines Anfissa lopsakast rahvalikkusest, mis tõi tema kunsti heldinud austajatelt pisarad silmist ja laulujoru suust välja. Alternatiivsete kunstivoolude pealetungiga sai Anfissa hästi hakkama, kui ta lukustas teadetetahvli keldriboksi kuni juurdluse tulemuste selgumiseni. Loreida ja naabri-Juhani aktiivsel sekkumisel paigaldas Ivar teadetetahvli varsti vanale kohale tagasi, kuid uus skandaal ei lasknud end kaua oodata.

Anfissa oli just lõpetanud igahommikused sada kätekõverdust, mis polnud õitsvas eas daamile mingi küsimus, sest oli ta ju neid noorena Musta mere laevastikus teinud paarisaja kaupa plaksuga või sõrmeotstel seistes ning läks, kuhu siis veel, trepikotta kaema, mis vahepeal ilmaelus muutunud on. Tahvlil ilutses poolikule vihikulehele kirjutatud teade, millele joonistatud pookstavid meenutasid kahtlaselt naabri-Juhani käekirja. Lehel seisis: “Anfissale! Astu tagasi, madu!!! Anna rahvale tema seinaleht tagasi! Allkiri: meie, majaelanikud.” Anfissa jäi teate üle järele mõtlema. Esiteks ei olnud ta mingi madu, vaid vabandust, daam oma parimates aastates, naine, võiks öelda, et isegi harrastusluuletaja. Anfissa kogenud silm tegi kohe kindlaks, et ilmselgelt oli kirjutajaks naabri-Juhan, aga ässitajaks loomulikult Loreida-mutt. Tegelikult oli naabri-Juhan tuhvel, kes ei osanud ilma Loreidata iseseisvalt peldikus isegi elektripirni vahetada, sest kui Juhan pirni vahetas, instrueeris Loreida teda valjuhäälselt kõrvalt. Elektripirni vahetamise operatsiooni käigus said kõik, kes kuulata viitsisid, teada, kui vale oli Loreida otsus sellise mehega abielluda ja kui palju oli tal nooruses kavalere abieluettepanekuid tegemas käinud. Aga tema, näe, astus lolli moodi Reha otsa! Sellised toredad pereetendused, rääkimata julgetest manifestidest trepikoja seinal, tõstsid majaelanike motivatsiooni ja mõjusid hästi kollektiivsustundele.

Loreida süüdistas Anfissat seinalehe kunstilise taseme rüvetamises. Näiteks ei leidnud teadetetahvlil kajastamist austatud korteriühistu esimehe Juhan Reha 65. juubel, seinalehes ei avaldatud isegi mitte naabri-Juku uue Honda Civicu pilti ning tagatipuks jäeti terve korteriühistu teadmatusse, kui korteri nr.6 kassil sündisid pojad. Loreida sõlmis ajutise liidu Timo-Ceviniga ning süüdistas Anfissat noorte kunstiinimeste loominguliste katsetuste hävitamises ning uute talentide vaenamises. Ränkadele eksimustele ja rahva tahtele viidates õhutas Loreida Anfissat vabatahtlikult tagasi astuma, kuid Anfissale oli vabatahtlik töö seinalehe peatoimetajana juba meeldima hakanud ja ametipostilt tagasi astumist oleks võetud nõrkuse ilminguna. Tõelised mehed ei astu tagasi, vaid ainult edasi ja nii Anfissa vastaski väljakutsele. Otsinud välja punase viltpliiatsi, asus ta, keeleots hammaste vahel, Loreida teatele parandusi sisse viima. Kõigepealt kriipsutas ta läbi sõna “Anfissale!” ja asendas selle sõnaga: “Loreidale”. Lisades ühe “n” tähe ja kriipsutades maha sõnad “tagasi” ja “Allkiri: meie, majaelanikud”, nägi uuenenud teade välja järgmine: “Loreidale! Astun edasi, madu!!!” Anfissa ise aga lippas õnnestunud nalja peale naeru kihistades poodi viinereid, õlut ja makarone ostma. Elu tahtis ju elamist!

Advertisements

11 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    nov. 25, 2013 @ 23:35:00


    Sirbi hõivamine 🙂

    Vasta

  2. ckrabat
    nov. 25, 2013 @ 23:48:53


    Naiste sauna aktiivist 🙂
    Kalevimehed: Martin Müürsepp, Erich Krieger, Ants Nuut, Are Jaama, Leino Einer, Janek Safranovski, Jaan Kirss.

    Vasta

  3. Jolli
    nov. 25, 2013 @ 23:50:01


    Seinalehe uus toimetus… 🙂

    Vasta

  4. Jolli
    nov. 26, 2013 @ 17:10:13

    http://static2.nagi.ee/i/p/396/63/09915793782bc8_o.jpg/1

    🙂 Ivar Anfissat sünnipäeva puhul õnnitlemas.

    Vasta

  5. ckrabat
    nov. 26, 2013 @ 17:39:42

    Anfissa on muidu samasugune, ainult vuntsid on väiksemad ja juukseid on rohkem peas 😀

    Vasta

  6. Jolli
    nov. 26, 2013 @ 18:08:17

    Vasta

  7. Jolli
    nov. 30, 2013 @ 09:14:46

    kontroll. kas tegu on vasak- või parempoolse kultuuritegelasega. 🙂

    Vasta

  8. Jolli
    nov. 30, 2013 @ 09:16:50

    Naised saunas…. on suht adekvaatne, kuna juba vanas Roomas tehti kultuuri põhiliselt amfiteatris ja poliitikat termides, ehk saunas.

    Vasta

  9. Jolli
    dets. 01, 2013 @ 14:30:05

    Esitatakse Anfissa lemmiklaulu Ljet it bii.. :=)

    Vasta

  10. Jolli
    dets. 03, 2013 @ 16:14:07

    Silt: ärge koputage, kassil on võti olemas.

    Vasta

  11. Trackback: Ivar nõukogude armeest pajatab – Olimpiada Bogatõrina ja spordikomitee esimehe valimised | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

november 2013
E T K N R L P
« okt.   dets. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: