Eesti kultuuri head ajad saabuvad lähima sajandi jooksul

@huviline
Ikka vaatavad noored lapsevanemad oma maimikut ja arutavad, kelle nägu võiks põngerjas olla. Eks samamoodi ole kultuuri ja riigiga, mõlemad on rahva nägu. Kui riik on oma rahva nägu, siis kultuur kitsamalt on kultuuriväljaannete nägu, sh SA Kultuurileht nägu. Riigi asutatud kultuurileht on seda nägu, nagu riiki parasjagu valitsetakse. Kas parasjagu või valitud süsteemi kohaselt, igatahes totalitaarne parteilisus näitab päevast päeva meile oma kõige vastikumat nägu. Parteiline ainuvalitsus, kus kogu trall käib parasjagu valitseva partei taktikepi järgi, näitab despootlikku eeskuju. Seda seatapunuga, millel soon verelaskmiseks, surutakse naeratava näoga ümbritseva avalikuse südamesse. Siirad vabandused valu tegemise pärast, ise hea meelega anumast verd lakkudes, nii astuvad tegijad tagasi. Tema asemele astub teine poliitik ja verelakkumine jätkub. Verd lakub kultuurilehe peatoimetaja Kohusetäitja,verd lakuvad minister ja tema kantsler Kultuuriministeeriumis.

Kõik näevad verelakkumist, aga väga vähesed saavad aru, et see on nende oma veri, mida lakutakse. Üks väheseid, kes oskas tulevikku prognoosida, oli president Lennart Meri. Viiskümmend aastat okupatsiooni oli näidanud selgelt, et rahva vastupanu osutus tugevamaks, kui omandi ärakeelajad seda oskasid prognoosida. Kommunistidele jäi see arusaamatuks. Kuidas on võimalik, et eraomand on keelatud, aga kultuur tugevneb. Kuidas on võimalik, et viiskümmend aastat lukustatud ruumis levivad samad tendentsid, mis ukse taga. Kultuuri pole võimalik hävitada, kuni säilib keeleline vendlus, kas või liivi keele näitel. President Meri sai sellest aru, näitas iseloomu ja parteidest koosnevad valitsused said mitmel korral tunda tema allumatust: „Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis.“ Hilisemad presidendid pole suutnud parlamentarismi despootiat kuigivõrd taltsutada.

Kultuurilehe Sirp skandaali lahendusele ning erinevatele tagasiastumistele pole laiem avalikus toetust avaldanud ja on arvatud, et see sarnaneb Jääkeldri protsessiga. Vabariigis on pikaaegne poliitiline tülpimus, millele loodus sekundeerib niiske ja lootusetu ilmaga, jättes antidepressantide tarbijale vähe võimalusi kord võimule valitud poliitika (RE, IRL) korrektsiooniks. Postimehes kirjutab reporter Tuuli Koch poliitilistest sisepingetest. Kõik viitab sellele, et Eesti kultuurile saabuvad peagi head ajad. Kui kultuuriminister kohtub Sirbi peatoimetaja kohusetäitjaga, et kuulata tema visiooni ning lubades kultuurivigade parandamise korral finantsabi, siis ei saa olukord enam sitemaks minna. Poliitikute kampaaniakorras tagasiastumised (Rein Lang, Kaur Kender) võivad olla väetiseks parlamentarismi üldisele lagunemisele.

Advertisements

15 kommentaari (+add yours?)

  1. gaal
    nov. 25, 2013 @ 22:04:33

    Tia midagist. Jääb eestlasi vähemas, eesti naised otsivad omale Ahvrikast mustad mehed, tulevad neegrid asemele ja eesti keel asendub suahiili või bantu keelega. Voodoot hakatasse ka tegema, eesti kultuur küll sellest ei tõuse.

    Vasta

  2. ckrabat
    nov. 25, 2013 @ 23:01:17

    Siis nimetatakse seda voodood eesti kultuuriks, vorm ei muutu 🙂

    Mis Sirpi puutub, siis sarnaneb kogu stoori kahtlaselt planeeritud häppeningi stsenaariumiga – hõivata Sirp ja taanduda. Väga revolutsiooniline 🙂
    Et revolutsiooni käigus inimesi hukkub, see on paratamatu.

    Vasta

  3. huviline
    nov. 26, 2013 @ 03:06:37

    http://www.best-marketing.ee/article/2013/11/25/meie-strateegia-on-taktika

    “Eestis on lepingud naljanumber”

    Tegelikult on siiski nii, et põhiseaduslik leping ja valitud suund parlamentarismile kehtib edasi. Tõenäoliselt tuleks säilitada 2% riigi eelarvest ajateenistuseks ja kaitsevõimeks, mis veel hoiab riiki koos, samas muuta retoorikat. Vaikne alistumine ei olnud lõppude lõpuks häbi asi, nagu seda püütakse näidata. Parlamentaarset depootiat saab korrigeerida kaitseväe juhataja ja presidendi rolli suurendamise teel.

    Teiseks on tõsiasi, et eestimaa suurim ekspordiartikkel on inimkapital, sarnaselt 160 aastat tagasi toimunuga. Hiljuti oli lugeda Jaanus Piirsalu uudist, et Ülem-Suetukis suri viimne eestlane, 160 aastat tagasi sinna rännanute järeltulija (Ernst Lell). Eestlaste diasporaa on kultuuri horisontaalne grupierand, mis korrigeerib parlamentaarset despootiat loomulikul teel.

    Vasta

  4. Jolli
    nov. 26, 2013 @ 15:15:45

    Ta on võidelnud kultuurile paremaid võimalusi ja teinud nii mõndagi head. Ja see, et Reformierakond vajas Sirpi, on muidugi pisut naljakas väide. Sirbil on 2300 tellijat. Poliitikas otsustab mass, mitte 2300 tädi-onu, kes lehte tellivad,” lisas ta.
    http://uudised.err.ee/index.php?06292011

    Vasta

  5. ckrabat
    nov. 26, 2013 @ 17:42:57

    Sellele Grünbergi jutule paneks lausa laiki 🙂
    Täispikkuses: http://kultuur.err.ee/v/peauudis/c1054ec8-135d-41b0-b374-941533ba932b

    Ei, Sirp oli üpris hea. Aga võtame nii. Doris Kareva on minu arvates maailma tasemel luuletaja. Aga ma ei ole sugugi kindel, et ta on hea ametnik. Ja Sirbis ta ei töötanud ju poetessina. Ta töötas toimetajana. Praegu räägitakse: Doris Kareva, esipoetess ja lasti lahti. Teda ei koondatud ju selle eest, et ta luuletaja on.

    Jah, vahepeal paistis, et paljud ühendavad oma südamed marulises vihkamises. Ja kahjuks tõttasid tekkinud olukorda oma poliitilistes huvides kasutama vasakjõud, kuid vihkamise õhutamise abil pole see ehk ilus. Nagu kolmas maailmasõda oleks alanud! Keegi ei näinud asja helgema pilguga. Kõigil hääled ja käed värisesid, nagu oleks maailmalõpp. Kindlasti ei ole Sirp maailma lõpp ega algus, kuigi on tore, et Sirp on olemas ja peaks edasi kestma.

    Vasta

  6. Jolli
    nov. 27, 2013 @ 12:29:21

    mul on tunne, et sirp võib sellel sügisel üldse lõpetada, kuna igasugused kulturnikud ja meedia kukkusid kisama, kui saneerija (kender) peale saadeti. ehk siis- kesse tegi? ISE tegi.
    kulturnikud (loomeliidud jms) saavad kultuuritapuga hakkama küll, kui kaasatakse ka lollid, ehk avalikkus. destruktiivne kriitika tegijate pihta ei vii edasi, ainult lammutab.

    Vasta

  7. ckrabat
    nov. 27, 2013 @ 13:33:53

    Tegelikult nee Novgorodi WCs esitatud murumängud teemal “Kultuur on hädaohus” olidki mõeldud lollidele, kes ise mitte kunagi Sirpi ei loe, aga on alati valmis revolutsioneeruma ja vaindlast tükkideks rebima, kui vaenulik gladiaator on nende ette heidetud. 🙂

    Vasta

  8. huviline
    nov. 28, 2013 @ 10:11:45

    http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/arvamus/andrei-hvostov-triksterid-ja-impotendid.d?id=67230262

    Hvostovilt väga hea Sirbi teema kokkuvõte, see oli suguakt (kiire), rahuldatud said kõik (meedia, poliitikud, tarbijad). Kultuur on endiselt ootamas tõusu müütilises tulevikus: 2 x 50a (okupatsiooni), st 100a

    Vasta

  9. huviline
    nov. 30, 2013 @ 13:07:52

    http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=5141

    Rein Langi ambitsioonid pole uudis. Juristi iseloomustab erapooletus. Kultuuritegelast iseloomustab empaatia. Kollaps justkui sisse programmeeritud.

    Vasta

  10. huviline
    nov. 30, 2013 @ 13:12:01

    http://www.eesti.ca/ullatus-vaim-pole-veel-vardas-fb/article40777

    Olev Remsu tunnustab ja toonitab kultuuritegelaste empaatiatunnet. Vaimu ja härja mõiste jäävad samas ikka sama tühjadeks, nagu ikka on olnud. Ajalooga olevikku ei täida.

    Vasta

  11. ckrabat
    nov. 30, 2013 @ 13:26:59

    Vasta

  12. huviline
    nov. 30, 2013 @ 16:28:13

    http://www.postimees.ee/2613858/mida-teha-eesti-kultuuriajakirjadega

    Frantsiis on hea mõte. Kaubamärgid on kõvad. Varsti läheb kultuur ka.

    Vasta

  13. huviline
    nov. 30, 2013 @ 18:40:04

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/leo-kunnas-lugu-sellest-kuidas-kaitsevagi-ara-ruunati.d?id=67349534

    Peab ütlema, et 13.04.2011, kui Riigikogu hääletas Kaitseväejuhataja Põhiseadusest välja, ja parlamentaarse despootia vahel on üsna selged seosed. Ainult parlamentaarse despootia tingimustes saab juhtuda midagi sellist, nagu juhtus Sirbi peatoimetaja Kohusetäitjaga.

    Vasta

  14. huviline
    dets. 01, 2013 @ 16:48:13

    http://www.postimees.ee/print/2032853/tulving-vaid-inimene-saab-motteis-rannata

    Eesti kultuuri head ajad saabuvad, kui inimesed õpivad mõtetes rändama, st elama tuleviku peale mõteldes.

    Vasta

  15. huviline
    dets. 03, 2013 @ 20:12:32

    http://uudised.err.ee/index.php?06292437

    Demokraatlikus vabariigis, mis on põhiseaduspärane, liigitatakse õigusi kaheks: vabadusõigused ja võrdsusõigused. Viimasest tulenevalt tasemed on kompetentsi tunnused. Kui aga inimesi siiski taseme järgi jagama hakata võib oodata eest uutmoodi riigikorraldus. See võiks võimalik olla. Tundub, et hoiak “avatud ühiskond ja tema vaenlased” on ajaloo prügikasti poole liikumas.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

november 2013
E T K N R L P
« okt.   dets. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: