Giljotineerimise põhjendamine III – täideviimine ja tagajärjed

@huviline
Alustades kolmandat lugu vägivallakultuse ja vihakõne teemal, mille haarmed ulatuvad otsapidi karistuse täideviimiseni (giljotineerimine kui surmanuhtluse sümbol), tuleb kõigepealt tõdeda, et ühiskonnas levivad epistlivendade loengud eetikast on selleks tegelikuks mootoriks, mis vägivalda levikut ühiskonnas soosivad. Selline tõdemus põhineb vanal arusaamisel: kuuldes kedagi rahust rääkimas, valmistu sõjaks. Teiseks tuleb vägivallast rääkides tõdeda selle inimlikkust, omandi ja eksimise kõrval, sest loomariigis ega taimeriigis vägivalda ei esine, täpselt samuti nagu ei esine eksimusi ja omandit ega konkurentsi (Vt Rein Maran). Eksimuseks ja vägivallaks on võimeline vaid inimene. Omandivaba ühiskonda püüdsid NLis realiseerida kommunistid, kuid nad unustasid konkurentsi, millisest eksimusest said kõik aru alles impeeriumi kollapsiga paarkümmend aastat tagasi. Sellepärast tuleb esimese asjana lahata vägivalda spordis, kus on parimal kujul realiseeritud võistlevuse (konkurentsi) põhimõte.

Selle lihtsa pildilise materjali vaataja peaks arusaama vägivalla kompromissitusest, mis on üks põhjustest, miks vägivald epistlivendade sogase jutuvada kaugele maha jätab. Just vägivald on see liikumapanev mootor, mille tõttu õigus (reeglid) kunagi ühiskondlikku elu korraldama hakkas, sest vägivald on reguleeritav. Spordis on reeglid kehtestatud ja samuti on reeglid kehtestatud ka sõjas. Ilma vajaduseta regulatsiooniks vaevalt õigus ühiskondlikus mõttes kunagi tekkinud oleks. Sama vajadus eksisteerib ka tänapäeval, sest kui poleks ohtu, siis poleks vaja ka õiguskaitset. Kelle vastu üldse õigus kaitseb inimesi? Vale oleks arvata, et õigus kaitseb meid looduõnnetuste puhul. Õigus kaitseb meid teiste inimeste eest.

Seega on õige, et ühiskond, mida soovitakse ülesehitada omandita, ilma vägivallata ja eksimata, puudutab midagi kommunistide helesinisest unistusest, mille realiseerimisel kaotasid elu tuhanded Gulagi arhipelaagis (soomõiste ja sümbol samaaegselt). Võib kindel olla, et sama juhtub kaasaegse lääne tsivilisatsiooniga, mis vägivalla ja viha põlu alla soovib panna. Vägivallakultus kuulub praeguse parketipoliitika juurde, kelle sõnad on täis kiidulaulu eetika teemal ükskõik kuhu sa vaatad või millise kanali lahti keerad, igalpool vahib vastu närtsinud edevus, et mina tean kõige paremini, kuidas on siinmail seitsesada aastat kedagi mõisatallis pekstud, kuulutades vingus näoga, sõrme tähtsalt püsti hoides: vägivald tekitab vägivalda. Selline on tegelik vägivallakultus, sest nagu ütles Faust: see on jõud mis kõikjal tõstab pead, mis soovib head, kuid korda saadab halba. Kui keegi hakkab sulle rahust rääkima, siis valmistu sõjaks. Vägivald ei tekita vägivalda sellel lihtsal põhjusel, et see on konkurentsi (võistlevuse) kõrvalnähtus. Kompromissitu selgusena on vägivald ka väga hea kasvatusvahend. Vanaema antud vits mööda kintse poisikesele, kes pääsukeste pesa ridvaga räästa alt alla lõi, pani poisi mõtlema, rübliku nõrgemaid kaitsma ja mehe naiste eest välja astuma, kui need abi vajasid. Nännipunnidest, kelle küüned alati lõigatud, soeng korras ja viigi pükstel, kasvas praktilise filosoofia (eetika) ühendkoor, kellele kiidulaul “vägivald tekitab vägivalda” kunagi kurku ei jää.

Inimkond koosneb isikutest, keda on arvuliselt ligikaudu 7 miljardit ja keda saab mitmesuguste tunnuste aluselt erinevatesse rühmadesse liigitada, kas siis nahavärvuse alusel nelja erinevasse rassi (valged, mustad, punased, kollased), sootunnuste alusel kaheks (meheks ja naiseks), vanuseliste tunnuste alusel on võimalik moodustada palju erinevaid gruppe (põlvkonnad, valimisealised, süüvõimetud, alaealised, noored, vanad jne), aga tööalaselt liigituvad inimesed veelgi väiksematesse ringidesse, vastavalt oma huvidele. Üks eriline tunnus on riik. Mõned peavad riiki täiuslikuks moodustiseks, mis annab isikutele parima kaitse. Tänapäeval, kui Euroopas on kujunemas riikideülene impeerium  (EU) riikidest, kes on igipõlised rivaalid, arvavad mõned, et inimõigused on riikideülesed ja võimaldavad nende rikkumiste puhul sekkuda rahvusvahelisel kogukonnal riikide siseasjadesse ning nõnda vältida sõda. Seni ei ole riikideülesed inimõigused vältinud ühtegi sõda. Tegelikult ei saa ükski inimõigus ühtegi sõda kunagi vältida, kui just ühiskond ei peaks vägivallavabaks saama. See tähendaks, et me oleme jõudnud kommunismi. Inimõigus ei saa olla riikideülene sellel lihtsal põhjusel, et inimõigus on õiguse alaliik. Iga õigus tähendab mingit tegevust/tegevusetust (luba, keeldu või käsku teatud viisil käituda), kus määrav on käituja psüühiline seos (tunnetus) oma tegevuse/tegevusetusega. Kui organisatsioon (riik) omaks tunnetust, siis võiks valitseja tunnetus seda ületada või isegi kõikide riikide ülene olla, aga see oleks juba avastus psühholoogia valdkonnas.

Siiski leidub poliitiliselt motiveeritud inimeste hulgas ja mitte ainult nende hulgas isikuid, ,keda ei huvita millistesse tingimustesse me sünnime ja millistes tingimustes me sureme. Võib olla polegi vaja huvi tunda, millistesse tingimustesse me sünnime, kuid igatahes peaks iga inimene mõtlema surma peale. Teaduslikku lahendust siin pole, sest surm ei ole teaduse objekt. Sarnaselt poliitikutele, kes on sisulistest kohustustest vabastatud (idemniteet), pole ka teadlastel mingeid sisulisi kohustusi. Sellepärast peavad inimesed ise mõtlema tuleviku peale. Juhtusin sirvima kuuenda klassi eesti keele ja kirjanduse õpikut (üheks autoriks vist see mees, kes kirjutas Buratino etendusele teksti), kus liigitatakse kirjandus kolmeks: luuletus, proosa ja draama. Noore kultuuritegelase eksimus, mida õpilased koolides tiražeeritult õpivad, seisneb selles, et selles pole nimetatud õiguskirjandust (seadus). Õigustekst on eriline. Lisaks suurele hulgale definitsioonidele käib iga seadusega kõrvuti karistuse hoiatus oma nähtamatut rada. Hoiatus, kui see sisaldub seaduses, ei ole väärtushinnang, faktiväide ega fiktsioon. Karistuse hoiatusest on räägitud „Giljotineerimise põhjendus“ eelmistes tekstides. Kui giljotiin langeb, siis on hoiatus täide viidud. Millised on surmanuhtluse tagajärjed ühiskonna jaoks? Karistus on üks vägivalla liike. See on seda tüüpi vägivald, mille võistlevus seisneb valikuvabaduses. Võrdsustamine on alati vägivald ja võrdsed võistlustingimused on just seda tüüpi vägivald, millest üks väljub võitjana ja teine on kaotaja. Karistus võrdsustab ka tagajärjed ja peaks riikliku vägivallana olema kõigile võrdne. See ongi lihtsustatult giljotineerimise põhjendus, kui see lõpuks on täideviidud.

Velikije Luki: “Üle-eestiline vägivald”

Advertisements

39 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    sept. 17, 2013 @ 17:51:37

    Vägivalla teemadel on poe taga ja burksiputka ees mitmed kohaliku tähtsusega autoriteedid sõna võtnud. Üks legendaarsemaid neist on kuulus Ivar nõukogude armeest. Ivar meenutab: “Isa kasvatas mind lapsest saadik rihma abil ning andis mulle kolm korda päevas regulaarselt peksa, aga kui ma sain juba nii suureks, et jõudsin isale kolm korda päevas peksa anda, siis tekkis ka autoriteet ja edaspidi võeti mind kui võrdne võrdset, kutsuti kalale ja ees-ja isanime pidi.”
    https://personainfieri.wordpress.com/2012/09/12/ivar-noukogude-armeest-meenutab-i-2/

    Vasta

  2. ckrabat
    sept. 17, 2013 @ 17:56:08

    Maisi-, tatra-, indigo- ja kristallilaste tegemistest:
    http://noortehaal.delfi.ee/news/piinlikudjuhtumid/naljakas-arusaamatus-mees-utles-algklassides-kaiva-lapse-vanaisale-et-ei-tea-kus-viimase-lapselaps-ringi-joob-ja-laaberdab.d?id=66731265
    Mees ütles algklassides käiva lapse vanaisale, et ei tea, kus viimase lapselaps ringi joob ja laaberdab. Kui lapsed kasvaksid vitsaga, küll ta siis teaks 🙂

    Vasta

  3. huviline
    sept. 17, 2013 @ 18:08:50

    “Laula, laula, pappi”, ütles kunagi keegi sellise sildistamise kohta.

    Vasta

    • ckrabat
      sept. 18, 2013 @ 08:39:49

      Identiteet
      http://et.wikipedia.org/wiki/Identiteet
      Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Samuti saab identiteeti käsitleda kui teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. See on omaduste hulk, mis võimaldavad objekti käsitleda unikaalsena võrreldes teiste objektidega. Näiteks kuulumine rahvusesse, vähemusgruppi, teatud kollektiivi, rahvatantsuansamblisse, mudellennundusringi, käsitöö klubisse, vms.

      Süüdistamine sildistamises on identiteedi eitamine. Täpselt samalaadne sildistamine on ka inimeste jaotamine nelja rassi, mida poliitilise korrektsuse huvides püütaksegi viimasel ajal eitada. http://et.wikipedia.org/wiki/Rass Kus on siin poole sõnagagi mainitud, millised rassid võivad esineda?

      Rassism on hoopis midagi muud, see on ühe identiteedigrupi ülimuslikuks või teistest paremaks pidamine. Sildistamine on rebase nimetamine rebaseks. Muidugi võib identiteeti eitada ja öelda rebase kohta, et ta on koer, hunt või jänes, aga rebane ise ei pruugi sellest oma identiteeti muuta, jääb rebaseks edasi. Rassism on väitmine, et rebased on paremad kui šaakalid.

      Vasta

      • huviline
        sept. 18, 2013 @ 13:51:18

        Teen ettepaneku edaspidi anonüümsete autoritena mitte viidata õõnsatele leidudele weebist, millel võib olla konkreetne autor, vaid avaldada edaspidi üksnes isiklikke mõtteid. Jäägu anonüümsus mõtteloomet ergutavaks toonikuks, mitte seda solkivaks peitupugemiseks.

  4. Jolli
    sept. 17, 2013 @ 18:23:26

    “loomariigis ega taimeriigis vägivalda ei esine, täpselt samuti nagu ei esine eksimusi ja omandit ega konkurentsi”

    See on nii rumal väide, et selle ümberlükkamiseks ei pea isegi võileiba ära sööma. Loomariigis esineb vägivalda, et vähe pole. Samuti konkurentsi ja eraomandit. 🙂
    Inimene on muuseas ka pärit loomariigist ja on hästi omandanud loomariigi õppetunnid. 😀

    “Vanaema antud vits mööda kintse poisikesele, kes pääsukeste pesa ridvaga räästa alt alla lõi, pani poisi mõtlema, rübliku nõrgemaid kaitsma ja mehe naiste eest välja astuma, kui need abi vajasid. ”

    Kas see seos vitsa ja hea inimese kasvatamise vahel on ikka tõestatud? On selline asi, et samal ajal ei tähenda selle tõttu. Näiteks kui sa aevastad ja puu otsast kukkus õun, ei pruukinud see kukkuda sinu aevastamise tõttu vaid juhtus samal ajal. 🙂
    Võibolla sai kurjamist hea inimene vanaemapoolse lähisuhtevägivalla kiuste?
    😀 Aga kuipalju on neid vitsa saanud lapselapsi, kes nüüd ise vanaema penssi ära võtavad ja õlut ostavad?

    ” Nännipunnidest, kelle küüned alati lõigatud, soeng korras ja viigid pükstel, kasvas praktilise filosoofia (eetika) ühendkoor, kellele kiidulaul “vägivald tekitab vägivalda” kunagi kurku ei jää.”

    See on juba Ivari jutt. Meheks saadakse N. Armees kaasvõitlejatega kakeldes. 😀

    Vasta

    • huviline
      sept. 18, 2013 @ 14:19:10

      Epistlivennad on alati valmis minema kompromissile, poliitikud teevad seda alati, mis iseenesest ei pruugi halb olla, kui säilib point ja sellest tulenev pinge. Kuhu laevuke tüürib, pole antud kommentaaride puhul selge, sest sisaldab läbimõtlemata väiteid. Esiteks pole ükski inimlik nähtus (vägivald, eksimine, omand) tõlgendatava ilma psüühilise seoseta, mille selgitamiseks tuleb seda vastase (konkurendi) käest küsida. Seni kuni loomad (linnud, taimed) pole rääkima õppinud, ei saa neile ka inimlikke nähtusi omistada.

      Vägivalla puhul on küsimus enese alalhoiu instinktis, sest kui võtleja tunnetab ära, et ta on vastasest nõrgem, tal pole niipalju jõudu või võhma, siis hakkab ta oma jõuvarusid hoidma. Nõrgem on alati ohver, suhe tugevamaga on selles mõttes aus, pole mingit keerutamist. Ohvrile jääb alati võimalus tugevamaks saada.

      Mingid seosed lapsepõlvega on teatud mõttes olematud, teatud mõttes alati olemas. Tõendamisala spetsialistid või süüala asjatundjad jäävad siin jänni.

      Vasta

  5. ckrabat
    sept. 17, 2013 @ 18:35:18

    Ega see salaagade süsteem Ivari armees püsiski kollektiivsel karistamisel. See on sarnane sellele riitusele http://en.wikipedia.org/wiki/Circumcision, millest Obama kommide all juttu oli. Inimene pidi välja teenima piisavalt autoriteeti ja respekti, et sai ise karistama hakata 🙂

    Ümberlõikamine pole nüüd otseselt seotud mehistumisega, pigem võiks sellest inimeste ja lollide eristamise vajadusest pointi otsida 🙂

    Vasta

    • huviline
      sept. 18, 2013 @ 13:56:20

      Salaagade, tserpakide, deduskate, demblite jne edasi süsteem NAs püsis võrdsel kohtlemisel, mida võib nimetada ka kollektiivseks karistamiseks, seda võib nimetada ka nivelleerimiseks või määrustikuvälisteks suheteks jne, kuid see ei muuda asja sisu.

      Vasta

  6. ckrabat
    sept. 17, 2013 @ 18:43:30

    nahavärvuse alusel nelja erinevasse rassi (valged, mustad, punased, kollased)

    Punast rassi pole olemas, indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi. Kindlasti pole nende nahk punane 🙂
    indiaani mees


    naine

    Natuke läheb siia teemasse, et vaarao Tutanhamon oli geneetiliselt sarnane hoopis lääneeurooplastele.
    http://www.eutimes.net/2010/06/king-tuts-dna-is-western-european/

    Vasta

    • huviline
      sept. 18, 2013 @ 14:20:17

      Teen veelkord ettepaneku edaspidi anonüümsete autoritena mitte viidata õõnsatele leidudele weebist, millel võib olla konkreetne autor, vaid avaldada edaspidi üksnes isiklikke mõtteid. Jäägu anonüümsus mõtteloomet ergutavaks toonikuks, mitte seda solkivaks peitupugemiseks.

      Vasta

  7. Jolli
    sept. 17, 2013 @ 18:56:53

    Ma olen kuskilt lugenud, et “punanahkadeks” kutsuti mitte nahavärvi vaid sõjamaalingute järgi. Indiaanisõdurid värvisid end enne sõjateele minemist.

    Vasta

  8. ckrabat
    sept. 17, 2013 @ 19:45:34

    Ma tõstan selle ümberlõikamise/kastreerimise siia teemasse:

    Sellised puudulikud saab vait ainult ümberlõikamisega, millist vägivalda juudid aastatuhandeid on kasutanud.
    Ümberlõikamine
    http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cmberl%C3%B5ikamine
    Meeste ümberlõikamine on väga vana traditsioon ning selle algusaeg pole teada. Vanimad teated ümberlõikamisest pärinevad vanast Egiptusest. Umbes 2400EKr, kus ühel hauakambri maalingul näidatakse ümberlõikamise protseduuri.

    Loodetavast on huviline ise ikka ümber lõigatud või on olemas ka palju vägivaldsem ehk mehisem ümberlõikamise viis ehk kastreerimine?
    http://en.wikipedia.org/wiki/Castration 🙂
    Kuna juudid lõikavad ümber praktiliselt kohe peale sündi, siis pole see eriline vägivald, islam on palju vingem kasvataja. Ma usun, et see traditsioon pärineb Nibirult ja sellega taheti eristada lollid inimestest 🙂

    Kui see on faktiväide, siis võid varsti oodata Simon W keskuse esindajat, kes tuleb ja kasseerib sinu arvelt sobiva summa juutide laimamise eest. 🙂
    Kui see on väärtushinnang, siis sobib siia igipõline ütlus, kes teisele ütleb, see ise on.
    Kui see on fiktsioon, siis palju õnne. Usklikud inimesed ongi traditsioonides kinni ja väga konservatiivsed. Soovitan astuda EKRE ridadesse ja järgmistel valimistel nimekirja lõpus kandideerida, valides endale sobiv Nibirult pärit peibutuspart.

    Siin pole Simon Wiesenthalil suurt midagi teha, kuna komme on vanem kui juudi rahvas, kes võis selle kombe külge saada näiteks Egiptuse vangipõlvest. Kust see komme Egiptusesse jõudis, pole teada, vabalt võis olla maavälise päritoluga.

    Vasta

  9. ckrabat
    sept. 18, 2013 @ 14:56:07

    Rebase kaasus on siiski originaallooming. Sildistamine on vist, kui rebast kanavargaks nimetada. See võib muidugi ka rassism olla. 😀
    Kui nimetada rebast kanavargaks, siis on see juba konkreetse süüdistus kana varastamises ja kriminaalasja perspektiiv. Enne oli lihtsalt rebane ja kui rebaste hulgas on kanavargaid, ei tohi kõiki rebaseid kanavarasteks kutsuda.:)
    Enne kui rebane pole kohtu poolt süüdi tunnistatud, on tegemist alusetu süüdistuse ja süütuse presumptsiooni rikkumisega 😀
    Lingid on illustreerimiseks vajalikud.
    See on rebane:

    See on kanavaras:

    Vasta

    • huviline
      sept. 18, 2013 @ 15:35:21

      Teen ettepaneku kasutada edaspidi üksnes oma käega joonistatud illustratsioone (kellel on kunsti annet) ja vältida weebis leiduvaid, mis tegelikuses üksnes risustavad kirjeldavaid tekste. Siin tuleb vahet teha illustratsiooni kirjeldusel ja kirjelduse illustratsioonil. Viimane seiskab kujutlusvõime ja on seega ebavajalik.

      Vasta

    • huviline
      sept. 18, 2013 @ 16:13:49

      Sildistamine on igasugune sildi peale kleepimine ükskõik millele, kas vastavuses sildialuse asja sisuga või seda sisu moonutavalt esitledes, nt Michelini kummimehe logo kleepimine hambaharja käepidemele tekitab eksitava mulje nagu oleks tegemist naelrehvidega, mitte hambaharjaga, ja on seega sisu moonutavalt esitlev silt. Kui konservikarbi sees on tallinna kilud ja konservi ehib Tallinna kuulus kilukarbi siluett, siis on tegemist sildiga, mis on vastavuses sildialuse asja sisuga. 🙂

      Vasta

  10. huviline
    sept. 18, 2013 @ 15:36:38

    Ega neid illustratsioon ei viitsi keegi vaadata ka, sest pilti on niigi kõik kohad täis.

    Vasta

  11. ckrabat
    sept. 18, 2013 @ 16:42:27

    See on maitse asi, sest alati jääb võimalus mitte klikkida, umbes nagu valida, kas süüa leiba paljalt või määrida võid peale. Sellepärast olen pannud artiklite juurde ka neid muusikaklippe, et oleks teema edasi antud ka mingis teises dimensioonis kui puhas jutlus. Muusika nagu ka visuaalne kunst on üks võimalus asju teiste vahenditega edasi anda, muide ka ilukirjandus, aga neid ei pea kuulama/vaatama/lugema, kui ei taha. Praktiline külg on asja juures muidugi ka, et tekib mingi kogu. Muidu kummitab mingi lugu peas, aga leida seda enam ei suuda, ei mäleta autiorit, pealkirja, midaiganes … siin seostub ta mingi konkreetse tekstiga. Pildiga tekst, pildita tekst ja tekstita pilt võivad tekitada sama teema juures hoopis erinevaid assotsiatsioone.

    Vasta

    • huviline
      sept. 18, 2013 @ 18:23:18

      Kõik mis puudutab heli on OK, kõik mis puudutab pilti on out, pilt ei ole maitse asi, see on lukk, sellest ei tekki mingit kogu, üksnes risustab tekstiga edastatavat mõtet, isegi powerpoint. Isegi link pildile on out, isegi sellele mitte klikkides, sest võtab lihtsalt palju ruumi.
      Kui ise joonistad, siis on teine asi.

      Vasta

  12. ckrabat
    sept. 19, 2013 @ 06:40:58

    Jätaks immuniteedi ja idemniteedi Obama teema alla, aga korjasin sealt üles sellise mõttetera.
    Huviline: luterlikus kirikus on nõuks võetud moodustada eetikakomisjon.
    Mis selles halba on? Kas kirikutegelased ei peaks olema eetilised? Või kehtib nende kohta immuniteet: käitu minu sõnade, mitte tegude järgi 🙂

    Vasta

    • huviline
      sept. 19, 2013 @ 08:53:50

      Kirik organisatsioonina ja seal töötavad isikud on loomutasa mingi sakraalsuse kandjad. Iseenesest ei ole mulle kunagi päriselt korda läinud usu tirazeerimine institutsiooni kaudu. Erinevalt teadmistest, mille üheks koostisosaks on usutavus, pärast mida saab üldse rääkida teadmistest, pole usul midagi pistmist teiste isikute arvamustega, mida organisatsioon peaks kuidagi korraldama.

      Kirikutegelased on alati olnud patukotid. Saades meediakangelaseks nende paturegister justkui kergeneks, toimub mingi pingemaandus. Organisatsiooni sisemise võimalusega patukoormat kergendada (eetikakomisjon) võetakse kirikutegelastelt ära tegelik puhastumine (enesepiitsutamine üksikkongis). Sellisel moel pole enam mingit vahet nt Oliver Kruuda juhitud firmadel ja kirikul, aga vahetegemine on endiselt aktuaalne.

      Vasta

  13. Jolli
    sept. 19, 2013 @ 08:56:58

    midagi konkurentsist taimeriigis:

    Amazonase intensiivsus on kirjeldamatu, siin toimub pidev kasvamise ja ellujäämise võidujooks. See on põhjustatud eelkõige Amazonase erilisest vee­režiimist, kus kõrge ja madala vee kõrguste vahe on 10 meetrit. Loomulikult ka stabiilselt soojast ja niiskest vihmametsa kliimast, mis on nagu kasvamiseks loodud. Nõnda teab siin metsas iga loom ja taim, et ta peab ellujäämise nimel võidujooksus edukas olema, muidu ta lihtsalt sureb.
    http://www.ekspress.ee/news/kohver/uudised/yanuyacu-viimane-samaan.d?id=66652439

    Vasta

    • huviline
      sept. 19, 2013 @ 09:48:02

      Jolli ei ole ikka veel arusaanud, miks mõned nähtused on omased üksnes inimesele, mille ülekanne muudele elusolenditele ei ole adekvaatne. Kui veelkord hästi lühidalt püüda selgitada, siis üksnes inimesele omased nähtused (näitena omand, eksimus, vägivald, võistlevus) eeldavad võimalust küsida mida arvab vastaspool, kelle arvamus võib klappida või ka mitte.

      Vasta

  14. Jolli
    sept. 19, 2013 @ 12:48:29

    Üks tüüp väitis internetis, et koertel ei ole hinge.
    Ma ei tea, kas see käis hinge kui kontseptsiooni kohta, aga kummaline oli see jutt ikkagi. Koer ju reageerib sulle, järelikult ta elab (hingab).
    Lisaks näevad koerad unenägusid. Neil on järelikult mõtted ja fantaasia. jne jne.
    See, et koer inimese kombel juttu ei aja, ei ole ju põhjuseks teda rumalaks kuulutada. Veel vähem elutuks või hingetuks.

    Vasta

    • huviline
      sept. 19, 2013 @ 13:01:37

      Hinge teema on hoopis teine teema. See on seotud usuga ja ükski usk ei saa olla rumal. Samuti ei saa ükski koer (loom, lind, taim) olla rumal, mis on samuti üks selliseid nähtusi, mis on omane üksnes inimesele, sarnaselt eksimisega.
      Unenäod, mõtted, fantaasiad jne… Teatavasti koer ei näe värve, mis ei tähenda, et koer võiks olla Marc Chagall.

      Vasta

  15. Jolli
    sept. 19, 2013 @ 18:42:29

    Ma kahtlustan, et pole suudetud aretada ühtki rääkivat koera, kes suudaks täpselt rääkida, kas koer näeb värve või ei. 🙂 Ka ükski teadlane ei ole suutnud koeraks areneda, et ise järgi katsetada. Mingid viimased teated vist siiski räägivad, et mingeid värve nägevat.
    Hinge osas vist jah jagunevad selle üle arutlejad kaheks- kas on surematu hing või hing on koos elusorganismiga.

    Vasta

  16. ckrabat
    sept. 19, 2013 @ 21:56:37

    Nojah, aga kui sa näiteks hiina keelt ei mõista, pole suurt vahet, kas hiinlane räägib oma keelt või haugub. Seega ei kehti see küsimuse võimalus kogu inimkonnale. Seejuures ei anna see sulle õigust hiinlase eest otsustada, mida tema näeb või mida ei näe. Seesama kehtib ka koera suhtes.
    Samuti, kui eitada hinge olemasolu koeral, siis kes annab sulle õiguse otsustada hinge olemasolu üle inimesel? Äkki tal polegi hinge?

    Vasta

    • huviline
      sept. 20, 2013 @ 09:09:22

      Nagu öeldud, hing on eriteema, mille kohta pole keegi sõna võtnud. Ckrabat võiks sellel teemal sõna võtta, nt kirjuta üks lugu, kas siis hing on või pole (koer, inimene, taim, kivi).

      Hiina näide läheb vales suunas. Küsimise võimalus kehtib loomulikult kogu inimkonnale, aga tähtis pole mitte võimalus midagi küsida, vaid sellele järgnevalt saada midagi teada (vastus). Midagi teada saada, see võimalus on kogu inimkonnal alati olemas. Vastus on jällegi oluline üksnes sisu poolest, mitte vastus vastuse pärast, vaid võimaluse poolest vastusest midagi välja lugeda (mõista).

      Väga suur vahe, kas hiinlane räägib hiina keeles või haugub. Hiinlane võib ka nurruda, määgida, põriseda, noorsata, vilistada, matsutada, ähkida jne. Kui sellel on tema jaoks mingi tähendus, siis ta võib seda avaldada ükskõik millisel moel (üks viisidest on vaikida). Kui aga hiinlane ei omista oma tegevusele mingit tähendust, siis võib iga pealtvaataja järeldada midagi üksnes enda kohta ühest küljest, teisest küljest aga saab pealtvaataja oma piiratuse piires järeldada midagi väliselt nähtava osas. Mõlemil juhul teeb pealtvaataja järeldusi üksnes endast lähtudes. Selles suhtes ei ole vahet, mida ta näeb (koer, hiinlane, kass, tass, taim, kivi).

      Vasta

  17. ckrabat
    sept. 20, 2013 @ 09:53:14

    Koera haukumine on samasugune suhtlemisviis nagu hiinlasel hiina keele abil. Inimese suutmatus koera märgisüsteemi mõista on täiesti võrdne hiina keele mitteoskamisega.
    Terve omaette teadusharu on olemas – zoosemiootika.
    http://www.zbi.ee/~kalevi/biosem.htm
    Rebased kasutavad juba mobiiltelefone
    http://publik.delfi.ee/news/kurioosum/rebane-varastas-norras-mobiiltelefoni-ja-saatis-sonumi.d?id=65325406
    Lars helistas oma telefonile ja üllatuslikult rebane vastas sellele. Järgmisel päeval imestas Larsi sõber, miks ta oli saatnud nii kummalise tekstisõnumi. Sõnumis olid kummalised tähed ja numbrid. Lars mõistis, et saatja oli rebane.
    „jlv I ø\a0ab 34348tu åaugjoi zølbmosdji jsøg ijio sjiw,“ seisis sõnumis. Lars ei ole oma telefoni endiselt leidnud. Rebast on ta korra vilksatamas näinud, aga telefoni oli loom juba kuhugi maha jätnud. Ilmselt sai aku tühjaks ja rebasel polnud laadijat.

    kellegi komm:
    masonic 20th century Fox
    28.11.2012 14:10
    Maailmalõpp hakkab saabuma, rebased chativad oma freemasonlikus loomasemiootikas ja levitavad loomade hulgas Uue Metsa Ajastu saabumist. Karu hakkab sideoperaatoriks ja ilves kuulab teise metsa agendina kõiki kõnesid pealt.
    Krüpteeritud sõnum, mida levitatakse pööblile maskeeritud Fox-i vormis. Tegelikult järjekordne tüng pööblile. Krüpteeritud sõnum võib olla mistahes esmapilgul silmapaistmatus artiklis. Sellist viisi kasutatakse juba ammu.

    Vasta

    • huviline
      sept. 20, 2013 @ 11:36:29

      Teen veelkord ettepaneku edaspidi anonüümsete autoritena mitte viidata õõnsatele leidudele weebist, millel võib olla konkreetne autor, vaid avaldada edaspidi üksnes isiklikke mõtteid.

      Peale selle, võttes arvesse, mida olen eelnevalt komminud, pole inimese suutmatus koera märgisüsteemi mõista (eksida), sugugi võrdne hiina keele mittemõistmisega (eksida).

      Vasta

  18. Jolli
    sept. 20, 2013 @ 12:37:48

    vaid avaldada edaspidi üksnes isiklikke mõtteid.

    kõva sõna, kui kellelgi on mõni juba mõtlemata autorimõte. 🙂
    kogu kultuur põhineb kellegi mõtete uuestiütlemisel, tsiteerimisel ja oma nime all avaldamisel. põhimõtteliselt mõtlesid kreeklased-roomlased juba kakstuhat aastat tagasi kõik läbi ja palju uut pole kellelgi öelda. 🙂

    Vasta

    • huviline
      sept. 20, 2013 @ 13:47:18

      Sellega ei saa päriselt nõus olla, eriti ei saa aga nõus olla selle alandliku hoiakuga, et kõik on juba tehtud, kõik on juba ammu aega tagasi mõeldud ja öeldud põhiliselt, mis mina siin enam?

      Kogu kultuur ei põhine sugugi kellegi mõtete uuesti ütlemisel, tsiteerimisel, oma nime all avaldamisel, koopiate tegemisel ja nende kopeerimisel, sellel lihtsal põhjusel, et info ülekanne on juba uus info. Ülekande käigus info muutub. Iga infokild on kordumatu, aeg kulgeb ja kõik nähtused (eeskätt inimesele ainuomased nähtused) omandavad uues kohas uue tähenduse.Näiteks Sokratese kunagi öeldud mõte, ma tean, et ma midagi ei tea, omab hoopis teist tähendust tänapäeval, võttes arvesse IKT sektori arengut (nt statistiline tõenäosus). Sellest põhimõttest on tuletatud printsiip: ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Viimasest on tuletatav põhjendus, miks ma skcrabati õõnsaid väiteid, viidatud linkidega, mida keegi ei loe, rohkem ei kommenteeri. Anonüümsete autoritena peaksime avaldama üksnes isiklikke mõtteid.

      Vasta

  19. ckrabat
    sept. 20, 2013 @ 12:50:56

    “Peale selle, võttes arvesse, mida olen eelnevalt komminud, pole inimese suutmatus koera märgisüsteemi mõista (eksida), sugugi võrdne hiina keele mittemõistmisega (eksida).”

    Jah, aga kuna see ei ole kommi autori originaalne mõte, vaid seda on varemgi väidetud, siis ei lähe ta arvamusena lihtsalt arvesse 🙂
    Nii, et minu väide hiina keele mitteoskamine = koera keele mitteoskamine jääb püsima 🙂

    Kui aga kasutada eelnevat viidet, siis võib järeldada, et rebane (koera sugulane) oskas kasutada mobiiltelefoni. 1) Ta võttis telefoni vastu ja vastas sellele; 2) Oskas saata sõnumeid, kasutades nii suuri kui väikseid tähti, numbreid ja sümboleid; 3) Probleem liikidevahelises kommunikatsioonis tekkis vajaliku riistvara (laadija) hankimisega. See viitab sellele, et koer (või siis rebane) on võimeline inimese märgisüsteemi edukalt omandama. Kui inimene seda ei suuda, siis viitab see üheselt rumalusele (vt lollide siirdeteooria).

    Vasta

  20. ckrabat
    sept. 20, 2013 @ 14:00:07

    “viidatud linkidega, mida keegi ei loe”

    see väide pole nüüd tõene. kus on vastav statistika?

    Vasta

  21. huviline
    sept. 20, 2013 @ 14:31:15

    Statistika on saatanast. 🙂

    Igaljuhul ei saa surmanuhtluse poolt ja vastu argumente põhjendada statistikaga.

    Vasta

  22. Jolli
    sept. 21, 2013 @ 08:57:56

    See viitab sellele, et koer (või siis rebane) on võimeline inimese märgisüsteemi edukalt omandama. Kui inimene seda ei suuda, siis viitab see üheselt rumalusele (vt lollide siirdeteooria).

    Tarkuse hulk planeedil Maa on konstantne, lihtsalt inimesi tuleb juurde. 🙂
    Eesti rahvajuttudes loomad rääkisid, et vähe polnud. 🙂

    Vasta

  23. ckrabat
    sept. 21, 2013 @ 09:11:31

    Eesti rahvajuttudes loomad rääkisid, et vähe polnud.

    Või oli asi hoopis selles, et rahvajuttude ajal said inimesed aru lindude ja loomade keeltest?

    Vasta

  24. Jolli
    sept. 21, 2013 @ 09:34:23

    Inimene suudab natukene koera märgisüsteemi omandada: liputab saba = sõbralik. Uriseb = kuri. Tuleb end vastu suruma = usaldab. Jne.
    Kui aga inimene hakkab urisema või saba liputama, läheb isegi koer eemale. Nii kehva esitlust koerakeelest ta ei salli.

    Vasta

  25. personainfieri
    okt. 02, 2013 @ 13:53:13

    Leedukad on ühed vähesed, kes liiguvad vastupidises suunas ja arutlevad praegu kõvasti surmanuhtluse taastamise üle:

    Leedus jätkub debatt surmanuhtluse taastamise üle
    http://www.postimees.ee/2094350/leedus-jatkub-debatt-surmanuhtluse-taastamise-ule

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

september 2013
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: