Süüria kodusõda ja tants keemiarelva ümber

@ckrabat
Süüria sündmustest pole blogis varem pikemalt juttu olnud. Araabia kevade järelmina on kodusõda Süürias kestnud, ilma et ükski osapool oleks olulist edu saavutanud, nüüd juba üle kahe aasta, kui 26.jaanuaril 2011 toimusid esimesed suuremad opositsiooni meeleavaldused. President Bashar al-Assadi baathistlik režiim pole suutnud opositsiooni maha suruda ega ka opositsioon valitsevat režiimi kukutada. Olukord Süürias pingestus hiljuti valitseva režiimi või tema toetajate poolt sooritatud keemiarünnaku tagajärjel, kui opositsiooni teatel sai vigastada rohkem kui 1200 Damaskuse eeslinna Ghouta asukat. Ghouta on olnud üks opositsiooni tugipunkte. Keemiarelvade kasutamises on teineteist süüdistanud mõlemad pooled. Kui Iraagi invasiooni puhul on sissetungi ühe põhjusena mainitud kuulujutte massihävitusrelvade arendamist Saddam Husseini poolt, siis ka Süüria kodusõjas on president Obama  välise sekkumise sidunud massihävitusrelvade kasutamisega opositsiooni vastu.

Üks araabia rahvusliku sotsialismi juhtivaid jõude Araabia Sotsialistlik Taassünnipartei ehk Baath sai alguse 1939-1940 Süürias. Liikumise juurte juures olid tegelikult konkureerivad poliitikud alaviit Zaki al-Arsuzi (1899-1968), kristlane (kreeka ortodoks) Michel Aflaq (1910-1989) ja sunniit Salah ad-Din al-Bitar (1912-1980). Al-Arsuzi ja Aflaqi isiklike vastuolude tõttu sündis kaks sarnaste ideedega erinevat parteid – Baath al-Arsuzi juhtimisel ning Ihya Araabia Liikumine Aflaqi ja al-Bitari juhtimisel. 1947.a. need ühinesid. Võimule tuli Baath Süürias 1963.a., kuid 1966.a. kukutas Baathi vasakpoolsem ja radikaalsem regionalistlik tiib armeejuht alaviit Salah Jadidi (1926-1993) juhtimisel Aflaqi ja Al-Bitari juhitud mõõdukama pan-arabistliku fraktsiooni. Võimupöörde tagajärjel lõhenes Baath eraldiseisvateks Damaskuse ja Bagdadi fraktsioonideks. Võimuvõitluses toetusid Suur-Süüriat idealiseerunud regionalistid Latakiast pärit alaviitliku taustaga baathistidele, kelle vaimne liider oli Zaki al-Arsuzi. 1970.a. toimunud järjekordse parteisisese võimuvõitluse tulemusel korraldas kaitseminister Hafez al-Assad (1930-2000) riigipöörde ning tuli võimule.

Assadi perekonna võimuletulekus Süürias on palju sarnast Husseini perekonna võimuhaaramisega Iraagis. Nagu Saddam Hussein Iraagis, kes tõrjus võimult oma suguvõsa liikme kindral al-Bakri, nii ka tuli ka Assadi režiim võimule võimuvõitluse tulemusena valitsevas parteis, kukutades oma liitlase ja toetaja Jadidi. Kui Saddam Hussein toetus klannipõhiselt Tikriti piirkonna sunniitidele, siis Assadi režiim toetus loode-Süürias Latakia ümbruses elavatele šiiitlikele alaviitidele. Kindlasti ei saa Assadi režiimi nimetada šiiitlikuks. 1999.a. surus Hafez al-Assad maha alaviitide ülestõusu Latakias ja riigiisana teostas ta erinevate gruppide vahel “jaga ja valitse” poliitikat. Bashar al-Assad on esmapilgul üsna lääneliku taustaga silmaarst, kes valmistus teadlase karjääriks oftamoloogia alal ning praktiseeris Londonis the Western Eye haiglas. Tema abikaasa Asma, Süüria päritolu briti kardioloogi Fawraz Akhrasi tütar, on sündinud, kasvanud ja hariduse saanud Suurbritannias. Hafez al-Assadi järglaseks pidi esialgu saama hoopis Bashari vanem vend Bassel ja Bashar hoidis võimumängudes madalat profiili. Venna hukkumise järel autoõnnetusel 1994.a. olukord muutus, Hafez al-Assad nimetas Bashari oma troonipärijaks ning kutsus kodumaale tagasi. Kui Hafez 10.juunil 2000 suri, sai Basharist ühtäkki isa järglasena Süüria president.

Assadi režiimi toetab Iraan, sest Süüria on Iraani üks olulisemaid liitlasi regioonis. Mõlemad vajavad teineteist, sest regioonis domineerivad sunniidid ja sunni monarhiate naftarahad. Lisaks Iraanile seisavad tugevasti Assadi režiimi taga Venemaa ja Hiina. Ühest küljest soovivad need riigid märksa olulisemat positsiooni rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja vastanduvad Süüriat toetades Ameerika Ühendriikidele, saavutamaks võimalikel läbirääkimistel ükskõik millistes rahvusvahelise elu küsimustes neile soodsamat olukorda, kus nende seisukohtadega arvestatakse. Teisalt mängivad siin olulist rolli ka nende riikide majanduslikud huvid. Assadi režiim on traditsiooniliselt olnud heades suhetes nii Nõukogude Liidu kui ka Venemaaga. Ka Hiina on teinud Süüriasse olulisi majanduslikke investeeringuid.

Assadi vastase poliitilise opositsiooni moodustavad erinevad kildkonnad, keda ühendab vaid vastasseis valitsevale režiimile. Nagu Araabia kevade sündmused on näidanud, siis liberaalsete poliitikute, kes kerkivad meedia laineharjale revolutsioonikeerises, tegelik mõjujõud võib siis, kui hakatakse võimu jagama, jääda marginaalseks ning rahva toetusele apelleerides kerkivad esile hoopis teised, kelle vaated ei pruugi sobida Lääne ootustega. Mubaraki-järgne Egiptus demonstreeris seda olukorda ilmekalt. Süüria opositsioonist ja tema liidritest on põhivoolu meedias vähe juttu olnud. 23.augustil 2011.a. moodustati opositsiooni ühendava organina Süüria Rahvusnõukogu, kes alates 2013.a. märtsist esindab Süüriat ka Araabia Liigas. Süüria Rahvusnõukogu tegutseb Istanbulis ja seda juhib vasakpoolne kristlane George Sabra, kes 1970.a. ühines Süüria Kommunistliku Parteiga. Teised Rahvusnõukogu mõjukamad liidrid on Moslemi Vennaskonnale lähedane intellektuaal, Sorbonne’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Burhan Ghalioun ja kurdi päritolu ajalooprofessor Abdulbaset Sieda. Valdav osa kurde on aga ühinenud Rahvusnõukogust eraldi tegutsevasse Kurdi Ülemnõukogusse, mis on tihedates sidemetes kurdi liikumistega Iraagis ja Türgis.

Rahvusnõukogu kõige mõjukam organisatsioon on aga Moslemi Vennaskonna Süüria haru, mis loodi 1942.a. Mustafa al-Sibai poolt ning alates 1964 on tegutsenud põranda all. Nende kõige tuntum liider on Londonis elav islamiliikumise veteran ja eksliider Ali Sadreddine al-Bayanouni. Alates 2010 juhivad organisatsiooni tehnokraadid Mohammad Riad al-Shaqfeh, Mohammad Farouk Tayfour ja Mohammad Hathem al-Tabshi, keda kutsutakse nende ühise päritolulinna järgi Hama triumviraadiks. Arvatakse, et nad esindavad Vennaskonna mõõdukamat tiiba, kes on võimelised koostööks teiste opositsiooniliste jõududega. Moslemi Vennaskonna tugipunktid Süürias ongi Hama, Homs ja Damaskus. Süüria Rahvusnõukogu moodustab koos kohalike koordinatsioonikomiteede ja Vaba Süüria armeega Süüria Revolutsiooniliste ja Opositsioonijõudude Rahvusliku Koalitsiooni, mille peasekretär on Anas al-Abdah. Samas ei esinda koalitsioon kahtlemata kõiki Assadi režiimiga opositsioonis olevaid rühmitusi.

Alates 2013.a. juulist juhib koalitsiooni mõjukasse Shammari hõimu kuuluv jurist Ahmed Jarba, kellel on head suhted Saudi Araabiaga ja kes vahetas välja seni koalitsiooni juhtinud mõõduka islamivaimuliku Moaz al-Khatibi. Jarba võitis valimistel Katari poolt toetatud ärimeest Mustafa Sabbaghi. Katar oli esimene araabia riik, kes tunnustas Süüria opositsiooni diplomaatiliselt. Opositsiooni on diplomaatiliselt tunnistanud veel Liibüa. Mõjukaid naftamonarhiaid ühendav Pärsia Lahe Koostöönõukogu on opositsiooni tunnustanud Süüria rahva seadusliku esindajana nagu ka Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit. Koalitsiooni asepresidentideks on Assadi režiimi poolt vangistatud opositsioonipoliitikud: ärimees Riad Seif ja opositsioonilise nasseristi Jamal al-Atassi (1922-2000) tütar Suhair al- Atassi. Jamal al-Atassi  oli mõjukas baathistlik poliitik, kes sattus aga 1970-tel aastatel Hafez al-Assadiga vastuollu ning kujunes režiimi ägedaks kriitikuks. Märtsis 2013 valis opositsioon peaministriks kurdi päritolu ärimehe Ghassan Hitto, kes on Ameerika Ühendriikide naturaliseerunud kodanik. Ghitto valimine põhjustas aga opositsiooni hulgas tugevaid käärimisi, teda peeti liiga lähedaseks Katarile ja Moslemi Vennaskonnale, mistõttu astus ta juba juulis ametist tagasi.

Relvastatud vastupanugruppidest ühendab Rahvusliku Koalitsiooniga liitunud Vaba Süüria armee mõõdukamaid ja sekulaarsemaid opositsionääre ning sinna kuulub mõnede ekspertide hinnangul umbes 80 000 võitlejat. Vaba Süüria armeed juhtinud pooli vahetanud ohvitserid – endine Süüria õhujõudude kolonel Riad Mousa al-Asaad ja 2012.a. tuli tema asemele tulnud elektroonikust brigaadikindral Salim Idris, kes on väljaõppe saanud Saksamaal ja kes võiks sõjaväejuhina olla rohkem vastuvõetav lääneriikidele, kuigi ta on nõudnud poliitiliste kõneluste eeltingimusena relvade saatmist ülestõusnutele. Relvastust on saadud nii sõjasaagina Süüria armeelt kui ka mustalt turult. Relvade vahendamises Süüria opositsioonile on kahtlustatud Saudi Araabiat ja Liibüat. Islamiäärmuslaste ja salafistide põhiline jõud on Jabhat al-Nusra (Suur-Süüria Rahva Toetusrinne), keda on süüdistatud ka koostöös al-Qaedaga. Arvatakse, et Jabhat al-Nusra koondab umbes 6000 võitlejat ja tema liider on väidetavalt Iisraeli poolt okupeeritud Golani kõrgendikelt pärit Abu Mohammad al-Gholani. Liikumise eesmärk on kehtestada Süürias pan-islamistlik islami kalifaat ja šariaadi õigus. Peale nende tegutseb Süürias veel teisi islamiäärmuslikke gruppe, millest mitmed lisaks Jabhat al-Nusra‘ le on USA riigidepartemangu poolt kantud terroristlike rühmituste nimekirja.

Maailm on väsinud sõdimast. Ameerika Ühendriigid on lootnud, et ehk vaibub kodusõda iseenesest ja nad ei pea sõjaliselt sekkuma. Iraagist ja Afganistanist saadud kogemused ei toeta välist sekkumist, sest sõjalise interventsiooni hind on kõrge. Rahvusvaheline sekkumine Süüria sündmustesse on olnud takistatud erinevatel põhjustel. Lisaks Assadi režiimi toetavate Venemaa ja Hiina vastuseisule, ei usalda ka Ameerika Ühendriigid Süüria opositsiooni ja kardavad ameerikavaenuliku islamirežiimi tekkimist. Viimase keemiarünnaku järel lubas president Obama mässulistele abi saata, jättes küll täpsustamata, milline see abi võiks olla. Kindlasti võib oodata abi suurendamist opositsioonile, kuid väline sõjaline sekkumine eeldab ikkagi ulatuslike massirepressioonide jätkumist ning ka sel juhul võib tegemist olla Liibüa-laadse toetusoperatsiooniga, mis välistab otsese sõjalise sekkumise.

Kodusõda Süürias: kes on ohvrid?
Autor: Osama Hajjaj, Cagle Cartoons, Abu Mahjoob Creative Productions
http://www.truthdig.com/cartoon/item/syrian_civil_war_20130626/

Advertisements

26 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    aug. 26, 2013 @ 12:00:03

    Vähemusgrupp, kes moodustab Süüria elanikkonnast umbes 3-5%, on kurdid. Bashar al-Assad viis 2012.a. suvel väed Süüria Kurdistanist välja, jättes alad Kurdi Ülemnõukogu kontrolli alla, mistõttu on spekuleeritud võimalusega, et sekulaarsed kurdid võivad hakata toetama Assadi, lootuses saada vastutasuks autonoomiat. Lisaks muule on kurdivaenulik naaberriik Türgi olnud üks Süüria opositsiooni kindlamaid toetajaid.
    http://www.hurriyetdailynews.com/from-threat-to-dialogue-before-the-syrian-kurds.aspx?pageID=449&nID=51709&NewsCatID=428
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/sergei-stadnikov-suuria-ummikseis-keemiarelva-kasutamisest-kurdidele-autonoomse-rajooni-lubamiseni.d?id=66638343

    Vasta

  2. personainfieri
    aug. 26, 2013 @ 16:16:56

    Hagel Süüria ründamisest
    http://news.yahoo.com/u-only-act-syria-international-community-hagel-115800238.html
    “The United States would only take action on Syria in concert with the international community and with legal justification in response to the alleged chemical weapons attacks in Damascus, U.S. Defense Secretary Chuck Hagel said on Monday.”

    Vasta

  3. personainfieri
    aug. 27, 2013 @ 22:31:51

    Süüria puhul on Lääs kenasti kahvlisse asetatud ja olukord meenutab väga 2003.a. olukorda Iraagi ümber. Ähvardused jõudu kasutada on õhus, oodatakse ÜRO relvastuskontrolli aruannet. Sisuliselt vale sammu Assadi poolt, millele ei saa reageerimata jätta
    Kui nüüd jätta keemiarünnakule reageerimata, siis annab see Assadile vaba tee keemiarelvade edasiseks kasutamiseks ja opositsiooni vägivaldseks mahasurumiseks. Assadile antav sõnum oleks – mis nad ikka teevad. Reageerimine lööks aga maailmakorra põhjalikult segamini. Juba ÜRO JN loa hankimine on Venemaa ja ilmselt ka Hiina vasatuseisu tõttu keeruline. Nii et tuleb leida paljusid osapooli rahuldav kompromiss või siis kasutada Kosovo-Iraagi mudelit, kus operatsiooni seadustav mandaat hangitakse tagantjärele.
    Kui ÜRO missioon aga vajalikud tõendid hangib, siis võib JN mandaat ka kergemini tulla.
    See ÜRO ekspertide tulistamise intsident võib küll väga hästi olla opositsiooni provotseeritud, sest nemad on huvitatud Lääne sekkumisest..
    http://www.cbc.ca/news/world/story/2013/08/23/f-syria-conflict.html
    Obama oli Bushi ja tema Iraagi avantüüri üks ägedamaid kriitikuid, mistõttu on tal raske astuda sama reha otsa kui tema eelkäija. Samas reageerimata jätta eelpool kirjeldatud põhjustel ka ei saa. Midagi tuleb teha. Kõige tõenäolisem variant on mingi Liibüa-laadne karistusoperatsioon. Kas siis rünnatakse mingisuguseid sõjalise objekte, et näidata – me ikkagi reageerisime! või antakse opositsioonile õhutoetust ja sekkutakse pikemalt. Iraagi-laadset maismaaoperatsiooni vaevalt, et soovitakse.
    Süüria olukord on ka keeruline, kuna on arvukad grupid, keda islamistide võimuletulek suurt ei vaimusta – alaviidid, kurdid, tegelikult ka kristlased ja liberaalne intelligents, kes on küll Assadiga opositsioonis, aga vaevalt, et neile islamistid meeldivad. Võib tekkida midagi Egiptuse taolist, kus suur osa rahvast tahab ühte, aga see on jälle teistele (keda pole mitte vähe) vastuvõetamatu.
    http://www.cbc.ca/news/interactives/syria-dashboard/index.html

    Vasta

  4. huviline
    aug. 28, 2013 @ 14:07:23

    Variante, kuidas seadustada (õigustada) oma ebaõiget käitumist, kas tagantjärgi või rünnaku hetkel ex ante, on alati rohkem kui kaks. Arvatavasti on ka Süüria ründamise kaalumisel mitmeid variante sõjategevuse alustamise otustamiseks. Iseenesest ei peaks see meid murelikuks tegema, täiesti võimalik, et ka Eesti veterandid saavad uues sõjas harjutada. Uus maailmakord, mis sai alguse vana vastasseisu lõppemisega ühe müüri langedes, jätkub selles mõttes traditsiooniliselt, et sõja keelamise pakti kehtides peetakse sõdu sama edukalt edasi kui enne sõja keelamise pakti kehtestamist. Olukord erineb eelnenud olukordadest (Kosovo, Iraak, Afganistan, Liibüa), kuna kõik olukorrad eeldavad individuaalset lähenemist. Viimasel ajal on olnud uudiseid droonide edukast kasutamisest. Täiesti võimalik, et ka Süürias teeb üks droon kogu dilemmale lõpu.

    Vasta

  5. personainfieri
    aug. 28, 2013 @ 18:14:27

    “Eesti veterandid saavad uues sõjas harjutada.”

    Kuna moodne sõda on õhusõda, jääb Eesti veteranidel harjutusväljakuid aina vähemaks. Meil pole õnneks või kahjuks neid aparaate, millega uue ajastu indigo- ja kristallilapsed sõdivad.

    Vasta

  6. huviline
    aug. 29, 2013 @ 08:57:41

    Süüriaga seoses käis meediast läbi uuudis, et põgeniketulvas on ära liikumas1 miljon last. See on märkimisväärne number ja isegi kui uudisest pool tegelikusele peaks vastama on tegemist suurema laste ristiretkega kui teise maailmasõja ajal (ema Courage; B.Brecht) Poolas. Millised hoovad maailmas suudaksid ära hoida selliste situatsioonide tekkimist? Igatahes mitte valitud suund.

    Sõda on mh ka kupulaskmine, millega katku ei ravi, vast leevendab. Selle katku ravimine selliste projektide abil, nagu linnateatri peanäitejuht loodab filmimisega saavutada (1944) kui sõjavastase filmiga, jätab kaugele maha valu, mis kaasneb laste ristiretkega. See käib maa peal, on alati käinud. Vaja oleks üht; kuid seda pole. Sellele pole tähelepanu pööratud. Me oleme Ühest kaugel.

    Vasta

  7. Jolli
    aug. 29, 2013 @ 10:31:25

    Ma olen tähele pannud, et need kes karjuvad, et näete ju, inimesi tapetakse, miks midagi ei tehta? ja need kes karjuvad, et kuradi mõrvarid… on sageli ühed ja samad inimesed. 🙂
    Lihtsalt neid mõtteid avaldatakse eri kommentaarides. See ei puutu muidugi siia kommentaariumi, ühes teises kohas jäi silma.
    Eks selle patsifismusegagi on lood, nagu burksiputka ees.
    Kuni pätilt pole vastu nina saadud, ollakse suured patsifistid ja vägivallatu tee pooldajad. Kui aga au ära alandatakse ja vastu nina saadakse, minnakse trenni :=)

    Vasta

  8. personainfieri
    aug. 29, 2013 @ 15:10:25

    Laste ristisõda on ajalooline fakt 13.sajandist
    http://et.wikipedia.org/wiki/Laste_ristis%C3%B5da
    Seda motiivi on kasutanud paljud, Vonnegut näiteks. Päris kindlaid tõendeid, et see aset leidis, siiski pole.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Children_crusade

    Vasta

  9. huviline
    aug. 29, 2013 @ 15:19:56

    “Ema Courage ja tema lapsed” on teisest ooperist, sellist rumalust nagu Vonnegut´il sealt ei leia. Laste ristiretk ei ole laste ristisõda. 🙂

    Vasta

  10. personainfieri
    aug. 29, 2013 @ 15:21:04

    Vasta

  11. personainfieri
    aug. 30, 2013 @ 20:53:20

    John Kerry
    http://www.theguardian.com/world/middle-east-live/2013/aug/30/syria-us-military-britain-live
    • Kerry speaks a day after UK bows out of coalition
    • Attack ‘killed 1,429, including at least 426 children’
    • Secretary of state ‘more than mindful’ of Iraq
    • US war plan appears to advance without key ally
    • Assad blamed in incendiary bomb attack on schoolyard
    • UN weapons inspections said to be completed

    U.S. Government Assessment of the Syrian Government’sUse of Chemical Weapons on August 21, 2013
    http://www.usatoday.com/story/news/politics/2013/08/30/kerry-syria-chemical-weapons-obama/2742369/

    Vasta

  12. personainfieri
    aug. 31, 2013 @ 10:55:45

    Ühe araabia vanasõna järgi on nende maailma süda Süüria (sügav ohe!) ning pea Egiptus (veel üks ohe!). 🙂
    http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/andrei-hvostov-egiptus-teotahteliste-lollide-polugoon.d?id=66619339

    Vasta

  13. personainfieri
    sept. 01, 2013 @ 09:53:04

    Obama to seek Congress vote on Syria military action
    http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-23916752
    Kui Kongress on vastu, siis on mugav lubadusest vastast karistada taganeda. Probleem on siis lihtsalt see, et juhtub sama, mis Saddamiga – vastane muutub enesekindlaks, käsitleb mittereageerimist nõrkusena ja teeb jälle mingi sigaduse, arvestamata, et järgmisel korral enam andeks ei anta.
    Mõned vabariiklased (J.McCain, L.Graham) on hoopis USA tugevama sekkumise poolt. Prantsusmaa, kes on toetanud karistamist, parlament arutab Süüria olukorda samuti järgmisel nädalal.
    Iseenesest tuleks ära oodata ÜRO raporti valmimine, milleks läheb mõned kuud aega. See annab ükskõik milliseks tegevuseks lihtsalt tugevama argumendi.
    Obama sõnavõtust tuli küll selge sõnum, et sõda pidada ei taheta. Iisraelil pole samuti Süürialt midagi saada. Golani kõrgendikud on nende käes. Kui võimule tulevad islamistid, siis äkki tahavad tagasi. Assad on neile mugav vastane, milleks peaksid nad taotlema režiimi muutust? Ega nad lollid ei ole.

    USA luureraport sedastas:
    1) The attacks killed 1,429 people, including 426 children
    2) Syrian military chemical weapons personnel were operating in the area in the three days before the attack
    3) Satellite evidence shows rockets launched from government-held areas 90 minutes before the first report of chemical attack
    4) 100 videos attributed to the attack show symptoms consistent with exposure to a nerve agent
    5) Communications were intercepted involving a senior Damascus official who “confirmed chemical weapons were used” and was concerned about UN inspectors obtaining evidence

    Vasta

  14. personainfieri
    sept. 01, 2013 @ 17:16:13

    Miks Obama meelt muutis?
    The White House walk-and-talk that changed Obama’s mind on Syria
    http://firstread.nbcnews.com/_news/2013/08/31/20273128-the-white-house-walk-and-talk-that-changed-obamas-mind-on-syria?lite

    Vasta

  15. personainfieri
    sept. 02, 2013 @ 16:55:14

    Erinevad huvigrupid USA Kongressis Süüria ründamise osas:
    http://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2013/09/01/the-5-ways-that-congress-is-splitting-on-syria/?clsrd
    Obamal pole Kongressi toetuse saamine lihtne, sest paljud on vastu või siis kõhkleval positsioonil. Hääletuse tulemus võib vabalt kujuneda sarnaseks Suurbritanniaga.
    1. Kõige suurem huvigrupp on nn “soo” ehk kõhklejad, kes mõistavad Süüria tegevuse hukka, kuid soovivad rohkem tõendeid ning põhjalikku debatti, enne kui otsus vastu võetakse.Tuntumad esindajad: C.Coons (D-Del); A.King (I-Mne); J.Reed (D-RI); J.Flake (V-Az); T.Radel (V-Fla); M.Rogers (V-Mi).
    2. Teine suurem grupp “skeptikud” (pigem vastu) nõuavad, et president tõestaks, et sekkumine on Ühendriikide huvides. Väljendatakse muret islamistide võimuletuleku pärast. Tuntumad esindajad: M.Rubio (V-Fla); L.Alexander (V-Tn); J.Manchin (D-WVa); A.Smith (D-Wash); R.Aderholt (V-Ala).
    3. Suuruselt kolmas grupp on “Assadi karistajad” ehk need, kes soovivad kohest tegutsemist ja peavad Kongressiga nõupidamist mittevajalikuks. Tuntumad esindajad: N.Pelosi (D-Ca); S.Hoyer (D-Md); B.Nelson (D-Fa); B.Menendez (D-NJ); C.Levin (D-Mich); E.Engel (D-NY); J.Isakson (V-Ga); P.King (V-NY). Suures osas liberaalsemad demokraadid.
    4. Olemas on ka “sõjavastased”, mis ühendab nii konservatiivseid Teepartei taustaga vabariiklasi, kus on tugevad isolatsionalistlikud tendentsid ja kõige vasakpoolsemaid demokraate. Tuntumad esindajad: J.Amash (V-Mi); S.Rigell (V-Va); R.Paul (V-Ky); J.Moran (V-Ks); J.Inhofe (V-Okl); Ch.Rangel (D-NY). Viimane neist on vasakpoolne kongresmen, kes soovib sõjaväekohustuse taastamist USA-s, k.a. naiste arvelevõtmist. J.Amash on palestiina-süüria päritolu kristlane.
    5. Siis on olemas veel “pistrikud”, vabariiklased J.McCain (V-Az) ja L.Graham (V-SC), kes on tuntud sõjapooldajad ning soovivad USA suuremat sekkumist Süürias. See grupp pole eriti suur, kuid häälekas.

    Vasta

  16. huviline
    sept. 04, 2013 @ 21:04:42

    Süüria sõjaga seoses saab üha selgemaks, et maailma suured mõjutajad pole kunagi tõsiselt mõtelnud muutuste peale. Kõik ühiskondlik-poliitilised jõud maailmas, kellel on vähegi peale hakkamist (Urmas Paet), avaldavad arvamust, et Süüriat tuleb karistada rahvusvahelistes suhetes ainsal sobivalt viisil – sõjaga -, keegi ei mõtle selle peale, mis põhjendustel tekkib ühel rahval (koalitsioonil) õigus teist rahvast karistada.
    Siin on vastuolu süü põhimõttega. Süü põhimõtte järgi karistatakse vastavalt teole, süü alusel, kui isik on antud teo toimepanemises süüdi, millise otsuse langetab erapooletu otsustaja (kohus) tõendite alusel.
    Selleks tuleks süüdlane toimetada Rahvusvahelise kriminaalkohtu ette, milline lahendusvariant võib olla mõlgub ka USA meeles. Küsimus on kuidas Assad kätte saada, aga see ei tohiks võimatu olla.

    Vasta

  17. personainfieri
    sept. 05, 2013 @ 08:42:21

    Üldiselt on nii, et kui pannakse toime kuritegu, siis toimub kõigepealt juurdlus, siis kohus ning alles lõpuks järgneb karistus. Poliitikas juhtub tihtipeale täpselt vastupidi – kõigepealt karistatakse, siis toimub kohus ning lõpus viiakse läbi juurdlus, kas süüdistus oli ikkagi vettpidav. 🙂
    Ma ei näe vajadust kiireks reageerimiseks Süüria juhtumil. Ei pea kohe ja igaks juhuks karistama. Parem on oodata ära ÜRO ekspertide tulemused – see ei võta väga kaua aega, mõned nädalad – ja reageerida siis, sest see annaks aktsioonile suurema legitiimsuse ja ka suurema toetuse. Kiire ja kaudsete tõendite abil läbiviidud rünnak suurendab hoopis toetust Assadile.
    Ma ei ole ka väga veendunud, et ameeriklasi survestab praegu Iisrael, vaid opositsiooni toetavad Saudi Araabia ja Türgi.

    Vasta

  18. huviline
    sept. 05, 2013 @ 10:23:05

    Tundub, et siin on kaks levelit, mida omavahel päristelt lahus hoida ei saa, sest levelite vahel on mänguruumi (võistlevus). Esimene piirkondlik tasand koosneb Süüriaga külgnevatest naabritest (Liibanon, Türgi, Jordaania, Iraak), kellel on probleemid põgenikega ja oht saastumisele, ja lähinaabrid (Iraan, Israel, Egiptus, Saudid, muu araabia, Kreeka). Teisel tasandil maailma suured mõjutajad (USA, Venemaa, Hiina, ÜRO JN, IMF, Haagi kohus, religioonid).
    Mida otsustajad erinevatel tasanditel endale oluliseks peavad, see peaks määrama Süüria arengud. Üsna tõenäoline, et Assad (või tema vend) viiakse kohtu ette. Globaalse mõttes on “uus maailmakord” ennast ammendanud väga kiiresti võib-olla väga kiire tehnika arengu tõttu (IKT sektoris) või muust tegurist mõjutatuna. Otsustajatel on kitsas käes igal tasandil, sest nad ei näe mis võiks aidata (nad ei teadvusta endale süü põhimõtet). Lahenduseks võiks olla kahju tekitamise ja ohu tõrje uut moodi mõtestamine, mis tähendaks inimõiguste vanal moel tõlgendamise lõpetamist.

    Vasta

  19. ckrabat
    sept. 07, 2013 @ 13:32:46

    SYRIA: NATO’s Next “Humanitarian” War?
    http://www.globalresearch.ca/syria-nato-s-next-humanitarian-war/29234

    Vasta

  20. ckrabat
    sept. 07, 2013 @ 20:08:49

    Kongress kipub Süüria ründamisele ei ütlema.
    Where Congress stands on Syria
    http://www.washingtonpost.com/wp-srv/special/politics/where-lawmakers-stand-on-syria/

    Vasta

  21. ckrabat
    sept. 08, 2013 @ 10:23:00

    Vasta

  22. personainfieri
    sept. 10, 2013 @ 12:55:41

    Human Rights Watch: keemiarünnaku tõenäoline süüdlane on Süüria valitsus
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/human-rights-watch-keemiarunnaku-toenaoline-suudlane-on-suuria-valitsus.d?id=66713439

    Attacks on Ghouta
    Analysis of Alleged Use of Chemical Weapons in Syria
    http://www.hrw.org/node/118725/

    Vasta

  23. personainfieri
    sept. 10, 2013 @ 20:24:02

    Vasta

  24. personainfieri
    sept. 16, 2013 @ 19:19:17

    ÜRO inspektorite raport:
    http://www.un.org/disarmament/content/slideshow/Secretary_General_Report_of_CW_Investigation.pdf
    Otsus:21.augustil toimus Ghouta piirkonnas ulatuslik keemiarünnak (närvigaas sariini kasutamisega), mille tagajärjel sai kannatada tsiviilelanikkond, sh lapsed. ÜRO missiooni põhieesmärk oli keemiarünnaku tuvastamine ning raportist ei selgu, enim huvitanud küsimus, ehk kes on süüdi?
    ÜRO peasekretär tervitab Süüria ühinemist keemiarelvade keelustamise konventsiooniga ning USA-Venemaa kokkulepet keemiarelvade üleandmiseks rahvusvahelise kontrolli alla Süürias.

    Vasta

  25. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

august 2013
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: