Neukkud ja nende kolm sammast II

@jolli&ckrabat

Viimasel ajal võib meedias tihtipeale kohata lugusid, mis ülistavad elu Nõukogude Liidus. Sarjade kaupa ilmavad neukkunostalgiast nõretavad lood, mis esitavad absoluutse tõe pähe, et Nõukogude Liidus oli elu parem kui Euroopa Liidus. Nagu kommentaaridest selgub, on paljudel vanematel inimestel (eeldusel, et tegemist ei ole provokaatoritega) tugev kalduvus ajude lupjumisele ja neukkunostalgiale. Nende meelest oli “elu NSVL ajal inimväärsem, inimesed naeratasid, muresid oli vähem, lapsed olid normaalsed, tervishoid toimis ja kõigil oli katus pea kohal.” Vanematel inimestel on kindlasti raske oma noorusaega maha kanda ja sellepärast unistavad nad ajast kui “naised olid nooremad ja armastasid tasuta.” Kui ühes telesaates tehti küsitlus, soovis enamus tagasi elu Nõukogude Liidus. “Kord olevat olnud majas!” teadsid nostalgitsejad. Saade tutvustas kasvavat trendi, mis soosib idiootsust, riigisõltlust, orjamentaliteeti ja demokraatliku riigikorra vastasust.

Nooremad peavad meie praeguseid supermarketeid, milles kaupa maast laeni, ja turul pakutavaid uusi kortereid normaalseks, kuid unistavad, et N.Liidus saaks kõike seda head samamoodi nagu praegu, aga odavamalt või lausa tasuta. Võtke mõni majandusaabits lahti ja lugege sealt peatükki: võimaliku tootmise piir. Tervet neukkuliitu iseloomustas ülearendatud sõjalis-tööstuslik kompleks, kus ressurss suunati tarbekaupade tootmise asemel relvade tootmisesse. Riik oli ju tähtsam kui inimene. Kui prioriteetselt toodetakse ühte kaupa, siis ei saa enam toota teist, sest ressurssi ei jätku. Näiteks tootes palju kahureid, ei suudeta enam toota võid. Selletõttu ei olnud ka normaalset tarbekaupa, vaid valitses defitsiit. Otsige üles defitsiidi mõiste ja lugege seda mõtestatult. See oleks midagi sellist, kui noorem generatsioon saaks oma nutitelefonidest ainult unistada ja vaid mõni üksik õnnelik koolis, kellel välismaal sugulasi või siis isa meremees, tooks teile sellise. Siis käiks pool kooli seda vaatamas ja teil oleks kohe uhkem tunne. Nüüd aga peate koguaeg uuema mudeli ostma, et sõpradele muljet avaldada.

Vanad peerud muidugi igatsevad kunagist üliinimese või staaristaatust tagasi, mille tagasid teksapüksid või välismaa makk, mis tekitab valemälu ja nostalgiat. Seesama generatsioon on valmis üksteist kasvõi maha tapma, kui poes tuleb müügile tuhandekrooniseid televiisoreid – nõukogude inimese refleksid on visad kaduma. Paljud virisevad, et mis sellest kasu, kui raha ei ole, aga kaupa on? See on muidugi hea näide primitiivse inimese demagoogiast. Raha võib ju koguda – näiteks tööle minna. Keegi ei taha tööle võtta? Mis siis ikka, ehk tuleks siis mõelda selle peale, et ise endale ettevõte teha, millega inimene annab endale ise tööd. Sellega ei saa ka hakkama? Äkki peaks siis enesele otsa vaatama, miks ollakse selline, kes ise tööd teha ei oska ja keda keegi tööle võtta ei taha? Äkki ei viitsinud koolis õppida? Luuseritel on muidugi alati teised süüdi, sest see vabastab ju isiklikust vastutusest. Samal põhjusel soovitakse ka tagasi nõukogudelikku karjaühiskonda, sest siis vastutas alati keegi teine. Isegi mõtlema ei pidanud ise, partei mõtles sinu eest!

Neukkukommentaarides õhatakse aja järgi, kui ENSV olevat olnud elatustasemelt esimene Nõukogude Liidus, aga mis praegu olevat, Euroopa Liidu viimane! Niiviisi väites tahetakse vist ära unustada, et kui kellelgi oli võimalik külastada Soome riiki raudse eesriide taga, siis juba sealne kaubaküllus ei lasknud millegi poolest oletada, et me olnuks toona esimesed ka Euroopas, kuigi ühte kuuendikku planeedist kõik kartsid. Pigem üritati sugulastele näitamiseks osta kaasa närimiskummi ja purgiõlut. Nii said ka sugulased osa “roiskuva kapitalismi” imedest, nagu välismaised kilekotid, nätsupaberid, tühjad õllepurgid või sadamast kaasa krabatud soomekeelne reklaamkirjandus. Väide tänasest Eestist kui Euroopa viimasest on loomulikult neukkust väitjate eneste luul. Viimased ei ole me enam isegi €urotsoonis, rääkimata tervest Euroliidust, kui võtta arvesse kohustusi riiklikke laene võtnud Euroopas.

Eurostati andmetel on Eesti riigvõla tase suhtena SKP-sse Euroopa madalaim (10%). Teist-kolmandat kohta jagavad Bulgaaria (18%) ja Luksemburg (22.4%). Võlatabeli tipus on aga nn. Vana Euroopa riigid, nagu Kreeka (160.5%), Itaalia (130.3%), Portugal (127.2) ja Iirimaa (125.1%), kelle murettekitavast seisust oleme vist piisavalt kuulnud. Võrdluseks ka meie lähinaabrid – Soome (54,8%), Rootsi (39,4%), Läti (39,1%) ja Leedu (40,8%). [2013 kv. I, Eurostat]. Isikliku Ford Sierraga sõitev mees võib varasid ja kohustusi arvestades olla varakam kui rikkana tunduv naabri-Juhan, kelle liisingumersule Haldur ja Täitur ühel ilusal päeval maksmata arvete pärast järele tulevad ja Juhani jalameheks jätavad. Õnneks on meie pealinnas, ilmselt esimesena Euroopas, võlamiljonäridele juurutatud taskukohane tasuta ühistransport.

Mõni kavalam neukku väidab muidugi kohe, et riigi võlg on jah väike, aga vaadake palju inimesed võlgu on! Ilmselt siis tahetakse isiklikku elustiili ka riigile peale sundida, las laenab ka riik ennast lõhki! Tegelikult said ju väga paljud neukkud erinevaid teid pidi nende valdusesse sattunud nõukaaegseid paneelmajade kortereid kollaste kaartidega erastada, muutudes niimoodi taastatud Eesti Vabariigis kinnisvaraomanikeks, samal ajal kui tänased noored peavad omale elamispinna ostma vabalt turult ja selleks kolmkümmend aastat panka orjama. Täpselt samasse kategooriasse kuuluvad ka arvutused, palju oli võimalik palga eest osta ENSV-s ja palju on võimalik osta pensioni eest nüüd. Vaikides tahetakse mööda minna faktist, et “omal ajal” kehtis siseriiklikult kasutatav rubla, kuid välisraha ehk nn. “valuuta” omamine oli aga lihtsurelikule kriminaalkorras karistatav. Tänaseid pensione makstakse aga toonase NB! nõukogudeliku tööpanuse eest justnimelt vabalt konventeeritavas rahas Euros, mille eest saab osta piisavalt purgiõlut, nätsu, kilekotte ja teksapükse. Ole ainult mees ja too supermarketist koju. Seda pensioniteks makstavat raha kogutakse aga maksutuludena tänastelt vabal turul konkureerivatelt töövõtjatelt, aga töötamine konkurentsiühiskonnas ei meenuta millegagi aega, kui neukkulegendi järgi “kõigil oli töö”, vahel ka koos viinapudeliga.

Nõukogude inimest ehk neukkut iseloomustavad ka tänasel päeval teatavad tunnused ja ihalused, millest oli juttu selle loo esimeses osas: riik olgu paks; ordnung olgu majas; naabri-Juhan ei mölise. Neile kolmele sambale on ehitatud neukkude kogu elufilosoofia. Ühelt poolt tahetakse saavutada Lääne elatustaset, kuid tehes tööd nagu Nõukogude Liidus. Kuna eestlased on end tšehhide järel teisele kohale joonud, siis elatakse hoopis teises dimensioonis, millest välja kukkudes võib elu päris masendav tunduda. Ivaril nõukogude armeest juhtus selline ühest dimensioonist teise sattumine, et ükskord pohmas peaga avastas ta end NATO riigist ja siis tekkis tal selle peale selline must masendus, et ei aidanud enam isegi pealejoomine. Neukkud on kollektiivsed olendid, mistõttu on neile iseloomulik individuaalsete saavutuste vihkamine. Sotsialismuse ideaal on égalité (võrdsus), mis on kaasa toonud ühiskondliku nivelleerimise. Kui keegi tundub neukkude jaoks liiga tark, edukas või haritud, siis kuulub ta automaatselt hukkamisele. Kuidas nii võib? Miks ta ei või olla sama loll kui meie? Kuidas ta julgeb meist erinevalt mõelda? Kuidas ta julgeb ise teha? Selliseid tuleb karistada – hüüab lollide koor! Parem, kui kõik inimesed on ühtemoodi ja neid on võimatu hallist massist eraldada.

Rahulolematus ja masendus on kindlasti millegi tagajärg, kuid pigem tuleks mõelda selle peale, kuidas selliseid kibestunud inimesi aidata? Ega see ei olegi hästi võimalik, sest probleem peitub sageli neis enestes, mitte oludes nende ümber. Kindlasti on üks suur probleem harimatus. Ma ei häbene seda välja ütelda ja ei kavatse ka olla taktitundeline. Harimatu inimene ehk loll teeb oletusi elu kohta enesele kättesaadava teabe põhjal. Paraku on aga seda nii karjuvalt vähe ja mitte sellepärast, et keegi informatsiooni kusagil salakambrites kinni hoiab, vaid sel lihtsal põhjusel, et vähe on omandatud teadmisi. Niisiis otsustab rumal väga ebatäieliku informatsiooni alusel, teeb valedest eeldustest valesid järeldusi ja jõuab ikka ja alati tulemusele, et süüdi on keegi teine. Ehk aitaks maailma mõtestamisel mõne raamatu läbi töötamine? Ise õppida on keeruline, selge see. Vanem inimene juba heameelega kooli ei lähe nagu seda paljukirutud Läänes üha sagedamini kohtab, sest see käib au pihta. Aga mida siis teha? Vinguda ja viriseda? Eks see ole lihtsam tõesti.

Neukkusid võib võrrelda koduloomadega, kes on muudetud inimesest sõltuvaks ja nad ei oska ega suuda enam vabas looduses iseseisvalt toime tulla. Ka neukkud on muudetud riigist sõltuvaks ja nad ei suuda ettevõtlust arendada, sest neil puudub selleks vajalik initsiatiiv. Nii sünnivadki riigisõltlased. Mõned on väitnud, et meie lood neukkudest on solvanud neid ja suurt osa Eesti rahvast. Järelikult on need neid kuidagi puudutanud. Äkki on vaadatud peeglisse ja saabunud on äratundmishetk? See ei ole üldsegi halb. Selleks, et edasi minna, tuleb fikseerida tasand, kus parajasti ollakse. Kui aga elatakse enese loodud virtuaalmaailmas, mis ei vasta tegelikkusele ja siis ühel päeval reaalsus koju kätte tuleb, on masendus kerge saabuma. Neukkujutust ei peaks ennast puudutatuna tundma need, kellele langes osaks raske koorem olla noor Nõukogude Liidus, kasvada karvadesse rollingute või biitlite saatel, kuulata öösel Luksemburgi raadiot või Ameerika häält, või sebida tuttava-tuttava-tuttava vanatädi vennapoja kaudu ABBA ja Boney M-i plaat, Jenkky nätsu või Playboy kapsaks loetud eksemplar. Kelle noorus möödus noortevanglas, Moskva kohviku või Viru hotelli ees jõlkudes või EÜEs hängides ja tsillides ning kes kitarri saatel unistasid salamisi elust vabas Eestis. Alati võib hommikul proteese pestes ja habet ajades vannitoapeeglisse kaeda – kas sealt vaatab vastu Sina ise või hoopis keegi võõras neukku? Niikaua kui iseennast ära tunned, on veel lootust. Valik on, nagu öeldakse, Sinu!

Nõukogude Liidus toodeti tarbekaupade asemel rahuaatomit, riik oli tähtsam kui inimene.

Advertisements

7 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    aug. 15, 2013 @ 21:07:20

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ainult-delfis-esimene-katkend-rahvuskommunisti-raamatust-banaan-oli-nomenklatuuri-privileeg.d?id=66536194
    “Ka võisin riigipühade eel tellida Valge maja sööklast mulle nimelisele lehele märgitud „produktide” hulgast (siig, angerjas, banaanid jt) midagi meelepärast, kusjuures tellimuslehed keskkomitee ja linnakomitee ametnikele olid erinevad. Kõike määras nomenklatuurne kuuluvus. Mina võtsin mäletatavasti „produktid” välja, kuid kolleeg Karl Adamson keeldus sellisest eelisest kategooriliselt. Ikkagi alandav! Tegin seda siis tema abikaasa palvel salaja.”

    Vasta

  2. personainfieri
    aug. 16, 2013 @ 15:07:49

    Vasta

  3. Ivar Nõukogude armeest
    aug. 16, 2013 @ 23:15:58

    Lugejad kirjutavad: “Ei ela Eestis ega tunne Eesti seadusi nii hasti,
    aga kas kirjutise autorit ei saaks kuidagi vastutusele votta inimeste monitamise parast?”
    “10 kop.maksis diisel,20 kop.ben,78 ja 30 kop.ben.93.Kulda võisid juveliirärist osta nii palju,kui jõudsid.Taimed ja loomsed toidud olid ehtsad ja puhtad ja polnud sellel tasuta hambaravil viga midagi.Mul üks plomm püsib siiani aastast 1975.Ja ei maksa alahinnata nõuka-aja töölisklassi,kes selle kunagise võimsa riigi üles ehitasid oma kätega,sõna otseses mõttes.”

    Meil ühel kuuendikust planeedil kehtisid seadused, aga mis nüüd on? Igaüks arvab, mis pähe tuleb. Meie ajal oli üks ja õige arvamus ja kes selle vastu eksis, võeti kohe vastutusele. Meie suurt kodumaad kartsid kõik ja keegi ei julgenud teda mõnitada. Me ju kõik teadsime, et roiskuvas läänes polnud mingeid välismaiseid kilekotte, kõik oli ainult kapitalistide toodetud reklaamides esitatud pettus ja propaganda. Inimesed tulevikuta ühiskonna džunglites ei jaksanud endale süüa osta ning ostsid kassidele ja koertele mõeldud konserve. Ise nägin ühes välismaa filmis, kuidas pensionär endale sellise ostis. Aga nüüd! Kogu aeg käib ajupesu, mille tagajärjel on sinna igasugust prahti kogunenud. Meie ajal ajusid ei pestud ning pead olid nii tugevad ja kivikõvad, et midagi vaenulikku sinna juurde lihtsalt ei mahtunud.
    Ei maksa veel unustada, kus kasvasid üles töölised, kes selle võimsa riigi üles ehitasid – ikka nõukogude armees! Seal kasvasid tõelised mehed, kes olid valmis skoorima 24 tundi päevas, mitte nagu need silguniisad kapitalistide armeest, kes ei jaksa lõuga tõmmata, isegi kätekõverdusi teha ning on meie sündivuse allapoole igasugust arvestust viinud.

    Vasta

  4. Jolli
    aug. 17, 2013 @ 09:14:27

    kellelegi on meeldinud

    1965
    16.08.2013 14:07
    “Kui tänapäeval ostab keegi auto, elamispinna või välismaareisi, siis on see vaba turumajanduse tavalisi episoode – tarbimisühiskonna argipäev. Kui aga keegi sai sellega hakkama nõukaajal, siis inimese positsioon tutvusringkonna silmis tõusis skaalal, millist on tänasesse reaalsusesse raske üle tuua. Tolleaegne inimene ihaleb taga seda staaristaatust, mida pakkus defitsiitse kauba omandamine või osalemine selle jaotuses. Defitsiidi tingimustes üles kasvanud generatsioon on võitluses sajaeuroste televiisorite nimel valmis tänagi üksteist kasvõi maha tapma, kui mõni elektroonikapood pakub toodetele avamishindu – nõukogude inimese refleksid on visad kaduma.” – SUPER!

    Vasta

  5. Ivar Nõukogude armeest
    aug. 17, 2013 @ 12:41:33

    lugeja
    17.08.2013 03:59
    Sa, Ivar NA-st, joo vahem ja tarvita vahem igasugu aineid voi vota kenasti medikamente kui oled puudega (ega ometi leedukad voi aserid sind NA-s kuritarvitanud ja nyyd oled nagu sa oled).
    Ajupesu tehakse enamikes riikides, aga see praeguse Eesti oma on valdavalt lihtsalt halenaljakas ja ebaonnestunud nagu palju muudki.

    Minu magu ja maks töötavad juba 1975.a.-st häireteta ja ma võin vabalt juua selliseid asju, mille peale läänes sündinud oksele hakkavad kui just kõrvu pea alla ei pannud. Sellise raudse organismi pärandas mulle nõukogude armee! Leedukate ja aseritega olid meil nõukogude armees head suhted! Nagu vennad olime! Kõike jagasime.
    Aga ma tahtsin sinult, lugeja, küsida, miks sa kodumaa reetsid ja välismaal elad? Ma pakun, et äkki isegi kusagil kapitalistlikus riigis? Kas sa ikka tead, mida meie ajal kodumaa reeturitega tehti?

    Vasta

  6. Jolli
    aug. 17, 2013 @ 16:25:20

    lugeja:

    “Ja veel üks propagandistlikult esitatud võrdlus Meie “edukusest” euroalas10 % -se võlaga SKP-st.See ongi see sama vaesus,mille meile “kindlustab” valitsus riiklikul tasandil ja millest on sõltuvad kõik need,kes kuuluvad nn. riskigruppi(pensionärid,invaliidid,töö tud,üksikvanemad,paljulapselised pered jne.).Euro-ala riigivõla keskmine on umbes 78% SKP-st.,kust on võetud meil selline enesekindlus ja ressursside olemas-olu,et suudame ilma probleemideta sellist väikest võla-koormust lubada.Võib olla oleks pidanud alustama 150% -st ,et aegamööda koos majanduse arenguga seda võlga vähendada.Praegu on 3/4 elanikkonnast nurka surutud, laenude,võlgade,tervise/olmeprobleemid e, töötuse ja otsese nõutusega tuleviku suhtes.”

    —–
    Mitte võlgu ei tule elada, vaid käivitada ettevõtlus, mis suudaks EKSPORTIDA ja välisturgudel konkurentsi pakkuda. Välisturgudelt tuleb raha riiki sisse, see arendab ka kohalikke firmasid, sest sunnib neid paremaid seadmeid ostma, et konkurentsis püsida. Paremad eksporditulemused tähendavad paremaid seadmeid, rohkem töökohti, palgakasvu.
    Töötajatelt oodatakse omakorda kvalifikatsiooni tõstmist. Ei ole vaja sadat lolli labidameest, las olla parem üks moodsa kopa operaator. Kui sada labidameest ootab omale võimetekohase töö andmist, siis jäävadki ootama. Töö iseloom on muutunud! Loe artikleid targast tööst ja tarkadest töökohtadest.

    Need grupid, keda sa nimetad, muide kuuluvadki juba toetatavate alla.
    Kust tuleb toetusteks vajaminev raha? Ikka ettevõtluses töötavate inimeste maksutuludest.
    Rohkem ettevõtlust = (võrdub) rohkem tööd, vähem TÖÖTUID ja rohkem maksutulu, mida riik saab ÜMBER JAGADA.
    Raha ei teki õhust! Sinu poolt viidatud “Euro-ala riigivõla keskmine on umbes 78% SKP-st.” (tegelikult on see tõusnud juba 92.2%!!) on vastutustundetu LAENAMISE tulemus.

    Mis ajas Euroopa riikide riigivõla nii kõrgeks? Vastan ise- seda tegid KATTETA lubadused oma valijatele. Valiti aga neid, kes ROHKEM LUBASID. Kust raha tulema peaks, millised on KATTEALLIKAD, neid ei huvitanud. Rahaturgudelt laenati raha, see kulutati mitte investeeringuteks, vaid jagati abivajajate vahel laiali. Kas kõik abivajajad seda abi ka tegelikkuses vajasid, ei huvitanud. Peaasi, et hääletavad vastava poliitika poolt.
    Nüüd on pankurid ärevil- laenude andmine on muutunud riskantseks, pole kerge laene (koos intressidega) tagasi saada.
    Intressid tõusevad, laenamine muutub kallimaks. Kallimaks muutub ka tagasimaksete ja intresside tasumine. Kust see raha leida? Tõstetakse makse, kirjutatakse rohkem trahve välja. Eelarvest jääb üha väiksem osa siseriikliku heaolu tagamisele ja üha rohkem tuleb pankadele tagasi maksta. Tupiktee või mis?

    Vasta

  7. Jolli
    aug. 20, 2013 @ 10:48:45

    Neid negatiivseid kommentaare meediaväljaannete veebiartiklite alla kirjutab üks uus tõug, neukkud. Neukkusid ei tuleks mitte lugeda eestlasteks, kuigi nad kasutavad kirjutamiseks ka sageli vigast eesti keelt, ega ka mõne muu rahvuse esindajateks, vaid ongi selline uus rahvus- neukkud. Nõukogude rahvana välja aretatud etnos, kes sattus peale Nõukaliidu lagunemist suurde segadusse ja trambivad nüüd ringi, nagu zombid Hollywoodi õudusfilmidest. Nagu oleks inimene, aga lähedalt vaadates ei ole seda.
    Ma ei ole kindel, et peaks nende kommide peale erutuma. Kas on ikka viisakas erutuda haige inimese kliinilise haiguspildi peale? Isegi kui selline solvab, ilastab, sõimab ja lõugab.

    🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

august 2013
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: