Kes peaks rahastama maailmavaadet II

@ckrabat

Mõnede põhiliselt vasakpoolsete intellektuaalide eestvõttel käivitunud Rahvakogu initsiatiiv on jõudnud staadiumisse, kus sõelutakse välja ettepanekud, millega üritatakse jõuda seadusandjateni ning õigustada kodanikuinitsiatiivi olemasolu. Rahvakogu seisab valiku ees, kas toetada populistlikke otsuseid, mis paljuski tuginevad emotsioonidele ning suurendada institutsionaalset populaarsust või pürgida ratsionalistlike ning argumenteeritud lahenduste poole. Üks käsitletavatest teemadest on erakondade rahastamine, mis plahvatas leegina peale Reformierakonnaga vastuollu sattunud poliitiku Silver Meikari avaldust erakonnas kasutatavate rahastamisskeemide kohta. Meedia tähelepanu alla sattunud rahastamisskandaal aga asetas erakondade rahastamisega seotud probleemid kõverpeeglisse. Totaalne meedia annab kõverpeeglite abil tegelikust olukorrast moonutatud pildi, kuid see mõjutab üldrahvalikke arusaamu. Üks poleemikat tekitanud küsimus ongi juriidiliste isikute annetuste lubamine.

Erakondade jätkuv rahastamine riigieelarvest tähendab sisuliselt praegu kehtiva status quo põlistamist, millega erakonnad on 90% ulatuses riigi ülalpidamisel ning liikmemaksudest ja annetustest laekuvad eraldised moodustavad üksnes tühise osa erakonna eelarvest. Erakondade minek isemajandamisele nõuaks aga neilt põhimõtteliselt uut majandusmudelit, mis vähendaks palgalise parteiaparaadi osakaalu ning väärtustaks vabatahtlikku tööd maailmavaatelistel alustel.  Annetuste osakaal erakondade rahastamisel on nn Silvergate skandaali tõttu üle võimendatud, mistõttu on tekkinud meediaefekt – kui midagi võimendatakse, siis mõjutab see kõverpeeglis üldrahvalikke arusaama, mis ei kajasta tegelikku olukorda. Meediakampaania mõjul arvatakse, et annetused moodustavad suure osa erakondade eelarvest ning erakonnad on oligarhide kontrolli all. Tegelikkuses võib see soodustada aga riigisõltlasliku partokraatia teket, kelle jaoks erakonnad on vahendiks “riigi käest papi välja pressimiseks”.

Euroopa Liidus aktuaalseks muutunud Küprose probleem, kelle SKP on kasvanud laenuraha toel, on hoiatav näide ühiskonna suurenenud sõltuvusest riigieelarvelistest vahenditest. Annetuste keelamine võib vastupidiselt populistlikele ootustele just soodustada varimajandust, täpselt nii nagu omal ajal “kuivad seadused” tekitasid 1920-tel aastatel varimajandusliku efekti alkoholikaubanduses Soomes ja Ameerika Ühendriikides. Keelumajandus on sisuliselt samasugune olemuslikult sotsialistlik majandussüsteem nagu nõukogude käsumajandus ning kindlasti ei paku ta ühiskonna arengut soodustavaid lahendusi, vaid pigem soodustab JOKK-skeemide teket. Seetõttu peaksid annetused olema lubatud, kuid need peaksid olema läbinähtavad. Valijal on õigus teada, kelle käest erakond raha saab ning selle alusel ta saab teha teadlikul eelistusel põhineva kvalitatiivse otsuse.

Tugeva kodanikuühiskonna printsiipidest lähtuvalt võiks toetada ettevõtlusele tuginevate lahenduste leidmist erakondade finantseerimiseks, mis ei välistaks võimalust, et erakonnad ise loovad ettevõtteid erakonna tegevuse toetamiseks. See eeldaks muidugi kehtiva seadusandluse muutmist, kus juriidilised isikud ei tohi oma kasumist erakondade tegevust toetada. Juriidiliste isikute sponsorluse keelamine demonstreerib pigem põlglikku suhtumist erainitsiatiivi ning toetub usule heasse tsaari, kelle käes on riigi rahakott. Kui erakonnad pürgivad riigi haldamisele, siis peaks neil kõigepealt erakonna majandamine selge olema ja kui erakond suudab ennast ise ära majandada, siis võiks juba kaaluda ka riigi rahakoti usaldamist tema kätesse. Kui erakonnad jäävad riigi ülalpidamisele, siis võib arvata, et nende sõltuvus riigist suureneb veelgi ning nad ei saa ka riigi majandamisega hakkama. Kui riigi kulutused erakondade toetamiseks vähenevad, siis oleks võimalik riigil erakondade arvelt vabanevaid ressursse kasutada mõnel ühiskonda tervikuna arendava tegevuse finantseerimiseks. Keelumajanduslike elementide rakendamine ei oleks lahendus, vaid võib suurendada korruptsiooni. Lahendus peitub rahastamisskeemide suuremas läbipaistvuses.

Riigieelarveline rahastamine põlistab ka kehtiva erakonnastruktuuri, sest uute tulijate pealetulek poliitilisele areenile ning konkurentsi tugevdamine oleksid raskendatud ning riigieelarvest toetuvatel vanadel olijatel oleksid eelised. Erakondade sõltumine maksumaksjatest oleks ka eetiliselt problemaatiline. Riigil pole eetiline nõuda maksumaksjatelt neile mitte sobivate maailmavaadete rahastamist, mis on täpselt samasugune põhimõte nagu igal kodanikul on õigus osta poest vorsti, mis talle tegelikult maitseb. Need kodanikud, kellele vorst ei maitse, ei pea seda mitte ostma. Põhiküsimus taandub vastuolule, kas erakond on eelkõige msaailmavaateline ühendus või mingit kaubamärki võimu instrumendina kasutav sõprade kogu (a la üliõpilaskorporatsioonid), kus maailmavaateline ühtsus on teisejärguline atribuut ning ühendus on suunatud eelkõige võimu teostamiseks ükskõik millise hinna eest? Kui esimesel juhul eeldatakse teadlikku valijat, siis teisel juhul on tegemist lihtsalt kostümeeritud näitemänguga, milles osatäitjad vahetavad pidevalt kostüüme sõltuvalt ühiskonnas valitsevast sotsiaalsest tellimusest. Rõhutatakse vormi, mitte sisu.

Erakondade rahastamine riigieelarvest – money for nothing?

9 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    märts 19, 2013 @ 12:23:03

    Meikar: erakondade riigieelarvest toetamisest ei saa loobuda
    http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=54935
    Rahvakogule erakondade rahastamise asjus tehtud ettepanekutest oli suurima toetusega riigieelarvelise rahastamise kaotamine. Inimõiguste instituudi nõuniku ja rahvakogu eksperdi Silver Meikari sõnul on riigi toetus erakondadele vajalik, ja arutleda võiks pigem selle üle, kuidas seda jagada.

    Muidugi ei saa kaotada, sest kust riigisõltlased ja neukkud muidu raha saavad. Äkki peavad isegi tööle hakkama 🙂

    Vasta

  2. Jolli
    märts 19, 2013 @ 12:27:10

    /liikmemaksudest ja annetustest laekuvad eraldised moodustavad üksnes tühise osa erakonna eelarvest./

    milline terve mõistusega inimene astuks parteisse, et seda lihtliikmena liikmemaksuga üleval pidada? 😀

    Vasta

  3. Jolli
    märts 19, 2013 @ 12:42:32

    aga vaata kui armas, kui noortekogud teeksid puulusikaid ja pajakindaid, müüksid neid vabal turul ja annetaksid raha erakonnale? 🙂
    saaksid noored töökogemuse. muidu on nii, et pole päevagi päristööl käinud, ei tea kust raha tuleb, aga juba mõni nõunik või kantsler valmis. riigi esinduskogus pole meil isegi hariduslikku miinimumnõuet- polevat politoloogide sõnul vajalik. ehk on isegi ohtlik, kui rahvasaadik aru saab, mille poolt või vastu parasjagu hääletab? 😀

    Vasta

  4. Jolli
    märts 19, 2013 @ 16:35:18

    🙂

    Vasta

  5. ckrabat
    märts 19, 2013 @ 20:05:45

    milline terve mõistusega inimene astuks parteisse, et seda lihtliikmena liikmemaksuga üleval pidada? 😀

    Selleks ongi vaja rohkem lolle, et sündivus tõuseks ning burksiputkade ees elu käib 🙂 Või mis sa arvad, milleks siin kõik see kampaania: sünnitage rohkem ja lapsed valima?

    Vasta

  6. ckrabat
    märts 19, 2013 @ 22:18:26

    Rahvakogu seminar: erakondade riigieelarveline toetus peab arvestama saadud hääli
    http://www.postimees.ee/1174642/rahvakogu-seminar-erakondade-riigieelarveline-toetus-peab-arvestama-saadud-haali
    Kokku hindasid rahvakogu veebilehel ettepanekuid esitanud inimesed ning erakondade rahastamise eksperdid tänasel seminaril 33 gruppi ettepanekuid, nende seas ka näiteks igasuguste annetuste keelustamist erakondadele, riigieelarvelise toetuse sidumist erakonna liikmemaksude kogumise või muude näitajatega, riigieelarvest erakondade toetamise lõpetamist ja muid ettepanekuid.
    Need seminaril osalejate seas suuremat toetust ei leidnud.
    S.t.
    Põhimõtteliselt jääb kõik samaks, ainult riigi poolt erakondadele eraldatava raha hulk kasvab. Palju õnne, Eesti maksumaksja. Lollidelt tulebki raha ära võtta 🙂

    Vasta

  7. personainfieri
    märts 19, 2013 @ 22:35:04

    Erakondade finantseerimine erinevates riikides
    http://aceproject.org/epic-en/CDTable?question=PC012&view=country&set_language=en
    Enamus arenenud riike kasutab paralleelselt nii otsest ja kaudset riiklikku toetamist. Euroopa riikidest kasutavad kaudset süsteemi Läti ja Malta. Eestis on erakonnad riigi ülalpidamisel.

    Vasta

  8. huviline
    märts 20, 2013 @ 09:51:51

    Kui riigi poolt erakondadele eraldatava raha hulk kasvab, siiski on Rahvakogu järgselt olukord muutunud. Nimelt hästi kapitaliseeritud ettevõttena ja avalikuse survel võib erakondade sisedemokraatia paraneda. Sellele viitab ka J.Männiku üsna ettevaatlik artikkel uue erakonna loomise osas, kes räägib kõlblusest, mitte maailmavaatest. 75% EV eelarvest on EL raha (H.Varblase artikkel). IME ei tule enam tagasi. Kõlblus on tähtsam kui maailmavaade. EL ideoloogia on sotsialism ja sellega tuleb arvestada. Umbes sellistele seisukohtadele võib J.Männiku ettevaatlikus tugineda.

    Vasta

  9. huviline
    märts 20, 2013 @ 10:19:44

    Siin tuleb täpsustada, et viide oli U.Varblasele, mitte H.Varblasele, kes on luuletaja.
    🙂
    http://arvamus.postimees.ee/1171472/urmas-varblane-me-peame-riiki-nagu-miljardaride-klubi/
    Täpsustada tuleb ka lauset, et 75% EV eelarvest on EL raha, sest silmas on peetud vaba raha EV eelarves, mis tuleneb U.Varblase intervjuust, et avaliku sektori investeeringutest 18 osa tuleb EL, EV eelarvest jääb vaba raha 6 osa, mis on üks kolmandik 18st.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

märts 2013
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: