Giljotineerimise põhjendamine II – kelle oma on surmanuhtlus?

@huviline
Tänapäeval on surmanuhtlus  Euroopa Liidu tingimustest välistatud ideoloogilistel põhjustel. Euroopa on õiguste ja vabaduste osas kõige rohkem reguleeritud ja kaitstud piirkond kogu maailmas. Siin on kõige rohkem keelde ja käske. Amorfne poliitiline eliit on loomas korda, mille põhiväärtuste huka kuulub rahu, kuid mitte filosoofiline selgus. Loodava korra tasakaal on oletatavasti tagatud vajaduseta surmanuhtluse järele. Võib öelda, et surmanuhtluse järgi puudub sotsiaalne tellimus. Seadustatud surmanuhtlusel on lisaks külg, mis ei puutu ideoloogiasse ega protsessi. Seda väljendab lihtne küsimus, kelle oma on surm? Teisiti öeldes, kelle oma on surmanuhtlus (karistus), mis on määrtud keelu rikkujale? Selge, et seadusi teevad poliitikud ja surmanuhtlus peaks seega kuuluma poliitikutele. Tegelikult on iga karistus usuakt, sh surmanuhtlus, sest puudutab midagi tulevikku kuuluvat. Sellepärast pole võimalik jätta surmanuhtluse üle otsustamist üksnes seadusandja valdusesse, kelle motiivid ei pruugi kattuda rahva motiividega. Poliitikute motiivid on tavaliselt väiklased, mida ei saa öelda rahva motiivide kohta. Tulenevalt Maslowi vajaduste hierahiast on iga inimese, sh poliitiku esmased vajadused seotud söögi ja sigimisega, hankides selleks vajalikke vahendeid. Kaheldamatult on igal poliitikul alati vähem vara kui tema kolleegil, milleks hankeid tehaksegi. Võrreldes Lääne-Euroopa kolleegidega on kohalikel poliitikutel kaheldamatult oluliselt vähem vara. Vahel võib juhtuda,  et endale vahendeid hankides sooritatakse rahva seisukohast ka mõni kasulik toiming, nt kuulutatakse välja Vabariik, liitutakse EL või euroalaga, kulutatakse riigikaitsele 2% eelarvest.

Võib ju vaielda selle üle, et rahva motiivid on määratlemata mõiste, sest tegelikult on mõistlik jätta rahvas ja tema motiivid defineerimata. Poliitikute väiklastes motiivides võib siiski kindel olla. Rahva motiividel ei ole ka Maslow vajaduste hierarhias kohta. Hoopis teine olukord kujuneb kui väiklaste motiividega poliitikud hakkavad otsustama karistuste üle, omamata selleks vajalikku filosoofilist selgust. Vaatleme karistust, surmanuhtlust, kui ettekirjutust, mis on tekst, positiivses vormis hoiatus, mille eesmärk on sotsiaalne tasakaalustamine. Karistus on omand, mis kuulub omajale ja  millega tuleb arvestada. Vägivald on nähtus, mis toimib valdusena. Nähtusena on karistus vastassuunaline meedias tuntud terminiga uudis, sest seaduslik hoiatus välistab ootamatuse.  Tõsi, täideviimisel on  karistusel vägivallaga palju ühiseid jooni, kuid see ei ole käesoleva loo teema. Siinkohal võikski väita, et tekstina kuulub karistus poliitikutele. Tegelikult on igas seaduses hulk teksti, mis ei kuulu ka tekstina poliitikutele. Elu äravõtmine on keelatud olenemata sellest, kas tapmise paragrahv on seadusesse kirja pandud või mitte. Elu ei saa olla poliitikute oma ka selles mõttes, et elu kuulutatakse absoluutseks õigushüveks. Igasugune absolutiseerimine viib paratamatult usu sfääri, kuhu poliitikutel ei tohiks asja olla. See nõue tuleneb iidsest lepingust, mis sõlmiti kunagi Euroopa ususõdade ajal, kuid mis ei ole tänapäevalgi tähtsust kaotanud.

Privaatsfääri tungimine on selle mõttes poliitikast või teadusest erinev, et seda pole võimalik rikkuda millegi jaatamisega, vaid ainult eitamisega. Ükskõik, mida keegi jaatab, see on tema asi ja kuulub talle. Poliitikas on vastupidi: keegi ütleb avalikult, et tema midagi usub või ei usu. Eitades avalikult  surmanuhtlust või Jumalat, on teoks saanud privaatsfääri tungimine. Seaduseandja võib privaatsfääri tungimist mõnda aega õigustada, kuid ta ei saa seda õigustada kogu aeg, sest eitusega on ta omandanud kellelegi kuulva jaatuse.  Kestlik rahvas ei saa tolereerida ebaseaduslikku tapmist, minnes vastasel korral iseendaga vastuollu, nii nagu Hukkunud Alpinisti hotellis, kus Hinkus tuli Hinkusele vastu. Kõik, kes sünnivad maailma ja kasvavad suureks, küsivad kunagi omandi kohta ega ole nõus, kui poliitikud midagi igavesest ajast igavesti enda omaks peavad, olgu see siis positsioon või karistus või Hukkunud Alpinisti hotell. Omandi ümberjagamine ei toimu paraku kunagi evolutsioonilisel teel. Küsimus on teadvustamises. Iga karistus on kurjategija oma ja talle tuleb omistada, mis on selleks ette nähtud. Sellistel puhkudel küsitakse sageli,  kellele lüüakse hingekella (E.Hemingway). Täideviimine ja protsess on aga juba järgmise loo teema.

 

Advertisements

4 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    märts 10, 2013 @ 22:18:02

    Surmanuhtluse järgi on sotsiaalne tellimus Eestis, mitte Euroopas, seda näitavad ka ettepanekud Rahvakogusse.
    http://www.rahvakogu.ee/ideas/65-surmanuhtlus-tuleks-taastada-ja-karistusi-tuleks-karmistada.
    Ida-Euroopa mentaliteet on teine kui EL läänepoolses otsas, mida näitavad ka Ungari poleemikat tekitanud põhiseadusemuudatused, millega tahetakse kõrgkoolilõpetajad sunnismaistada või siis tänaval magamist keelata. Kodanikuõigused pole riiki kodanikust enam väärtustava inimese jaoks olulised. http://www.postimees.ee/1164606/ungarlased-protestivad-pohiseadusmuudatuste-vastu/ Fideszi poolehoidjad võib kohata Eestiski – riik olgu paks, ordnung olgu majas, naabrijuhan ärgu mölisegu.
    Aga eelneva rahvakogu ettepaneku lõpust leidsin ma ka pointi, mis vajaks karistuspoliitika kontekstis edasi mõtlemist – “peaks kindlasti muutma vanglad isemejandavateks”. Miks peakski karistusasutused olema riigi ülalpidamisel?
    Karistuste rakendamine saab lähtuda karistuspoliitikast tervikuna ja mis on selle eesmärk? Äkki peaks see olema hoopis seaduserikkuja adapteerimine ühiskonnaga? Et ta suudaks elada ilma kurja tegemata? Ning senikaua, kuni karistusalune ei ole valmis ühiskonna poolt kehtestatud reegleid täitma, peab tema tegevus olema kontrolli all. Aga see on hoopis midagi muud kui lihtlabane karistamine (ta peab ülevalpidamise välja teenima) ning palju tõsisem teema, kui tapmise seadustamine, mis täidab lihtsalt mõnede kodanike primitiivseid instinkte.

    Vasta

  2. huviline
    märts 12, 2013 @ 09:37:45

    Vastus on palju lihtsam: privaatsfäär on olulisem riigist, mille kaitsmine on riigi ülesanne, milleks riik ongi kutsutud ja seatud. See on sisu, mis on väljaloetav iidsest Euroopa lepingust, ka tekstis mainitud, tuntud kui Vestfaali rahuleping.
    http://www.postimees.ee/26458/eiki-berg-riigid-vestfaali-hullusargis/

    Vasta

  3. personainfieri
    märts 12, 2013 @ 20:17:21

    Äkki peaks see olema hoopis seaduserikkuja adapteerimine ühiskonnaga?

    Karistusaluse adapteerimise viise on palju, sh elektrooniline järelvalve, kriminaalhooldus, töökasvatus, preventsioon. Summas ükski neist viisidest ei vähenda karistusaluse soovi saada tagasi vangi, millist soovi esineb üha rohkem, veel vähem aga toimepandud teo kuritegeliku sisu mõistmist. Teadlik kuritegevus on samasugune fakt, nagu vähk haigusena, mõlemad on evolutsiooni komponendid.

    Hetkel on meedias lahvatanud kahekõne T.Paul v R.Raud.
    http://arvamus.postimees.ee/1163056/toomas-paul-vaba-tahe-on-luul/
    http://www.epl.ee/news/arvamus/rein-raud-vaba-tahe-teadus-ja-tegelikkus.d?id=65805556
    Kumbki neist ei võta arvesse loogika reeglit, kolmanda võimaluse puudumine, milline võimalus tegelikult ju alati eksisteerib, just karistamise valdkonnas, karistus kui tekstina kirjapandud ettenähtav tulevik.

    Üks ütleb, et on, teine ütleb, et ei ole. R.Raud vähemalt tunnistab, et ühelgi tõendil pole ette kindlaks määratud jõudu. Kelle oma on eitus või kelle oma on jaatus jääb dialoogist välja. Tegelikult aga kuritegu tuleb omistada kurjategijale. Selles mõttes on surmanuhtlus karistusena alati olemas, aga võiks olla ka kataloogis, et mitte olla silmakirjalik.

    Samuti ei saa päriselt nõus olla ida ja lääne euroopa eristamisega, justkui erinev mentaliteet, nt prantslased keelasid burka, mis vahet on siin ungarlastega? Pigem oleme ikkagi kõik eurooplased võrdselt ja vahetegu tundub kunstlik.

    Vasta

  4. ckrabat
    märts 12, 2013 @ 21:41:21

    Rahu. Kui kommentaar sisaldab linke, ei pruugi kohe läbi tulla. Siis tuleb oodata, millal satun modereerima.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

märts 2013
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: