Ikooni lahkumine III – mees, kes pani jalga Simon Bolivari kingad

@ckrabat

Hugo Rafael Chávez Frías lahkus täpselt 60 aastat peale Jossif Stalinit, 5.märtsil 2013.a. Erinevalt Stalinist lahkus ta veel parimates aastates, 58-aastasena. Sarnaselt Liibüa liidri Muammar al-Gaddafiga, oli ta piisavalt vastuoluline isiksus, kes jättis väheseid ükskõikseks. Paljude seas vihatud ning paljude seas armastatud Chàvez suutis tõsta provintsliku Venezuela, kes varem rohkem silma paistnud rahvusvahelistel missivõistlustel Venezuela naiste iluga,  maailma poliitilise kaardi rambivalgusesse. Raske vähihaigus murdis raudse tahtega mehe, kes pani endale jalga suuremad kingad, kui seda oleks keegi söandanud temalt eeldada. Chavez sündis Venezuela lääneosas Barinase osariigis külakooliõpetajate perekonnas, suhteliselt vaestes oludes. Tema esivanemate hulgas oli valgeid, indiaanlasi kui ka mustanahalisi. Segarahvastikuga Ladina-Ameerika ei mängi rassilised barjäärid tänapäeval enam väga olulist rolli, mistõttu rassiline mitmekesisus on seal muutumas tavaliseks ning rohkem valupunkte on koondunud sotsiaalsesse ebavõrdsusesse.

Chavez oli kahtlemata tugev ja karismaatiline poliitiline liider, kelle saatus ei kujunenud niivõrd traagiliseks kui aasta varem lahkunud Liibüa liidril, kuigi hoolimata erinevast kultuurilisest taustast, olid mõlemad liidrid isikuomadustelt ja ambitsioonidelt sarnased. Kui  kolonel Gaddafi  pürgis vahelduvate ambitsioonidega Araabia ja Aafrika riikide liidriks, siis kolonel Chavez soovis mängida esimest viiulit Ladina-Ameerikas. Chavez nimetas Gaddafit oma sõbraks. Kui Gaddafi 2011.a. oktoobris tapeti, ütles Chavez: “Me jääme Gaddafit mäletama kui suurt võitlejat, revolutsionääri ja märtrit.”  Mõlema teekond poliitikasse kulges läbi relvajõudude. Ladina-Ameerikas on sõjaväeline karjäär madalamatest sotsiaalsetest klassidest pärit noortele üks võimalusi murda välja parema elu juurde ning saada ühtlasi korralikku haridust. 17-aastane Chavez asus õppima Venezuela Sõjaväeakadeemiasse, mille ta edukalt lõpetas. Sõjaväeakadeemias õppimise ajal omandas Chavez vasakpoolse maailmavaate ning huvitus sotsiaalsest õiglusest. Teda mõjutas tolleaegne Peruu vasakpoolne sõjaväelasest president kindral Juan Velasco Alvarado (1910-1977), kuid sel ajal tutvus ta ka Simon Bolivari ja Che Guevara ideedega.

Peale sõjaväeakadeemia lõpetamist sai Chavezist vastuluureohvitser, kes puutus kokku Venezuela valitsusvastaste vasakpoolsete liikumistega. 1982.a. moodustas Chavez koos mõttekaaslastega armees salajase vasakpoolse rühmituse Bolivari Revolutsiooniline Armee 200 (MBR-200). 1992.a. korraldas MBR-200 ebaõnnestunud riigipöördekatse president Carlos Andres Perez (1922-2010) vastu, kes järgmisel aastal korruptsioonisüüdistuste tõttu Ülemkohtu poolt ametist tagandati. 1994.a. presidendiks valitud Rafael Caldera (1916-2009) vabastas Chavezi vanglast. 1997.a. loodi Chavezi eestvõttel vasakpoolne poliitiline ühendus Viienda Vabariigi Liikumine, mille esindajana valiti ta 1998.a. presidendiks ning vannutati ametisse veebruaris 1999. Chavezi valimisest riigipeast sai alguse vasakpoolsete poliitikute võidumarss Ladina-Ameerika valimistel. Vasakpoolsed triumfeerisid Brasiilia, Ecuadori, Argentiina, Uruguai, Boliivia ja Nicaragua valimistel. Boliivia presidendist Evo Moralesest, Ecuadori presidendist Rafael Correast ja Nicaragua presidendist Daniel Ortegast said Chavezi lähimad mõttekaaslased regioonis.

Chavezi poliitilist liini iseloomustab vasakpoolne populism ning tugev antiamerikanism.  Tema poliitilised eeskujud olid Ladina-Ameerika iseseisvusliikumise juht 19.sajandist Simon Bolivar (1783-1830), kes aastatel 1813-1830 jõudis erinevatel aegadel olla Venezuela, Suur-Kolumbia, Boliivia ja Peruu president, eelmise õpetaja filosoof Simon Rodriguez (1769-1854) ja föderalistide juht Venezuela kodusõjas 1859-1863 Ezequiel Zamora (1817-1860). Chavezi poliitiline kumiir 20.sajandist oli aga Kuuba kauaaegne liider Fidel Castro, kellega teda ühendas vasakpoolne maailmavaade ning antiamerikanism. Tänu Chavezi headele suhetele perekond Castroga kujunesid Venezuela ja Kuuba vahel välja erisuhted ning naftarikas Venezuela oli Kuuba peamine kütusetarnija. Kuigi Chavezil oli kalduvus autoritaarsusele, ei ehitanud ta Venezuelas üles Kuubale sarnast marksistlikku diktatuuri ning kuigi opositsiooni vastu rakendati vahetevahel jõulist tegevust, suleti opositsiooni telejaamu ning riigistati ettevõtteid, ei takistatud nende poliitilist aktiivsust. Stalini asemel nimetas ta oma eeskujude seas hoopis Lev Trotskit ja tema permanentset revolutsiooni. 2012.a. valiti Chavez neljandat korda presidendiks. Kuigi vastaskandidaati, Miranda osariigi kuberneri, vasaktsentristi Henrique Caprilest (1972) toetas veidi vähem kui pool valijaskonnast ehk 45%,  andis 54% valijaid hääle lõppvoorus Chavezile.

Chavez nimetas oma poliitilist agendat bolivarismiks (tema järgi on nimetatud seda ka chavismo) ja 21.sajandi sotsialismiks ning ta astus samme sotsiaalse õigluse kehtestamiseks. Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy kiitis oma järelehüüdes Venezuela sotsiaalarengu programmi. Siiski on riigis säilinud suur kuritegevus ja sotsiaalne ebavõrdsus. 2007.a. loodi bolivarismi toetuseks Venezuela Ühendatud Sotsialistlik Partei. Rohujuuredemokraatia pooldajana initsieeris Chavez nn Bolivari ringe, mille läbi üritas töölisklassi riigi juhtimisse haarata. Põhimõttelise populistina oli tal pühapäeviti isegi omaette raadiosaade. Bolivarismi iseloomustab marksistlik võrdsust taotlev majandussüsteem, mis tugineb neile, kes loovad väärtusi ja eitab turumajanduse põhimõtted, aga samuti npopulistidele iseloomulik rahvahääletustele tuginev enamusdemokraatia.  Chavez oli aktiivne rahvusvaheliselt. Bolivari Alternatiiv Ameerikale (ALBA) asutati 2004.a. Venezuela ja Kuuba kokkuleppega kui alternatiiv Ladina-Ameerika vabakaubandusalale (ALCA). Hiljem liitusid  initsiatiiviga Boliivia, Nicaragua, Dominica, Ecuador, Antigua ja Barbuda, St.Vincent ja Grenadiinid. 2008.a. loodi ALBA juurde ka rahaliit, mis asus juurutama ühisvaluutat SUCRE‘t. Chavezi järgselt on nüüd aga raske prognoosida, kuivõrd Venezuela uued juhid suudavad säilitada riigi juhtpositsiooni Ladina-Ameerika lõimumise alastes initsiatiivides.

Esialgu asub Chavezi Bolivarilt laenatud saabastesse asepresident Nicolas Maduro (1962), endine bussijuht, kes tõusis poliitilisse eliiti läbi ametiühingutega. Sai Baba austaja Maduro on abielus Chavezit riigipöördekatse protsessil kaitsnud advokaadi Cilia Floresega (1953). Madurot peetakse võimekaks administraatoriks ja lojaalseks Chavezile, kuid tal puudub eelmise presidendi karisma. Tema tugevaimaks parteisiseseks konkurendiks peetakse Rahvusassamblee presidenti inseneriharidusega endist sõjaväelast Diosdado Cabellot (1963), kes mängis juhtivat rolli Chavezi tagasipöördumisel võimule peale 2002.a. riigipöördekatset. Uued presidendivalimised on kavas korraldada 30 päeva jooksul. Praegu tundub siiski, et liisk on langenud Maduro kasuks ja ka küsitlused annavad talle paraja edumaa opositsiooni liidri Caprilese ees. Vaevalt, et praeguste võimude juhtimisel Venezuela poliitilises joones tuleb suuri muutusi, sest nad on jätkuvalt sõltuvad Chavezi karismast. Chavezi populaarsus vaesema rahva seas oli vaieldamatu, mistõttu opositsiooni võidušansid ei pruugi olla leinameeleolu taustal suured, aga kuna Venezuela ühiskond on lõhestunud, siis võib ikooni lahkumine hoopis aktiviseerida lahkunud presidendi vastaseid.

Nicolas Maduro (paremal) ja tema iidol Hugo Chavez (1954-2013)

Foto: http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2013/2/14/1360803224006/Hugo-Chavez-Venezuela-can-009.jpg

Advertisements

5 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    märts 08, 2013 @ 22:33:12

    Chavezest tehakse muumia. Pannakse klaaskirstu nagu leenin või lumivalgeke. Sealcundis peaks neid woodoonõidu leiduma, kes suudavad ta ellu äratada. Loodetavasti hakkab ka ta kummitama.
    http://www.geekosystem.com/hugo-chavez-to-be-displayed-permanently/

    Vasta

  2. personainfieri
    märts 08, 2013 @ 22:34:26

    http://www.ohtuleht.ee/174127
    «Ötzi hing on praegu siin- ja sealpoolsuse vahel asuvas vahemaailmas,» selgitas vaimude ja kummituste uurija Jörg Schreiber Münchenis ilmuvas ajalehes tz. Schreiberi sõnul võib olla kindel, et kuue inimese surm on muumia kättemaks tema surnurahu häirimise eest. Schreiberi arvates tuleks Ötzi juurde rajada valgustunnel, mida mööda tema hing saaks minna astraalmaailma.

    Vasta

  3. Trackback: Araabia kevadest suvesse III – Liibüa tragöödia | Persona in fieri
  4. personainfieri
    märts 08, 2016 @ 18:01:58

    Vasta

  5. Trackback: Inka impeeriumi pärandi mõju tänapäeva Ladina-Ameerika riikide poliitilisele ja kultuurilisele eneseteadvusele | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

märts 2013
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: