Multikulti teoreem II – vietnamlased Viha vabariigis ja eesti talendid Austraalias

@ckrabat

Hiljuti äratasid Eestis tähelepanu illegaalselt piiri ületanud vietnami põgenikud, keda Lõuna-Eestis taga aeti ning nüüd peale tabamist kodumaale tagasi tahetakse sõidutada. Multikultuurse maailma  kriitika on moes. Anonüümsetel netikommentaatoritel Robertitel on käsi kerge tõusma, et kirjutada vihakommentaare ja nõuda teistsuguste vaenamist. Miks nad tulevad meie õuele? Vähesed mõtlevad selle peale, miks nad siis tulevad meie õuele ja kas me mitte ise selles süüdi ei ole. Tasub meenutamist, et veel hiljuti olime meie need, kes üritasid raudse eesriide tagant põgeneda ja keda nemad pidid vastu võtma. Paraku on meist vahepeal saanud nemad ning nüüd tuleb mineviku eest vastutada. Siingi kehtib raudne reegel – kes tegi? Ise tegi! Võõraviha eitamine Eestis on samasugune reaalsuse eitamine, nagu siis kui ema Juku kandilist pead silitas, ise pisarsilmi lohutades: “Ei ole sinu pea kandiline, ei ole.”

Meedias avaldati üleskutseid, millega Lõuna-Eesti elanikke kutsuti üles inimjahile ning teatama asiaadi välimusega võõramaalastest, kelle hulgas võib olla naisi ja lapsi. Üleskutse tugevdas hirmu võõrapärase suhtes. Võõraviha on rajatud emotsioonidele, millest üks tugevamaid on hirm. Zbigniew Brzezinski on väitnud, et hirmukultuur katab kinni mõistust, tugevdab emotsioone ning teeb demagoogidest poliitikutele kergemaks inimeste mobiliseerimise poliitiliste eesmärkide nimel. Hirmu nimel on inimesed valmis loobuma tervest mõistusest. Asudes inimjahile võõraste vastu, ei tasu unustada, et paljud eestlased on samamoodi valmis kodumaalt lahkuma, et leida oma õnne ning sotsiaalset turvalisust enam arenenud ühiskondadest. Mitmekesine maailm on tänapäeva reaalsus ja maailmas toimunud arengute loogiline tagajärg. Hirm mitmekesiduse ees, nagu hirmulkultuuri viljelemine üldse, on neukkusündroom. Nõukogude Liidus oli hirm muudetud elustiiliks.

Vietnamlased lahkusid oma kodumaalt ning olid valmis kannatusteks, et jõuda inimväärsema elu poole. Vaevalt, et Eesti oli nende teekonna sihtpunkt. Nii nagu mõnikümmend aastat tagasi üritasid paljud meist, kas siis oma mõtetes (enamus) või siis tegudes (vähemus) jõuda raudse eesriide tagant Soome kaudu Läände, riskides Soome võimude väljaandmisega Nõukogude Liidule, püüavad täna paljud põhjakorealased  läbi Hiina jõuda vabasse maailma, riskides Hiina võimude poolse tagasisaatmisega. Vietnamlased, kes asusid teele Euroopa suunas, riskisid tagasisaatmisega. Kas suudame end panna Rio Grande jõge ületava mehhiklase kehasse, kasvõi selleks, et teda mõista? Mihhail Lotman kirjutas oma blogis: “põhiline on vist siiski see, mida meelsamini ei tunnistaks: need seal Soome metsas olime “meie”, aga need siin Eesti metsas hoopis “nemad”. See tunne aitab väga põhjenduste ja erinevuste otsimisele kaasa.” Neukkusõdalane, kes identifitseerib end karistajana, samastab end alati tõe ja õigusega sõltumata sisust.

Millele võiks täna tähelepanu juhtida, et nendest oleme vahepeal muutunud meieks ning meie identiteeditunnetus on muutunud. Kui varem sajatasime soomlasi, et nad annavad põgenikke Nõukogude Liidule välja või kirusime rootslasi, kes andsid välja saksa sõjaväes teeninud eestlased ja lätlased, siis tänasel päeval oleme valmis käituma samuti ning tagasi saatma inimväärse elu poole põgenenud vietnamlasi, afgaane, põhjakorealasi või somaallasi. Inimloogika on paindlik ning ta on varmalt valmis kaasuseid oma kasuks tunnistama. Kui Prantsuse revolutsiooni keeristes vahistati selle revolutsiooni kangelane, kõuehäälne advokaat Georges Danton, siis soovitasid sõbrad tal tema võimalikku saatust aimates kodumaalt põgeneda.  Danton lausus selle peale: “Kas saab isamaad jalataldadel kaasa võtta” ja ta hukati giljotiinil. Inimesed, kes räägivad multikultuursuse ohust, on sageli valmis esimesel võimalusel isamaa jalataldadega kaasa viima.

Eestlane, kes kirjutab võõravihast ajendatud netikommentaari peab loomulikuks, et teda peaksid teised riigid ja ühiskonnad aktsepteerima sellisena nagu ta on. Ta vihkab Euroopa Liitu, kuid on valmis kasutama selle hüvesid.  Ta jälestab sõnades Nõukogude Liitu ja Venemaad, kuid on neukkukultuurist läbi imbunud. Ta on valmis rakendama surmanuhtlust kõigi vastu peale tema enda. Täna ilmutas Postimees artikli Eesti “talendist”, kes läks head elu otsima Austraaliast, kuid saadeti kodumaale tagasi. President kutsus talendid koju, aga kas me oleme selliste talentide puhul õnnelikud? Need negatiivsed jooned, mida omistame “teistele”, on sageli täiesti aktsepteeritavad meie endi juures. Euroopa ägab multikultuursuse pärandi all, kuid tänase olukorra on ta ise tekitanud.  Selleks, et elada “rahvuslikus” korteris, oleks tulnud jätta Aafrika koloniseerimata ja Ameerika avastamata. Kes tegi? Jällegi, Ise tegi. Nii nagu pole ilus hüljata kodulooma, kes on muudetud sinust sõltuvaks, ei saa loobuda rahvastest, kelle sa oled kunagi endast sõltuvaks muutnud. Multikultuursus on kasvaja, mille eurooplased on ise minevikus endile tervisenõudeid ignoreerides tekitanud ja nüüd ei ole võimalik sellest vabaneda, ise esimesena patuste pihta kivi heites. Multikulti teoreemile ei ole lihtsaid lahendusi.

 

 

Advertisements

6 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    märts 05, 2013 @ 09:03:39

    Tõnn Sarv: Eesti inimesed üle maailma
    http://arvamus.postimees.ee/1157474/tonn-sarv-eesti-inimesed-ule-maailma
    Kogu see halamine meie väikesest rahvaarvust, konnatiigist, piiratusest, nappidest kogemustest ja kontaktidest laias maailmas kaotab oma mõtte ja aluse seda enam, mida rohkem on meie inimesi selles laias maailmas.

    Et ei peagi alati vastanduma kellelegi. Ei peagi kedagi vihkama. Võibki ennast vabalt tunda. Võibki rõõmus olla, lihtsalt niisama, millegi pärast muretsemata. Et võiksime ehk ka ise kellelegi midagi andestada. Ja võib olla, et oleme ehk ka ise mõnikord mõnest asjast valesti aru saanud.

    Vasta

  2. jakk
    märts 09, 2013 @ 20:18:29

    Test

    Vasta

  3. jakk
    märts 09, 2013 @ 20:40:57

    Vahe on selles, et tol ajal möllas maailma kõige laastavam sõda ja inimesed põgenesid maalt seetõttu, et muidu nad oleksid kaotanud oma elu. Vietnamis aga praegu sõda ei ole ning need inimesed arvatavasti plaanitsesid hakata kasutama Lääne sotsiaalsüsteemi hüvesid nii enda kui tulevikus ilmselt ka oma pereliikmete jaoks. Vietnamis ei ole elu piisavalt “mitteinimväärne”, et inimesed peaksid läbima salaja mitmeid tuhandeid kilomeetreid ja seejärel püüdma öö varjus üle piiri lipsata. Korrektsed viisid varjupaiga taotlemiseks on meie riigis ju olemas.

    Ja ei tasu samastada kõiki eestlasi nende eestlastega, kes on praegu välismaale läinud. Jäädavalt välismaale läinud on eestlastest ikkagi tühine vähemus. Ka neid, kes seda mõtet mõlgutavad, on vähemus. Ja valdavalt on neil selleks subjektiivsed, mitte objektiivsed põhjused. Materiaalse kindlustatuse poolest on Eesti maailma tipus, 20% maailma rikkaima seas.

    Samuti ei tule arvata, et nõukogude ajal tahtsid kõik Soome minna. Võib-olla kuskil Tallinna kandis leidus selliseid rohkem, aga sellist kavatsust terve rahvaga ümber asuda kindlasti ei olnud. Pigem oodati Vene võimu lõppemist ja sooviti ka ise elada nii nagu Soomes. Seetõttu tuleks üldistavate väljenditega, nagu “eestlased” ja “vietnamlased”, ettevaatlik olla.

    Vasta

  4. personainfieri
    märts 09, 2013 @ 21:24:42

    Loomulikult oli palju eestlasi, võib-olla isegi enamus, kes üritasid kohanduda eluga Nõukogude Liidus. Täpselt samuti oli ja on vietnamlasi igat värvi meelsusega.
    Arvata, et Vietnamis on inimõigustega praegu kõik korras, on vahest ilustatud arusaam. Väga palju on neid, keda erinevatel põhjustel vaenatakse.
    http://www.hrw.org/asia/vietnam
    Sellest hoolimata ei ürita enamus vietnamlasi ilmselt ka kusagile põgeneda. Aga nagu lugupeetav mainis, siis tuleks üldistevate väljenditega ettevaatlik olla ja sellepärast ei ole kellelgi õigust hinnata neid põhjuseid, miks keegi teekonna ette võtab. Põhjused võivad erinevatel isikutel olla täiesti erinevad nagu ka neil, kes omal ajal NL-st põgenesid või seda üritasid.
    Kui inimesele tõepoolest meeldis elu Nõukogude Liidus, siis ei saa keegi talle seda ette heita, maitsed on erinevad, nagu ka neile, kes ei suutnud seda välja kannatada ja üritasid sealt lahkuda.

    Vasta

  5. ckrabat
    apr. 07, 2013 @ 18:14:17

    Saleveres elutsevadki Baltikumi ainsad šaakalid
    http://online.le.ee/2013/04/04/saleveres-elutsevadki-baltikumi-ainsad-saakalid/
    Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et ametil tuleb teha põhimõtteline otsus, kas on tegemist inimkäel loodusesse sattunud võõrliigiga, mis võib teha looduses kahju, või on šaakalid levinud juba mõnda aega tagasi ise ja Hanilas kohastunud.
    Kui loomad lugeda võõrliigiks, tuleb nad kinni püüda. Kohalikud elanikud on Lotmani sõnul just seda meelt.
    Otsus tehakse ameti, teadlaste, aga ka avalikkuse ja kohalike elanikega koostöös. Praegu loodetakse, et kusagilt tuleb välja, kas keegi on loomad lahti päästnud. Ka uuritakse, kas šaakaleid võib olla naaberriikides, Lätis, Leedus ja Lõuna–Venemaal.
    „Kui ei ole, tuleb otsus tõenäoliselt võõrliigiks tunnistamise kasuks,” sõnas Lotman.
    Ovidiu Banea on pigem seisukohal, et šaakalid on ise Hanilasse tulnud, ütles Tõnis Ulm.
    „Suurem tõenäosus on, et ta on inimese toodud, aga ei saa välistada, et ta on looduslikult levinud,” sõnas keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

    Eestlased on sallimatud, mõni aeg tagasi jahtisid vietnamlasi, nüüd on šaakalid ette jäänud. Kuhu nad kavatsevad välja saata? Millise riigi kodanikud nad on? Esialgu tuleb nad vist majutada põgenikekeskusesse. 🙂

    Vasta

  6. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

märts 2013
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: