Miks Korsakov Rootsi ei jõudnud?

@ckrabat

Nädalavahetusel toimus Eesti Eurovisiooni eelvoor, mida ka “Eesti Lauluks” kutsutakse. Eks juba siingi peitub väike annus silmakirjalikkust, mille abil püütakse Vanapaganat kaduneljapäeva öösel ristteel kitsevere abil ära petta. Sõltuvalt olukorrast, kuidas valitud laulul Eurovisiooni lõppkontserdil parajasti läheb, lohutatakse end väitega, et ega me ju eurolaulu ei valinud, vaid meie valisime hoopis Eesti laulu ja see ei peagi eurooplastele, mille piirid on nagunii väga laialt tõlgendatavad, peale minema. See annab õigustuse valida välja teeneline rahvakunstnik, kes laulab ilusa heleda häelega nagu Vargamäe Krõõt, kuid seisab laval käed kõrval liikumatult nagu puunukk. Rändaja ning Leplandi valikute puhul vedas veidi ka lauludega, kus sobiv meloodia tasakaalustas lavalise väljundi puudumist.

Milleks siis tegeleda enesepettusega ja saata Aarne Oidi nimelise laulukonkursi võitja Eurovisioonile, kui talle leiduks võib-olla sobivamaid väljundeid. Peale mõneaastast pausi alustas möödunud hooajal uuesti Sopoti rahvusvaheline laulufestival (mille muide võitis Rootsi täht, Eurovisioonilgi esinenud Eric Saade). Eurovisiooni jaoks võiks korraldada hoopis eraldi lauluvõistluse, kuna seal ei pöörata tähelepanu mitte ainult laulule, vaid oluline on ka visuaalne element – esitusega sama oluline, kui mitte veelgi olulisem, on esitust saatev lavashow. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kõik Eesti osalejad (välja arvatud mõni üksik – kurikuulus Letosvet ning ehk ka Eesti ainus võidulugu) on rõhunud pea alati lauluvõistlusele ning esituslik pool on jäänud tagaplaanile.

Eurovisioonil läbilöömiseks on visuaalne pool väga oluline. Nagunii on praegune formaat politiseeritud, kus esmajoones hääletatakse  riike ning alles teises järjekorras esitusi. Erinevate riikide eelistusi saab juba suures osas ette planeerida sõltuvalt diasporaast ja kultuurilisest lähedusest. Kuna lauluvõistlusel esineb eraldi riikidena kaks kreeka kogukonda, on ju ette teada, kellele sealt 12 punkti lähevad, samuti nagu Türgi kõrged punktid Saksamaalt ning Hollandilt on prognoositavad ja Venemaa saab Eestilt alati 12 või 10 punkti ning 8 oleks nende jaoks juba suur läbikukkumine. Edu saadab esitust, mis on mingis mõttes originaalne ja suudab hallist massist eristuda, kuidagi meelde jääda. Seega suudab ta koguda punkte võimalikult suurelt arvult riikidelt. Paljuski tänu teistest erinemisega pani möödunud lauluvõistluse kinni Maroko juurtega Loreen Rootsist ja tema “Euphoria”. Tema meloodias oli midagi teistmoodi võrreldes tavalise euroestraadiga, mis torkas kõrva ning lugu toetas sobiv koreograafia.

Kui tulla tagasi tänase Eesti võidulaulu juurde, siis tuleb tunnistada, et puunukkude paraad jätkub. Kindlasti ei saa midagi ette heita Birgit Õigemeelele, kes suutis keskpärase loo hea esitusega võidule viia, kuid Eestil oli seekord võimalus end ka esituse poole pealt pildile mängida, kui “teiste” etendusele kaklema tulnud punkansambel  “Winny Puhh” andis võimsa etenduse, mis oleks kindlasti sobinud ka lõppvõistlusele. Kahjuks ei suutnud ansambel läbi murda Eesti Laulu kadalipust ning jäi žürii ja rahvahääletuse kokkuvõttes napilt finaalist välja, kuigi rahvahääletuse järgi oli ta eespool hilisemast võidulaulust. Eesti žürii ning teatav osa valijaskonnast – just see, kes armastab rääkida, kuidas see või teine laul Eestile häbi teeb –  valis mittemidagiütleva loo, mis mitte millegagi teistest ei eristu.  Peaasi, et Eestile tõeliste eurooplaste – ukrainlaste, bulgaarlaste, armeenlaste, makedoonlaste ja aserbaidžaanlaste ees häbi ei tee ja näeksime välja nagu nemad :P. Professionaalidest koosneva žürii esimene eelistus, kaalukate muusikute trio Kõrsikud oli tüüpiline Eesti laulu turvaline valik, mis toetas tublisid eesti mehi, kuid Eurovisioonil oleks see kardetavasti mõjunud Letosveti paroodiana.

Täpselt nii nagu Juku kurtis emale, et teised lapsed naeravad tema kandilise pea üle ja ema teda siis pisarsilmil  lohutas. Neukkuvalija tunneb muret pigem selle üle, et kõigil on pea ühteviisi kandiline ning keegi hallist massist Jumala eest ei eristu. Kõik originaalsed ning teistest erinevad ideed tuleb selle nimel maha tappa. See on põhjus, miks meiecundimees üks Korsakov ei jõudnud sedakorda jälle Malmösse, vaid peab sammud Kristiāns Jāks Pētersonsi jälgedes Riia suunas seadma.

Advertisements

4 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    märts 05, 2013 @ 08:32:11

    Vasta

  2. blondiiin
    märts 05, 2013 @ 20:07:45

    Misasja, Kõrsikud ja Leto Svet??!! Siin läks sul küll midagi nihu…Kõrsikutel oli väga mõnus laul ja teenitult sai žürii poolehoiu. Hoopis Winnyd oleks mõjunud kui Leto Svet.

    Vasta

  3. personainfieri
    märts 05, 2013 @ 20:36:03

    Nojaa, ma pidasin silmas rohkem seda, et see ongi selline mõnus eesti laul, ainult et nemad seal Euroopas, kes eesti keelt ei mõista, ei oleks sõnumist aru saanud ja oleksid neid võtnud kui Letosveti paroodiat.
    Winnyl oli üks professionaalsemaid ning originaalsemaid lavaesitusi üldse, mis eestlased on suutnud pakkuda. Letosveti omadel oleks neilt palju õppida. Kusjuures, ma ei kahetse üldse seda, et Letosvet Eurvisioonile saadeti ega arva, et seda kuidagi häbenema peaks. Neil oli sama viga, mis kõrsikutel – sõnum oli täitsa olemas, aga see ei jõudnud adressaadini.

    Vasta

  4. Jolli
    märts 05, 2013 @ 22:17:38

    Kõik on lihtsam, kui paistab.
    Eesmärk: minna ja võita Eurovisiooni nimeline spordi… vabandust, lauluvõistlus.
    Kuidas seda eesmärki saavutada? Saata võistlema sportlane.. vabandust, artist, kes on eelnevalt hoolsalt treeneri käe all harjutanud ja teeb õigel ajal oma parima soorituse. Kellel ei oleks “teivas pehme”, vale määre suusatalla all või kes ei astuks heitesektoris ääre peale. Loomulikult peab meeskond sportlast varustama ka maailmatasemel võistlusinventari ehk siis käesoleval juhul lauluga. Laul peaks olema sportlik, hoogne ja panema publiku kaasa elama. Niisiis režiim, distsipliin, treenitus!
    Citius, Altius, Fortius… Forte fortissimo, bellissimo, force mazoor!

    Kuna aga praeguse süsteemi järgi saadetakse rajoonikate (Eesti laulu) meister kohe Olümpiale (ESC-le), siis ei saagi me traditsiooniliselt saavutada muud, kui koha teises kümnes. (Eeldusel, et suudame poolfinaali läbida…) :=)
    ——-

    Kuna aga päriselu ei ole spordivõistlus ja treeni palju treenid, ikka ei suudeta tabada telekate ees krõpse söövate meeleheitel koduperemeeste-perenaiste muusikamaitset, siis peaks helilooja publikule suunama laulu, mis oma sisekaemusliku iiriliku sügavuse ja bulgarite bazaari kõlavärvinguga, britiliku hooletu elegantsi ja samas skandinaavialikult karge värviküllasusega suudab sulatada nii pedantse germaanlase kui passionaatliku itaallase, vitaalse prantslase kui ka muretu kreeklase südame.

    Nagu näete, pole midagi lihtsamat, kui kirjutada kõigile meeldiv laul!

    Edu meile!

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

märts 2013
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: