Pingviinid ja kahurid

@ckrabat

Meie iseseisvuspäeva pidulik tähistamine algab kaitseväe paraadiga ja lõppeb pingviinide paraadiga. Kahurid ja pingviinid! Kas need on sümbolid, mis kõige paremini iseloomustavad meie riiki tema 95. aastapäeva künnisel? Mõtlesin selle teema peale juba varem ning üllatuslikult avastasin, et Andrus Kivirähk, kes võiks ju ideaalis olla poliitilise eliidi õuelaulik, on üsna samal lainel. Kurioosumina võiks mainida veel, et lugu arvutisse toksides eksis näpp klaviatuuril ja mõeldud “pingviinide ja kahurite” abil toksis näpp arvutisse “pingviinid ja kahjurid”.  Paraadidega demonstreerib riik kahte kestlikku väärtust – sõjalist jõudu ja poliitilist eliiti. Kas sõjaline jõud ja poliitiline eliit on need väärtused, mis teevad elu Eesti Vabariigis elamisväärseks? Kahurid ja pingviinid ehk siis sümbolite keeles jõud ja autoriteet, on olulised sümbolid rohkem totalitaristliku elukorraldusega impeeriumitele, kus riigi ja tema kodanike vahel valitseb peremehe ja kliendi suhe. Niiviisi demonstreerib impeerium oma vägevust ja sisendab alamatele aukartust riigi ees.

Sümbolid on riigi ja tema kodanikkonna omavahelisel suhtlemisel olulised. Pingviinid ja kahurid on meie jaoks sümbolilise väärtusega, sest käitumiselt meenutab Vabariik teinekord väikest poissi, kes hirmsasti tahab suureks saada ning ootab, et täiskasvanud võtaksid teda võrdse partnerina oma mängudesse. Väike poiss igatseb jõudu ja autoriteeti, mis näitaks teda suuremana kui ta tegelikult on. Ta ei suuda rõõmu tunda väikene mees olemisest, kuid impeeriumile omaste sümbolite eksponeerimine väikeriigi poolt võib mõjuda paroodiana. Meil muretsetakse väikese rahvaarvu ning madala sündivuse pärast, kuid hoopis vähem tuntakse muret kultuurilise kestlikkuse üle, arvates viisaastaku norme ületava nõukogude tööeesrindlase kombel, et palju näljaseid suid burksiputka ümber tagab rahvuse säilivuse paremini kui kultuuriline järjepidevus. Liiga palju soovitakse ühiskonna konsolideerimisel kasutada riiklikku sundi ja vägivalda. Palju vähem oluline on vaba ühiskonna ning kultuurilise konkurentsivõime säilitamine.

Eestis muretsetakse selle üle, kuidas teised rahvad meist arvavad ning kui tihti nad meil pead silitavad ja ütlevad, et meie pea ei ole kandiline. Paiguti meenutab see pärisorja unistusi kunagi härraks saada, et siis ise mõisatallis piitsa viibutada. Sellest ka  pingviinide paraadi kuvand iseseisvuse olulise atribuudina, sest lihtne inimene unistab hetkest, kuidas ta saab sabakuue selga ajada ning härra kombel rahvale ülevalt alla vaadata, nii nagu George Orwelli “Loomade farmis” ajasid sead ülikonnad selga ja üritasid kahel jalal käia ning inimesi matkida. Kuigi Lennart Meri eksportis pingviinide paraadi idee meile Soomest, sest Soome kuvand on meie jaoks tähtis, suurem ja vanem vend, meenutab elitaarne vastuvõtt pigem nõukogude nomenklatuuri  tribüünilt rahvale lehvitamist 7.novembril. Sümboliliselt peetakse oluliseks vastandumist eliit vs rahvas, mis on iseloomulikud Viha Vabariigi või Novgorodi WC kuvanditele. Rahva ülesanne on karjuda eliidi hüvanguks “neli jalga hea, kaks jalga parem”, väljendades truualamlikku kuuletumist tolle ambitsioonidele.

Vabariigi 95.aastapäeva künnisel julgen ma tunnistada, et olen eluga Eesti Vabariigis üldjoontes rahul. Mulle meeldib, et riik on õhuke nagu pannkook, kus inimestele on antud rohkem võimalusi eneseteostuseks läbi kodanikuinitsiatiivi  ja nad on vähem sõltuvad riigist. Mulle meeldib, et riigis valitseb mõnus korratus ning inimesed tunnevad end pigem vabadena kui võrdsetena. Mulle meeldib, et naabri-Juhan saab vabalt oma arvamust väljendada. Mis aga muret teeb, see on tugevnev sotsiaalne tellimus kehtiva olukorra muutmiseks. Mulle ei meeldi, et inimesed ei võta elu Eesti Vabariigis loomuliku ja muretuna, vaid loovad totaalse meedia õhutusel Viha Vabariiki ning ehitavad üldrahvalikke ebajumalaid, keda kohustuslikus korras vihata. Hirm ja viha ei ole need sidusained, mille najal demokraatlikku riiki üles ehitada. Riik võiks olla pigem lahe kui ahistav.

Riiklikku sümboolikat ei saa üles ehitada vastandustele, sest riigi kodanikkond ei ole seisuslik, vaid on võimu teostajana ühtne. Kiirkorras püsti aetud Vabadussõja võidusammas tekitab pigem võõristust kui austust. See on võimu, mitte vabaduse atribuut. Üldrahvaliku tähendusega objekte ei saa rahvale jõuga peale suruda, vaid nad peavad tuginema riiki ja ühiskonda ühendavale konsensusele. Noored insenerid ja arhitektid, kes samba projekti poliitilise tellimuse najal püsti panid, tõmmati poliitiliste murumängude keerisesse täpselt samuti nagu kusagil sündinud idee hümni esitamise ajal Jumala nimetamine maha vaikida, mida võib poliitiliste manipulatsioonidega suunata teatava sotsiaalset tellimuse täitmisele ning rahvussümboolika muutmisele vastavalt tuule puhumise suunale.

Ma arvan, et kaitseväeparaad on omal kohal võidupühal 23.juunil, kuid ühest jõudemonstratsioonist piisab ühele väikesele rahvale täiesti. Iseseisvuspäev peaks olema püha, mis rahvast ühendab, mitte ei looks tema vahele kunstlikke veelahkmeid. Kaitseväes võiksid selle päeva puhul toimuda lahtiste uste päevad, kui rahvas külastab väeosasid ning suhtleb kaitseväelastega, millest oleks ühiskonna konsolideerimisel ning kaitseväe ning tsiviilühiskonna ühendamisel rohkem abi, kui peaaegu olematu sõjalise võimsuse imperiaalsel kombel demonstreerimisel. Pingviinide paraadi asemel võiks korraldada aga mõne üldrahvaliku ürituse, näiteks Kääriku suusamaratoni, millest poliitiline eliit ja tema rahvas saaksid ühiselt osa võtta ning ürituse tseremoniaalne osa võiks piirduda presidendi kõne ja kontserdiga. Sellega muutuks iseseisvuspäev tõsiseks kodanikuühiskonna  koosmeele demonstratsiooniks.

Seni aga võib rahul olla sellega, et meil on läinud hästi ning pole põhjust viriseda. Paljudel rahvastel meie mitmekesises maailmas on läinud meist palju halvemini. Me ei saa lihtsalt astuda põhjamaisesse heaoluriiki, mille tarvis nemad kogusid stardikapitali aastakümneid, kuid me saame end võrrelda nendega, kellega olime 20 aastat tagasi sarnasel lähtepositsioonil.  Pingviinid ja kahurid ei peaks kuuluma Vabariigi rahvusliku sümboolika hulka, sest nad rõhutavad võimu ning tekitavad vastandusi riigi ja tema rahva vahel, kuid kuni see arusaamine kunagi ehk laiade rahvamassideni jõuab, siis jätan ma endale õiguse paraade ignoreerida nagu ma ei ole kunagi vaadanud telesaadet “Tantsud tähtedega”.  Meie poolt maailmale pakutav Eesti kuvand võiks olla kodusem, positiivsem ning rahvast ühendavam – you only live once. Head Vabariigi aastapäeva!

 

 

11 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    veebr. 25, 2013 @ 00:45:20

    Kellegi kommentaar Kivirähu artikli alt, mis seletab pingviinide paraadi tausta päris hästi lahti, polegi suurt midagi lisada:
    http://www.epl.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-vaatame-neid-hoolega.d?id=65723062&com=1&s=5&no=0
    kaasaegses maailmas
    23.02.2013 10:59
    tundub presidendi vastuvõtt ehk senjööri käeuudlemise tseremoonia arhailisena ja infantiilsena ning sisuliselt on tegemist tsaaride ja kuningate matkimisega ning meie tingimustes ka kambakraatia avaldumise vormina.
    Sellist vastuvõttu pole kaasaegsetes demokraatlikes riikides, kui Soome välja arvata, kuid Soome oli samuti tsaariimpeeriumi osa ning ning soomlaste vastuvõtu traditsioon algas kohe peale tsaaririigi lõppu ning seda kandsid tsaaririigist pärit inimesed.
    Esimeses Eesti vabariigis pole sellist kentsakat traditsiooni kunagi olnud ning L.Meri ahvis seda soomlaste eeskujul, sest ta ise oli juhikultusega nõukaajast pärit ning seetõttu talle ja paljudele teistele juhikultusega harjunud kodanikele see vähemalt alguses sobis, kuid 20 aastaga peaks riik olema saanud täiskasvanuks ja aeg oleks see mitte täiskasvanute maailma kuuluv kambakraatia avaldumise vorm prügikasti heita.

    Vasta

  2. personainfieri
    veebr. 25, 2013 @ 00:52:05

    Pingviinide paraadi teekond Eesti tänasesse päeva on järgmine: Vene Impeerium – Soome Vabariik- Eesti Vabariik peale taasiseseisvumist.
    Paraadid kuuluvad imperiaalse mõtlemise juurde. Rooma impeerium korraldas keisrivõimu demonstreerimiseks uhkeid paraade. Seda traditsiooni järgisid tema järeltulijad: britid, prantslased, sakslased, venelased. Eriline paraadilembus on totalitaarsetel riikidel. Väikeriigi puhul mõjuvad need aga omamoodi anakronismina, mis meenutavad George Orwelli Loomade farmi inimesi järele ahvivaid sigu – et loomade farmis oleks samamoodi nagu inimestel.

    Vasta

  3. personainfieri
    veebr. 25, 2013 @ 10:29:33

    Rein Raud presidendi kõnest: meid peavad juhtima visioonid, mitte hirmud
    http://uudised.err.ee/?06273398
    “Ma arvan, et minu jaoks selles kõnes olid üldse võib-olla kaks niisugust teist sõnumit, mis olid nagu veel põhilisemad ja mis tegelikult olid väga kriitilised praegu võimul oleva poliitilise eliidi suhtes. Esiteks see, millega president kõnet alustas – ütles, et saage aru: Eesti iseseisvus on sündinud fakt. Ei ole nii, et kui midagi keegi nüüd siin praegu kuskil natukene teistmoodi mõtleb või arvab, siis on järgmine päev Vene tankid õue peal ja teie aktsendiga rääkivad kaaskodanikud otsivad sahtlipõhjast oma pioneerikaelaräti välja ja lähevad neile nelke viima. Ei ole nii! Eesti on iseseisev riik. Eesti jääb iseseisvaks riigiks, kui maailmas midagi väga drastiliselt ei muutu. Ma arvan, et see on väga oluline sõnum,” rääkis Raud.

    Vasta

  4. Jolli
    veebr. 25, 2013 @ 11:00:13

    See, et igat punamatsi parketile ei kutsuta, ei anna moraalset õigust Tootside pere sahvris süldikausse lõhkuda.

    Vasta

  5. personainfieri
    veebr. 25, 2013 @ 11:59:42

    Ma küll ei jälginud pingviinide paraadi, aga kui ma oleksin seda teinud, siis vaevalt, et neukkude üleslugemiseks oleks näppe ja varbaid jätkunud. Loomulikult võib vastuväiteks öelda, et pingviinide paraad peabki olema representatiivne ja kui ühiskonnas on olemas neukkud, siis on ka neil õigus tikuvõileibadele Tootsi sahvris.
    Iseküsimus, kas sellist arhailist neukkuajastu sümbolit nagu pingviinide paraad on tänapäeva innovatiivses ühiskonnas üldse vaja ja iseseisvuspäeval võiksid eurooplased juua oma lauas konjakit ning neukkud oma lauas valget viina ning tunda elust rõõmu ja kõik oleksid õnnelikud.
    Veel üks mõte tekkis: e-riigi jaoks võiks olla mõistlik lahendus hoopis e-paraad, kus iga eestlane ja isegi neukku saaks ennast järjekorda võtta ja saada presidendilt virtuaalse käepigistuse.

    Vasta

  6. Jolli
    veebr. 25, 2013 @ 12:07:50

    Kuna Sa ilmselt aru ei saanud, mida ma ütlesin, siis kordan.
    Kui meel on kade, et peole ei kutsutud, ei ole vaja oma hoiakut ehk tegelikult rumalust leheveergudel häälekalt demonstreerida.

    Vasta

  7. personainfieri
    veebr. 25, 2013 @ 12:16:03

    Ma küll ei tea, aga arvan, et Kivirähk oli ehk isegi kutsutud ja ajendid polnud üldsegi mitte selles. Võib-olla homme kuuleb lähemalt, kui kuulata Rahva Oma kaitset http://r2.err.ee/saated?saade=34
    Omalt poolt võin kinnitada, et kui oleksin kutse saanud, ei oleks läinud ja kui ma kunagi peaksin presidendiks saama, siis oleks pingviinide paraadi lõpetamine üks minu esimesi initsiatiive 🙂

    Vasta

  8. personainfieri
    veebr. 26, 2013 @ 09:04:18

    Ilmselt on siin esimeses kommis päris hästi ära tabatud, et on juhikultusega inimesed, kellel on pidevalt vajalik oma riigitruudust demonstreerida – näidata, et ta mõtleb õigesti ning on välja teeninud senjööri tähelepanu. Nõukogude Liidus oli hästi tavapärane, kui kodanikelt nõuti pidevalt, et nad tõendaksid oma kuuletumist režiimile ja see mõtlemine on paljuski ka täielisse Eesti Vabariiki kandunud – on tekkinud sinimustvalged partorgid, kes pingsalt jälgivad, et inimesed “valesti ei mõtleks”: riik olgu paks, ordnung olgu majas ja naabrijuhan ei mölise. Sellist mõtlemist toetab “isamaa on hädaohus” narratiiv – ma kordan, Toompead rünnatakse! Kui inimene kritiseerib “pühasid asju”, riigikeskset mõtlemist, siis on automaatselt tegemist rahvavaenlasega, millega tekitatakse kunstlikke vastasseise.
    Sisuliselt ongi tegemist neukkumõtlemisega, isegi kui seda tehakse sinimustvalge lipu all, või siis pärisorja austusega mõisahärrade vastu kui rohkem meeldib. Kuna lapsesuu ei valeta, siis kõlasid isepäevuspäeva puhul laste nägemused riigi kohta nagu “Eestis võiks olla rohkem vanglaid” või “president on riigi omanik, kes näitab, kuidas õigesti mõelda”. Lapsed omandavad suhtumisi oma vanematelt.
    Riigil on kahtlemata väärtused ja traditsioonid, mis ei kuulu vähemalt kergekäelisele muutmisele: nt lipp, vapp, hümn … pingviinide paraad selliste väärtuste või traditsioonide hulka ei kuulu.

    Vasta

  9. personainfieri
    veebr. 27, 2013 @ 12:37:45

    Vasta

  10. personainfieri
    märts 01, 2013 @ 19:05:04

    Üldrahvaliku suusamaratoni kava järgmiseks Vabariigi aastapäevaks.
    Pingviinide paraadi korraldamine üldrahvaliku suusamaratonina distantsil Otepää-Elva tugevdab sotsiaalset sidusust poliitilise eliidi ja laiade rahvahulkade vahel ning kindlustab, et seal osalevad meie parimad pojad ja tütred, kes on valmis oma võimeid ausas võistluses suusarajal tõestama. Suusamaratonil ei uhkelda osalejad frakkide ning uhkete tualettidega, vaid peavad spordidresse kandes mõtlema, kas nende suusavarustus on korras, paraadiks on piisavalt treenitud ning läbitav distants on ikka jõukohane. Kutsutud on kõik, kes on eesti rahva suusakangelaste Andrus Veerpalu, Jaak Mae ning Kristina Šmiguni vääriliselt heas sportlikus vormis ning jaksavad maratoni lõpuni sõita. Siis ei pea muretsema, et äkki on mõni kutsumata Kiir peoliste sahvrisse süldikaussidega laamendama sattunud 🙂
    Pidupäevaürituse korraldamine üldrahvaliku spordiüritusena aitaks taaselustada Euroopa demokraatia hälli vana-Kreeka traditsioone, kus terves kehas oli terve vaim. Kõik osalejad alates presidendist, riigikogu esimehest ja peaministrist kuni lihtrahvani saavad endale numbrid ja asuvad ühtses rivis starti.
    Kallite tualettide ning uhkete soengute asemel asemel jälgiksid pealtvaatajad, millise firma suuski külalised evivad – kes tuleb Fischeritega, kes Rossignolidega, kes ajab keldrist välja vanad Visu puusuusad – ning milline on kellegi sportlik vorm.
    Toitlustuspunktides pakutakse osalejatele tikuvõileibu, kuid alkoholi saab alles finishis – distantsil läheb see keelatud ainete nimekirja – ja ainult neile, kes on distantsi ausalt stardist lõpuni läbi sõitnud 🙂
    Suusamaratonile järgneksid presidendi kõne ning kunstimeistrite kontsert vabas õhus. Rahvale pakutakse hernesuppi, seajalgu, teed ja burgereid.

    Vasta

  11. Trackback: Pingviinid ja kahurid II – tähistame Vabariigi sünnipäeva Kääriku suusamaratoniga! | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2013
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: