Mitmekesine poliitika – hoomamatu taristu ja mõtteviis

@huviline

Päevikulises mõttes on hetkel hoogsalt arenev infot töötlev tehnika jõudmas lääne tsivilisatsioonis täielikult ratsionaalsete lahendusteni (infosüsteemideni) kõikides valdkondades, kus vastavatele arengutasemetele on jõutud. Madalamal tasemel tsivilisatsioonide jaoks on infot töötleva tehnika areng eesmärgiks, mis hõlmab kõiki valdkondi ja kuhu tõrgete puudumisel kunagi kindlasti jõutakse. Päeviku pidamise kõrval mõeldakse ka üleajalisi mõtteid. Mõlemad tegevused on põhiolemuselt ratsionaalsed.

Üleajalises mõttes annab üks kehtiv lahendus inimkonna suurte probleemide lahendamisel  protsessile vähe juurde. Selguse tuvastamiseks on sellepärast ainult üks võimalus: näha maailma mitmeksesisena. Mitmekesisus on nähtus, mille piirid on loodusteaduslikud, kuid arvesse võetakse ka teadaolevate piiride tagust. Vastasel korral kitseneb maailmanägemine valdkondadeks, nt halduse või müütide, õppimise või töö tegemise, riigi või mängu. Filosoofilise selguseni jõudmiseks on mõistlik võtta arvesse kõik valdkonnad, kus ajaloo jooksul on probleemid kerkinud. Nõnda kirjeldatuna annavad suured probleemid sisu ja haarde mitmekesisuse nähtusele.

Mitmekesisel poliitikal on nii päevikuline kui üleajaline tähendus. Päevikulises mõttes avanes Vabariigi teise tulemisega infovõrk ja levis arvamus, et tegemist on tiigrihüppega inimkonna arengus. Tänaseks on selgunud, et tegemist on avaliku taristu ja mõtteviisiga. RIA infoturbe asjatundja Anto Veldre on kirjutanud sellel teemal huvitava artiklitesarja „Infoühiskonnast hereetiliselt“, milles viidatakse võimalusele, et poliitikute (sotsiaalteadlaste ) jaoks on infovõrk ja võrgu avanemine endiselt hoomamatu.

Lame riik, mis seisneb IDkaardi kasutamise võimalusega loodavas identiteedis, avaldub teenuseid pakkuva riigina. Erasektoris saab IDkaardi alusel isegi pitsasoodustuse.  Riik kinnitab küll omandi ja tõendi, mis on tema põhiteenus, kuid mitte kui autoriteet, vaid kui infovõrgu valdaja. Riigi suveräänsus tugineb tema identiteedil. Mida lamedam on riik, seda vähem omab tähtsust mingi teenindaja tegevus või kellegi vastutus ja seda rohkem saab iga isik ise midagi ära teha. Mõned riigi kõrgemad ametnikud Valitsuses, Riigikogus ja Euroopa Liidu institutsioonides on seda aimamas, millele viitab üha kõrgem mäng teenustega (Ken-Marti Vaher, Hanno Pevkur, Taavi Rõivas). Pole teada, kas aimajate hulgas esineb ka teadlikult tegutsejaid, sest avalikult peetakse ennast teenuseosutajaks rahva hüvanguks. Headus õigustab teenusepakkujat igavesest ajast.

Kuid üldjuhul poliitikud ja poliitikast kirjutajad ei hooma lameda riigi võimalusi. Endiselt käib jutt parempoolsetest ja vasakpoolsetest, valimissüsteemidest ja poliittehnoloogiatest, paksust ja õhukesest riigist, jääkeldrist ja rahvakogust. Mitmekesise poliitika mõttes on need jutud moest väljas, otsides endale õigustust utoopilistest kontseptsioonidest, nt naiivne inimõiguste kontseptsioon, vägivallata ühiskonna kontseptsioon või omandita kommunismi kontseptsioon.

Advertisements

4 kommentaari (+add yours?)

  1. Jolli
    veebr. 22, 2013 @ 19:28:44

    “Päevikulises mõttes avanes Vabariigi teise tulemisega infovõrk ja levis arvamus, et tegemist on tiigrihüppega inimkonna arengus.”

    Tegelikult ju ongi tegemist hüppega inimkonna ajaloos- inimkond lülitus (lülitati) üleilmsesse võrku….
    “Interneti sünnipäevaks võib pidada 1. septembrit 1969, kui tööle saadi esimene proovivõrk. 1987. aastal avati see teenus kõikidele soovijatele ning see hakkas kandma nime Internet. Selle areng oli kiire ja 1990ndate aastate alguses, omades peaaegu ülemaailmset levikut, kujunes see uueks meediakanaliks. Eesti ühines internetiga pärast taasiseseisvumist 1991. aastal”. (Wiki)
    Kui nüüd vaadata, millised protsessid toimusid sellel ajal “raudse eesriide” sees, siis võib märgata teatud kattuvust aastaarvudes.
    Ehk tegi Eesti vabaks hoopis Internet? Kindlasti oli laulva revolutsiooni sündmuste kajastamisel vabas maailmas ka internetil oma osa…. Või tegimegi meie omakorda interneti, muutes selle vajalikuks? :=)

    Infoühiskond on tänaseks ilmselt jõudnud juba postinfo faasi, evolutsiooniliselt peaks nüüd välja arenema oskus infoüleküllusega toime tulla, surfates bittide rägastikus tervet mõistust säilitada… 😛

    Vasta

  2. Jolli
    veebr. 22, 2013 @ 19:43:49

    Muide, see artikli all olev pilt-graafik kajastab ainult soovmõtlemist. Tegelikult ei ole ju inimkond niimoodi arenenud, samaaegselt eksisteerivad planeedil Maa kõik nimetatud kultuuritüübid samaaegselt ka tänapäeval. Koos elavad planeedil nii kiviaegne kütt-korilane kui nutitelefoniga surfav semiootik-antropoloog. Kasutusel on nii lumeräätsad kui magnetpadjal kiir-rong.
    Uuematel andmetel ei ole isegi neandertallane välja surnud, vaid andnud üle osa oma geneetilisest pärandist ka meile, kaasaegsetele inimestele. :=)
    Tunnistan, et ülejäänud artiklist ma aru ei saanud, aga mõtlesin sellegipoolest kaasa.

    Vasta

  3. ckrabat
    veebr. 22, 2013 @ 20:36:12

    Tänapäeval pole enam haruldane ka nutitelefoniga surfav kütt-korilane 🙂
    Samuti pole kindlaks tehtud, et neandertaalid jäid kromanjoonidele vaimselt alla. Ilmselt olid nad enamvähem samatasemelised, kuni Nibiru oma geenimuundamisega sekkus.

    Vasta

  4. ckrabat
    veebr. 22, 2013 @ 21:58:20

    Ülal mainitud Anto Veldre artiklist: “Kui mugav psühholoogiliselt on oma senist maailmapilti ümber teha? Kindlasti palju mugavam tundub steppiv sõnumitooja lihtsalt maha lüüa. Eesti Internet on kõikelubav, kuid jäme vänt on ikkagi portaalitoimetaja käes. Nii näiteks valis Postimees käesoleva hereesia retransleerimiseks 1., 2., 3., 6. osa, kuid otsustas mitte ülemäära võimendada 4. ja 5. osa.”
    Huvitav, mis seal 4. ja 5.osas siis oli? 🙂
    http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16830:infouehiskonnast-hereetiliselt-iv&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13
    5.osa
    http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16950:infouehiskonnast-hereetiliselt-v&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: