Neukkud ja nende neli jumalat

@ckrabat, featuring jolli

Vabariigi 95. aastapäeva künnisel on viimasel ajal palju kuulda olnud nurinat, et elu Eestis pole selline nagu paljud ootaksid  ja kas me sellist Eestit tahtsime? Mingi osa rahvast pole riigiga rahul, sest riik pole piisavalt paks, korda pole majas ja naabri-Juhan möliseb liiga palju. Meedia on seda kõike valjuhäälselt võimendanud ning paisanud õhku sotsiaalse tellimuse sinimustvalge Eesti NSV järele. Kas see annab meile põhjust olla riigiga rahulolematu või ei vääri rahvas oma riiki? Võib-olla ei ole väljavaade niivõrd masendav, kui suudaksime vahet teha Eestis elavate erinevate etniliste ning kultuuriliste gruppide vahel, keda eristavaks tunnusjooneks ei olegi sageli meie armas emakeel, vaid neid eristavad väärtushinnangud. Eesti on muutunud paljurahvuseliseks ning paljukultuuriliseks riigiks ning siin elavad teiste hulgas eestlased, venelased, soomlased, lätlased, ukrainlased, leedulased, juudid, araablased ja neukkud.

Kes on neukku? Kuidas teda tuhandete ja miljonite inimeste seast ära tunda? Võib kujutada ette olukordi, kus paljud meist vaatavad peeglisse ja küsivad endalt – kas mina olen neukku? Neukku ei ole sama, mis on tibla. Tibla märgib venekeelset ja venemeelset isikut. Neukku võib olla venekeelne ja venemeelne, kuid üsna sageli on tegemist täiesti eestikeelse ja eestimeelse inimesega, keda eestlastest on väliste tunnuste järgi esimesel silmapilgul üsna raske eraldada.  Neukkudele on omased mõned äratuntavad tunnusjooned, mille peale neil silmad põlema lähevad. Kindlasti iseloomustab neid nostalgia Nõukogude Liidu aegse elukorralduse järele, sest siis oli kord majas, varastada võis kõike, elu oli odavam, lollid olid au sees ning lihtsast inimesest peeti lugu.

Neukkude maailmavaade on üles ehitatud kolmele sambale:
1. Riik olgu paks. Neukkud sõltuvad riigist igatepidi ning nende ideoloogilise käsitluse järgi pole riik mitte inimeste jaoks, vaid inimesed on siia ilma sündinud riiki teenima. Neukkud ei ole rahul lääne liberaalse demokraatia ja vabaturumajandusega, vaid soovivad, et riik oleks nendega nii köögis, vannitoas, magamistoas kui ka WC-s. Riigi ja inimese suhe on neukku jaoks peremehe ja kliendi suhe.
2. Ordnung olgu majas. Neukkud igatsevad kõva kätt ja totalitaarset režiimi. Nõukanostalgia on neukkude seas tugev, kuigi see ei pruugi tähendada, et nad sooviksid uuesti ilmtingimata astuda Nõukogude Liitu, vaid nad on rahul ka olukorraga, kus Pika Hermanni tornis lehvib küll sinimustvalge lipp, kuid Arnold Rüütel on Eesti president ja rahvuslike sümbolite all tegutseb aga nõukogude tüüpi riik, mille kodanikud on riigist sõltuvad ning kus riigipatriotism põhineb hirmul ja riiklikul sunnil. Aeg-ajalt võivad neukkud nõuda sümboolika vahetamist nõukogudepärasemaks, näiteks, et Paciuse/Jannseni  hümn “Isamaa, mu õnn ja rõõm” asendatakse  Ernesaksa/Semperi hümniga “Jää kestma kalevite kange rahvas”, sest see on neukkude arvates õige hümn jne.
3. Naabri-Juhan ei mölise. Neukkud ei talu arvamuste paljusust. Nende jaoks on olemas ainult üks ja õige seisukoht, mis on partei ja valitsuse poolt heaks kiidetud ja kes sellega rahul ei ole, peab karistatud saama. Tavaline neukku ei tule muidugi selle peale, et mingis olukorras võib ka tema arvamus olla eksiarvamus, vaid ta eeldab, et eksiarvamus on alati naabri-Juhani arvamus. Neukkud toetavad karme karistusi ja arvavad, et surmanuhtlus päästab maailma.

Neukkud väärtustavad kollektiivset identiteeti ning eelistavad seda individualismile ja valikuvabadusele, sest mõtlemine paneb pea valutama. Parem, kui kõik inimesed on ühtemoodi ja neid on võimatu hallist massist eraldada. Kuna neukkudele on tähtsad materiaalsed väärtused, siis saab tublimaid neukkusid premeerida ostulubade ja korterijärjekordadega. Neukkumüüdi järgi on neukkusus sünnipärane ja päritav ning sellest pole võimalik vabaneda. Siin on tegemist siiski eksiarvamusega – kedagi ei saa kohustada olema neukku, vaid see on iga inimese ja looma vaba tahte avaldus ja valikuvabadus.

Neukkud on tavaliselt sügavalt usklikud inimesed, kellel käesolevas aegruumis on neli jumalat:
Jehoova (jumal-ilmutaja), kellelt loodetakse, et ta saadaks ilmutusmärke, mis lubaksid loota, et ta on olemas ning puistab oma alamatele odavat mannat ja tatart.
Venemaa (jumal-valitseja), kellelt loodetakse, et ta tuleks sõjaga Eestimaa peale ja võtaks meid taas oma rüppe, sest vaata, riik on meil suur ja lai, aga korda ei ole ja sellepärast peab olema keegi, kes meid valitseb.
Nibiru (jumal-päästja), kellelt loodetakse, et täidab oma kohust ja tuleb siis kui ette on nähtud, millega vabastab meid maisest hädaorust ja päästab meie hinged..
Samilotila (jumal-lohutaja), kellelt loodetakse, et ta viskab rahvale musta pori näkku, mis lubab meil omakorda loota, et keegi tunnistab meid süütuteks kannatajateks ning silitab meil pead ja ütleb pisarsilmil – sinu pea ei ole kandiline, ei ole.

Viimasel ajal on Nibiru rahva ootusi petnud ning jätnud tulemata ning Samilotila on teadmata kadunud Soome avarustesse, kuhu on pagenud ka tuhanded eestimaised talendid. Nende asemele on tekkinud uued jumalad, näiteks vihatud ettevõtlust, liberaalset maailmavaadet ja vabaturumajandust esindavad Reformierakond (jumal-päästja) ja Euroopa Liit (jumal-lohutaja), kes on süüdi rahva kõikides hädades.  Neukkude jumal esindab nimelt sõltuvust. Neli neukkude jumalat on negativistlikud jõud, kes kannavad endas rahva hirmu ja viha, kuna nad ei ole täitnud neukkurahva ootusi ja lootusi. Sõltuvust põhjustav jumal ei pruugi olla Jumal selle algses (Looja) tähenduses, vaid on neukkude poolt tekitatud jumal. Kes tegi jumala? Ise tegi. Sellepärast tuleb teha vahet Jumalal ja jumalal. Mõne diskursuse raames võib ka Jumal muutuda jumalaks, kui talle on neukkude poolt omistatatud inimlik maailmakäsitlus. Usklikkust võib teisitisõnu nimetada ka antipohhuismiks. Need, kes on oma elu pühendanud jumalate vastu võitlemisega pole mitte vähem usklikud, kui need kes käivad ukselt uksele misjonit tegemas. Kõik neukkud on loomult antipohhuistid, sest pohhui-olek väljendab inimeste vabanemist sõltuvustest ning on käsitletav nirvaanana.

Mõningaid tüüpilisi neukkusid burksiputka eest:

Ivar nõukogude armeest
Purjus peaga kurdab kõige selle kurja üle, mis temaga Nõukogude armees tehti, aga kokkuvõttes jõuab järeldusele, et tänu ja eelkõige selle tõttu on ta nüüd mees. Räägib neile, kes pole seal teeninud, kui paljust olete ilma jäänud, poisid. Nõukogude armees karastus teras, aga Eesti kaitseväes ei lubata enam noorte kasvatamist. Üldse on noorus hukka läinud ja riigis pole korda. Varem oli üks ja õige arvamus ning see oli kõigile teada. Praegu püüab igaüks midagi arvata ning keegi oska öelda, kellel õigus on.

Oskar, väikeseakasvataja
Räägib heldimusega põhjatust vene turust, mille ärakukkumises süüdistab Eesti Vabariiki. Sõidab siiani Mosse või Ladaga, sest mõlemad on maailma parimad autod: vaata kui lihtne on neid ise parandada! Mersusid ja bemme põlgab südamest, sest need sõidavad tast tavaliselt mööda ning nende roolis on noored rullnokad, kes elust ja väärtustest midagi ei tea.

Laine, pensionär
Nõukaajal vürtsitas igavat päeva ühe asutuse kontoris välksööstudega defitsiitse kauba (näiteks wc-paber, soome pestav tapeet) sabasse. Abivalmis. Kui müüdi, siis ostis ka sõbrannale või hoidis vähemalt talle kohta järjekorras. Uuest majandusest eriti aru ei saa, aga leiab, et nõukogudeaegse tööpanuse eest on igati õiglane saada pensioni vabalt konventeeritavas rahas.  Omab maailmavaadet ning mitmeparteisüsteem ei vii teda segadusse, sest ta ei tutvu programmidega, vaid valib erakonda, kus on kõige targem esimees, mitte mõni poisike.

Laura (nimi muudetud), turundaja
Kunagine aktiivne oktoobrilaps, pioneer, kommunistlik noor, kes oleks teinud suurepärase parteilise karjääri, kuid riigikorra vahetudes kaotas pea ja õppis igaks juhuks ümber.  Kõrgkooli lõpetas cum laude ning  teostab end reklaami ja turunduse vallas, kus Lenini asemel reklaamib nüüd läänelikke väärtusi ja brände ja täiendab end aegajalt Euroopa metropolides.  Positiivne näide inimlikust õppimis- ja kohanemisvõimest – meis kõigis on peidus ka parem pool.

Lemps, endine kolhoosi traktorist
Nõukaajal oli põllumajanduses kord majas ja maainimene elas hästi. Lempsil oli kahetoaline korter kolhoosikeskuses ja ostuloaga ostetud auto Zaporozets ning külmkapp Minsk. Mäletab heldimusega kolhoosiaega, kui tööd pidi tegema vaid pool päeva ning lõunast läks kollektiiv täies üksmeeles poe taha. Kui võim vahetus ning põllumajandus dekollektiviseeriti, erastas Lemps endale kolhoosi vasikalauda, kuid vasikad kasvasid suureks ja surid maha. Laut laguneb ning on võssa kasvanud ja Lemps elatub juhutöödest. Zaporozets ei sõida enam ammu, aga külmkapp Minsk töötab siiamaani. Süüdistab Mart Laari põllumajanduse lagundamises ja ootab aega, kui Villu tõuseb tuhast ja toob kolhoosid maa peale tagasi.

Ants, endine partorg
Varem käis jõuluajal pliiats ja paber pihus loendamas, kui palju ja kes kirikus käisid ning piilus kardinate vahelt majadesse, kes jõulukuuse tuppa olid toonud. Kui võim vahetus, siis hakkas rahvuslaseks. Tal on alati sinimustvalge lint rinnas ja kange õlle plastpudel käes. Sõimab parteid (arusaamatuks jääb küll millist) ja valitsust Eestimaa mahamüümises ning Brüsselit nõukogude võimu taaskehtestamises. Igasugustel sambaavamistel on alati esireas ning annetas vabadussõja võidusamba ehitamiseks 10 krooni. Seletab kõigile, kuidas ta parteid seestpoolt õõnestas ning loeb päeva, mil ta astus kommunistlikusse parteisse, päevaks, millal ta liitus rahvusliku vabadusvõitlusega. Talle meeldib vene kirjandus ja vene muusika, kuid kõikides Eesti hädades süüdistab Venemaad ja unistab päevast, millal ta saab elu anda pühas sõjas jumal Venemaa vastu. Endisi vabadusvõitlejaid nimetab KGB ja Venemaa agentideks, kuna tal on olemas “kindlad andmed” nende reetmise kohta. Need, kes astusid parteisse, on “õiged eestlased”.

Anfissa, sambomaadleja
Kasvas üles Musta mere ääres, kus tutvus laevastikus teeniva Ivariga ja tuli temaga Eestisse, sest seal olevat kõik nagu läänes. Tööle asus kaubandusvõrku, kus tõusis kioskiülemaks ning korraldas defitsiitse kauba müüki. Kõikidel tuttavatel oli teada, millal Anfissa kioskisse toodi viinereid ja sardelle ning rahvas kogunes juba hommikul sabadesse. Võimu vahetudes, erastas kioski ning rajas sinna burksiputka. Tunneb ennast Eesti Vabariigis ahistatuna, kuna defitsiitset kaupa saab vabalt osta ning klientidega suheldes on ta sunnitud kasutama kohalikku murrakut ja kuigi valdab seda vabalt, oli ta sunnitud tegema isegi keeleeksami. Tunneb puudust ka vaba liikumisest, kuna ei saa enam ametiühingult tuusikuid Sotši ja Krimmi sanatooriumidesse ja Bulgaaria kuldsetel liivadele, kus tal nõukogude ajal oli hulgas tõeliste meeste seas kõvasti lööki, mida nüüdki aeg-ajalt meenutab – bõõli vremenaa.

Mäidu, lihtsalt neukku
Hästi tasane ja silmapaistmatu tüüp, kellel puudub oma arvamus – Antsu kuuldes laulab jumalale kiitust ja Vellu kuuldes neab Jehoovat maa põhja. Burksiputka juures tuntud selle poolest, et kuigi lubas suitsetamise maha jätta (suitsu ei tee!) ja loobus suitsude ostmisest, siis nüüd lunib igalt putkaliselt suitsu. Muidu pole üldse pahatahtlik, kõigest vahel harva annab mõnele kannaga näkku.

Gena, insener-konstruktor
Sattus Eestisse juhuslikult – kutsuti üles ehitama ja tuli. Eestis ei olnud enne Genat midagi, tema ehitas kõik üles, aga siis tulid perestrojka, glasnost ja bereberdaa ning Gena jäi töötuks. Hinge hoiab sees tehnoloogiavidinate – elektrimootorite, külmkappide ja radiaatorite lammutamisega. Vase ja malmi viib kokkuostu… Nõuka ajal ta lausa konstrueeris neid seadmeid, asi siis neid siis praegu lahti lahutada ei ole. Vahel käib ja laenab koridori pealt poistelt raha. Eesti poistel raha on, aga valetavad, et ei ole ja neilt ta tavaliselt laenu ei saa. Vene poistel tavaliselt raha ei ole, aga neilt saab väikse laenu ikka. Kavatseb raha koguda, et sugulastele külla sõita, kuid seni pole veel raha kokku saanud. Poliitilisi steitmente ei tee, tal on pohhui.

Ingmar (Ints), eks-eüekas
Tulihingeline malevakomandör, rahvajuht ja seltskonna hing. Komsomoli ja parteisse astus, kuna nägi tänu varaväljendunud ärivaistule võimalusi kaugelt enne teisi. Ideoloogiaga on kõik korras, seda lihtsalt pole. Ei ole ta ei punane, sinine ega roheline. Purjus peaga kiitleb, et on pragmaatik ja “nägi seda jama läbi”. Sigalaehitusel õppis ettevõtlust ja töödejuhtimist, millest hiljem oli palju kasu, kui kuumadel 90ndatel oma ehitusettevõtte (kolm töölist, kasutatud bemar) lõi. Enne masu jõi isegi koos tuntud inimestega, kuid masu ajal pole enam punti kutsutud. Vist sellepärast, et ettevõte pankrotis, naine jättis maha ja lapsed on pätiks kätte ära läinud. Hetkel teeb juhutöid, arveldusarve on laenukontorite taotluste alusel arestitud ja alimente ei kavatsegi maksta. Aegajalt (korra aastas) viskab eks-naise postkasti ümbriku jõulukaardiga, mille vahel 20 euri väikestes rahatähtedes- märkega: laste kingitused.Igatahes tunneb nüüd sõpru hädas (sõimab neid tagaselja) ja ootab uut majandusmulli, et taas fööniksina tuhast tõusta. Varem kasutas sõnu missioon, visioon, eesmärk, vahel ka valesti. Nüüd on seadnud endale uusi isiklikke sihte: Eestist minema tõmmata. Norrasse, Soome või Iirimaale, ehitama. Aga kahjuks pole kutsutud, endised alluvad-töövõtjad, kes juba ammu karjamaalt marjamaale jõudnud, ei vasta ta kõnedele. Eitea küll, miks? Eesti riik, rääkimata Euroopa Liidust, ei istu talle kohe üldse, nemad ju meid sellesse (osundame) “pa**a tirisid.” Euroopaga liitumise referendumil hääletas vastu, sest “nägi seda jama läbi”. Selline mees.

Kosmonaut Laika kõrval oli üks neukkuajastu sümboleid Juuri Gagaarin, juuri niin, Miljoonasade.

Advertisements

11 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    veebr. 21, 2013 @ 10:59:17

    http://forte.delfi.ee/news/militaaria/mis-teeks-valjarannule-lopu-ikka-laanelik-majandusime-populism-siin-ei-aita.d?id=65710272
    “Väljaränne oli sisuliselt peatunud, aga sisemist üksmeelt sellises riigis olla ei saanud. Ja kui 1981. aastal võimule tulnud sotsiaaldemokraadid üritasid oma moodi heaolu ehitada, tõi see kaasa hiiglasliku võlakoorma. Isegi uueks väljarändeks (sest tööpuudus ajab seal võlakriisi tõttu jälle üle pea) peaks kreeklastel esmalt tekkima tahtmine tööd teha, selle asemel, et pidevalt punalippudega marssida.”

    Neukkud ise ei lähe ka mitte kusagile, v.a. ehk siis kui riik neid tasuta Axel Heibergi saarele viib. Ära lähevad 3B omad, Soome, Hispaaniasse ja Austraaliasse. Neukkud vaid virisevad, silmad kadedusest peast välja kukkumas, et lähevad ja riigil pole raudbetoonist ja jääkarudest siseturukaitset, mis takistaks …
    Ma arvan, et neukkude protsent rahvaarvust lähebki kogu aeg suuremaks, see on väljarände negatiivne tagajärg

    Vasta

  2. Jolli
    veebr. 21, 2013 @ 12:38:55

    Eks neukkusid iseloomusta ka suhtumine riiklikesse sümbolitesse, nagu nt. hümn.
    Kuigi hümni tekst on ca 144 a. vana ja püsinud muutumatuna, ei ole neukkud suutnud seda (NB!) veel ära õppida. Samas ei saa kahtlustada õppimisvõimetuses või luulevaenulikkuses, sest Kalevite rahvas ja Sojus nerušimõi, rääkimata Belejet barus odinooki, tulevad unepealt.

    See on siiski selline harituse küsimus asukohamaa riigihümni teada!

    Vasta

  3. personainfieri
    veebr. 22, 2013 @ 00:35:01

    Vanemõde – Minu lapsepõlve kangelane

    Eestikeelse versiooni Miljoonasade neukkulaulust laulis omal ajal koos Vanemõega sisse Urmas Alender.

    Vasta

  4. neukku
    veebr. 22, 2013 @ 05:13:42

    😉

    Vasta

  5. personainfieri
    veebr. 22, 2013 @ 13:02:49

    Huvitav fotoblogi:
    Neukkula
    http://neukku.wordpress.com/

    Vasta

  6. Trackback: Neukkud ja nende kolm sammast II | Persona in fieri
  7. personainfieri
    veebr. 06, 2014 @ 12:11:29

    Vasta

  8. ckrabat
    apr. 25, 2014 @ 14:01:48

    Lihtsameelsuse tamtammid
    http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/lihtsameelsuse-tamtammid/
    “Lihtne inimene – tema on meie inimene, meie maailmapildiga, Nõukogude aja ankeetides kirjutati tema kohta: argielus tagasihoidlik, ehkki tegelikult võib ta argielus igasugune olla, ehkki mitte mõtetes, mõtete valik on tal tagasihoidlik. Tema erijooneks on, et tal puudub analüütiline mõtlemine. Ta mõtleb pigem emotsionaalselt, lisades mõtlemisprotsessile oma tormilise, terveid alttõmbamiste ja vandenõude ahelaid sünnitava rahvaliku kujutlusvõime, kuigi analüütiline mõtlemine on meie haridussüsteemis alati puudunud, kui ehk prestiižsed KGB koolid välja arvata.”

    Vasta

  9. ckrabat
    apr. 25, 2014 @ 14:04:52

    “Keeruline inimene erineb lihtsast selle poolest, et ta kipub kõiges kahtlema ja esile tükkima. Ta laiutab oma isiksusega. Teda hüütakse sageli intelligendiks. Intelligendi häda on selles, et ta on valmis nägema sündmust eri vaatepunktidest: ta lippab sündmust vaatama kord eest, kord tagant, kord külje pealt. Kõige hullem, et ta on valmis nägema sündmust võõrast vaatepunktist, see on aga lihtsale inimesele täitsa arusaamatu.”
    vs
    “Lihtsal inimesel on välja arenenud asjadest selge arusaamine: meile on hea see, mis on hea, mida rohkem meie asju on, seda parem, kuna oma olemuselt on meie oma parim, ja selle vastu ei vaidle keegi. Tõsi, ka meie parima kohale kogunevad vahel pilved, kuid need pilved on pärit ebaõigest, raskest, meile võõrast elust, neist pilvedest võib lõppude lõpuks lahti saada ja üldse, pole siin mingit arutamist nende pilvede üle, see pole meie asi. Meie inimene on lihtne, kuid üht-teist teab ta kindlasti: ta teab, et jõud on tugevam kui nõrkus, et võit on parem kui kaotus, et napsi võtta ja peale hammustada on alati parem kui siis, kui napsi pole ja napsikõrvane puudub.”
    :megairw 😀 😀 😀

    Vasta

    • ckrabat
      apr. 25, 2014 @ 14:09:37

      Lollide tegemisest:
      “Meil ei tule lihtsameelsete inimeste manu mitte papagoi, vaid võimsad telekanalid, need pole papagoide moodi, seal töötavad meistrid, ausal teel lihtsaks hakanud endised keerulised inimesed, nad haaravad kinni lihtsast inimesest, ehmatavad teda, hirmutavad, keerutavad-pööritavad, alguses lasevad piinelda nagu kriminaalromaanis, kuid leiavad alati uue õnnesadama, näitavad alati, kuhu poole inimesel ujuda tuleb.”

      Vasta

  10. ckrabat
    jaan. 27, 2017 @ 22:30:00

    stultoloogiline uurimus neukkudest…

    Artemi Troitski: kuidas Nõukogude Liidu aladelt lahkujad lõid Lääne-Venemaa
    http://arvamus.postimees.ee/3990385/artemi-troitski-kuidas-noukogude-liidu-aladelt-lahkujad-loid-laeaene-venemaa?_ga=1.227019933.1080883084.1457339902

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: