Paavsti väärikas lahkumine ja ateistide 15 minutit kuulsust

@ckrabat

Paavst Benedictus XVI teatas 12.veebruaril ootamatult, et ta astub 28.veebruaril kõrge vanuse ja tervisliku seisundi tõttu tagasi. Uus paavst valitakse 2-3 nädala jooksul märtsis ning ülestõusmispühadeks peaks tema järglane juba ametis olema. Pärast aujärjelt lahkumist asub lahkuv paavst elama ajutiselt paavsti suveresidentsi Castel Gandolfos ning hiljem, peale renoveerimistööde lõppemist, Mater Ecclesiae kloostrisse Vatikani aedades. Peale eelkäija lahkumist taevastele radadele 2005.a. kavatses tolleaegne kardinal  Joseph Ratzinger juba siis lahkuda avalikust elust ning pühenduda kirjatööle, kuid vastu ootusi valiti 78-aastane kardinal paavstiks. Ratzinger oli küll Johannes Paulus II lähedane mõttekaaslane ja üks mõjukamaid kardinale Rooma kuurias, kuid rohkem oodati mõne noorema kolleegi valimist kuulutavat valget suitsu Sixtuse kabeli korstnast. Kuna paavst valitakse kuni 80-aastaste kardinalide seast, siis oli Ratzinger ealisele piirile väga lähedal.

Mäletame Parkinsoni tõvest vaevatud Benedictus XVI eelkäija Johannes Paulus II viimaseid aastaid, mis peegeldasid lõppematut kannatust, kuni Jumal oma ustava teenri 2005.a. ära kutsus. Kui Johannes Paulus II otsustas kannatuste karika põhjani juua, siis 85-aastane Benedictus XVI on otsustanud eelkäija kogemustest õppust võtta ning vabatahtlikult tagasi astuda. Kas see on paavsti isiklik otsus või oli ta kellegi poolt mõjutatud, see pakub jällegi ainest spekulatsioonidele ja vandenõuteooriatele, kuid miks ei võiks see olla ka ühe vana ja elukogenud mehe soov avalikust elust kõrvale tõmbuda? Väga inimlik ja lihtne soov võimust eemalduda tundub tänapäeva sullile ja feimile orienteeritud materialistlikule maailmale mõistetamatu, kuid vaikselt lahkuda suudavad vaid suured inimesed. Pigem võiks see panna meid mõtlema, kas elus võiks olla midagi pühamat ja olulisemat kui totaalse meedia sajandi poolt pakutav 15-minutiline kuulsus telekaamerate ees. Eluajal tagasi astunud paavste on üldse kokku kuus – Pontianus (230-235), Silverius (536-537), Benedictus IX (1032-1048 vaheaegadega), Celestinus V (1294), Gregorius XII (1406-1415) ja nüüd Benedictus XVI. Seni viimasena loobus vabatahtlikult aujärjest neist Celestinus V, kelle elu lõppes traagiliselt, sest järgmine paavst Bonifacius VIII laskis ta vangistada ning ta suri kaks aastat peale aujärjest loobumist 81-aastasena Fumone kindluses.

Nooremana oli lahkuval paavstil liberaali ja reformaatori kuulsus, kes Teise Vatikani kirikukogu ajal (1962-65) üritas koos Šveitsi teoloogi Hans Küngi ja Belgia flaami teoloogi Edward Schillebeeckxiga katoliku kirikut reformida ja kaasajastada. Ta oli mõjutatud Saksa jesuiidist vabamõtlejast Karl Rahnerist ja Nouvelle Théologie koolkonnast, kes üritas jõuda algkristluse lätete juurde ning puhastada religiooni formalismist ja suletusest. kuid 1960-te lõpus puhkenud üliõpilasrahutused ja vabameelsuse kasv hirmutasid teda ja mõjutasid pöörduma konservatiivsete kirikuringkondade rüppe. Benedictuse nime valis ta paavst Benedictus XV eeskuju järgides, kes Esimese maailmasõja aegu üritas tuua rahu sõdivate rahvaste vahele, aga samuti Püha Benedictus de Nursia, Euroopa kaitsepühaku ja benediktiini ordu rajaja auks. Inimesena tagasihoidlik ja intelligentne Benedictus XVI on kahtlemata alahoidlike vaadetega ning suhtub ettevaatlikult kiriku moderniseerimisesse, kuid samal ajal on ta püüdnud olla nagu Benedictus XV rahu paavst, lepitada erinevaid usundeid ning pidada dialoogi.

Paavst Benedictuse tagasiastumist on üritatud siduda Iiri pühaku ja Armaghi peapiiskopi St.Malachy nägemustega, kes kirjutas 1139.a. peale Rooma külastamist 112 krüpteeritud salmi, milles peitub ettekuulutus paavstiriigi tuleviku kohta. St.Malachy ettekuulutuse “Prophetia Sancte Malachiae Archiepiscopi, de Summis Pontificibus”  järgi kandvat Benedictuse nime eelviimane paavst, kellele järgneb viimane paavst Petrus Romanus.  Üks märtsis toimuva kardinalide konsiiliumi favoriite järgmise paavsti aujärjele on 64-aastane Gaana kardinal Peter Kodwo Appiah Turkson, kes esindab sarnaselt praeguse paavstiga kiriku konservatiivsemat suunda. Turksonit peetakse peafavoriidiks, kuigi praegu on veel vara järeldusi teha, sest aafriklane pole veel paavstiks saanud ja võib-olla ei saagi. Favoriitideks  tema kõrval peetakse veel 68-aastast Kanada kardinali Marc Ouellet’i ja eelmiste valimiste favoriiti Nigeeria kardinali Francis Arinzet. Tõsi, Arinze on juba 80-aastane. Välistada ei saa mõõdukamate valikute, 71-aastase Milano peapiiskopi Angelo Scola või 63-aastase brasiillase, Sao Paulo peapiiskopi Odilo Schereri tõusu.

Samal ajal kui paavst Benedictus XVI on otsustanud avalikust elust tagasi tõmbuda ja pühendada oma elu viimased aastad rahus ja vaikuses millelegi väärtuslikumale, on Eesti ateistid  sulli ja feimijanus, silmad põlevad peas, pöördunud odava kuulsuse poole, üritades Jumalat Eesti hümnist välja tõrjuda. Kui neile ei meeldi sõna Jumal, siis võiksidki nad olla vait või lausuda selle asemel mõne neile sobivama nende poolt jumaldatud isiku nime: Jehoova, Nibiru, Venemaa või Samilotila, kuid ei, kõik pasunad on hüüdma pandud – võtke sõna Jumal hümnist välja! Paavst otsustas väärikalt taanduda. Ateistidel puudub oskus väärikalt vaikida. Taoline klaperjaht viitab vaid Jumala tugevusele, sest kui tema olemasolu  kedagi väga tugevasti häirib, siis viitab see vankumatule autoriteedile. Ka negatiivne tähelepanu on tähelepanu, mis ei jäta ükskõikseks. Riiklik sümboolika esindab traditsioone ja väärtusi, kuid ühepäevaliblikatel puuduvad nii traditsioonid kui väärtused. Ateism on kindlasti usk, väga piiratud ja dogmaatiline usk, mis esineb negatiivses vormis. Mõisted usun ja ei usu on samalaadsed fundamentaalsed mõisted, hoopis tugevama dogmaatilisuse astmega kui kahtlev skeptitsim või teadmatust tunnistav agnostitsism.

Portaali skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik kurvastas ilmselt Saalomon Vesipruuli aurahast ilmajäämise pärast ning tegi jõulise avalduse 2013.a. auraha poole. Võitlus sõnadega ja mõistetega meenutab kahekordse auraha laureaadi sm Mari-Liis Sepperi võitluskaaslasi, kes tõrjuvad poliitilise korrektsuse lipu all Astrid Lindgreni raamatutest neegrikuningaid välja. Kahjuks on kampaaniaga liitunud ka kirjanik Jaan Kaplinski, kes soovitab samalaadse poliitilise korrektsuse huvides Jumala asendada taevaga. Kampaania korras ettepanekuid rahvussümboolika vahetamiseks mäletame lähiminevikust mitmeid: küll taheti põhjamaisele heaoluriigile viitavat ristilippu või hümni asendamist Gustav Ernesaksa laulupidude lõpulauluga “Mu isamaa on minu arm”. Küllap leidub meie seas neukkusid, kes arvavad, et “õige” hümn on hoopis “Kalevite kange rahvas” ning kellel “õige” merelainetega lipp on keldrisse tatrakottide ja moosipurkide vahele peidetud. Neukkumõtlemine on instinktidele rajatud ühepäevaliblika mõtlemine, mis eitab traditsioone ja väärtusi ning sellest ka suur hirm Jumala nime mainimise ees.

Benedictus XVI (Joseph Aloisius Ratzinger)

Pilt: http://thegospelcoalition.org/blogs/tgc/files/2013/02/pope_benedict_xvi1.jpg

Advertisements

17 kommentaari (+add yours?)

  1. huviline
    veebr. 16, 2013 @ 11:23:04

    Paavsti käik tundub väärikas ja inimlik, arvestades neid organisatsioonilisi piiranguid, milles ühe religioosse konventsiooni juhil on võimalik tegutseda. Avalikus eeldab paavsti kindlapiirilist käitumist ega arvesta isikuga, organisatsioon seevastu eeldab isiku raamistatud käitumist ega arvesta tema kui inimesega.

    Sarnased loogilised vastuolud peituvad ka skeptikute kahtlustes, kes eeldavad teaduslike teadmiste ülemvõimu, andmata endale aru, et teadmiste standardmudel sisaldab suure annuse usku, vt https://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/716_6D0.HTM
    Jumala kui olendi üle vaidlus on viljatu, ahtrad naised teavad seda valu, olematuse talumatut kergust.
    Peale selle tuleb kahtlus samuti esitada kindlaid reegleid järgides, mitte lihtsalt vaikides, mis võib tähendada väga erinevaid asju, nii poolt kui vastu.

    Vasta

  2. Jolli
    veebr. 16, 2013 @ 12:11:43

    “Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 – 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
    /…./
    1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886.
    /…./Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 – 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta.
    /…./ Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise “maarahva” asemel “Eesti rahva” poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada.
    /…./
    Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt “Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud”. Tuntud on ka isamaalaulud: “Eesti vennad laulgem rõõmsast”, “Minu kallis isamaja” ning “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.”
    —–

    „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“
    – Johann Voldemar Jannsen

    http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen

    ======================================================
    /Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.–20. juunil 1869. aastal./ Wiki

    Need J.V. Jannseni sõnad on ca 144 (!) aastat vanad. Kui keegi tänapäeva poeet võtab neid muuta, peab ikka väga suur ego olema.
    Täiesti tarbetu “üldrahvaliku” arutelu asemel, milliseid paremaid sõnu tarvitada, oleks kõige loogilisem leppida olukorraga, et hümnil on sellised sõnad, nagu kunagi käibesse läksid. Kui eestlased hakkavad uuesti milleski “kokku leppima”, siis seda veetšet ei kannata kuulata. Näiteid on lähiajaloost piisavalt.
    Kellel on sõnad peas, laulavad hümni ilusti kaasa. Kellele sõnad on liiga rasked meelde jätta või mõnel muul kaalutlusel, ei laula. Ja keegi ei vaata imelikult. Kui ei taha laulda siis ju ei pea laulma.

    Aga selles osas ma pooldaks traditsioone, et lippu, vappi ja hümni ei ole vaja “moodsamaks” tüünida, mida vanem, seda parem. Tekib sügavus, aeg väärtustab asju. Teksti võiks ju suhtuda nagu tervikusse ja kultuuriloolisest seisukohast, kui muidu on kalduvus selles ideoloogiat näha. Lisaks jagame sama meloodiat soomlaste ja liivlastega, mis ongi sobivaks viiteks meie rahvaste ühistele juurtele.


    Finnish National Anthem – “Maamme”


    Min izāmō – Livonian national anthem

    Vasta

  3. Jolli
    veebr. 16, 2013 @ 12:25:58

    NB Varsti saab pidada hümni sõnade 150 a juubelit. Eks ole seegi tähtpäev.

    Vasta

  4. personainfieri
    veebr. 16, 2013 @ 16:05:21

    Paavsti valiv konklaav võib koguneda enne 15. märtsi
    http://uudised.err.ee/?06272773

    Vasta

  5. Martin V
    veebr. 16, 2013 @ 16:35:06

    Autor kirjutas:
    “[…] on Eesti ateistid sulli ja feimijanus, silmad põlevad peas, pöördunud odava kuulsuse poole, üritades Jumalat Eesti hümnist välja tõrjuda. Kui neile ei meeldi sõna Jumal, siis võiksidki nad olla vait või lausuda selle asemel mõne neile sobivama nende poolt jumaldatud isiku nime: Jehoova, Nibiru, Venemaa või Samilotila, kuid ei, kõik pasunad on hüüdma pandud – võtke sõna Jumal hümnist välja!”

    Esiteks ei maksta PM arvamusplatsil kirjutajatele honorari. Kui samas mahus artikkel oleks aga honoreeritav, siis oleks honorari suurus 30 euro ringis.

    Teiseks oli just PM toimetus see, mis pöördus minu poole sooviga selle asja kohta midagi kirjutada, kui vastav lehekülg oli Facebookis mõned päevad rahulikult üleval olnud.

    Kolmandaks seisneb mu sõnumi sisu selles, et antaks endast märku, kui keegi veel ei laula kolmandat salmi, kuna see on kui palve jumala poole, aga kellele palvetamine kui selline maailmavaateliselt võõras on. Mittemingisugust asendamist või tõrjumist ei ole mina välja pakkunud ja seda saad näha ka minu arvamusloos, mitte aga tolles teises tuletises, millele viitad. Kasuta ikka algallikaid, kui soovid kellegi positsiooni oma kriitikaga kostitada. Ja just suu kinnihoidmisele ma tähelepanu pöörangi, seega murrad lahtisest uksest sisse.

    Venemaa ja samilotila nimetamine on aga sulaselge nõmedus ehk püüd oma kujuteldavat ideoloogilist vastast asetada konteksti, mis teda kahtlase riigivastalisena näitaks, kellest poleks ka kahju, kui miski häda juhtuks juhtuma.

    Vasta

  6. personainfieri
    veebr. 16, 2013 @ 18:05:09

    Venemaa ja Samilotila on väga märgilised neukkujumalad:
    Jehoova (jumal-ilmutaja) – temalt loodetakse, et ta saadaks ilmutusmärke, mis lubaksid loota, et ta on olemas.
    Venemaa (jumal-valitseja) – temalt loodetakse, et ta tuleks sõjaga Eestimaa peale ja võtaks meid taas oma rüppe. Sest vaata, riik on meil suur ja lai, aga korda ei ole ja sellepärast peab olema keegi, kes meid valitseb.
    Nibiru (jumal-päästja) – temalt loodetakse, et täidab oma kohust, tuleb siis kui ette on nähtud, vabastab meid maisest hädaorust ja päästab meie hinged..
    Sami Lotila (jumal-lohutaja) – temalt loodetakse, et ta ütleb meile tõtt näkku, mis lubab meil omakorda loota, et keegi silitab meil pead ja ütleb pisarsilmil – sinu pea ei ole kandiline, ei ole.

    Vasta

  7. personainfieri
    veebr. 16, 2013 @ 18:08:20

    Neukkude jumal esindab sõltuvust, mille juures sõltuvust põhjustav jumal ei pruugi olla Jumal selle algses (Looja) tähenduses, vaid on neukkude poolt tekitatud jumal. Sellepärast tuleb teha vahet Jumalal ja jumalal. Kes tegi jumala? Ise tegi. Mõne diskursuse raames võib ka Jumal muutuda jumalaks, kui talle neukkude poolt omistatakse inimlik maailmakäsitlus. Usklikkust võib teisitisõnu nimetada ka antipohhuismiks. Need, kes on oma elu pühendanud jumalate vastu võitlemisega pole mitte vähem usklikud, kui need kes käivad ukselt uksele misjonit tegemas. Kõik neukkud on antipohhuistid, sest pohhui-olek väljendab inimeste vabanemist sõltuvustest ning on käsitletav nirvaanana.

    Vasta

  8. huviline
    veebr. 16, 2013 @ 18:56:06

    “Kolmandaks seisneb mu sõnumi sisu selles, et antaks endast märku, kui keegi veel ei laula kolmandat salmi, kuna see on kui palve jumala poole, aga kellele palvetamine kui selline maailmavaateliselt võõras on.”

    Ilmselt peaksin siikohal endast märku andma, sest ka mina ei laula kolmandat salmi, kuna ei pea viisi ega oska laulda. Samas, mis tähtsust on sellel üldse! Tore, kui ühe sõnumi sisu nii üheselt mõistetav on, tavaliselt on sisud mitmetimõistetavad (polüseemilised), mistõttu sõnumid ongi põnevad. Samas pole mittelaulmist võimalik samastada mittepalvetamisega.

    Vasta

  9. personainfieri
    veebr. 16, 2013 @ 21:12:34

    Hümni koha pealt – hümn on hümn ning see näitab teatavat kestvust, ajaloolist järjepidevust. Kui nii on kord otsustatud, et Paciuse viis ja Jannseni sõnad, siis nõnda ka jääb, mitte et kogu aeg muudetakse nagu soovikontserdil: kui 3B põlvkond tahab äkki “Meil on aega veel” hümniks või siis 3K omad soovivad “Jää kestma kestma kalevite kange rahvas” tagasi.
    Muide, Hispaania hümnil pole üldse sõnu.
    Mis puutub aga algatuse tegelikku eesmärki, misiganes see ka ei olnud, siis on väga hästi teada, et totaalne meedia võib igasuguse algatuse suunata hoopis oma radadele, kui on olemas vastav sotsiaalne tellimus ja sotsiaalne tellimus neukkuühiskonna järele on olemas nagu me siin ringkonnaülemaga varemgi oleme rääkinud. Isegi kui algselt ei plaanita hümni muutmist, siis võib see protsesside osaval suunamisel ikkagi nii välja kujuneda. Sellepärast on siis, kui vaikida, mõistlik ollagi vait, mitte rääkida sellest, et vaikitakse.

    Vasta

  10. Jolli
    veebr. 17, 2013 @ 13:32:01

    Huvitav jah, et lugupeetavad aru ei saa, kui hästi sarnased avaldused sobivad totaalmeedia käimasolevasse kampaaniasse eestlase identiteedi lammutamisel…
    Ei ole vist vaja olla eriline kommunikatsiooniekspert, et teada:
    Kommunikatsioonis ei ole oluline, mida sa ütled, vaid kuidas sellest aru saadakse.
    Sõnum–>infomüra–>vastuvõtja–>tagasiside–>uus sõnum.
    Millises skeemis ei ole algselt koostatud sõnumi ja vastu võetud sõnumi vahel erilist sarnasust.

    Vasta

  11. Toomas Leib
    veebr. 21, 2013 @ 11:05:45

    Mulle ei tundu see paavsti lahkumine nii vabatahtlik midagi, eriti selle nagu
    tellimise peale väljakaranud teema peale, Eesti hümn. Seda teemat ei pidanuks
    jua käsitlema just praegu, see oli niisugune varuregistris olev asi, mida vajadusel
    välja võtta.
    Kuigi mingil ajal pidasin ennast ateistiks, olen praegu pigem selline inimene, kes oma teadmist või usku ei pea niivõrd kindlaks või piiritletuks. Praegu pigem arvan, et jah, reinkarnatsioon on olemas (tõendatud paljude laste ümbersünni läbi), elu pärast surma on ka tõendatud, seega meist kõrgemal olevad olendite olemasolu ka mingis mõttes. Sellest hoolimata enamik religioonimuinasjutte ei ole ei tõendatud ega põhjendatud. Midagi neist ometi võib olla päris tõest, kasvõi see veeuputuse lugu, mis võiks peegeldada atlantilise tsivilisatsiooni hävingut.
    Ja ka muistsed religioonid käsitlesid sama asja, hingede ümbersündi.
    See ongi siis vahest see, mida võiksin pidada oma KREEDOKS.
    See aga teeb mistahes agressiivse sektantluse suhtes väga ettevaatlikuks, eriti teadmine, et elu jooksul oled oma vaateid radikaalselt muutnud.

    Vasta

  12. personainfieri
    veebr. 21, 2013 @ 14:48:54

    Usun ja ei usu on sisuliselt samatähenduslikud, lihtsalt üks on pluss- ja teine miinusmärgiga. Mitteuskumine ehk ateismus ei ole kahtlemine – vaid samamoodi miinusmärgiga uskumine: ma usun, et midagi ei ole, Jumalat või kedaiganes. See ei peegelda teadmist, sest teadmise eeldus on soov milleski selgusele jõuda, kahtlemine. Seepärast tuleb ateismust lugeda samalaadseks usuks nagu iga teist fundamentalistlikku religiooni ja teaduslikust maailmavaatest on asi kaugel. Teaduslikku maailmavaadet ei saa dogmatiseerida, eeldades et inimestel on teadmiste monopol.

    Vasta

  13. Jolli
    veebr. 22, 2013 @ 12:53:40

    Kas teadus kuulub inimkonnale? Kus sa sellega… Läbi erinevate konkureerivate süsteemide (militaaria (salastatus), eraettevõtlus (andme-, patendikaitse) jm) ei ole ju olemas ka absoluutset, avatud teadust. Nii et kus on siis siin rahvavalgustus? Lihtsalt üks uitmõtteke.
    Mis hümni puutub, siis ilmselt kristlikus märgisüsteemis rangelt võttes mitteusklikuna sobib sõna /Jumal/ mulle seal hümnis küll, ei ole need leerid midagi nii dualistlikud, nagu võibolla oleks mugav (!) näidata. (usklikele –> jumal hümnis OK, mitteusklikele aga mitteOK.)
    Täielik totaalmeedia ülevõimendatud pseudoprobleem!
    Austagem traditsiooni ja õppige(m) laulusõnad ära, et mitte matslike mühakatena tunduda, kui reporter tänaval küsib, mis sõnadega algab Eesti hümn? (Näide eilsetest uudistest, kus mõni eestlane hätta jäi…).

    Vasta

  14. personainfieri
    veebr. 22, 2013 @ 16:27:14

    Teadus ongi elitaarne ning mõeldud kitsale eliidile, millel rahvavalgustuslik mõõde puudub. Teadmine on muudetud väärtuseks, mille eest tuleb maksta. Kui vaatame kasvõi netipoliitikat, siis kõiksugustes indeksites klassifitseeritud teadusartiklid on enamasti tasulised. Tasuta pakutakse rahvale lollust, elu24 on kõigile avatud, täpselt samuti nagu kõiksugused populaarteaduslikud artiklid, mida rahvale mõeldusd saidid levitavad ja mis tulevad välja põhjapanevate järeldustega, et elevant on suurem kui sebra jne. Seda juba vana-Rooma ajast peale – leiba ja sirkust, peaasi, et magus on ja purju paneb.

    Vasta

  15. ckrabat
    märts 17, 2013 @ 09:39:17

    Habemus Papam!
    Uus 266. paavst on esimene mitteeurooplane aastast 741, esimene Uuest Maailmast, esimene jesuiit, 76-aastane Franciscus I (itaalia /Piemonte-Genua/ juurtega argentiinlane Jorge Mario Bergoglio), kellel on magistrikraad ka keemias. Uus paavst bon hea tervise juures, kuigi nooruses on talt eemaldatud osa kopsust.
    Uue paavsti agendas on tähtsal kohal võitlus vaesuse ja sotsiaalse ebaõiglusega, mis on olulised Ladina-Ameerikale. Siit ka nimevalik Assisi Frannciscuse auks. Nagu kahte eelnevat paavsti, peetakse teda Rooma kuuria konservatiivse tiiva esindajaks ning väidetavalt oli ta paavst Benedictuse tugevaim konkurent 2005.a valimistel . Franciscus ja emeriitpaavst Benedictus XVI kohtuvad 23.märtsil.

    Vasta

  16. ckrabat
    märts 17, 2013 @ 10:53:17

    Kas uue paavstiga kaasneb kasinus?
    http://www.e24.ee/1171434/kas-uue-paavstiga-kaasneb-kasinus/
    Ta ei ole mingi erak: suur lugemus mitmes keeles, hariduselt keemik. Samas hoiab ta sellesse kristluse tiiba, mis hoolib vaestest – nagu ka Franciscus Assisist, kelle nime ta edaspidi kanda otsustas. Kardinal Bergogliona einestas ta ühes vaestega, pesi aidsihaigete jalgu, elas talle pakutud piiskopi-härrastemaja asemel tillukeses korteris, ning käis tööl bussiga.

    Vasta

  17. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: