Saaremaa Lätile tagasi!

@ckrabat

Eesti ajalooteaduses on puhkenud torm veeklaasis, kui avaldati Eesti ajaloo teine köide, mis on väidetavalt muistse vabadusvõitluse ja Jüriöö ülestõusu tänapäeva eestlaste ajaloolisest mälust sootuks kustutanud. Rahvuste tekkimine on poliitiliste arengute tagajärg. Ka prantsuse rahvus kujunes välja seoses riikluse tekkimisega, mille tulemusena soodustas poliitiline surve erinevate etniliste gruppide koondumist ühtse rahvuse lipu alla. Täiesti võimalik, et 13.sajandil elas tänase Eesti territooriumil vähemalt kolm läänemeresoome rahvast: eestlased (põhjaeestlased), liivlased (lõunaeestlased)  ja kurelased (saarlased) ning Kaupo ja Lembitu kuulusid ühe ja sama rahva sekka. Enam-vähem võib kindel olla, et tänapäevases territoriaalses ja etnilises mõistes Eestit ja eestlasi 13.sajandil ei eksisteerinud ning muinaseestlaste ühtsus on 19.sajandist pärineva rahvusmütoloogilise käsitluse ning eestlaste rahvusliku müüdiehituse tagajärg. See ei tähenda loomulikult, et muistsed rahvad omavahel ei suhelnud ning vajadusel ei koondunud ühise eesmärgi nimel.

Mõned väljavõtted ajalooalaselt diskussioonilt Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones 5.veebruaril:
*Läti Henrik ei näe saarlasi sama rahvana kui muud eestlased.
*Tuhat aastat tagasi, Henriku ajal, ei saanud põhja- ja lõuna-eestlased üksteisest aru.
*”Maakond” on esimest korda kirjasõnas registreeritud alles aastal 1841.
*meie ajalooteadvus tugineb narratiivsele mustrile, et Eesti ajaloo tuum on sajanditepikkune vabadusvõitlus.
*Kui kanname keskaega tagasi uusaegse ideeliselt konsolideeritud rahvuse, on lihtne vastata, et niisugust keskaegset rahvust ei ole olemas.
*Varauusajal räägitakse aadlirahvusest, mis piirdus vaid osaga ühiskonnast – aadel ja haritlaskond. See osa, kes olid omavahel tihedalt seotud ning seotud ka kirjakultuuri, raamatute ja ajalehtede lugemisega.
*Tallinna rae 1621. aasta protokoll arutleb, kas lubada üht eestlast rätsepatsunfti liikmeks, ja leiab, et sõna eestlane all ei saa mõelda linlast, vaid seda, kes maalt, esmajoones pärisorje.
*Kungla rahva jutt läheb 1684. aasta reduktsiooni, olime det kungliga folket. Sealt see unistus vabaks saamisest. Mis puutub orjusse, sakslusse-mittesakslusse, siis oli see 1506 või 1507, mil keelati ära eesti talupoegadel mõõgakandmine. See, kes kandis mõõka, ei olnud ori, nii et lõpetage ära need orjajutud.
*Henriku kroonika kirjutab, et Tarapitha ei ole mitte eestlaste, vaid saarlaste jumal.

Liivlaste asuala hõlmas praeguse Vidzeme, kuid ka tänase Pärnu maakonna kuni Pärnu jõeni välja, tollase Metsapoole (Metsepole) kihelkonna. Võib-olla tuleks liivlasi ja lõunaeestlasi käsitleda ühtse rahvusena, seda enam, et põhjaeesti ja lõunaeesti keel on küll omavahel suguluses, kuid täiesti erinevad keeled ning ajalooliselt on Lõuna-Eesti moodustanud ühtse etnilis-kultuurilise territooriumi – Liivimaa, pealinnaga Riias. Eestlaste asuala lõunapoolseim punkt oli Soontagana linnus tänapäeva Põhja-Pärnumaal. Eduard Vääri on viidanud Paul Aristele, kes väidab, et “varemini moodustasid põhjaeestlased ja lõunaeestlased eri hõimu ja rääkisid eri keelt, milledest on väga vanad erinevused säilinud meie päevini, kuigi kirjakeeled on suure vaevaga ühendatud (Ariste  “Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. – H. Moora (toim.), Eesti rahva etnilisest ajaloost.  1956: 13–15). Liivimaa liivlased ja lõunaeestlased ei tarvitsenudki kuulumist eri hõimu tunnetada, vähesed säilinud Liivimaa liivi kirjapanekud võimaldavad oletada, et lõunaeesti ja Liivimaa liivi keel olid väga lähedased (Vääri 1996 “Liivinmaan liivin kielestä – Congressus Octavus Internationalis Fenno-ugristarum, Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars IV. Sessiones sectorium. Syntaxis et semantica & Contactus linguistici et status hodiernus linguarum & Cetera linguistica. Jyväskylä: 252).” Ajaloo käigus sulasid Liivimaa põhjaosa liivlased eestlaste ja lõunaosa liivlased lätlaste hulka.

Kuramaal ja Saaremaal elas läänemeresoome hõim kurelased, kelle põhjapoolne haru asus Saaremaal. Kurelased ehk kuršid kujunesid välja balti ja läänemeresoome hõimude ühinemisel. Nende põhjapoolne haru säilitas läänemeresoome identiteedi, samal ajal kui lõunapoolsed kurelased baltistusid. Sellegipoolest säilisid kurelaste ja saarlaste tihedad sidemed, kes 11.-13.sajandina olid tuntud kartmatute mereröövlitena Läänemerel, kes korraldasid sageli ka ühised röövretki naaberrahvaste asualadele. Kindlasti võib eeldada, et 13.sajandil oli saarlaste näol tegemist omaette rahvaga, kes ennast ei identifitseerinud eestlastena, kuigi võisid sõlmida nendega ajutisi liidulepinguid, näiteks võitluses saksa ristirüütlitega. Saarlaste mütoloogia on erinev eestlaste omast  ja seal esineb rohkem ühiseid jooni skandinaavlastega (Tarapitha/Thor) ja kurelastega (Kuramaa – kuradi maa; Perkun ehk Põrgu või Pärgel, ratsutas üle taeva, kaasas abiline sepp Kalvi/Kalev ja pildus välgunooli; Kuressaare – kurelaste saar jne). Müüt räägib, et kunagi elasid Saaremaal kurelased ja seal valitsesid läti keel ja läti meel. Kõik saarlased olid õnnelikud, sõdisid naabritega, röövisid merd ja naisi ning Saaremaa õitses. Saaremaa kurelaste kuningas oli Ingunis, keda kutsuti suure kasvu ja hirmsa väljanägemise pärast Suureks Tölluks. Kurjad eestlased ja muhulased aga olid kurelaste peale kadedad. Nad ujusid salaja üle Väikse väina, tapsid Ingunise, allutasid Saaremaa enda alla, rahvustasid saarlased ümber ja üritasid neid eestlastega liita. Aga lätlastele iseloomulikult ei oska saarlased siiamaani eestipärast õ-tähte ütelda. Nüüd on aeg ajalooline ülekohus heastada ja Saaremaa ajaloolistele peremeestele tagasi anda. Saaremaa Lätile tagasi!

Tuntud eestilätlasi: Kristians Jaks Petersons, Ernsts Jaksons,  Kristians Lible, Konstantins Päts, Ivars Ivasks, Augusts Gailits , Karlis Tennissons (vend Vahindra), Gunars Graps jt. Eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson (Kristiāns Jāks Pētersons, saksa k. Christian Jacob Petersohn 1801-1822) sündis Riias, tema ema Anna Elisabeth oli läti-leedu päritolu. Kristiānsi isa Jacob (Jaak) oli ilmselt eestlane, Virumaalt, Karula mõisast pärit talupoeg Jacob Petersohn, kes sattus 1791.a. Riiga ja kaks aastat hiljem abiellus seal Anna Elisabethiga, kellega tal oli kokku seitse last.  Jacob Petersohnist sai Riia Jakobi kiriku kellamees ja köster. Kristiānsi ema suri varakult, 1807.a. venna Danielsi sünnitamisel, kui tulevane poeet oli kuue aastane. Kindel on see, et Kristiāns Jāks Pētersonsi emakeel oli läti keel, kuigi kodune keel võis olla hoopiski saksa keel. Ta sai hea hariduse, õppis 1815-1818 Riia Kubermangugümnaasiumis ja 1819-1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Elu lõpuaastatel elas ta taas Riias ja tegutses keeleõpetajana ning suri 21-aastasena tiisikusse. Tema väheseid teadaolevaid sõpru oli läti haritlane Kaspars Biezbārdis, kellega nad võisid suhelda läti keeles.

Nii nagu eesti rahvus tekkis eestlaste, liivlaste ning kurelaste sulandumisel, sai läti rahvus alguse liivlastest ja kurelastest ning balti päritolu semgalitest, seelidest ja latgalitest. Latgaleid võib lugeda omaette rahvaks, kes elasid tänapäeva Läti idaaladel. Samal ajal kui liivlased, kurelased ning semgalid jäid valdavalt paganateks, võtsid paljud latgalid vastu õigeusu ning Latgale aladele tekkisid Polotskist sõltuvad Jersika ning Koknese vürstiriigid. Lõunaeestlaste tihedatest sidemetest liivlaste ja latgalitega annab tunnistust, et Koknese vürst latgal Vetseke (peale ristimist Vjatšeslav ehk Vjatško) osales Tartu kaitsmisel 1224.a. Jersika vürst Visvaldis oli tõenäoliselt vene vürstist isa ja latgalist ema poeg. Võimalik, et Valgatabalve kihelkonda Lõuna-Eestis asustasid 13.sajandil latgalid või oli seal segaasustus. Kui me lähtume ajaloolisest järjepidevusest, siis võiks Eesti piirduda kunagise Eestimaa kubermangu alasdega Põhja-Eestis. Lõuna-Eesti  (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa võiksid aga taasühineda Liivimaa ja Kuramaa föderatsiooniga pealinnaga Riias, sest geneetiliselt, ajalooliselt ning kultuuriliselt on nad lähemal lätlastele kui eestlastele. Lõunaeestlased on ajalooliselt rohkem liivlased kui eestlased.

Pirates of the Sea – kui saarlased ja kurelased olid ühtsed.

Kurzeme kuulub merele! Saaremaa kuulub Lätile!

Advertisements

42 kommentaari (+add yours?)

  1. gaal
    veebr. 07, 2013 @ 20:34:27

    Nõus, ainult Kuramaa võib tähendada ka kura kätt, kui Saaremaa poolt seilata .)

    Vasta

  2. Saalane
    veebr. 07, 2013 @ 21:39:03

    Ära solva, saarlasi. Kuralased olid siiski lõunapoolne hõim. Saarema koloonia. Mitte vastpidi. Lätimaa peaks üldse Eestimaa osa olema. See leedukatest eraldunud hõim rändas nagunii meie maadele oluliselt hiljem. Ja neis voolab ka soomeugri verd, kuna soomeugrilasi on seal äralätistunud. Liivlased olid ka Eesti hõim. Nii, et Läti Eesti lipu alla! 🙂 Seda enamgi, et meie võitlesime neile nende vabaduse välja Vabadussõja aegu. Ma ei saa ka aru, mis mõttes -sellegipoolest säilisid tihedad suhtes 12-13. sajandil-. Ega sel ajal kuralased äralätistund veel. Ega, siis saarlased, kurat, läti keeles laulnud koos kuralastega Rootsit rüüstamas käies 😀

    Rääkides, aga sellest uuest ,,ajalooraamatust”, siis see on ilmselgelt ideoloogiline teos, mis teenib autorite endi maailmavaadet, mitte eesti rahva ajaloo avastamise motiivi. Keskustelu identiteedi ja omariikluse üle on naljakas, mis ainult tõestab raamatu tõelist eesmärki. Võitlemine vabaduse eest ei eelda omariikluse olemasolu, ega ka rahvuslikku identiteeti (kuigi kasuks tuleb ikka). Rahvused ei ole kindlasti mingisugune kunstlik ,,väljamõeldud” konstruktsioon. Rahvused on alati olnud. Rahvusriigid on, jah hilisem nähtus. Selles suhtes ma nõustun ühe inimesega, kes kunagi kirjutas, et eestlasi, kui selliseid pole. Pidades, siis silmas, et eestlus väljendub Eestimaa kohalikes kultuurides (saarlased, setud, võrokesed, mulgid jne.) Me oleme eestlased läbi oma juurte. Aga, rääkides ikkagi sest identiteedi küsimusest lihtsalt huvi pärast (kuigi ma ei näe sel mingit seost, millegagi antud teemas), siis on absurdne väita, et polnud mingeid eestlasi ja polnud mingit ühist identiteeti. Kahtlemata oli. Mis on identiteet? See ei võrdu iseseisev ja ühendatud ning majandus/poliitiliselt suveräänne riik. Isegi, kui ei olnud meil endil kasutusel sõna ,,eestlane” ega ka ,,maarahvas” sel ajal, ei anna see alust väita, et mingit ühtekuuluvuse tunnet ei olnud.

    Eestimaa hõimud olid ka, siis nagu ka nüüd üks tervik. Mis mõjutusi, keegi ühest või teisest suunast sai (saarlased Skandinaaviast), ei oma jällegi mingit seost, millegiga selles kontekstis. Sellele annab tõestust nii üle KOGU Eestimaa kokku kutsutud 6000 meheline malev Madisepäeva lahinguks Lembitu juhtimisel. Samuti ka vanne olla ,,Üks süda ja üks meel”. Rahvuslik identiteet võis olla tugev, võis olla nõrk, või võis olla ka olemata (vähetõenäoline), kuid see ei oma mingit seost, millegiga. Meie, eestlaste, esivanemad tol ajal võitlesid igal juhul üheskoos (iseasi, kui edukalt ja organiseeritult) ühise vaenlase vastu omaenda vabaduse ja suveräänsuse eest. Olgu sel vabadusel ka, milline tähendus tahes. Kas armastus oma maa ja rahva või oma positsiooni ja seisuse suhtes. Vabadusvõitlus on täiesti korrektne termin tolle aja sündmuste kirjeldamiseks.

    Ning veel identiteedist nii palju, et ei tahaks hästi uskuda, et saarlased ei teinud vahet skandinaavlastel ja mandri-eestlastel. Isegi, kui arvati end iseseisvaks rahvaks, olidi hõimuvelled ikkagi. Samamoodi nagu skandinaavlastel on ka tänapäeval olemas teatud ühine identiteet, hoolimata erinevaist rahvustest ja riikidest. Rääkides Eesti hõimudest, siis pigem räägikski rahvastest. Saaremaa rahvas, Võru rahvas jne. Rahvus on, aga kõigil eestlane, juba aegade algusest peale. Mis puutub veel raamatu autoritesse, siis tegu on tüüpilise sooviga kaitsta oma positsioone, mille alusel see teos toodeti ja neile tõestust leida, kui objektiivselt ajalugu uurida. Seda näitab ka selekteeriv suhtumine ajalooallikatesse ja nende suvaline tõlgendamine, Näiteks Jüriöö puhul. See on ajaloolasi diskrediteeriv teos ja häbiplekk Eesti ajaloo uurimise ajaloos. Eriti naljakaks teeb asja see, et selle autorid on ise süüdi neid pattudes, milles nad oma vastaseid süüdistavad: müütide loomises. Ning rahvuseid polnud? Kas see kehtib ainult eestlaste suhtes või ka teiste rahvuste suhtes? Millegipärast venelased on nende jaoks ikka venelased, mitte novgorodlased 😀 Kuigi, ega nemad polnud isegi etniliselt puhtalt venelased.

    Vasta

  3. Tõnn Sarv
    veebr. 07, 2013 @ 22:50:24

    Olen korduvalt imestanud, Kristjan Jaagul muidugi hea haridus, aga siiski, millal ja kuidas ta jõudis ka veel rootsi keele omandada, et Gananderi Mythologia Fennica saksa keelde tõlkida?

    Vasta

  4. Jolli
    veebr. 07, 2013 @ 23:57:45

    http://et.wikipedia.org/wiki/Ingvar

    Pöörake tähelepanu, et rootslased nimetavad juba siis meid eestlasteks. 😉 Kuidas me ise end nimetasime, ei ole eriti oluline. Kõik see toimub palju varem, enne kui siiakanti sakslased sattusid ja muistseks vabadusvõitluseks läks.

    http://www.epl.ee/news/valismaa/eestlaste-lahimad-geenisugulased-on-leedukad-ja-latlased.d?id=50945715
    “Geenide poolest on eestlastele lähimad sugulased leedulased, lätlased, marid ja saamid.”
    —-
    Kui osad leedulased ja lätlased on keelt vahetanud liivlased-eestlased, on ju iseenesest tore, tekitab balti ühtsusele uue mõõtme. :=) Hea näide, et geen ei võrdu keel ja vastupidi.
    Kui mõni talumees peaks olema mõne üle piiri hiilinud vjetnamlase enesele jätnud, et oleks põllul abiks, on varsti (nii tuhande aasta pärast) pooled lõunaeestlased pilusilmsed ja muinasjulled arutavad Ülikoolides, et kuidas on see võimalik, et eestlased on vietnamlastele geneetiliselt lähemad kui liivlastele. :=)

    Vasta

  5. personainfieri
    veebr. 08, 2013 @ 08:14:02

    Kui nüüd meenutada, et alles sajand tagasi oli Riia Rootsi valduses, siis on rootsi keele omandamine loogiline. Kodune keel oli neil arvatavasti saksa keel ja ma arvan pigem, et ema surma järel toodi lapsi hoidma keegi eestikeelne vanaema või hoidja, kust tuli eesti keel ja huvi selle vastu.

    Vasta

  6. Jolli
    veebr. 08, 2013 @ 13:16:13

    Ära solva, saarlasi. Kuralased olid siiski lõunapoolne hõim. Saarema koloonia. Mitte vastpidi.
    —–
    Tundub, et asi võib olla palju lihtsam ja loogilisem.
    http://lv.wikipedia.org/wiki/Kurši
    lätlased pajatavad:

    Kuršu un prūšu etnonīmi, iespējams, nav cēlušies no hidronīmiem. Šmids ierosina etimoloģiskos sastatījumus ar latīņu currene, cursus, cursarius un itāļu corsaro. Sakne kurš š pēc r). Šī interesantā hipotēze tiek pamatota ar ziņām par kuršu izveicību uz jūras. Tādējādi kurši apzīmētu Baltijas jūras pirātus gluži kā cursarius Vidusjūras.

    google tõlk
    /currene, cursus, cursarius un itāļu corsaro/
    tõlkis ladina keelest:
    Jooks, jooksmine, jooksmine un Itaalia corsaro
    corsaro itaalia keelest—> korsaar
    ——-
    Ladina-Eesti sõnaraamat annab lk32.
    curro, cucurri, cursum, ere 2) kiiresti sõitma või purjetama (laevade kohta)
    cursim – adv.[curro] suure rutuga, kiiresti.

    ja igale ühele tuttav arvutitermin:
    cursor- jooksja, võidujooksja…

    Nii et meile tuttava “korsaari” algupära tuleb ilmselt ladina keelest ja on seotud jooksmisega, mis ei olegi teab kui keeruline seos, arvestades filme mereröövlirünnakust- kisa, kära, jooksmine… täielik segadus!
    kui edasi mõtiskleda, siis võibolla on samast tüvest tulnud ka saare Corsica nimi.? 🙂

    “The origin of the name Corsica is subject to much debate and remains a mystery. To the Ancient Greeks was known as Kalliste, Cyrnos, Cernealis, Corsis or Cirné.”
    http://en.wikipedia.org/wiki/Corsica

    ——
    http://www.saartehaal.ee/2008/01/25/kurelased-nende-lugu-ja-saatus-labi-aegade/
    Kirjeldatud lugu võis toimuda näiteks Visla jõe suudmes – kurelaste asuala ulatus Poolast Eestini ja kajastus kohanimede ketis Kura säär–Kura laht–Kuramaa–Kura kurk–Kure saar–Kuressaare linn jne.

    Kokkuvõtteks pakuks, et kurelased ei ole mitte eraldiseisev rahvus, vaid (NB!) ametinimetus.
    Niisiis ei pea ponnistama liivlaste kõrvale kurelaste asetamisega ja nende omavahelise suguluse tõestamisega. Võrdluseks siis- ka “viiking” ei tähenda mitte rahvust või rahvast vaid teatud seisust, ametit, tegevusala. Seostatakse “viik” ehk skandinaavia lahega.
    Lahe ääres elavad, ilmselt siis meie mõistes randlased. Millega randlased tegelevad? Merendusega: kalandus, kaupade transport, kaubandus, varade kaitse aga ka võõra vara vallutamine (on ju karm keskaeg). Inimene pidi suutma oma vara kaitsta ja turvata, olema militaarne üksus. Relvis paatkond oli arvestatav jõud.

    PS. tuleks meeles pidada, et “liivlane” on ju mitte rahva omanimi, vaid NB! tõlkeviga- ordumehed küsisid, kuidas nimetatakse maad kuhu nad jõudsid. Kohalik ei saanud (ladina v. saksa keelsest) küsimusest aru ja kui maast liiva võeti, et mis on selle (maa) nimi, ütles: “liiv”. Nii ka kirja läks. ladina Livonia. Sarnast seletust kohtasin täiesti mustvalgel ajalooraamatus!.

    “Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana-Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond).”
    http://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa

    Minu point on, et laialdasel alal elas üksteisele kultuuriliselt lähedalseisev rahvas kes suutis ühise eesmärgi nimel koostööd teha ja üksteisest aru saada. Ma ei tea, miks tahab keeleteadus vahet teha liivlaste ja eestlaste vahel? Selge, et meie keelt räägiti igas maanurgas natuke erinevalt, ei olnud televisiooni-raadiot-ajalehti, mis oleksid keelekasutust standardiseerinud, loonud “kirjakeele”. Mitte erisusi ei tuleks otsida vaid sarnasusi ja selle taustal, kuidas läänemeresoome keeled eristusid ümerkaudsetest (skandinaavlased ja slaavlased). See annabki ühtsustune ehk rahvuse, ei ole vaja esiisasid alahinnata, et nende rahvateadvus oli vaid omaküla tasemel. Suudeti ju teostada mobilisatsiooni, kui vaja. (Tõll, tõll, tõuse üles, vaenlane on maale tulnud!).
    Küll siis Tõll või Kalev tuli ja rahvast aitas.
    Kalevipojaski on suurepärane kirjeldus maleva toimimisest. Sellest hiljem.

    Vasta

  7. huviline
    veebr. 08, 2013 @ 13:16:41

    http://et.wikipedia.org/wiki/Keel_(keeleteadus)

    Keele tuum on ikkagi helisev hääl, st me ei näe heli (see pole märk) ja sellel ei pruugi olla ka sümboli tähendust (lihtsalt häälitsen vabalt omal soovil ilma et keegi kuuleks või koos kellegi teisega). Soomlaste näitel tundub minule, et oskamata soome keelt on neist ikkagi võimalik aru saada (vene keelt oskamata neist aru ei saa), et ajalooliselt võisid põhja-eestlased ja lõuna-eestlased oskamata teineteise keelt teineteisest aru saada.

    Kui arusaamine oli olemas, siis võib rääkida ka ühtsustundest, mida keelemõistjad tundsid ja mis neid rahvuseks liitis; kui arusaamist eitada, nagu on soovitatud ja soovitatakse, siis muutub võitlus vabaduse eest tõesti sisutuks.

    Vasta

  8. Jolli
    veebr. 08, 2013 @ 13:35:59

    Liivi hümn. Eks võib ju arutada, kas on sama rahvas või ei ole… igatahes kõlab küll. Ehk saab isegi ilma google tõlgita aru? 😉 (Vrdle Soome hümniga.)

    laul

    sõnad
    http://en.wikipedia.org/wiki/Min_izāmō

    Vasta

  9. Jolli
    veebr. 08, 2013 @ 14:36:05

    Kui aastatel alt-pealt 1000 oli tegemist tavaliste rüüste ja tasuretkedega, siis muistse vabadusvõitluse ajal oli vastane hoopis teistsugune- organiseerunud motiveeritud usuhull (nende riik ei olnud siin ilmas.) Hästi relvastatud ja sõjaasjanduses NB! elukutseline ordumees [ordnung–>ordu].

    Elukutseline, kes päevast päeva ainult võitlemisest mõtleb ja selle nimel harjutab, edestab muu-töö-meest, talupoega, kes on küll sitke ja tugev, aga ei oma erilist võitluskogemust ega ka sobilikku relvastust. Lisaks hulkade koostöö, juhtimine, kõik see tuli alles käigupealt leiutada. Eestlased olid niigi tublid.

    Siit võib ka oletada, miks vallutati Saaremaa hiljem, kui mandrieesti- nad olid sõjaliselt rohkem harjutanud, militaarne hõim. (This is Sparta!!!)
    Alla jäädi kuna sõjameheeas poisterahvad said sõjas otsa ja uusi ei suudetud nii kiiresti peale “toota”.
    Euroopas oli aga karjade kaupa fanaatilisi töötuid, keda Ordu lipu alla “ususõtta” koguda. (Tõmbame nüüd paralleeli tänapäeva majandussurutisse, noorte meeste tööpuudusesse jms. ;=)

    —————
    Me ei tea toonaseid väejuhte, ehk vaid saarlaste Vesset Jüriöö ajast.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Vesse
    Kirjalikke ülestähendusi pole säilinud või on need arhiivisügavustes. “Kalevipojas” kajab siiski rahvapärimus läbi. [Kalevipoeg ÜHEKSAS LUGU Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.]
    Teksti annab osadeks jagada ja poeesia taga sündmusi näha. Siit võiks välja lugeda eestlaste lahingukorra. Väeliikide paigutuse ja funktsioonid jms.
    Mobilisatsioon, luure, võitlejad erinevate relvaliikide järgi….

    [Juhtimine, side:]

    “Kalevite kange poega
    Käskujalga kiirustama:
    “Käi sa kiiresti koduje,
    Rutta ratsul ranna poole
    Vanemalle käsku viima!”

    [Luure:]

    “Seadke vahid sihtimaie,
    Kallaspapid kalju peale,
    Nugissilmad nurmedelle
    Mereranda vahtimaie:”
    ….

    [Rivi:]

    “Siis aga vastu vahvad mehed,
    Tugevamad teiste toeksi,
    Sõjahiiud sõdimaie!”

    [Odadega esiread ja küljed, nende taga kirvemehed läbi tunginud vastast nottima, nuiadega kõvemad mehed külgedele kaitseks. Nui on päris raske. Oda=ahing=tuur, kõik ilmselt sama relv, luuleline kordamine. Määrahiiud- mingi kõvem sort, alfaisased, beerserkid]

    “Odamehed otsa peale,
    Tapperid tagarindaje,
    Nuiamehed nurga peale,
    Ahingid abiks äärele,
    Tuuramehed tuhingisse,
    Määrahiiud mässuselle,
    Võidumehed lagedalle,”

    [Tagavaravägi lahingu otsustavaks hetkeks peitu]

    “Nende varjud võsandikku,
    Metsasalka salamahti,”

    [“Staabi” kaitse]

    “Vardad varjuks vanemalle,
    Vikatid vilepuhujalle,”

    [Vibumehed, lingumehed. (heite, viskerelvad)]

    “Noolingid mäeküüru peale;
    Lingumehed libamisi
    Kahel poolel kalda peale;”

    [Ratsavägi]
    “Ratsumehed rahe kombel
    Vaenuroogu roodamaie!”

    —–
    [Sütitav motivatsioonikõne enne lahingut]

    “Teised seisku teistel seinaks,
    Pangu rammu raua vastu!
    Laske siis mõõgad möllamaie,
    Odad osavalt orjama,
    Tapperid taga tantsima,
    Vikatid valjust niitema,
    Ammunooled nobedasti
    Sündsat surma sigitama:
    Küll siis suigub sõjakära,
    Vaikib kuri vaenuviha!” –

    Vasta

  10. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 00:07:15

    Tegelt on vähemalt tagumine pool artiklist stiilis, et kuna sumerite või etruskide päritolu pole teada, siis järelikult olid nad eestlased. :=)

    Vasta

  11. personainfieri
    veebr. 09, 2013 @ 00:17:38

    Lõunapoolsed maakonnad: Ugandi
    http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3801&layer=234&lang=est#3801
    Eesti kaguosa, hilisem Võrumaa tõenäoliselt Ugandisse ei kuulunud. Võrumaa aladelt pole leitud hilisrauaaegseid asustusjälgedega linnuseid. Võib oletada, et hilisrauaajal ei olnud seal ka kihelkondi ja nii ei saanud need alad Ugandisse kui kihelkondade liitu kuuluda. Teisest küljest aga, kui võtta Henriku kroonikat sõna-sõnalt, siis olevat Ugandi piirnenud otse Pihkva valdustega. …Võrumaal ei olnud mujal tavalisi suuri külasid, vaid elati peamiselt hajataludes. Ka Läti Henrik räägib neist kirjutades ainult kui „külakestest”. Sealne rahvastik oli keeleliselt ja kultuuriliselt seotud Pihkvamaa ja Kirde-Läti rahvastikuga.

    Esialgu tundub, et Võrumaa on 13.saj. mõistes mõistatus – seal nagu ei olnudki midagi. Kuid sellele mõistatusele on loogiline lahendus: tänasel Võrumaa territooriumil (nn Valgatabalves) elasid latgalid, kes olid kultuuriliselt seotud Pihkvamaa (õigeusk) ja Kirde-Lätiga (keel). Minu skeem on väga loogiline – Saaremaal elasid kurelased, Sakalas ja Ugandis liivlased ja Valgatabalves latgalid. Eestlased elasid Põhja-Eestis. Hiiumaal elasid rootslased.

    Vasta

  12. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 01:48:50

    Tuntuim latgalikeelne leht on Umma Leht ja latgaligeelne luuletaja Kontra.
    Ära nüüd nii hoogu ka mine võrulaste maa jaotamisega.

    Vasta

  13. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 02:44:39

    Vasta

  14. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 04:42:13

    “Ka Läti Henrik räägib neist kirjutades ainult kui „külakestest”. Sealne rahvastik oli keeleliselt ja kultuuriliselt seotud Pihkvamaa ja Kirde-Läti rahvastikuga.”

    See histrodamus.ee on natuke Jutustusi kodumaa ajaloost formaadis, ehk ei peaks kõike tõepähe võtma? ps, ega see lätihenrik mingi geograaf, etnograaf või koduloouurija just ka ei olnud, tavaline sõjakirjasaatja. Aga loomulikult elasid veel elusolevad soomesugu rahvad ka Pihkvamaal, sellest ka kultuuriline lähedus. Kalevipoeg ostis neilt isegi töödeldud puitmaterjali…

    —-

    “Kirill Teiter on juhtinud tähelepanu seigale, et Saaremaa Tarapitha seostub Lääne-Bengali Tarapitha nimelise usukeskusega, mis kohalikus murdes tähendab “Silmamuna püha paika” ehk müüdi järgi jumalanna Sati (kelle leinast hullunud mees Shiva ta taevas vibuga 51 tükiks laskis) ühe silma maale kukkumise kohta. Katastroofijärgse Kaali järve nimi seostub India hävingujumalanna Kālīga[4], kes on ühtlasi ka jumalanna Sati hirmuäratav kujund. Kuigi nimede samasugune kõla ei tähenda suurt midagi (nt. Sulawesi, Jalalabad jne), on siin tegemist ka sisu kokkulangevusega.”
    http://et.wikipedia.org/wiki/Taara

    muhe :=)

    Vasta

  15. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 14:46:10

    https://kirjastus.tea.ee/est/lastprinted/?productID=1829

    http://www.vanaraamat.ee/Ajalugu-kultuur/Eesti-ajalugu/Eesti-viikingid-b9195-t24.html

    Paar toredat vähem või enam rahvusromantilist raamatut. Sealseid viiteid võib ju igamees ise edasi uurida.

    Vasta

  16. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 14:54:56

    Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032. aastal toimunud merelahing Novgorodi vägede ja nende vastaste vahel, mis lõppes esimeste kaotusega.

    “Uljab läks Novgorodist sõjakäigule Raudväravateni, aga vähesed tulid koju tagasi, paljud said seal hukka.”
    http://et.wikipedia.org/wiki/Raudvärava_lahing

    Kui lugeda Lahingu taust, siis kõvem poliitika käis juba siis. Liidud-särgid-värgid. :=)

    Vasta

  17. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 15:01:16

    http://et.wikipedia.org/wiki/Saule_lahing
    Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse Zemgales, Kuramaal ja Saaremaal. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles 1241. aastal.

    2000. aastal kuulutasid Läti ja Leedu parlamendid Saule lahingu toimumispäeva 22. septembri Balti ühtsuse päevaks. Eesti ansambel Metsatöll on kirjutanud Saule lahingu ainetel loo “Lahinguväljal näeme!”.


    hea teada
    ———

    http://et.wikipedia.org/wiki/Durbe_lahing
    Lahingu tulemusena aeti ordurüütlid Žemaitijast minema. Zemgales, Kuramaal, Saaremaal ja Preisimaal puhkes ülestõus. Preislaste ülestõus suudeti maha suruda alles 1270.

    ——

    nii kui riik õhemaks muutus, ka “euroskeptikud” üles tõusid.. :=)

    Vasta

  18. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 15:26:53

    See vist on hea tähelepanek, tasub ka mõtisklemist kuidas selle vasallindusega siin oli, kes ülestõuse korraldasid, talumehed, eestlasest vasallid? Järelikult ikkagi ei sobinud pealesurutud mudel. Ei tekkinud saksa-balti-eesti ühisväärtuselist etnost, kes oleksid toonase maailmaga rahul olnud, kui ametid ära jagati. (Kes ori, kes orjapidaja.)

    Vasta

  19. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 17:23:40

    Vasta

  20. personainfieri
    veebr. 09, 2013 @ 22:16:16

    Vasallinduse kohta oli hea film “Hundiseaduste aegu”, mida omal ajal kõvasti maha tehti, sest see ei vastanud “õigele” mustvalgele ajalookäsitlusele.

    Vasta

  21. personainfieri
    veebr. 11, 2013 @ 22:49:14

    Kolme rahva teooria, kellest 19.-20.sajandiks arenesid eestlased, klapib 13.sajandi olustikuga päris hästi.
    Põhja-Eesti: Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa – eestlased.
    Lõuna-Eesti: Sakala, Ugandi – liivlased.
    Saaremaa: kurelased.

    Vasta

  22. Jolli
    veebr. 11, 2013 @ 22:59:11

    ma ise närin seda läbi hetkel
    http://lepo.it.da.ut.ee/~kunnap/fennougristika_alused.html

    “Multidistsiplinaarse uurimistöö tulemusena on kujunenud seisukoht, et näiteks eestlaste täiesti europiidsed soomeugrikeelsed esivanemad saabusid taganeva mannerjää kannul Eesti alale üldjoontes lõuna poolt hiljemalt 12 000 aasta eest ning seejärel pole Eestis arvestatavaid rahvastikurändeid enam toimunud (ainsa erandina väga hiline, nõukogude okupatsiooni aegne läbi- ja sisseränne). Eestlaste lähimad geneetilised sugulased olid ja on ka praegu naaberrahvad, sõltumata sellest, millist keelt nad kõnelevad; kaugemas plaanis on eestlased geneetiliselt igati tavalised eurooplased. “

    Vasta

  23. huviline
    veebr. 12, 2013 @ 14:32:42

    Üks huvitavamaid A.Künnapase teooriast on kolme refuugiumi teooria, sealt geneetiline sugulus ja keeleline sugulus. Keelemõistjate hulgas erinevate rahvuste tekkimine on ikkagi mõistatus, võib-olla kuidagi asualast, maastikust, kliimast mõjutatud, aga ikkagi seni ebaselge.

    Vasta

  24. Jolli
    veebr. 12, 2013 @ 15:18:18

    Leidsin sellise lingi. Siit saaks nagu mingeid oletusi teha, kellega rohkem-vähem sugulased oleme… Muidugi seis on ju tänapäevane, vanaaja osas neil vist ideesid ei ole. Aga see keel+geen koos vaadelda on hea mõte.
    http://www.eupedia.com/europe/european_y-dna_haplogroups.shtml

    Vasta

  25. gaal
    veebr. 12, 2013 @ 16:47:25

    Hea link, lätlased, leedukad sama palju soome-ugrid, kui eestlased. Soomlastest erineme oluliselt.

    Vasta

  26. Jolli
    veebr. 12, 2013 @ 17:22:38


    Ärge olege kurvad. :=)

    sõnad. ei ole keerulised. 🙂
    http://www.dziesmas.lv/d/Eesti_Pois_-_Reigani/18608

    Vasta

  27. Jolli
    veebr. 12, 2013 @ 17:25:15

    /Hea link, lätlased, leedukad sama palju soome-ugrid, kui eestlased. Soomlastest erineme oluliselt./

    siin muidugi üks konks, kas nad võtsid eestlasi kui eestimaalasi, kõik rahvused kokku? +rus annaks ju teise tulemuse kui -rus.

    Vasta

  28. Jolli
    veebr. 12, 2013 @ 18:17:16

    Et jah peaks meetodeid teadma. Ntx kui on ainult pügmeed ja korvpallurid, võib statistika jõuda järeldusele, et riigis elavad keskmist kasvu inimesed. :=)

    Vasta

  29. personainfieri
    veebr. 12, 2013 @ 18:20:48

    /Hea link, lätlased, leedukad sama palju soome-ugrid, kui eestlased. Soomlastest erineme oluliselt./
    See + rus on juba omaette keeruline nähtus. Aga hea link on küll, näitab, et kui soomes domineerib ugrimugri geen, siis eestis on baltlastega pooleks. Ma olen kindel, et ugrimugri on ülekaalus põhja-eestis ning balti (läti) geen domineerib lõuna-eestis.

    Vasta

  30. Jolli
    veebr. 13, 2013 @ 00:51:01

    http://www.mendeley.com/research/y-chromosomal-diversity-suggests-baltic-males-share-common-finno-ugric-speaking-forefathers/#

    RESULTS: We found the Indo-European-speaking Latvians and Lithuanians to be genetically very similar to the Finno-Ugric-speaking Estonians. When compared to the reference populations, Baltic males were most closely related to the Finno-Ugric-speaking Mari, followed by their Finnish and Slavonic neighbors. CONCLUSIONS: The genetic similarity existing between Estonian, Latvian and Lithuanian men suggests that they originate from the same male founder population. Since the Baltic Y-chromosomal haplogroup distribution more closely resembles that of Finno-Ugric than Indo-European-speaking populations, we propose a hypothesis that Baltic males share a common Finno-Ugric ancestry.

    + luubi all doku.

    Vasta

  31. Jolli
    veebr. 13, 2013 @ 02:01:23

    Kui Tacitus nägi merevaigupiirkonnas aeste, võisid need olla eestlased või siis just leedu keele ära õppinud eestlased, kes ei teadnud, et hakkavad elama tulevase Leedu territooriumil ja kasutasid ikka aestii [ästi] ehk eesti nime. Geneetikute töö lubab neil nüüd eesti nime frantsiisida ka ilma litsentsitasuta. :=)

    Vasta

  32. personainfieri
    veebr. 13, 2013 @ 09:15:13

    Noh see aestii on ikka teiste antud nimi, mitte et need rahvad ise ennast niimoodi kutsusid. Tacitus hüüdis kusagilt eemalt: aest, aest, umbes samamoodi kui tänapäeval intelikendid hüüavad burksiputka nurga tagant: neandertaal. Ükski Liivimaa kunstratsutaja ei kutsunud ennast eestlaseks ja nimetus Eesti assotsieerus kuni ärkamisajani Põhja-Eestiga. Liivlased elasid ikka Liivimaal ja kurelased Kuressaares.

    Vasta

  33. Jolli
    veebr. 13, 2013 @ 11:28:29

    See Tacitus vist oli siiski kabinetiteadlane, kasutas teiste märkmeid… Pythease jt.
    Arvasin, et ta käis ise ringi kondamas…

    Vasta

  34. Jolli
    veebr. 13, 2013 @ 15:55:20

    Algatus “Maale elama” sai mõne kuu eest alguse Läti ja Vene piiril asuvast Misso vallast, nüüd on kampaaniaga liitunud veel mitu omavalitsust, kes valmistuvad aprilliks kavandatavaks messiks, mille eesmärgiks on maale elama tahtjad sobivate piirkondadega kokku viia.
    http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/omavalitsused-kutsuvad-kampaaniaga-inimesi-maale-elama.d?id=65670862

    võiks ju liivimaale kolida. 🙂 hümn on sama.

    Vasta

  35. personainfieri
    veebr. 14, 2013 @ 00:15:58

    ma leidsin sellise tõendi saarlaste ja kurelaste ühise päritolu kohta. liivlased sattusid kuramaale hiljem.
    http://www.ai.ee/failid/67.pdf
    “Kuramaal toimus läti arheoloogide andmeil alates 11. sajandist kurśide liikumine põhja poole, läänemeresoomlastega asustatud aladele. 12. sajandil olid üsna laialdased alad Läti Kuramaast siiski veel asustatud läänemeresoomlaste poolt, keda sageli kutsutakse Kuramaa liivlasteks. Samas on Evald Tõnisson veenvalt osutanud selle nimetuse ekslikkusele: liivlased suundusid Põhja-Kuramaale alles keskajal, sealne varasem läänemeresoome rahvastik oli aga ilmselt mingi omaette etnos, mis hiljemalt uusajal täielikult assimileerus. Eriti tihedad sidemed olid kuralastel nii kirjalike kui ka arheoloogiliste allikate andmeil Saaremaaga ning mõned uurijad on koguni oletanud, et ka saarlasi nimetati vahel kuralasteks. Sellele viitab ka Saaremaa vana nimi Kuresaar.”

    kaks hõimu, keda sageli segamini aetakse – kurelased e. saarlased (läänemeresoome hõim) ja kuršid (balti hõim). ma pole sinnamaani veel jõudnud, kas kuršide ja preislaste vahel oli tegemist sama etnosega.

    Vasta

  36. ckrabat
    jaan. 26, 2014 @ 08:11:29

    Kui ehitada Tartu-Riia maantee neljarealiseks ja sild üle Irbeni väina, küll siis Krišjanis Jaks jõuab taas turvaliselt Riiast Tartusse oma lastel õnne tooma, läti põlve uueks looma. Saarlased saavad aga taas Kuramaa taludes orjaks käia nagu kirjutas Põhja-Läti sõnameister Adolfs Hints.

    Vasta

  37. ckrabat
    veebr. 07, 2014 @ 08:41:42

    Vasta

  38. ckrabat
    veebr. 14, 2014 @ 19:01:51

    Ma mõtlesin nüüd asja natuke ringi. Tegelikult ei peaks võitlema mitte Põhja-Läti liitumise eest Lätiga, vaid Liivi- ja Kuramaa iseseisvumise eest, mis hõlmaks ajaloolised Liivimaa ja Kuramaa kubermangud. Lõunaeestlased on tegelikult liivlased nagu ka suur osa lätlasi, kes on kasutusele võtnud latgalite keele. Saarlased on loomulikult kurelased, kuid osa kurelasi on läinud üle läti keelele – need on kuršid. Seega Lätit tegelikult pole. On Eesti, Liivimaa ja Leedu, kusjuures Latgale peaks kuuluma Leedule.
    Eesti: Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Hiiumaa, Rapla, Lääne- ja Ida-Virumaa.
    Liivimaa: Liivimaa (sh Lõuna-Eesti) ja Kuramaa (sh Saaremaa)
    Leedu: (sh Latgale).

    Vasta

  39. ckrabat
    veebr. 14, 2014 @ 19:09:57

    Riigipiir võiks minna kunagise Eesti- ja Liivimaa kubermangude piiri mööda. Siis kaoks ära vajadus nii Saaremaa silla kui neljarealise Tallinn-Tartu maantee järele.

    Vasta

  40. personainfieri
    apr. 01, 2015 @ 20:52:58

    Vasta

  41. personainfieri
    aug. 31, 2016 @ 14:52:06

    Jou-jou 🙂

    Olev Remsu: kui kingiks Lätile Ruhnu saare?
    http://arvamus.postimees.ee/v2/3818489/olev-remsu-kui-kingiks-laetile-ruhnu-saare
    Miks ainult Ruhnu? Kingime terve Saaremaa!

    Vasta

  42. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: