Unistus sinimustvalgest Eesti NSV-st

@ckrabat

Kui rahva seas ringi liikuda, siis võime kuulda palju ja põhjendatud nurinat – kas me sellist Eestit tahtsime? Paljudele ei meeldi, et riik ei ole paks, korda pole majas ja naabri-Juhan möliseb liiga palju. Mõni aeg tagasi löödi kella ühes telesaates selgunud küsitluse tulemuste kohta, kus üle poole arvamust avaldanutest pidas elu Eesti NSV-s paremaks kui tänases Eesti Vabariigis. Neukkud ei ole müüt, vaid tegelikkus. Heldimusega meenutatakse aega, kus paljud on veetnud oma õnnelikud lapsepõlveaastad ning riigis valitses üks ja õige ideoloogia. Rahvast väärtustati ostulubade, korterijärjekordade ning tasuta meditsiini ja haridusega. Riik kontrollis kõike ja kõiki, alustades köögist (riik otsustas, kas sulle jagus sardelli ja viinerit või pidid leppima konserviga „Räim tomatis“) ning lõpetades magamistoa ja WC-ga (tualettpaber oli ju defitsiit). Ettevõtlust kontrollis riik ja kehtestas näilise võrdsuse, kus igast köögitüdrukust võis saada tehasedirektor, kui partei pidas seda vajalikuks.

Nostalgilisi naftaliini järgi lõhnavaid ning Eesti NSV-d taga ihkavaid ettepanekuid kohtab ka uues Rahvakogu portaalis. Paljudele assotsieerub nõukogude võim mõistega „võõras“ ehk  „vene võim“, aga kui seda võimu teostaksid „omad“, siis oleks suhtumine tollasesse korda tervikuna ilmselt palju positiivsem. Paljudele eestlastele tähendas liitumine lääne ühiskonnaga pääsemist teise rahvuse võimu alt, kuigi südames elaksid nad heameelega nõukogude korra all siiamaani edasi. Sellest tulenevalt pakutaksegi nõukogude võimuga kaasnenud atribuute alates lastetusmaksust kuni üldise valimiskohustuseni ka Eesti Vabariigis rahvaalgatuse korras edasi, sest rahvas pole neist veel välja kasvanud. Sinimustvalge lipu all ehitatakse võrdsust vabadusele eelistavat Viha vabariiki.

Üldrahvalikke arusaamu häirib kurja Venemaa naabrus ning kuulumine õelasse Euroopa Liitu, kes ei luba meil iseseisvalt ja omamoodi elada. Vastumeetmena võiks rakendada geopoliitilist abinõu ning kolida Eesti sobivamasse kohta, eemale Venemaast ja Euroopast ning ehitada seal üles põhjamaine heaoluriik koos paljude poolt idealiseeritud ettevõtlusvaba keskkonnaga. Esimese sammuna tuleks leida sobivas geopoliitilises keskkonnas asuv territoorium, mis oleks asustamata. Võiksime rentida Kanadalt umbes Eesti suuruse Axel Heibergi saare. Hoolimata tõigast, et Eesti on üks kõrgeima maksukoormusega riik Euroopas ning ettevõtluses on tegev väga väike (3,8%) protsent elanikkonnast, on siin ettevõtlusvaba keskkonna loomiseni tugevasti arenguruumi. Paljude meelest tuleks Eestis tuleks välja arendada samasugune heaoluriik nagu Põhjamaades: Soomes ja Rootsis. Mongoolia (mis oli kõige sõltumatum riik maailmas, sest temast ei sõltunud mitte kui midagi) eeskujul, kes asus kapitalismi vahele jättes feodalismist sotsialismi ehitama, võiks hiljuti sotsialismist väljunud Eesti paljude arvates kapitalismi vahele jättes sotsialismi tagasi minna. Põhjamaise muinasjutu puhul unustatakse ära lihtne tõsiasi, et enne sotsialistlikku heaoluriiki jõudmist kogusid need maad sotsialismi tarvis vaba ettevõtluse tingimustes kapitali, mille vilju nad nüüd pensionipõlves naudivad.

Allpool väike popurrii üldrahvalikest arusaamadest ehk arvamustest, mis totaalse meedia poolt võimendatuna rahva seas levivad ning koguvad populaarsust, kuigi nad ei tugine ratsionaalsetele argumentidele, vaid on emotsioonide najal lõkkele puhutud kirgede produktid. Riik peab tõstma palku, toetusi ja hüvitisi. Lahendusena nähakse põhiliselt maksutõusu ja laenuvõtmist. Universaalne ravim on vasakpoolsete erakondade poolt välja käidud muinasjutt astmelisest tulumaksust, millega sotsialistliku narratiivi kinnitusel võetakse rikastelt raha ära ja antakse vaestele. Argumentidena kasutatakse jällegi Põhjamaade eeskuju, unustades tahtlikult ära, kui erinev on meie ühiskond Põhjamaadest. Kui Põhjamaad on kapitalismi endal üles ehitanud ning võivad nüüd vanaduspõlves sotsialismi hüvesid nautida, siis Eesti on noor ja arenev kapitalistlik süsteem, kes peab endale hüved veel välja teenima. Ühiskonna arengufaasilt sarnaneme me rohkem Venemaale kui Põhjamaadele. Sellepärast toetab lihtne ja läbipaistev maksusüsteem arenevat ühiskonda rohkem, kui seda võimaldaks Põhjamaade keeruline ning mitmeastmeline maksusüsteem, mis Eesti tingimustes soodustaks pigem maksudest kõrvalehoidmist.

Üldrahvalikes arusaamades esineb tihtipeale meie suurima vaenlasena Euroopa Liit, mis takistab meie iseseisvust ja iseolemist ning populistlik ja lihtne on tõmmata ühiseid paralleele Nõukogude Liidule. Kui uskuda üldrahvalikku arusaama, siis meie kohaliku tasandi poliitikud tooksid õnne meie õuele, aga näed, kuri Brüssel ei lase. Oo, Sancta Simplicitas! Kindlasti on Euroopa Liidu puhul mõndagi kritiseeritavat, eeskätt selles osas, mis on olnud sotsialismusest nakatunud, aga idee tervikuna on toonud maailmajakku püsiva rahu. Need, kes võitlevad üleilmastumise vastu, unustavad tihtipeale ära, et džinni on nad ise pudelist kord välja lasknud ning protsessi ärahoidmiseks oleks tulnud Ameerika avastamata ning Aafrika koloniseerimata jätta. Võitlus üleilmastumise vastu meenutab rohkem Don Quijote võitlust tuuleveskitega. Ma kardan, et neukkud igatsevad küll Euroopa Liidu elatustaset, kuid mitte sealset kultuuri. Sotsialismiajastu inimene on harjunud olema ülalpeetav. Eestile heidetakse ette, miks riik nii vähe võlgu võtab, soovides isiklikku majandusmudelit riigile peale suruda, kuigi paljud elaksid heameelega “ema juures” N.Liidus edasi, kui oli kindel kellaaeg, millal süüa sai.

Sotsialismi pärandiga kaasneb vägivallakultus. Visalt püsib arusaam, et surmanuhtluse rakendamine aitab kuritegusid ära hoida. Inimeste usk sunni ja karistuse positiivsesse jõusse on hämmastav. Kas see on pärit mõisatallidest ja läbi vene kroonu tänasesse päeva kandunud? Kodanike tungival soovil tuleks korra tagamiseks kehtestada süü presumptsioon alates 19. eluaastast – vaikimisi on süüdi kõik ja süüdlased eristatakse süütutest meediakommentaatorite arvamuse ning netihääletuse alusel (paralleel Stephen Kingi „Maisilastega“, kus  loeti kõik 19.aastased automaatsel süüdlasteks ning ühiskonnale koormaks ja ohverdati). Karistuspoliitika muudetakse efektiivsemaks ning  väljakutele püstitatakse giljotiinid, mis on pidevalt töös, vähemalt kaheksa tundi päevas ning rahvas jälgib, et timukas ei logeleks.

Veel üks laialt levinud müüt räägib, et eestlaste iive on madal ja rahvast ohustab väljasuremine ning iivet saab tõsta vanemahüvitiste ja – toetustega ning täiendavate õiguste andmine lastevanematele, nt valimisõigus, mis on tagasipöördumine 19.sajandisse, kus kehtisid varanduslikud, soolised jm tsensused. Teine äärmus on jõuda olukorda, kus riigi täidesaatvat võimu teostavad sünnitustoetuste ja –kohustuste najal üles kasvanud nn „tatralapsed“. Unistus rahvaarvu hüppelisest kasvust meenutab unistusi ratsa rikkaks saada. Kahtlane, kas piitsa ja prääniku meetod nüüd rahvaarvu kiiresti tõstab ja kas seda üldse vaja on. Sama loogikat järgides võiks kehtestada lastetusmaksu meestele ja sünnituskohustuse naistele, mida nad võiksid sooneutraalselt ka omavahel vahetada.

Alternatiivne võimalus on ehitada üles turvaline ühiskond, kuhu lapsed sünnivad parajal määral ja iseenesest, ilma et seda kuidagi stimuleerima peaks. Unustatakse ära, et suurem sündivus tähendab ka vastutust laste üleskasvatamise eest  tulevikus, kui  räägitakse, et noortele ei leidu tööd ning nad rändavad välja. Räägitud on ka valimisõiguse ea alandamisest, kuid see on seotud kodanike teovõimega. Põhimõtteliselt võib ju debateerida kodaniku teovõime piiri alandamisest, kuid see tähendaks, et kõigil teovõimelistel kodanikel on võrdsed õigused ja kohustused. Need, kes saavad valida, peaksid saama ka juua, suitsetada, sõidukit juhtida ja seksida. Üldrahvalik arusaam väidab, et riikliku sunni rakendamine kodanike üle tagab tugevama ühiskonna. Isikuvabaduste piiramisele kollektiivi huvides ongi rajatud jõudu koguv sotsiaalne tellimus sinimustvalgest Eesti NSV-st, kus võimu atribuudid oleksid küll rahvuslikud, kuid ühiskonna ülesehitus tugineks nõukogude korra ajal välja kujunenud reeglitele ja normidele, mis on sinimustvalge värviga rohmakalt üle värvitud.

Advertisements

6 kommentaari (+add yours?)

  1. huviline
    jaan. 29, 2013 @ 10:47:21

    Lisaks unistusele sinimustvalgest Eesti NSV-st soovitakse lahti saada ka 700-aastasest orjapõlvest.
    http://arvamus.postimees.ee/1117244/mart-laar-kui-saaks-sellest-700-aastasest-orjapolvest-lahti

    Esimene on viimasega võrreldes lähiajalugu, mida paljud peaksid mäletama. Sellepärast saab unistada sinimustvalgest Eesti NSV-st üksnes kolhoosnik, sest vaevalt Viru ärikad endist korda tagasi soovivad, kus neid taga kiusati. Nüüdne elu on ju tore. Keegi ei karista omakasu võtmise eest, kui seda seaduslikult teha. Keegi ei karista arvamuse avaldamise eest, seda võib teha peavoolu meedias või sotsiaalmeedias igaüks, totaalne vabadus. Riigi omavoli pole vaja karta, sest riik on nii läbipaistev, et isegi valitsus, nagu õrn valge idu, nt sotsmin T.Rõival pole volitusi arstidega kokkuleppida, seda tehku haiglad.

    Viru ärikate elu on tõesti tore! Karistamine, sh surmanuhtlus on ju keelatud. Valitsev poliitiline võim võib seda rahva vastu kurjasti kasutada, parem olgu keelatud! Inimesi ei tohi hirmutada. Unustavad need ärikad ja kolhoosnikud aga tõsiasja, et ajalooratast pole võimalik tagasi keerata. Eesti on ammu hoopis teises olukorras, kuuludes headuse impeeriumi koosseisu, kus valitseb inimõiguste kohus ja keelumajandus. Keelumajanduses on keelatud Novgorodi WC kui surmanuhtlus, sest need pole majanduslikult tasuvad. Rikastele see meeldib: õhuke riik, mis saab suure osa oma eelarvest trahvide näol, kuna pisikesi halduskaristusi on palju ja nende tasumine taskukohane; võrdne kohtlemine – pole minu asi kust vaene oma kohturaha võtab, mis hagi eest tuleb maksta, pöördugu juuraüliõpilaste poole, kes õigusnõu tasuta annavad, jne, jne, jne.

    Õigusriigis, kus vaeseid koheldakse võrdselt rikastega, füüsilisi kui juriidilisi isikuid, pole kohta mitte mingisugustel unistustel, ei soovil saada lahti 700-aastaset orjapõlvest ega sinimustvalgest Eesti NSV-st. Võib olla tuleks kaaluda, kuidas vaeseid ja rikkaid erinevalt kohelda? Võib-olla peaks proovima mingeid maksusoodustusi vaesele, kes rikkamaks soovib saada? Võib-olla peaks kohtlema rikkaid võrdselt rikastega ja vaeseid võrdselt vaestega? Mis on parem, kas palju pisikesi karistusi või üks suur karistus, kui mingit vahet karistustel ei ole? Iga karistus on ettekirjutatud ja teadvustatud hoiatus, millega teo toimepanijal on võimalus arvestada. Ikkagi väike erinevus reaalsest vägivallast, mis teeb valu! Kui teo toimepanija ettekirjutust tõsiselt ei võta, siis ise teab, see on tema risk. Viru ärikad teadsid alati, millega riskivad.

    Vasta

  2. personainfieri
    jaan. 29, 2013 @ 21:43:50

    Milles neid vaeseid Viru ärikaid nüüd siis jälle süüdistatakse? 🙂
    Tänapäeval võib igaüks endale tuttava soomlase sebida, kellelt jenkki nätsu ja dziinse kerjata. 🙂

    Võib-olla oleks õigem jätta surmanuhtlemine oma ala professionaalidele? Tuleb tunnistada, et näiteks Surm kohtleb rikkaid ja vaeseid täiesti võrdselt ja nuhtleb neid ühteviisi, varanduseslikust seisust, parteilisest kuuluvusest ning haridustasemest sõltumata..

    Vasta

  3. huviline
    jaan. 29, 2013 @ 22:01:53

    Vaene Surm, kõik loodavad ainult sinu peale. Ega keegi ei viitsi siin midagi ettevõtta. 🙂
    Kõik pead Sa ise tegema. Eks see laiskus siin ajabki kõiki võrdselt kohtlema. Vikat võtab küll kitsama kaare ja lebama jäävad üksnes kõrrelised, aga asi seegi.

    Inimesed ju ei hooli sellest, et ajaloo ratast pole võimalik tagasi pöörata. Venemaal peetakse surnu üle kohut. 🙂 Viru ärikad ammu rikkad mehed, kes süüdistuse edasi kaebavad EIÕK, kui keegi peaks midagi avaldama, nt T.Kümmel, ja võidu võtavad.

    Vasta

  4. Trackback: Parempoolse ilmavaate kaitseks | Persona in fieri
  5. Trackback: Inimõigused | Persona in fieri
  6. personainfieri
    mai 09, 2017 @ 10:34:09

    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/usa-majandusprofessor-eesti-ei-peaks-meelitama-programmeerijaid-vaid-maailma-parimaid-inimesi?id=78113518
    Professor Garett Jonesi pakub Eestile rikkuseretsepti: valitsemisse tuleks tuua maailma parimad inimesed, samuti tuleks siia meelitada ettevõtete juhtkonnad, kes muudaksid tööstusharusid, ja värvata tööle parimate ülikoolide lõpetajad, kes saaksid siin kümme aastat maksuvabalt töötada. Sedasi saaksime Eestisse kokku väga andekad inimesed. Riskikapitalistidki astuksid läbi.

    Kui veel kümmekond aastat tagasi oli Eesti – nagu teisedki Balti riigid – imetlusväärselt kiire kasvuga, mida Euroopas ja kaugemalgi tähele pandi, siis praegu väljendit „Balti tiigrid” enam eriti ei kuule. Kelti tiiger ehk Iiri majandus elas üle suure hävingu, kuid on nüüdseks taas korralikult jalule tõusnud ja sellest räägitakse.

    Reklaam

    Rahvusvahelistes akadeemilistes ringkondades ei ole kunagist julget reformijat Eestit siiski päris ära unustatud. Lihtsalt imestatakse, mida ja miks me teeme ning miks me püüame iga hinna eest käia justkui postril olevat joont mööda. Samal ajal on teada, et see, kes piinliku täpsusega reeglitest kinni peab, ei saavuta eeskujulikku tulemust.


    Võib-olla on Eesti piduriks saanud mõttepeetus ning võimetus suurelt ja teisiti mõelda.
    Võib-olla on Eesti piduriks saanud mõttepeetus ning võimetus suurelt ja teisiti mõelda. Või kartus teha asju teisiti ja kaasata mujalt maailmast inimesi suurte eesmärkide saavutamiseks. Kuidas raputada maha mõtteviis, et meil on kogu aeg sedasi tehtud? Keskpärasusega maailmas läbi ei löö.

    Läinud nädalal käis Tallinnas USA George Masoni ülikooli majandusprofessor Garett Jones, kes peab majandusloenguid ka Lõuna-Koreas Incheonis. „Ehk tasuks Eestil riskida ja teha reforme,” pakkus professor. „Kunagi julges Eesti kellegi sunnita reforme teha. Selliseid riike, kus vabatahtlikult nii palju muudeti, ei ole maailmas palju.”

    Rootsile järele ja mööda
    Jonesi sõnul ei ole küsimustki, kas Eesti jõuab elatustasemelt näiteks Rootsile järele. Selleks peaks Eesti suurendama majanduse kogutoodangut inimese kohta kiiremini kui Rootsi. Kui see kasvab Rootsi omast kiiremini, siis saab Eesti Rootsi kätte. „Kui Eesti on rahul, võib jätkata ka praeguse tempoga ja elatustase läheneb Rootsi omale aeglaselt,” märkis professor. „Aga see võtab kaua aega. Võib-olla 100 aastat. See on jube pikk aeg.”

    „Küsimus on pigem selles, et kas Eesti tahab midagi ette võtta, et kiiremini järele jõuda. See on riskantne ja nõuab kultuurilist muutust. Eesti peab olema nendest võimalustest teadlik.”

    Tema vaade on, et suuri asju võib sündida, kui koos on palju tarku inimesi. Kui nad tiimidena tööle panna, võib sellest suurt tulu lõigata. Näiteks võiks Eesti püüda neid siia tegutsema meelitada – enda hüvanguks ja nende isiklikuks kasuks.


    Kunagi julges Eesti kellegi sunnita reforme teha. Selliseid riike, kus vabatahtlikult nii palju muudeti, ei ole maailmas palju.
    Eestil on projekt „Talendid koju!” ja kaks aastat on sisseränne ületanud väljarännet. Kuid kas see sisseränne viib Eestit edasi? Kas nende välismaal omandatud oskused leiavad siin rakendust või toimub mandumine?

    „Mis oleks, kui meelitaks siia maailma parimate ülikoolide lõpetajad ja pakuks neile: tulge Eestisse ja tegutsege! Kutsuks siia ärimaailma liidrid ja parimate koolide lõpetajad ning pakuks neile näiteks kümneks aastaks maksuvabastust, öeldes, et pange siin ärid käima,” rääkis professor õhinal. „See võiks Eestisse tuua palju väga head noort tööjõudu. Mõned ehk jääksidki siia. See looks ettevõtjate ja riskikapitalismi õhkkonna. Me ei meelitaks siia programmeerijaid, vaid maailma parimaid inimesi.”

    Eestis on pikalt räägitud ideest kehtestada sotsiaalmaksu lagi, et tööjõukulud ei oleks nii kõrged. Sellega ei ole kuhugi jõutud.

    Samuti võiks Eesti tuua valitsusasutustesse välismaalt inimesi. Ettevõtete tasandil on selge, kui oluline on tööle meelitada talente kõikjalt maailmast. Patriotism muudab selle valitsusasutuste tasandil väga keeruliseks. „Minu lemmiknäide on Mark Carney, kes juhib Briti keskpanka,” ütles Jones. „Ta on kanadalane. Suurbritannia ei teatanud, et me tahame sellesse ametisse parimat britti, vaid üldse parimat inimest. Brexitist hoolimata on ta suutnud hoida Briti finantsturge stabiilsena.”

    USA professor Garett JonesFoto: Karin Kaljuläte
    Naeruväärne idee
    Jonesi arvates on Eesti valitsusele mõeldes rumal püüda Eesti haridustaset aina tõsta. „Haridus on muutunud otsekui võidurelvastumiseks, kus hariduse omandamise põhjenduseks tuuakse, et ka teistel on see haridus olemas. Kui iga inimene eraldi omandab hariduse, et tõsta oma elatustaset, on see mõistlik,” selgitas ta. „Kui seda teeb kogu riik lootuses elatustaset parandada, on see naeruväärne. See on nagu raha trükkimine ja kõigile laiali jagamine. Kui mina üksi trükin raha, siis saan rikkaks. Kui kõik trükiksid raha, jääksid kõik vaeseks.”


    Rumal on püüda Eesti haridustaset aina tõsta. Kui seda teeb kogu riik lootuses elatustaset parandada, on see otsekui raha trükkimine ja kõigile laiali jagamine.
    Ta tõi võrdluse ärimaailmast: ettevõtetes mõeldakse iga äriotsuse puhul pingsalt, kas toota ise või osta sisse. Valitsus võiks mõelda samamoodi. Miks kulutada üha rohkem raha sellele, et harida inimesi, kes lahkuvad välismaale tööle ja elama?

    Seetõttu võib Eesti püüd aina kõrgemate haridustasemete poole olla halb idee. „Miks ma peaksin kulutama nii palju raha siin inimeste õpetamiseks, kui ma saaksin riiki tuua välismaal haritud inimesi? Nad tuleksid siia hea meelega, kui motivaator on sobiv,” rääkis Jones.

    Eestil ei ole 100 aastat, et elatustaset tõsta. Inimesed emigreeruvad, kui siin ei toimu arengut, omandatud oskusi ei saa rakendada ja elatustase ei tõuse – elame ju ainult korra. „Seda ebamõistlikum on Eesti valitsusel raisata palju raha harimaks neid, kes lähevad riigist minema,” nentis Jones.

    Tööstusharude monopolid
    Aga kuhu poole võiks Eesti edasi pürgida? Kas programmeerimine ja koodikirjutamine pole mitte standardtegevus? Selle asemel võiks ise püüda lõpptoodet kokku panna ja müüa. Pürgida võiks tööstusharudesse, kus luuakse monopole. Konkurentsitihedas majandusharus konkureerimine ei ole just meelakkumine.

    Jones tõi esile PayPali asutaja Peter Thieli, kes näitas, kui hiiglaslik on tööstusharudevaheline lõhe: ühed loovad monopole ja teised üksnes konkureerivad. Kui PayPal oli veel väike ettevõte, jalutas Thiel Palo Altos ja imestas, kui palju on seal restorane. Restoranides töötas rohkem inimesi kui PayPalis.


    Eesti peaks küsima, kuidas jõuda monopole loovatesse tööstusharudesse.
    „Inimesed töötavad seal palju rohkem, näevad rohkem vaeva üksikasjadega, kuid nad ei loo kaugeltki nii palju väärtust kui luuakse PayPalis. Väga nutikad inimesed võivad töötada tiheda konkurentsiga tööstusharus, kus see ei tasu ära. Seevastu monopole loovates tööstusharudes võidakse luua väga suurt väärtust. Probleem on selles, et ajapikku võivad monopole loovad tööstusharud muutuda tavalisteks konkurentsiga tööstusharudeks,” rääkis Jones

    „Eesti on edukas programmeerimises, aga see on väga konkurentsitihe tööstusharu,” sõnas ta. „Selles vallas ei looda enam eriti monopole. Eesti peaks küsima, kuidas jõuda monopole loovatesse tööstusharudesse.”

    Rikkad loovad rikkust
    Eestis räägitakse viimasel ajal väga palju varalisest ebavõrdsusest ning valitseb arvamus, et seda peaks kuidagi siluma. Jones arvab vastupidi: ühiskonna rikkuse lõhet tuleks suurendada. „Kui luua võimalused rikkuse erinevuse muutusteks, loob see motivatsiooni väga rikaste tekkimiseks ja varandusliku ebavõrdsuse kasvuks,” selgitas ta. „See viiks 1–5% rikkaimaid inimesi teistest kaugemale.”


    Jones arvab, et peaksime ühiskonna varalist lõhet suurendama.
    Mis aga juhtub, kui rikkad inimesed kaotavad motivatsiooni siin rikkust luua? „Sellele küsimusele peavad eestlased ise vastuse leidma. Kui ükskõik milline minu kolmest ettepanekust ellu viia, võiks see Eestit aidata. Neid ei pea paketina rakendama. Tuua valitsemisse maailma parimad inimesed, tuua siia ettevõtete juhtkonnad, kes muudaksid tööstusharusid, ja meelitada siia tööle parimate ülikoolide lõpetajad, kes saaksid siin kümme aastat maksuvabalt töötada,” soovitas ta Eestile. „Sedasi saaks siia kokku väga andekad inimesed. Riskikapitalistid astuksid samuti läbi.”

    Garett Jones

    Kes ta on?
    *USA ökonomist, kes on spetsialiseerunud makromajandusele, rahapoliitikale, IQ ja tootlikkuse suhtele ning lühiajalistele majandustsüklitele.

    *Ta on George Masoni ülikooli professor.

    *2015. aastal avaldati Jonesi sulest raamat „Hive Mind: How Your Nation’s IQ Matters Much More Than Your Own”, mis põhineb tema uuringul IQ taseme ja majanduse tootlikkuse seoste kohta.

    Miljardäriks saamiseks tuleb aidata miljardit inimest

    „Viimasel kahel aastal on Eesti majanduskasv olnud Euroopas vastavalt 23. ja 20. kohal ning sellise tempo jätkudes ei saavuta me loodetud elatustaset kunagi,” väljendas hiljuti rahulolematust Eesti aeglase majanduskasvuga ka SEB panga juhatuse esimees Allan Parik (pildil). „Ootus, et Eesti jõuab elatustasemelt Euroopa riikidele järele, saab täituda ainult siis, kui meie majanduskasv on Euroopa riikide esimeste hulgas. Kui me oleksime suutnud viimased kümme aastat hoida Euroopa Liidu kõige kiiremat majanduskasvu, siis oleks Eesti majandus praegu kaks korda suurem.”

    Möödunud neljapäeval õpilasfirmade konkursi Junior Achievement üritusel esinenud pangajuht soovitas tulevastel ettevõtjatel mõelda suurelt ja ambitsioonikalt. „Mõelge sellele, et miljardäriks saamise retsept on tegelikult lihtne: teil tuleb lihtsalt aidata miljardit inimest maailmas. Arvate, et see on võimatu? Jah, veel 20 aastat tagasi võis see olla võimatu, kuid praegu on miljardi inimeseni jõudmine lihtsam kui kunagi varem,” julgustas Parik. „Facebook ja paljud teised uue majanduse tegijad suudavad seda teha ning ma usun, et kui te mõtlete algusest peale suurelt, siis võite oma toote või teenusega jõuda ühel päeval miljardi inimeseni.”

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2013
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: